7.Hüvitada usaldusisikule Hillar Villersile usaldusisiku tasu 720 eurot riigi vahenditest ja kanda hüvitatav summa JeweLex Advokaadibüroo OÜ arvelduskontole XXXXXXXXXXXXX Swedbank.
2-20-8787
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse teatavaks tegemisest.
ASJAOLUD
1.I. G. esitas Viru Maakohtule võlgniku maksejõuetusavalduse, milles palub pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Avalduse kohaselt on avaldaja maksejõuetu, kuna ei suuda tasuda kohustusi, mille suurus moodustab ca 19 458,13 eurot. Avaldaja palub välja kuulutada pankrot ning algatada kohustustest vabastamise menetlus.
2.Kohus võttis 06.04.2023. a võlgniku maksejõuetusavalduse menetlusse ning nimetas võlgniku usaldusisikuks Hillar Villersi, tegi usaldusisikule kohustuseks füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 17 tulenevate ülesannete täitmise, määras asja arutamise kirjalikus menetluses, peatas võlgniku vara suhtes toimuvad sundtäitmised kuni pankroti väljakuulutamiseni või menetluse lõppemiseni.
3.Usaldusisik Hillar Villers esitas kohtule usaldusisiku aruande, võlgniku vara- ja võlanimekirja. Võlgnikul varad puuduvad (va CCC OÜ osa, mis usaldusisiku hinnangul väärtust ei oma) . Võlgnik viibib kinnipidamisasutuses. Võlgniku vara ja õiguste võimalikuks prognoositavaks väärtuseks 0,00 eurot. Pooleliolevad kohtuvaidlused puuduvad. Võlgnikul on kohustusi vähemalt summas 17 839,50 eurot. Võlgniku kohustused ületavad võlgniku varasid vähemalt ca 17 840 euro võrra. Võlgnikul puudub vara, mille realiseerimisel oleks võimalik kõik kohustused täita. Võlgniku maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga ning võlgnik on maksejõuetu (PankrS § 1 lg.2) Arvestades käesolevas aruandes toodut (võlgnikul vara puudub ja sisuliselt puudub ka võimalus pankrotimenetluse kulude katteks/võlausaldajate nõuete täitmiseks tulu teenida) ei ole menetlusökonoomia seisukohalt lähtuvalt otstarbekas välja kuulutada võlgniku pankrotti. Usaldusisik on seisukohal, et esineb PankrS § 29 lg 1 sätestatud alus menetluse raugemiseks. Usaldusisik on seisukohal, et võlgniku maksejõuetus on tingitud eelkõige võlgnikul selliste sissetulekute puudumine, mis võimaldaksid täita täies mahus kohustusi. Võlgnik on oma 51 eluaastast viibinud kinnipidamisasutuses 29 aastast. Usaldusisiku arvates on peamiseks maksejõuetuse tekkimise põhjuseks asjaolu, et võlgnikul puuduvad sissetulekud. Arvestades, et võlgnik on eluaegselt kinnipeetav, siis suure tõenäosusega ei teki võlgnikul ka rahalisi vahendeid edaspidiselt oma kohustuste täitmiseks (sh osaliselt). Olemasoleva informatsiooni põhjal on usaldusisik seisukohal, et võlgniku maksejõuetus on tingitud eelkõige võlgnikul selliste sissetulekute puudumine, mis võimaldaksid täita täies mahus kohustusi. Kinnipidamisasutuses viibimisel on ka selliste sissetulekute tekkimine vähetõenäoline. Tulenevalt eeltoodust usaldusisiktaotleb: lõpetada võlgniku maksejõuetusavalduse menetlus, mõista välja usaldusisiku tasu ja tehtud kulutused vastavalt esitatud taotlusele.
4.Kohus edastas usaldusisiku aruande võlgnikule ja palus esitada kohtule seisukoha.
5.Võlgnik esitas kohtule seisukoha, milles nõustus usaldusisiku poolt esitatud aruandega.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
2-20-8787
6.Kohus, tutvunud usaldusisiku aruandega, leiab, et võlgniku pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 1 ja 3 ning füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 45 lg 2 alusel, kuna võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ja kohus otsustab jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata.
7.FiMS § 43 sätestab, et füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses (PankrS) sätestatud korras, kui FiMS-s ei ole sätestatud teisiti. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 järgi on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et asjas kogutud andmete kohaselt on kindlaks tehtud, et võlgniku majandusraskused ei ole ajutise iseloomuga ja I. G. on püsivalt maksejõuetu. Võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga, sest võlgnikul puudub vara, mille arvelt võlausaldajate nõudeid rahuldada, kuid mida on teadaolevalt 17 839,50 eurot. Võlgniku sissetulek on olematu. Võlgnik viibib vangistuses veel vähemalt 1,5 aastat. Võlgniku maksejõuetus on praktiliselt täielikult tekkinud seoses võlgniku süülise käitumisega, s.h. kohustused Eesti Vabariigile (Riigi Tugiteenuste Keskus, Politsei- ja Piirivalveamet).
8.PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda. PankrS § 29 lg 2 kohaselt võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Sama sätte kolmanda lõike kohaselt kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lg 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa. FiMS § 45 lg 2 kohaselt kui esineb pankrotiseaduse § 29 lõikes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse.
9.Tutvudes usaldusisiku poolt kohtule esitatud aruandega, nähtub, et võlgniku võlgnevused on tekkinud seoses võlgniku süülise käitumisega. Võlgniku kohustustest moodustavad: Eesti Vabariik (Riigi Tugiteenuste Keskus, Politsei- ja Piirivalveamet) nõue summas 4 676,48 eurot. Võlgnik on eelnevalt mitmel korral süüdi mõistetud kriminaalmenetlustes ning isik on viibinud 29 aastat kinnipidamisasutuses, sh käesoleval ajal, võimalik vabanemise tähtaeg on ca 1,5 aasta pärast. Avalduse kohaselt on võlgnikul tulevikus seoses oma kriminaalse mineviku tõttu piiratud töökoha leidmine. Võlgnik märgib, et raske majanduslik olukord mõjub negatiivselt ja soodustab mitteametlikule töötamisele ja sissetulekute varjamist. Võlgnik on arusaamisel, et kohustustest vabastamise menetlusega vabaneb ta kohustustest.
10.Kohus selgitab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse üheks peamiseks eesmärgiks on luua võlgnikule võimalus alustada uut majanduslikku elu. Samas võlgniku kohustustest vabastamisega ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise kohustus (FiMS § 50 lg 2). Arvestades eeltoodut on kohus seisukohal, et võlgniku võlanimekirjas ja x-tee (täitemenetlused) märgitud teadaolevatest kohustustest summas 7 043,28 eurot ei ole võlgnikku võimalik võlgadest vabastada. Riigikohus on seisukohal, et pankrotimenetluse eesmärgiga ei ole kooskõlas algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus üksnes selleks, et pikaaegses vangistuses olev võlgnik saaks vabaneda oma kohustusest hüvitada kriminaalkohtumenetluse kulud enne nõude aegumist karistuse kandmise ajal (vt Riigikohtu 23.09.2015. a määrus 3-2-1-92-15 p 10). Eeltoodust
2-20-8787 tulenevalt ei pea kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamist põhjendatuks. Muuhulgas ei pea riik andma õiguskaitset isikule vabanemaks neist kohustustest riigi eest, mille võlgnik on ise oma süülise käitumisega põhjustanud. Menetlust ei ole põhjendatud algatada üksnes selleks, et võlgnik saaks vangistuses viibides vabaneda oma kohustusest hüvitada kriminaalasjades välja mõistetud kulud. Võlgnik kannab karistust veel 1,5 aastat ja selle aja jooksul ei saa võlgnik täita kohustustest vabastamise eelduseks olevat tingimust ehk tegeleda sellise tulutoova tegevusega, mis võimaldaks täita kohustust järgneva kolme aasta jooksul olulises ulatuses. Vangistuses viibimine ei saa anda võlgnikule soodsamaid tingimusi ja ettekäänet vabaneda oma kohustuste täitmisest. Avaldaja on oma seadusevastase käitumisega pannud ennast ise olukorda, kus ta ei suuda oma kohustusi täita.
11.Lisaks eeltoodule kohus nõustub ka aruandes tooduga, et võlgnikul ei ole vara pankrotimenetluse kulude katteks. PankrS § 29 lg 3 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lg-s 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina kohtu määratud summa. PankrS § 30 lg 1 ja 2 kohaselt, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. Kuna deposiidi laekumine on ebatõenäoline, siis ei pidanud kohus PankrS § 158 lg-s 6 sätestatult massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks deposiidi määramist vajalikuks. Käesolevas tsiviilasjas on tõendatud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu, maksejõuetus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Eeltoodust tulenevalt lõpetab kohus käesoleva pankrotimenetluse enne pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kohus jätab kohustustest vabastamise menetluse algatamata. Usaldusisiku tasu kindlaksmääramine
12.FiMS § 54 lg 1 sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama sätte teise lõike kohaselt kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FiMS § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. FiMS § 54 lg 4 järgi määrab kohus usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse. Kohus võib usaldusisiku tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb (FiMS § 54 lg 9).
13.PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). 2023 aastal on kuupalga alamäär 725 eurot. Kuna pankrotivaras ei ole piisavalt vahendeid usaldusisiku tasu hüvitamiseks, kuid usaldusisikul on õigus oma ülesannete täitmise eest tasu saada, siis kohus määrab, et tasu hüvitatakse riigi vahenditest PankrS § 23 lg 4 alusel analoogia korras. Töötasu alammäära kehtestamise määruse § 1 kohaselt, kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 725 eurot. Tulenevalt eeltoodust määrab kohus hüvitada halduri tasu summas 600 eurot (käibemaksuta), so 720 eurot (käibemaksuga) mis välja maksta riigi vahenditest JeweLex Advokaadibüroo OÜ arvelduskontole XXXXXXXXXXXXX Swedbank.
2-20-8787 Saata kohtumäärus võlgnikule ja pankrotihaldurile teadmiseks ning Riigi Tugiteenuste Keskusele pärast jõustumist halduritasu maksmiseks.
/ allkirjastatud digitaalselt /
Viljo Junolainen Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.