Themis Õigusbüroo OÜ hagi T. T. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
4410 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja Themis Õigusbüroo OÜ (registrikood 12803543), asukoht Narva mnt 5, Tallinn, 10117 Harjumaa Hageja lepinguline esindaja T. R; e-post XXX Kostja T. T. (isikukood XXX), elukoht XXX; e-post: XXX
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Mõista T. T. Themis Õigusbüroo OÜ kasuks välja põhinõue 3000 eurot ja viivised 1050 eurot.
3.Jätta hageja menetluskulud 92% ulatuses kostja T. T. kanda ja kostja menetluskulud 8% ulatuses hageja Themis Õigusbüroo OÜ kanda.
4.Mõista T. T. välja Themis Õigusbüroo OÜ kasuks menetluskuluna 598 eurot. Kostjal kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
5.Välja mõista T. T. Themis Õigusbüroo OÜ kasuks viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (598 eurot) menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.
6.Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.
7.Toimetada kohtuotsus menetluse pooltele kätte.
Edasikaebamise kord Tartu Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu
2-23-1487 otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Otsuse peale võib edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Tartu Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi on kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS või nr EE567700771003819792 LHV Pank. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED
1.Themis Õigusbüroo OÜ nõuab 27. jaanuaril 2023 T. T. vastu esitatud hagis K. S. ja kostja vahel
27.jaanuaril 2021 sõlmitud laepingulepingust (dtl 9-11) tulenevat põhivõlgnevust 3000 eurot, vähendatud määras viiviseid 1050 eurot ja kahjuhüvitist (kohtuvälised õigusabikulud) 360 eurot. Kostja jättis laenulepingust tulenevad kohustused nõuetekohaselt täitmata. 9. novembril 2022 loovutas K. S. lepingust tulenevad nõuded hagejale (dtl 27).
2.Menetlusdokumendid on kostjale kätte toimetatud 12. aprillil 2023 kostja e-posti aadressile XXX. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja 14 kalendripäeva, ei ole kohtule vastanud (tähtaeg möödus 26. aprillil 2023).
3.Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuivõrd kostja ei ole kohtu nõudmistele vaatamata hagiavaldusele tähtaegselt vastanud. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada.
4.Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi 2(5)
2-23-1487 toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 407 lg 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. TsMS § 407 lg 6 kohaselt kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Käesolev kohtulahend on tagaseljaotsus osas, millega kohus hagi rahuldab ning sisuline otsus osas, milles kohus jätab hagi rahuldamata.
5.Kohus menetles tsiviilasja lihtmenetluses. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (RKTKo 4.05.2016 3-2-1-23-16, p 16). Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks.
6.Kohtu hinnangul on hagiavalduses esitatud asjaolude alusel põhjendatud hageja põhinõue 3000 eurot ja viivisenõue 1050 eurot. Vastavalt TsMS § 444 lg-le 3 teeb kohus nimetatud osas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata.
7.Kohus leiab, et põhjendatud ei ole hageja kahjuhüvitise nõue kohtuväliste õigusabikulude eest 360 eurot.
8.Hagiavalduse kohaselt saatis hageja lepinguline esindaja 21. novembril 2022 kostjale nõude loovutamise teate koos võlanõude ja hagihoiatusega, andmaks kostjale viimane võimalus võlaküsimuse kohtuväliseks lahendamiseks (dtl 3). Hageja selgitas, et on kasutanud kohtueelseks menetluseks õigusabi oma õiguste maksmapanekuks. Selles osas tekkis tal kulu 360 eurot, mis vastab lepingulise esindaja kolmele töötunnile koos käibemaksuga (dtl 5-6). Hageja nõuab tekitatud kahju hüvitamist vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) kahju hüvitamise sätetele (VÕS § 127, 128).
9.VÕS § 1 lg 5 kohaselt on tarbija käesoleva seaduse tähenduses füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Sama §-i lg 6 sätestab, et ettevõtja käesoleva seaduse tähenduses on isik, sealhulgas avalik-õiguslik juriidiline isik, kes teeb tehingu, mis seondub iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Kohtu hinnangul on kostja hagiavalduses esitatud asjaoludest nähtuvalt VÕS-i mõttes tarbija ning hageja ettevõtja, kes on teinud hagi aluseks olevat nõuet omandades tehingu oma majandustegevuses.
10.Võlasuhte lõppemise üldised alused on sätestatud VÕS §-s 186. Hageja ei ole toonud hagiavalduses välja, et pooltevaheline leping oleks lõppenud. Samuti ei ole hageja esitanud kohtule ühtegi asjaolu, millest oleks vastavalt VÕS §-le 186 tuvastatav, et võlasuhe on lõppenud. Pooltevaheline leping on seega kehtiv.
11.VÕS § 1132 lg 1 kohaselt võib lepingu kehtivusajal majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Eelmises lauses nimetatud sissenõudmiskulude hüvitis suureneb iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta 5 euro võrra. Käesolevas lõikes nimetatud hüvitist on võlausaldajal õigus nõuda ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse.
12.Kohus selgitas hagejale 22. veebruari 2023. a määruses, et majandus- või kutsetegevuses tegutseva võlausaldaja sissenõudmiskulude hüvitamise nõuded on tulenevalt VÕS §-st 1132 piiratud. Kuigi kohus tõi välja VÕS § 1132 lg 2 p 3 sätestatud sissenõudmiskulude piirangu pärast lepingu lõppemist, on lepingu kehtivuse ajaks sätestatud sissenõudmiskulude piirangu põhimõte sama, erinevad vaid piirangu suurused ning kulude nõudeõiguse eeldused. 3(5)
2-23-1487
13.Hageja tõi oma 8. märtsi 2023 vastuses kohtu selgitustele välja, et ei nõustu kohtu õigusliku käsitusega, et hageja ja kostja vahel on tekkinud tarbijasuhe (dtl 52-53). Hageja ei toonud välja asjaolusid, millest nähtuks VÕS §-s 1132 sätestatud piiranguid ületava kahjuhüvitise nõudmise õigus.
14.Kohus ei nõustu hageja väitega, et kostja ei ole hageja suhtes tarbija. Tulenevalt VÕS § 1132 lg 1 esimese lause sisust kohaldub kõnealune õigusnorm juhul kui majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuab tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist. Hageja on juriidiline isik, kes on esialgse võlausaldajaga sõlmitud lepingu alusel (dtl 27-29) omandanud tasu eest kostja vastased nõuded. Kohtu hinnangul ei saa olla kahtlust, et hageja on teinud vastava tehingu oma majandus- ja kutsetegevuse raames ning ka võlgnevust nõuab hageja just oma majandustegevuses. Kostja on samas füüsiline isik, kes võttis laenu oma majandus- või kutsetegevuse väliselt, seega tarbija. Hageja (majanduses- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja) nõuab kostjalt (tarbija) võla sissenõudmiskulude hüvitamist, seega on VÕS § 1132 kohaldamise eeldused täidetud. Põhjendatud ei ole eristada sissenõudmiskulude hüvitamise piirangu arvestamisel majandus- või kutsetegevuses tegutsevaid võlausaldajaid selle järgi, kas nõue on omandatud majandus- või kutsetegevuses tegutsevalt võlausaldajalt või füüsiliselt isikult.
15.Vastavalt VÕS § 1132 lg 1 kolmandale lausele on samas lõikes nimetatud hüvitist võlausaldajal õigus nõuda ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse. Hagiavalduse kohaselt saatis hageja lepinguline esindaja 21. novembril 2022 kostjale nõude loovutamise teate koos võlanõude ja hagihoiatusega. Hageja nõuab kahjuhüvitist selle sama
21.novembril 2022 esitatud võlanõude eest, mis hõlmab endas ka nõude loovutamise teadet. Kuivõrd kostja sai nõude loovutamisest teada alles koos võlanõude esitamisega, ei saanud hageja saata kostjale enne seda võla kohta tasuta meeldetuletust. Hageja nõue kohtuväliste õigusabikulude eest ei ole seega põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.
16.Kokku kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele põhivõlgnevus summas 3000 eurot ja viivised 1050 eurot.
MENETLUSKULUD
17.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagi hind on käesolevas asjas 4410 eurot. Kohus rahuldab hageja poolt esitatud nõude osaliselt, kokku summas 4050 eurot (3000 põhinõue + 1050 viivis), seega hageja nõudest rahuldatakse 92%. Kohus leiab, et hageja menetluskulud tuleb jätta 92% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 8% ulatuses hageja kanda.
18.Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 1 ja § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Hageja on esitanud taotluse hagiavalduselt tasutud riigilõivu 490 euro ja hageja õigusabikulude 540 euro väljamõistmiseks. Riigilõivu suurus ja tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on tegemist põhjendatud menetluskuluga. Tulenevalt TsMS § 175 lg 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
19.Hagiavaldusega esitatud menetluskulude nimekirjast nähtub, et hagiavalduse koostamiseks on kulunud esindajal 4,5 tundi. Esindaja osutab õigusteenuseid tunnitasuga 120 eurot (ilma käibemaksuta).
20.Kohtu hinnangul on 540 euro suurune õigusabikulu selgelt põhjendamatu. Hagiavalduse esitamiseks ei olnud vaja kulutada 4,5 tundi, sest tegemist ei olnud õiguslikult keeruliste nõuetega. 4(5)
2-23-1487 Hagiavaldusest ei nähtu, et selle koostamine oleks eeldanud tavapärasest põhjalikumaid õigusteadmisi või nõude analüüsi. Kohtu hinnangul on nõude ja selle aluse esiletoomiseks ning hagiavalduse kohtule esitamiseks vajalik ja põhjendatud ajakulu 2 tundi.
21.Samuti ei ole põhjendatud esindaja tunnitasu 120 eurot. Kohtu hinnangul on käesolevalt põhjendatud tunnitasu 80 eurot. Klient ja esindaja võivad omavahel ükskõik kui suures tunnitasus kokku leppida, kuid kohus peab hindama, kas konkreetses asjas vastab tasumäär asja keerukusele ja mahukusele (vt nt RKTKm 11.02.2015 3-2-1-115-14, p 14; RKTKm 13.11.2013 3-2-1-115-13, p 25). Riigikohus on küll pidanud 120 euro suurust tasu advokaadi põhjendatud tunnitasuks, kuid advokaadi puhul on tunnitasu kõrgem mh põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitte-advokaadist esindajate puhul nii ei ole. Käesoleval juhul ei olnud vaidlus sedavõrd keeruline ega mahukas, et rakendada 80 eurost kõrgemat tunnitasu.
22.Kokku on hageja põhjendatud menetluskuludeks 650 eurot, sh riigilõiv 490 eurot ja õigusabikulud 160 eurot. Kostjal tuleb hagejale hüvitada seega 598 eurot (92% 650-st).
23.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohtule teadaolevalt kostja menetlustoiminguid teinud ei ole, seega eeldab kohus, et kostjal menetluskulud puuduvad.
24.Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.