hageja B2 Impact osaühing (registrikood 11542046); hageja lepinguline esindaja Pille Martin (e-post XXX); kostja N. R (isikukood XXX).
Menetluse liik
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada B2 Impact osaühingu (registrikood 11542046) hagi kostja N. R (isikukood XXX) vastu võla nõudes osaliselt.
2.Mõista kostjalt N. R (isikukood XXX) hageja B2 Impact osaühingu (registrikood 11542046) kasuks välja põhivõlg 184.70 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 6.08 eurot ja viivis põhivõlalt alates 11.06.2025 VÕS §-s 94 sätestatud määras.
3.Jätta B2 Impact osaühingu (registrikood 11542046) nõue kostja N. R (isikukood XXX) vastu rahuldamata põhivõla 781.26 eurot, intressi 105.88 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 378.06 eurot ja sissenõudmiskulu 35 eurot osas.
4.Jätta menetluskulud 87% ulatuses B2 Impact osaühingu (registrikood 11542046) kanda ja 13% osas N. R (isikukood XXX) kanda.
5.Mõista kostjalt N. R (isikukood XXX) hageja B2 Impact osaühingu (registrikood 11542046) kasuks välja menetluskulud 13% ulatuses s.o summas 40.95 eurot. Edasikaebamise kord
2-25-9077 Kohus menetles asja TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 405 lg 1 alusel lihtmenetluses. Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. TsMS § 637 lg 21 kohaselt käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule esitamise tähtaeg on 30 päeva alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viis kuud kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. I Asjaolud
1.B2 Impact OÜ esitas 10.06.2025 hagiavalduse N. R vastu võlgnevuse nõudes, millega hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 965.96 eurot, sissenõutavaks muutunud intress 105.88 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 384.14 eurot, sissenõudmiskulu 35 eurot, VÕS§ 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis põhinõudelt alates 11.06.2025 kuni põhinõude rahuldamiseni, riigilõiv 315 eurot ja viivis väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast kuni menetluskulude täies ulatuses hüvitamiseni VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud viivisemääras. Hagiavalduse kohaselt on nõude aluseks kostja ja IPF Digital AS vahel 23.07.2021 sõlmitud krediidikontoleping nr xxxx. 08.03.2022 sõlmisid pooled lisa 1a ehk lepingu xxxx. 23.08.2022 sõlmisid pooled lisa 1b ehk lepingu xxxx. Kostja jättis lepingust tulenevad kohustused täitmata, mistõttu ütles IPF Digital AS lepingu 09.06.2024 üles. IPF Digital AS loovutas kostja vastase nõude B2 Impact osaühingule koos õigusega nõuda intressi, viivist ja muid kõrvalnõudeid. Harju Maakohus võttis 21.08.2025 kohtumäärusega hagiavalduse menetlusse ning kohustas kostjat esitama kohtule kirjalik vastus hagiavaldusele 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kohus on kostjale toimetanud 21.08.2025 kohtumääruse kätte TsMS § 314 ja § 326 alusel postkasti jätmise teel 23.10.2025. Kostja ei ole käesoleva ajani hagiavaldusele vastanud. Koos menetlusse võtmise määrusega määras kohus hagejale tähtaja 04.09.2025 hagiavalduse täpsustamiseks. Kohus selgitas hagejale, et kohtu esialgsel hinnangul on krediidiandja rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, kuna krediidiandja kogutud teave ei võimalda teha kostja kohustuste kohta objektiivseid järeldusi. Kohus andis hagejale võimaluse esitada nõude ümberarvestus. 21.08.2025 kohtumäärus on hageja lepingulisele esindajale toimetatud kätte 25.08.2025. Hageja kohtunõudele vastust ei esitanud. II Kohtu põhjendused
2
2-25-9077
2.Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: võlaõigusseadus (VÕS) § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 76 lg 3 kohaselt kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 82 lg 1 kohaselt, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. TsMS § 438 lg 1 kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kohus otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid, samuti riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse seisukoha. TsMS § 444 lg-s 2 on sätestatud, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
3.Kohus on menetlenud tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt TsMS § 405 lg-le 1. TsMS § 444 lg 4 järgi võib kohus TsMS § 444 lg-s 3 nimetamata otsusest kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta, kui menetlusosalised on andnud selleks nõusoleku või kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses. Sel juhul tuleb otsuses märkida, et kohus täiendab otsust TsMS § 448 lg-s 41 sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Kohus selgitab otsuses apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatamata jätmise tagajärgi. Vastavalt TsMS § 637 lg-le 21 võtab ringkonnakohus lihtmenetluses tehtud otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
4.Kohus on tuvastanud, et hagiavalduses ja selle täienduses on välja toodud faktilised asjaolud järgmiste eelduste osas: krediit on võetud tarbija poolt (VÕS § 402 lg 1); krediidiandja tegutseb majandus- ja kutsetegevuses (VÕS § 402 lg 1); leping on vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis; tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ei ületa krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda (VÕS § 4062); tarbija sai laenu kätte või hakkas krediiti kasutama (VÕS § 408 lg 1 ja 2) ja lepingus on toodud kõik krediidi kulukuse määra arvutamiseks kasutatavad andmed ja eeldused (VÕS § 404 lg 21); 3
2-25-9077
lepingus on andmed intressimäära, krediidi kulukuse määra või krediidi kulukuse esialgse määra või kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma kohta; lepingus on andmed tarbija poolt võlgnetavate muude kulude kohta (kui neid nõutakse või on võlaarvestuses arvestatud); krediidikulukuse määr on lepingus õigesti märgitud; viivis on lepingus väljendatud aasta- ja päevamäärana; kui nõuded on loovutatud, on tarbijat sellest teavitatud (VÕS § 412 lg 1); kohustused on õiges järjekorras täidetuks loetud (VÕS § 415 lg 2): esimeses järjekorras võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks, teises järjekorras võlgnetava põhisumma katteks, kolmandas järjekorras intressi katteks, neljandas järjekorras muude kohustuste katteks; lepingus kasutatud tüüptingimused on kehtivad; tehing ei ole heade kommetega vastuolus (TsÜS § 86); krediidiandja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja veendunud krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6 ja 7).
5.Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohtu hinnangul ei ole krediidiandja järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja veendunud krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6 ja 7 ), sh omandanud teavet, mis võimaldab tarbija krediidivõimelisust hinnata, mistõttu ei ole hageja nõue hagiavalduses märgitud ulatuses õiguslikult põhjendatud. Hagiavalduse kohaselt on kostja kohustuste kontrollimisel võetud aluseks vaid kostja esitatud andmed laenutaotlusel ning andmed avalikest andmebaasidest. KAVS § 50 lg 4 kohaselt tuleb tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta kontrollida võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõtte alusel, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Üldjuhul tuleb vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Piisavaks ei saa lugeda laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv. Maakohus on seisukohal, et ka avalikesse registritesse tehtud päringutest (Krediidiregister, Politsei Finantssanktsioonid, Krediidiinfo, Ametlikud Teadaanded, Eesti Väärtpaberi Keskregistri Pensionikontolt, Rahvastikuregister, Riikliku taustaga isikud) ei piisa, kuna ühestki neist ei nähtu kostja kohustuste ega väljaminekute suurus. Kohtu hinnangul ei võimalda krediidiandja kogutud teave teha kostja kohustuste kohta objektiivseid järeldusi. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et laenuandja ei ole veendunud kostja krediidivõimelisuses ning on rikkunud VÕS § 403 4 lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjel loetakse lepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud määr. Muid tasusid tarbija ei võlgne. Sellisel juhul peab krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama.
6.Hageja ei ole esitanud kohtule nõude ümberarvestust. Koos menetlusse võtmise määrusega määras kohus hagejale tähtaja 04.09.2025 hagiavalduse täpsustamiseks. Kohus selgitas hagejale, et kohtu esialgsel hinnangul on krediidiandja rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, kuna krediidiandja kogutud teave ei võimalda teha kohustuste kohta objektiivseid järeldusi. Kohus andis hagejale võimaluse esitada nõude ümberarvestus. 4
2-25-9077 21.08.2025 kohtumäärus on hageja lepingulisele esindajale toimetatud kätte 25.08.2025. Hageja kohtunõudele vastust ei esitanud. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisel tuleb krediidiandjal tagasimaksed uuesti määrata lepingu sõlmimise hetke seisuga, st enamtasutud intressi ja muude tarbija poolt makstud tasude võrra vähendab krediidiandja kogu tarbija poolt võlgnetavat krediidi põhiosa ning vähendatud põhiosa jagatakse tagasimakseteks vastavalt krediidiandja ja tarbija vahel varasemalt kokkulepitud tingimustele. Hageja kohtule nõude ümberarvestust ei esitanud, kuid hagiavaldusest nähtub, et krediidiandja on teinud perioodil 23.07.2021 – 15.09.2023 kostja arvelduskontole väljamakseid summas 1111.52 eurot. Kostja poolt on lepingu katteks tagasimakseid tehtud kokku 926.82 eurot. TsMS § 5 lg 1 sätestab, et hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Hageja ei ole esitanud uut seadusjärgset intressiarvestust, mistõttu arvestab kohus kostja tasutud summa 926.82 eurot väljastatud laenu 1111.52 eurot katteks. Kostjal on tagastamata laen summas (1111.52-926.82) 184.70 eurot. VÕS § 4034 lg 7 järgse ümberarvestuse korral tuleb kontrollida, kas lepingu ülesütlemise eeldused oleksid ka uue maksegraafiku kohaselt täidetud. Kohtu hinnangul ei oleks tagastamata laen summas 184.70 eurot muutunud VÕS § 416 alusel sissenõutavaks. Krediidikonto üldtingimuste punkti 14.1. kohaselt on aga leping sõlmitud määramata ajaks. Pooltel on õigus lõpetada leping igal ajal mõjuva põhjuseta sellest teist poolt kirjalikult või iseteenindussüsteemi kaudu ette teavitades. Klient peab teavitama lõpetamisest ette vähemalt 1 (üks) kuu ja krediidiandja vähemalt 2 (kaks) kuud. Asja materjalidest nähtuvalt ütles krediidiandja lepingu 10.06.2024 üles. Krediidiandja saatis 20.05.2024 kostjale teate lepingu täitmiseks täiendava tähtaja 09.06.2024 andmise kohta, lepingu ülesütlemisavalduse ja teate nõude loovutamise kohta. VÕS § 4141 lg 3 järgi kui isiku suhtes kasutatakse lepingu ülesütlemise õigust, loetakse kokkulepitud tähtaega tema kahjuks mittejärgiv ülesütlemine jõustunuks kokkulepitud tähtaja möödumisel ülesütlemise avalduse esitamisest. Seega saab lugeda lepingu lõppenuks korralise ülesütlemisega 20.07.2024.
7.Hageja arvestab viivist alates laenulepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 10.06.2024 kuni hagiavalduse esitamiseni 10.06.2025 intressiga võrdses määras. Kostja võlgneb hagejale viivist 384.14 eurot. Võttes arvesse, et viivitusintressi aasta- ja päevamäär on võrdne intressimääraga, siis vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjel loetakse lepingu intressimääraks ja seega ka viivise määraks VÕS §-s 94 sätestatud määr. Kohus on tuvastanud, et leping on üles öeldud 20.07.2024. Eelnevast tulenevalt on hageja sissenõutavaks muutunud viivis põhjendatud summas 6.08 eurot, vastavalt järgnevale arvestusele: - summa 184.70 eurot, periood 21.07.2024-31.12.2024, intressimäär 4.25 % aastas, summa 3.51 eurot; - summa 184.70 eurot, periood 01.01.2025-10.06.2025, intressimäär 3.15 % aastas, summa 2.57 eurot. Kohtu hinnangul on hageja edasiulatuv viivis samuti põhjendatud VÕS §-s 94 sätestatud määras. 5
2-25-9077 Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjel ei ole põhjendatud hageja sissenõudmiskulude nõue.
8.Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus summas 184.70 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 6.08 eurot ja viivis põhivõlalt alates 11.06.2025 VÕS §-s 94 sätestatud määras. Kohus jätab rahuldamata hageja põhivõla 781.26 eurot, intressi 105.88 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 378.06 eurot ja sissenõudmiskulu 35 eurot osas. III Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
9.Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 138 lg kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 järgi kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist (TsMS § 174 lg 2).
10.Hageja nõude suurus kokku oli 1490.98 eurot. Kohus rahuldas nõude summas 190.78 eurot. Seega rahuldas kohus hageja nõuetest ligi 13%. Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 alusel jätta 87% ulatuses hageja kanda ning 13% ulatuses kostja kanda. Hageja menetluskuludeks on riigilõiv 315 eurot. Vastavalt TsMS § 138 lg-le 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv (TsMS § 138 lg 2). Kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud (TsMS § 144 p 1). Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu 315 eurot. Nimetatud summas tasutud riigilõiv on seotud käesoleva tsiviilasjaga. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud kohtukuluga, mis tuleb kostjalt välja mõista. Hageja põhjendatud menetluskuludeks on riigilõiv 315 eurot, millest kostja kanda jääb 13% ehk 40.95 eurot. TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.