Harju Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Merike Varusk
Määruse tegemise aeg ja koht
16. mai 2023, Tallinn, Tallinna kohtumaja
Tsiviilasja number
2-23-110482
Tsiviilasi
Revensen osaühingu hagi U. M. vastu võlgnevuse nõudes
Menetlustoiming
kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
hageja Revensen OÜ (registrikood 16625699, asukoht Tartu mnt 13, Tallinn, 10145); hageja lepinguline esindaja Irina Vassiljeva (Irina Vassiljeva Õigusbüroo OÜ, asukoht Vaablase tee 23, Randvere küla, Viimsi vald, 74016 e-post: [email protected]); kostja U. M. (isikukood xxxx, elukoht: xxxx, e-post xxxx).
2-23-110482
Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 3 päeva jooksul määruse kättesaamisest.
Asjaolud Revensen osaühing esitas 10.03.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 2 233.70 euro saamiseks. Kohus tegi 14.03.2023 võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 14.03.2023 aadressil [email protected]. Võlgnik U. M. esitas 14.03.2023 nõudele vastuväite, mille kohaselt ei võimalda tema raske majanduslik olukord nõuet korraga tasuda ning ta soovib võlgnevust tasuda maksegraafiku alusel, kuid avaldaja ei nõustu võlgniku poolt pakutud maksegraafikuga. Seoses võlgniku vastuväitega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses (TsMS § 486 lg 1 p 1). 19.04.2023 kohtunõudega palus Harju Maakohus pooltel teatada hiljemalt 05.05.2023, kas poolte vahel on võimalik kompromissläbirääkimiste pidamine ning kompromissi sõlmimine. 08.05.2023 esitasid pooled kohtule kompromisslepingu, mille paluvad kinnitada. Kohtumääruse põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.
2-23-110482 TsMS § 433 lg 1 järgi võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse. TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. TsMS § 150 lg 4 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti. TsMS § 173 lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 486 lg 1 p 3 kohaselt makseettepaneku koostanud kohus jätkab asja menetlemist hagimenetluses või annab asja hagimenetluses menetlemiseks üle maksekäsu kiirmenetluse avalduses nimetatud kohtule või poolte ühises taotluses nimetatud kohtule, kui avaldaja ja võlgnik on enne maksekäsu tegemist esitanud kohtule kirjaliku kompromissilepingu. TsMS § 486 lg 4 sätestab, et kohus menetleb kompromissilepingut TsMS §-des 430 ja 431 sätestatu kohaselt enne asja hagimenetluses menetlemise alustamist. Kui kohus kompromissi ei kinnita, jätkab ta asja menetlemist hagimenetluses TsMS §-s 487 sätestatu kohaselt. TsMS § 487 lg 1 sätestab, et asja hagimenetluse korras menetlev kohus kohustab avaldajat esitama oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis 14 päeva jooksul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus ei vasta hagiavalduse nõuetele. Kompromissi kinnitamine Revensen osaühing esitas 10.03.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 2 233.70 euro saamiseks. Kohus tegi 14.03.2023 võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 14.03.2023 aadressil xxxx. Võlgnik U. M. esitas 14.03.2023 nõudele vastuväite, mille kohaselt ei võimalda tema raske majanduslik olukord nõuet korraga tasuda ning ta soovib võlgnevust tasuda maksegraafiku alusel, kuid avaldaja ei nõustu võlgniku poolt pakutud maksegraafikuga. Seoses võlgniku vastuväitega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses (TsMS § 486 lg 1 p 1). 19.04.2023 kohtunõudega palus Harju Maakohus pooltel teatada hiljemalt 05.05.2023, kas poolte vahel on võimalik kompromissläbirääkimiste pidamine ning kompromissi sõlmimine. 08.05.2023 esitasid pooled kohtule kompromisslepingu, mille paluvad kinnitada ja menetluse nende vahel antud tsiviilasjas kirjalikus menetluses lõpetada. Kompromissi kohaselt kinnitab hageja, et on teadlik, et tulenevalt TsMS §-st 432 ei saa hageja menetluse lõpetamisel kompromissiga uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagi eseme suhtes. Kompromissi allkirjastamisega kinnitavad pooled, et on kompromissi tingimustega tutvunud, neist aru saanud ning nendega nõus. Samuti kinnitavad pooled, et kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega ega seadusega, samuti ei riku kompromiss avalikke huve ning kompromissi on võimalik täita. Pooled on lühendanud kompromissi kinnitava määruse peale määruskaebuse esitamise õigust 3-le päevale. TsMS § 486 lg 4 sätestab, et kohus menetleb kompromissilepingut TsMS §-des 430 ja 431 sätestatu kohaselt enne asja hagimenetluses menetlemise alustamist. Kui kohus kompromissi ei kinnita, jätkab ta asja menetlemist hagimenetluses TsMS §-s 487 sätestatu kohaselt.
2-23-110482 Kui maksekäsu kiirmenetlus lõpetatakse ning antakse üle lahendamiseks hagimenetlusse on kohus kohustatud vastavalt TsMS § 487 lg 1 ja TsMS § 147 lg 5 nõudma nõuetekohast hagiavaldust ja täiendava riigilõivu tasumist. Kuna kohtule on edastatud kinnitamiseks kompromiss siis menetlusökonoomiast lähtudes puudub alus poolte koormamiseks riigilõivu tasumise ja hagiavalduse esitamise nõudmise näol. Kohus on seisukohal, et kompromiss on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi, samuti on võimalik kompromissi täita. Seega kohus leiab, et kompromiss tuleb kinnitada ja menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetada enne asja hagimenetlusse võtmist. Kohus ei jätka asja menetlemist hagimenetluses TsMS §-s 487 sätestatu kohaselt, kuivõrd kinnitab kompromissi ja lõpetab sellega asja menetluse. Kohus selgitab, et kooskõlas TsMS § 430 lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §-st 432 tulenevalt ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas jätkub. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 alusel kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kompromissist nähtuvalt on pooled kokku leppinud, et kostja kohustub hüvitama hagejale menetluskulud 20 eurot ja riigilõivu summas 76.88 eurot. Riigilõivu tagastamine TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. TsMS § 150 lg 4 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti. TsMS § 147 lg 5 kohaselt maksekäsu kiirmenetluse hagimenetluseks ülemineku korral tasutakse hagilt täiendav riigilõiv ulatuses, mis ei ole kaetud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiselt tasutud riigilõivuga. Maksekäsu kiirmenetluse hagimenetluseks ülemineku avalduse esitamisel ei võeta asja hagimenetlusse enne hagilt riigilõivu tasumist. Hageja ei ole esitanud taotlust vastavalt TsMS § 150 lõike 2 punktile 1 tagastada hageja poolt tasutud riigilõivust. Kohus leiab, et tõenditest nähtuvalt on hageja tasunud avalduse esitamisel maksekäsu kiirmenetluses riigilõivu. Kui maksekäsu kiirmenetlus lõpetatakse ning antakse üle lahendamiseks hagimenetlusse on kohus kohustatud vastavalt TsMS § 487 lg 1 ja TsMS § 147
2-23-110482 lg 5 nõudma nõuetekohast hagiavaldust ja täiendava riigilõivu tasumist. Kuna kohtule on edastatud kinnitamiseks kompromiss, siis menetlusökonoomiast lähtudes puudub alus poolte koormamiseks riigilõivu tasumise nõudmise näol. Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja seega ka tasunud hagiavalduse esitamiselt riigilõivu, mis kuuluks tagastamisele.
/allkirjastatud digitaalselt/ Merike Varusk kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.