Pankrotiõigus › Füüsilise isiku võlgadest vabastamise menetlus

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

16.01.2018 määrusega kohus lõpetas S. Z. pankrotimenetluse pärast pankroti väljakuulutamist raugemise tõttu, algatas S. Z. kohustustest vabastamise menetluse ning kohustas S. Z.t täitma võlgniku usaldusisiku kohustusi. Kohus kohustas usaldusisikut esitama kohtule aruandeid üks kord aastas.

Aruanded on kohtule esitatud 09.05.2019, 10.02.2020, 27.12.2020, 25.12.2021 ja 12.04.2023. Esitatud aruannetest ja lisatud tõenditest nähtub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel töötanud OÜ-s E (01.11.2016-08.03.2019), OÜ-s L (15.03.2019 – 15.05.2021) ja Osaühingus H (alates 01.04.2022). Võlgniku sissetulekud menetluse kestel olid: 1) 01.01.-31.12.2018 4562.71 eurot (deklaratsiooni järgi 9083.29 eurot, s.h vanemahüvitis 4469.34 eurot); 2) 01.01.-31.12.2019 – 6395.03 eurot (tuludeklaratsioon puudub); 3) 01.01.-31.12.2020 – 6653.63 eurot (deklaratsiooni järgi 6837.06 eurot); 4) 01.01.-31.12.2021 – 6977.86 eurot (s.h ülekanded eraisikutelt, töötutoetus) (deklaratsiooni järgi töötasu 3111.93 eurot), 4) 01.01.-31.12.2022 – 10 235.95 eurot (tuludeklaratsioon puudub). Võlgnikul puudub kinnisvara. Võlgnik oli kohustuste vabastamise menetluse kestel abielus xxxx, abikaasadel oli lahusvara režiim. Võlgniku ülalpidamisel on alaealised lapsed V. Z. (sündinud xxxx, võlgnik maksab elatist seadusjärgses määras) ja S. Z. (sündinud xxxx). Kohus on võlgnikku ka 03.03.2020, 14.03.2022 ja 09.05.2023 vande all ära kuulanud. Ärakuulamistel võlgnik selgitas, et tal on xxxx haridus, erialalt xxxx. Võlgnik ei ole teinud makseid võlausaldajatele, sest tema selgituse järgi oli tal kokkulepe pankrotihalduriga, et igal aastal kannab ta tulumaksutagastuse summa võla kustutamiseks. Võlgniku hinnangul tal puuduvad legaalsed võimalused suurema sissetuleku teenimiseks. Võlgnik selgitas 14.03.2022 istungil, et tal lõppes xxxx töö, oli sunnitud sõitma xxxx paremate sissetulekut saamiseks, asus tööle autoremondi erialal. Kontole kantud sularaha on andnud tuttavad, maksab neile tagasi. 09.05.2023 istungil võlgnik selgitas, et töötab xxxx ettevõttes xxxx, palk 1000 eurot. Võlausaldaja Eesti Vabariik (Xxxx kaudu) 04.05.2023 seisukoha järgi on kohustustest vabastamise menetluse käigus (solidaar)nõue 117 456.92 eurot vähenenud 809.10 euro võrra, millest 615.06 euro ulatuses on tasaarvestatud võlgnikul tuludeklaratsioonide alusel tekkinud tagastusnõuetega. Võlausaldaja osutab, et perioodil 01.11.2016 – 08.03.2019 E OÜ-s töötamisel võlgniku töötasu keskmiselt 383 eurot (bruto) kuus jäi alla Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäära (2018 500 eurot/kuus). Samas maksuhaldurile nähtuvalt oli E OÜ keskmine töötasu töötaja kohta 2018 1297 eurot kuus (bruto). Perioodil 15.03.2019 – 15.05.2021 võlgniku töötamisel täistööajamääraga xxxx L OÜ-s on tööandja deklareerinud võlgnikule töötasu väljamakseid valdavalt miinimummääras, v.a perioodil 05.2021 (neto 1325.57 eurot). Võlgnik saadud tasu arvelt xxxx väljamakseid ei teinud. Võttes arvesse, et võlgnikul on kaks alaealist last, ei ole võlgniku sissetulek enamuse töötatud aja kestel ületanud mittearestitavat määra. Üksikutel kuudel on võlgniku netotöötasu ületanud mittearestitavat määra: 2021 mais oli netotöötasu 1325.57 eurot, 2022.a. oktoobris 1420.94 eurot ja novembris 1322.59 eurot. Võlausaldaja leiab, et võlgnik ei ole kohustustest vabastamise menetluse kestel tegelenud mõistlikult tulutoova tegevusega ning ei ole näidanud üles head tahet pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõudeid tasuda ning on kahjustanud seeläbi Eesti Vabariigi kui võlausaldaja huve. Võlausaldaja palub kohtul võlgniku kohustustest vabastamise menetlus lõpetada ja jätta võlgnik pankrotimenetluses rahuldamata jäänud kohustustest vabastamata. Võlausaldaja Eesti Vabariik (Xxxx kaudu) oma seisukohta kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise kohta ei esitanud.

KOHTU SEISUKOHT

Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 68 lg 2 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist esitatud pankrotiavalduste, kohustustest vabastamise avalduste ja võlgade ümberkujundamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni või võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadust, mis kehtisid 2022. aasta

2/5

Pankrotiseaduse (PankrS ) (kuni 30.06.2022 kehtinud redaktsioon) § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Võlausaldaja Eesti Vabariik (Xxxx kaudu) 04.05.2023 seisukohast nähtub, et kohustustest vabastamise menetluse kestel on nõude katteks arvestatud võlgnikule kuuluva tulumaksutagastuse tagasinõude arvel 615.06 eurot. Pankrotimenetluses on jäänud rahuldamata nõue 116 427.91 euro ulatuses. Võlausaldaja leiab, et võlgnik on jätnud täitmata PankrS § 173 lg-test 1 ja 3 tulenevad kohustused, kuna ei tegelenud mõistlikult tulutoova tegevusega ning usaldusisikuna rikkus nii tasu loovutamise kui võlausaldajatele väljamaksete tegemise kohustust. Võlausaldaja on nõus kohustustest vabastamise menetluse lõpetamisega ja palub jätta võlgnik pankrotimenetluses rahuldamata jäänud kohustustest vabastamata. Kohus tuvastas seoses võlausaldaja Eesti Vabariik (Xxxx kaudu) nõudega, et Kohtute Infosüsteemi andmetel Viru Maakohus 06.03.2018 määrusega väärteoasjas nr xxxx rahuldas xxxx 30.01.2018 taotluse S. Z.le määratud rahatrahvi asendamiseks ning asendas 07.05.2016 kiirmenetluse otsusega väärteoasjas nr 2302,16,006619 määratud rahatrahvi 55 trahviühikut, s.o 220 eurot, 5 päeva arestiga. Kohus selgitab, et PankrS § 2 teise lause kohaselt antakse füüsilisest isikust võlgnikule pankrotimenetluse kaudu võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest (13.12.2017) on möödunud viis aastat. Kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS § 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlgnikku ei ole süüdi tunnistatud pankrotikuriteos. Seega puudub PankrS § 175 lg 2 p 1 nimetatud alus kohustustest vabastamisest keeldumiseks. PankrS § 173 lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel enamuse ajast töötanud, perioodil mai 2021-märts 2022 oli töötu, kuid tööotsinguil. Paremate sissetulekuvõimaluste leidmiseks vahetas võlgnik elukohta xxxx. Kohus peab eluliselt usutavaks võlgniku selgitusi täiendavate sissetulekute leidmise raskuste kohta xxxx, samuti xxxx elades riigikeele mitteoskamisest tingituna sobiva töö leidmise väiksemate võimaluste kohta. Riigikohus on selgitanud, et kohustus tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ei pruugi alati ja igas olukorras tähendada seda, et pankrotivõlgnik peab kohustustest vabastamise menetluse ajal otsima tasuvama töö ja et see, kui ta jätkab endise, vähetasustatud töö tegemist, kujutab endast kohustuste süülist rikkumist, mis annab aluse jätta ta kohustustest vabastamata. Kolleegium märgib, et kui võlgnikul on vastavalt asjaoludele mõistlik töö olemas, ei pruugi paremini tasustatava töökoha otsimine võlgniku elukorraldust, võimeid jms asjaolusid arvestades siiski olla mõistlik ja võlgnikule jõukohane. Mõistlikkuse hindamisel tuleb seejuures võlaõigusseaduse § 7 lg 1 järgi arvestada seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk ei ole võlgnikku karistada ega sundida teda seadma enda jaoks ebarealistlikke eesmärke. Samas võib võlgniku kohustuste rikkumiseks pidada seda, kui võlgnik oma sissetulekuid põhjendamatult vähendab või neid varjab (vt RKTKm 30.10.2019 2-11-24696, p 19). Kohus leiab seega, et võlgnik ei ole rikkunud töötamise või töö otsimise kohustust.

3/5

PankrS § 173 lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast eluja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Kohtu hinnangul on võlgnik iga-aastaselt teavitanud oma tegevustest piisaval määral ja puuduvad andmed, et ta varjanuks oma vara. Kohtul puudub alus kahelda selles, et võlgnik on esitanud tõeseid andmeid töötamise kohta, s.h tegeliku sissetuleku kohta. Kohus leiab, et võlgnikule ei ole etteheidetav suurema sissetuleku puudumine. Võlgnik on olnud kohtule kättesaadav, võlgnik on ka alati kohtu poolt vande all ärakuulamisele ilmunud. PankrS § 173 lg 3, 4, 5 ja 6 sätestavad võlgniku loovutuskohustuse. Võlgniku peamisteks sissetulekuteks on olnud töötasu, vanemahüvitis (esimesel aastal), korteriühistu juhtimis- või kontrollorgani liikme tasu ja töötutoetus. Arvestades võlgniku sissetuleku suuruse ja võlgnikul kahe alaealise ülalpeetava olemasoluga, on võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel saanud valdavalt sissetulekut ulatuses, millele ei saaks täitemenetluse seadustiku järgi pöörata sissenõuet (täitemenetluse seadustiku § 131 lg 1, § 132 lg-d 1, 3) ega pankrotiseaduse järgi üle anda usaldusisikule väljamaksete tegemiseks võlausaldajatele. Kohus möönab, et Maksu- ja Tolliameti väljatoodud perioodidel (2021 mais netotöötasu 1325.57 eurot, 2022 oktoobris 1420.94 eurot, 2022 novembris 1322.59 eurot) saadud tulu ületab mittearestitavat summat ning võlausaldajatele oleks kuulunud väljamaksmisele vastavalt 370.79 eurot, 383.47 eurot ja 334.30 eurot, mida võlgnik ei ole teinud. Samas kohus arvestab kohustuse rikkumise ulatuse hindamisel, et võlausaldaja nõude katteks on juba arvestatud võlgnikule tagastamisele kuuluv tulumaks summas 615.06 eurot, samuti, et aruandeperioodi keskmise kuusissetuleku (võlgniku poolt esitatud sissetulekuandmete põhjal 2021 umbes 581 eurot, 2022 umbes 852 eurot) põhjal puuduks usaldusisikule üleantav tulu. Võlgnikul muu vara puudub. Kohtule ei ole ka teada, et võlgnik oleks saanud pärimise teel vara, mille väärtusest poole oleks ta pidanud üle andma usaldusisikule. Seega on võlgnik kohtu hinnangul täitnud PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ning puudub ka PankrS § 175 lg 2 p 2 nimetatud alus võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumiseks. Neil asjaoludel leiab kohus, et võlgnik tuleb pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada. PankrS § 175 lg 51 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui seitse aastat menetluse algatamisest. Kohus ei pea põhjendatuks menetluse pikendamist. Võlgnik on oma kohustusi viie aasta jooksul täitnud. Lisaks ka käesoleval ajal kehtiva FiMS § 49 lg 9 järgi ei või kohustustest vabastamise tähtaeg olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest. PankrS § 176 sätestab võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise tagajärjed: 1) kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud; 2) võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused; 3) võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu; 4) kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda. Kohus märgib, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise hetkel oli pankrotimenetluses võlgniku suhtes tunnustatud kahe võlausaldaja nõuded. Käesoleval hetkel on võlgniku ainsaks kohustuseks maksuvõlgnevus Eesti Vabariigi (Xxxx kaudu) ees, kuivõrd 4/5

Politsei- ja Piirivalveameti (trahvi)nõue summas 220 eurot on pärast kohustuste vabastamise menetluse algatamist asendatud arestiga ja eelduslikult võlgniku poolt täidetud. Toimiku materjalidest nähtub, et Eesti Vabariigi (Xxxx kaudu) nõude aluseks on täitmata maksuotsused: 1) 22.04.2016 maksuotsus nr 12.2-3/036391-4, millega kohustati võlgnikku tasuma impordimaksude võlgnevus 75 398.32 eurot, mis tekkis 09.01.2012 ebaseaduslikult sisse toimetatud Eesti Vabariigi maksumärkidega märgistamata sigarettidelt; 2) 26.04.2016 maksuotsus nr 12.2-3/036603-4, millega kohustati võlgnikku tasuma impordimaksude võlgnevus 42 056.88 eurot, mis tekkis 29.09.2013 ebaseaduslikult sisse toimetatud Eesti Vabariigi maksumärkidega märgistamata sigarettidelt. Maksuotsuste aluseks on asjaolud, et võlgnik tunnistati Viru Maakohtu 25.07.2014 otsusega kriminaalasjas nr xxxx süüdi karistusseadustiku (KarS) § 391 lg 2 p 2 (deklareeritava kauba toimetamises üle Euroopa Liidu tolliterritooriumi piiri tollikontrollist kõrvale hoidudes ja selle deklareerimata jättes, suures koguses, grupi poolt) ja § 376 lg 1 (maksumärgiga märgistamata või teistele nõuetele mittevastavas müügipakendis tubakatoodete hoidmine ja ladustamine, edasitoimetamise suures koguses) järgi ning 26.01.2015 otsusega kriminaalasjas nr xxxx süüdi KarS § 391 lg 2 p 2 ja KarS § 376 lg 1 järgi. Seega on tuvastatud, et võlgnik on mõistetud süüdi maksualases süüteos, milline asjaolu võib olla aluseks PankrS § 171 lg 2 p 1 kohaselt võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetluse algatamisest keeldumiseks. PankrS § 171 lg 2 p 1 järgi on süüdi mõistetud isikuks nii isik, kelle kohta on registris kanne tema karistatuse kohta, kui ka isik, kelle kohta on sellekohased andmed registrist kustutatud ja üle kantud arhiivi (RKTKm 05.06.2013 3-2-1-60-13, p 10). Eesti Vabariigi (Xxxx kaudu) nõude puhul on tegemist võlgniku poolt õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju nõudega. Maksude tasumisest kõrvalehoidumise eesmärgil tehtud tehing või toiming saab olla üksnes tahtlik (vt RKHK 13.02.2012 3-3-1-79-11, p 21; 11.01.2007 3-3-1-6206, p 13). Seega on võlgniku pankrotimenetluses tunnustatud nõue õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise nõue, mis ei lõpe ka võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise korral. Võlgnik ei vabane seega seadusest tulenevalt Eesti Vabariigi (Xxxx kaudu) esitatud nõudest tulenevast tasumiskohustusest. PankrS § 175 lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada (v.a need kohustused, millest vabastamine ei ole võimalik), lõpetab kohus tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. PankrS § 172 lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Usaldusisik on iga-aastaselt (2023 aruandes kahe aasta kohta) kohtule aruandeid esitanud, viimase aruande esitas ta 12.04.2023. Kohus loeb seega PankrS § 172 lg 4 toodud kohustuse täidetuks. S. Z. tuleb usaldusisiku kohustustest vabastada. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 järgi kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud võlgniku kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Angelina Abol kohtunik 5/5

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.