Kohtla-Järve linn, Estonia pst 21 korteriühistu avaldus J. V. vastu võlgnevuse nõudes
Menetlusosalised
Avaldaja:
Kohtla-Järve linn, Estonia pst 21 korteriühistu (rk 80025333, asukoht Estonia pst 21-59, Kohtla-Järve, Ida-Viru maakond)
Avaldaja esindaja:
vandeadvokaat Roman Golovenko (JeweLex Advokaadibüroo OÜ, e-post [email protected])
Puudutatud J. V. (ik XXX, elukoht XXX, e-post XXX) isik:
RESOLUTSIOON
Kohtla-Järve linn, Estonia pst 21 korteriühistu avaldus rahuldada.
2.Välja mõista J. V.lt Kohtla-Järve linn, Estonia pst 21 korteriühistu kasuks võlg 629 (kuussada kakskümmend üheksa) eurot 85 senti.
3.Välja mõista J. V.lt Kohtla-Järve linn, Estonia pst 21 korteriühistu kasuks viivis alates 1.09.2025. a kuni põhinõude (595,65 eurot) tasumiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
4.Menetluskulud jätta J. V. kanda. 4.1 Välja mõista J. V.lt Jõhvi vald, Jõhvi linn, Narva mnt 82 korteriühistu kasuks avaldaja menetluskulude katteks 304 (kolmsada neli) eurot. 4.2 Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb tasuda viivist kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras. 1
Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest arvates.
AVALDAJA NÕUE JA MENETLUSE KÄIK
1.Kohtla-Järve linn, Estonia pst 21 korteriühistu esitas 11.09.2025 Viru Maakohtule avalduse võlgniku vastu võla nõudes. Avalduse kohaselt on J. V. Estonia pst 21 elamus korteri nr X (reg, osa nr XXX) omanik Kohtla-Järve linn, Estonia pst 21 korteriühistu liige. Kohtla-Järve linn, Estonia pst 21 korteriomanikud on moodustanud maja haldamiseks korteriühistu. Avaldajale tasumiseks esitatud arvetel on korteriühistu esitanud arvestuse järgmiste teenuste eest: maja hooldus ja haldus, remondifond, vesi, vee vahe, vee soojendamine, soojusenergia, sooja vee kaudsed kulud, raamatupidaja teenused, trepikodade koristamine, maja kindlustus. Maja hoolduse ja halduse ning remondifondi maksete suuruse arvestamisel lähtutakse korteri üldpinnast (puudutatud isikute korteriomandi ametlik suurus on 31,7 m2). Tariife kinnitab üldkoosolek (aluseks on KrtS § 40 lg 1, KrtS § 41 lg 1 ja põhikirja p. 6.2.7, 6.2.10). Need tasud on korteriühistu majandamiskulud, s.o korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest. Vesi, vee vahe, vee soojendamine, soojusenergia, sooja vee kaudsed kulud, raamatupidaja teenused, trepikodade koristamine, maja kindlustus. Need tasud on seotud kommunaalteenuste tarbimisega. Arvestamise aluseks on mõõturite näidud ja kehtivad kommunaalteenuste tariifid Arvestades puudutatud isiku korteriomandi suurust ja tarbitud teenuseid on avaldaja igakuiselt esitanud puudutatud isikule arveid, millistes sisalduvad osutatud teenused ning puudutatud isiku poolt tasumisele kuuluvad summad. Puudutatud isik ei ole aga esitatud arvete alusel korrektselt tasunud, mistõttu on temal tekkinud võlgnevus. Seisuga 01.95.2025. a on puudutatud isiku põhivõlg avaldaja ees 595,65 eurot. Tasumisele kuuluvad summad, tariifid ja viivise määr tulenevad KÜ liikmete üldkoosoleku otsustest, KÜ põhikirjast ning teenuse osutajate tasumääradest. Avaldaja nõuab kommunaalteenuste võlgnevus, mis on tekkinud ajavahemikul mai 2024 – august 2025. Korteriühistu palub J. V.lt välja mõista: võlg summas 629,85 eurot (so põhinõue 595,65 eurot ja viivis 34,20 eurot); viivis TsMS § 367 alusel alates 1.09.2025.a VÕS § 113 kohaselt kuni põhinõude tasumiseni; menetluskulud 304 eurot (millest 50 eurot riigilõiv, 6 eurot dokumentaalse tõendi saamise kulu, 248 eurot õigusabikulu).
2.Kohus saatis puudutatud isikule materjalid ja nõudis kirjalikku vastust. Materjalid saadeti puudutatud isikule 14.10.2025 aadressil xxx, J. V. sai materjalid isiklikult kätte 11.11.2025. Kohtu määratud tähtajal J. V. vastust ja vastuväiteid avaldusele ei esitanud.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
Kohus rahuldab avalduse.
2
4.Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 p 1 kuuluvad alates 01.01.2018.a. korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel esitatud asjad, mis tulenevad korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutavad korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi (välja arvatud nõue, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks) menetlemisele hagita menetluses.
5.Avaldaja tugineb nõudes asjaolule, et J. V. korteriomanikuna ja korteriühistu liikmena on rikkunud puudutatud isiku liikmelisusest tulenevat kohustust tasuda majandamiskulude eest. Eelduseks, et asjast puudutatud isikul on kohustus tasuda ühistu majandamiskulude eest, on tema kuulumine avaldaja liikmete hulka. Selles osas käesolevas tsiviilasjas vaidlust ei ole. Kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt on J. V. korteri xxx omanik (registriosa nr XXX; dtl 1920) omanik. Estonia pst 21 korteriühistu põhikirja p 2.1 järgi on 1 ühistu liikmeskond piiratud Kohtla-Järve linnas Estonia pst 21 elamu korteriomanike ringiga. Ühistu liikmeteks on ilma sellekohast avaldust esitamata kõik Estonia pst 21 elamu korteriomanikud (dtl 9; põhikiri dtl 8-18) Seega on J. V. Kohtla-Järve, Estonia pst 21 korteriühistu liige ja kohustatud järgima liikmetele seaduses ja ühistu põhikirjas sätestatud kohustusi (põhikirja p 3.2.1, 3.2.2).
6.Korteriomandi- ja korteriühistu seaduse (KrtS) § 12 lg 1 kohaselt teostavad korteriomanikud oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi KrtS-s sätestatud ulatuses korteriühistu kaudu ja lg 2 järgi peavad korteriomanikud omavahelistes suhetes, samuti suhetes korteriühistuga järgima hea usu põhimõtet ning arvestama üksteise õigustatud huve. KrtS § 40 lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid osutatud ja ostetud teenuste eest. Korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades võib korteriühistu põhikirjaga ette näha KrtS § 40 lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule (KrtS § 40 lg 2). Kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses (KrtS § 42 lg 1).
7.Korteriühistu põhikirja p 3.2.5 sätestab korteriomaniku / ühistu liikme kohustuse tasuda regulaarselt, igakuiselt kuu 20. kuupäevaks möödunud kuu eest, elamu ja abiruumide majandamise jooksvate kulutuste (sh prügivedu, elamu ja selle juurde kuuluva maatükki korrashoidmine, üldelekter, maksed kütte-, vee-, kanalisatsiooni-, gaasi- ja elektriavariide likvideerimiseks ning süsteemide hooldamiseks, eraldised reservfondi, võetud laenude tasumine, töötasud ja muud ühistu tegevusega seotudkulutused) katteks sihtotstarbelisi makseid juhatuse poolt kehtestatud suuruses ja korras. Sihtotstarbeliste maksete suuruse kindlaksmääramisel lähtutakse ühistu liikme omandis oleva korteri üldpinna osast maja korterite kogupinnas; Tulenevalt põhikirja p-st 3.2.6. on korteriomanik kohustatud tasuma igakuiselt elamu ja abihoonete ühiste kommunikatsioonide kaudu kasutatavate kommunaalteenuste (sh vesi, soojusenergia, kanalisatsioon, elekter, gaas) eest makseid teenuste tarnijatele. Kui ühistu üldkoosolek otsustab lepingu sõlmimise teenuse tarnijaga, siis on ühistu liige kohustatud tasuma igakuiselt 20. kuupäevaks möödunud kuu eest elamu ja abiruumide ühiste
3
kommunikatsioonide kaudu kasutatavate kommunikatsioonide (sh vesi, soojusenergia, kanalisatsioon, elekter, gaas) eest makseid ühistu üldkoosoleku poolt kehtestatud korras
8.Puudutatud isiku võlgnevus seisuga 1.09.2025.a. on 595,65 eurot ja viivis 34,20 eurot (dtl 21). Võlgnevus on tekkinud ajavahemikul 1.01.2024-31.08.2025 ja korteriomaniku kliendikaardilt nähtuvad tasumiseks esitatud arved(arve nr), arvestatud summa, laekumised ning saldo + viivis (dtl 22). Käibeandmikul (dtl 23-26) on arveldused perioodi eest 1.01.202431.08.2025 toodud kululiikide kaupa (sh kogus, tariif, arvestatud summa, makstud summa ja palju tasumata). Avaldaja on saatnud korteriomanikule võlateatise 10.02.2025 (dtl 27).
9.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kohustuse täitmata jätmine või täitmisega viivitamine on kohustuse rikkumine VÕS § 100 mõttes, mis annab võlausaldajale õiguse VÕS § 101 sätestatud õiguskaitsevahendite rakendamiseks kohustust rikkunud võlgniku suhtes (sh nõuda kohustuse täitmist lg 1 p 1 ja viivist p 6). Viivise tasumise kohustus tuleneb ka korteriühistu põhikirja p-st 3.2.11. Sissenõutavaks muutunud viivis perioodi eest 1.01.2024-31.08.2025 on 34,20 eurot. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada avalduses selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole avalduse esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Avaldaja nõuab puudutatud isikult viivist ka TsMS § 367 alusel alates 1.09.2025 kuni põhinõude (s.o 595,65 euro) tasumiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses (ehk seadusjärgses määras..
10.J. V. ei ole omapoolset seisukohta ega vastuväiteid avaldusele ning nõude suurusele esitanud. J. V. ei ole mingilgi viisil tõendanud, et on kohustuse täitnud (sh osaliselt) või puuduks tal üldse kohustus. Kuivõrd puudutatud isik ei ole nõudele vastuväiteid esitanud, loeb kohus, et J. V. on avalduses toodud asjaolud omaks võtnud.
11.Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus avalduse, mõistab J. V.lt välja 629,85 eurot ja lisanduva viivise ning jätab korteriomaniku kanda menetluskulud. Menetluskulude jaotus
12.Vastavalt TsMS § 172 lg 1 hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Avaldaja taotletud menetluskulud on avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 50 eurot, 6 eurot dokumentaalse tõendi saamise kulu, õigusabikulu 248 eurot, kokku 304 eurot. Kohus leiab, et avaldaja menetluskulude hüvitamise taotlus (sh õigusabikulu, TsMS § 175 lg 1) ja rahuldab menetluskulude hüvitamise taotluse. Kohus mõistab puudutatud isikult välja avaldaja menetluskulude katteks 304 eurot.
4
13.Avaldaja palub puudutatud isikult välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS § 177 lg 4. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
/ allkirjastatud digitaalselt / Piret Raik Kohtunik
5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.