OÜ PAALI hagi X (endine perekonnanimi X) vastu kahju hüvitamise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 9. juuni 2022 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
X apellatsioonkaebus
Kaebuse hind ringkonnakohtus
9000 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja OÜ PAALI (registrikood 11344582, asukoht esindajad ringkonnakohtus Paali, Laitse küla, Saue vald), seaduslik esindaja AH, lepinguline esindaja Peeter Malve Kostja X (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Indrek Kukk Menetluse liik
10. aprill 2023, kohtuistung
RESOLUTSIOON
1.Muuta Harju Maakohtu 9. juuni 2022 otsuse resolutsiooni osas, milles maakohus märkis, et hagi rahuldatakse, ning märkida, et hagi rahuldatakse osaliselt.
2.Tühistada Harju Maakohtu 9. juuni 2002 otsus menetluskulude jaotuse osas ja teha uus menetluskulude jaotus.
3.Muus osas jätta Harju Maakohtu 9. juuni 2022 otsus muutmata.
Kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni terviklik sõnastus on järgmine: 4.1 Rahuldada OÜ PAALI (registrikood 11344582) hagi X’i (endine perekonnanimi X, isikukood XXXXXXXXXXX) vastu kahju hüvitamise nõudes osaliselt. 4.2 Mõista kostjalt X’ilt välja hageja OÜ PAALI kasuks hüvitis summas 8 009.90 (kaheksa tuhat üheksa ja üheksakümmend) eurot.
4.3 Jätta menetluskulud kuni käesoleva apellatsioonimenetluseni 11 % ulatuses OÜ PAALI kanda ja 89 % ulatuses X kanda. 4.4 Jätta käesoleva apellatsioonimenetluse menetluskulud 5 % ulatuses OÜ PAALI kanda ja 95 % ulatuses X kanda.
5.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.OÜ PAALI (hageja) esitas 17.03.2015 Harju Maakohtule hagi X (uue perekonnanimega X) (kostja) vastu kahju 9000 eurot hüvitamiseks.
2.Hagiavalduse kohaselt oli kostja hageja juhatuse liikmeks kuni 09.04.2012. Hageja ja Swedbank Liising AS-i vahel oli sõlmitud liisinguleping sõiduki Volkswagen Caravelle Long (sõiduk) liisimiseks. 13.03.2012 sõlmis kostja liisinguandjaga müügilepingu, millega kostja omandas sõiduki 990,10 euro eest.
3.Kostja koostas ja esitas Swedbank Liising AS-ile, hageja teise juhatuse liikme ja ainuosaniku AH teadmata ja tema ID-kaarti kasutades, teate selle kohta, et hageja loobub sõiduki väljaostuõigusest kostja kasuks. Ainuosanik ei ole teinud otsust sõiduki võõrandamiseks. Tegemist oli kapitalirendiga, mis viitas hageja soovile sõiduk pärast liisinguperioodi lõppu omandada. Kuna hageja ei saanud midagi vastu, kahjustas see tehing hageja huve. Kostja ei ole esitanud sisulisi põhjendusi, mis andis talle õiguse vormistada sõiduk enda nimele tasuta. Kostja tekitas hagejale kahju 9000 eurot, kuna hageja jäi varast ilma.
4.Kostja tasaarvestusavaldus seoses laenuga on alusetu. Kostja pole hagejale laenu andnud. Samuti on põhjendamatu sõiduki remondiga seonduv tasaarvestus.
Kostja vastus
5.Kostja vaidles hagiavaldusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Vastuväidete kohaselt ei ole hageja tõendanud, et kostja kasutas AH ID-kaarti, ning et puudus AH nõusolek sõiduki väljaostuõigusest loobumise kohta. AH loobus kirjalikult sõiduki väljaostuõigusest kostja kasuks. Hageja ei ole tõendanud, et tal oleks olnud huvi sõiduki omandamiseks ega ole tõendanud ka kahju tekkimist.
6.Sõiduk vajas kapitaalremonti. Sõiduki väärtus oli omandi ülemineku ajal 219,07 eurot, s.o vanametalli väärtus. Kostja kulutas pärast 2012. a märtsi sõiduki remondile 3858,33 eurot. Seega on hageja sõidukile tehtud kulutuste ulatuses alusetult rikastunud. Kostja andis hagejale korduvalt laenu. Kostja ütles laenulepingu üles ja nõudis laenu tagastamist hiljemalt 30.10.2015. Hageja ei ole kostjale laenu summas 27 170,09 eurot tagasi maksnud. Seega esineb kostjal alus tasaarvestuseks sõidukile tehtud kulutuste 3858,33 eurot ja hagejale antud laenu 27 170,09 eurot osas. Menetluse käik
7.Harju Maakohus jättis 02.12.2016 otsusega hagi rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 02.05.2017 otsusega maakohtu otsuse ja saatis asja samale maakohtule uueks läbivaatamiseks.
8.Harju Maakohus jättis 14.05.2018 otsusega hagi rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 18.12.2018 otsusega maakohtu otsuse ja saatis asja samale maakohtule uueks läbivaatamiseks. Maakohtu otsus ja põhjendused
9.Harju Maakohtu 09.06.2022 otsusega rahuldas kohus hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 8009,90 eurot. Kohus jättis menetluskulud kostja kanda.
10.Maakohus tugines äriseadustiku (ÄS) § 187 lõikele 1, mille kohaselt peab juhatuse liige täitma oma kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega. Samuti sama paragrahvi lõikele 2, mille kohaselt juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju osaühingule, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega.
11.Puudub vaidlus, et kostja oli hageja juhatuse liikmeks kuni 09.04.2012. Samuti puudub vaidlus, et hageja ja Swedbank Liising AS-i vahel oli sõlmitud liisinguleping sõiduki Volkswagen Caravelle Long (registreerimisnumber XXXXXX) liisimiseks.
12.12.03.2012 on AH hageja ainuosanikuna ja teise juhatuse liikmena teinud avalduse sõiduki väljaostuõigusest loobumise kohta kostja kasuks. 13.03.2012 on Swedbank Liising AS ning kostja sõlminud müügilepingu, millega kostja ostis vaidlusaluse sõiduki 990,10 euro eest. Eeltoodu on varasemas menetluses maakohtu poolt (14.05.2018 kohtuotsuses) tuvastatud
ning Ringkonnakohtu 18.12.2018 otsuse kohaselt ei ole maakohus tõendite hindamisel eksinud, kui leidis, et tõendamata on hageja väide, et AH ei allkirjastanud 12.03.2012 sõiduki väljaostuõigusest loobumise avaldust.
13.Kostja on vastuväidetes hagile tuginenud asjaolule, et äriühingu ainuosanik on loobunud 12.03.2012 kostja kasuks sõiduki väljaostuõigusest. Kohus leidis, et kostja ei järginud korraliku ettevõtja hoolsusstandardit. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks veendunud müügilepingu sõlmimise hetkel, mis on kaubiku turuväärtus, ning et sellega ei tekitata äriühingule varalist kahju. Kostjal pidi tekkima põhjendatud kahtlus, et turuväärtus võib olla oluliselt suurem kui 990,10 eurot ning arvestama asjaoluga, et kaubik pidi liisingulepingu lõppemise järel minema hageja omandisse. Selleks, et äriühingu vara välja osta, oleks kostja pidanud maksma turuhinna. Viidatud tegevusega on kostja, juhatuse liikmena, rikkunud nii enda hoolsuskohustust, kui ka lojaalsuskohustust.
14.Kostja vastuväidete kohaselt oli müügilepingu sõlmimise hetkel tegemist väärtusetu varaga ning sõiduki turuväärtuseks oli vaid vanametalli väärtus. Kohus viidatud seisukohaga ei nõustunud. Hageja on hagiavalduse esitamisel kaubiku turuhinna määramisel aluseks võtnud sarnaste kaubikute müügihinnad hagi esitamise aja seisuga (2015, I köide, tl 39) ning arvestanud sellest maha summa, mida hageja oleks ise pidanud veel kandma kaubiku omandamiseks (990,10 eurot). Hageja nõuab kostjalt kahjuhüvitisena 9 000 euro tasumist, mis on hageja hinnangul väiksem tegelikult tekitatud kahjust. Kohus oli seisukohal, et müügiportaali väljavõte saab muude tõendite puudumisel olla aluseks turuhinna määramisel, tegemist on tavapärase praktikaga tsiviilkohtumenetluses.
15.Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt 18.05.2021 Eesti Transpordiameti kodulehel (III köide, tl 102-104) tehtud taustakontrolli kohaselt läbis kostja nimetatud sõidukiga Eestis veel kahel korral tehnoülevaatuse enne kui selle 01.04.2017 Soome registrisse üle viis. 21.11.2013 ülevaatuse ajal fikseeriti sõiduki odomeetri näiduks 277 306 km. 09.01.2020 Soomes tehtud tehnoülevaatuse ajal oli see näit 368 554 km, seega on kostja vahemikul 21.11.2013 – 09.01.2020 läbinud sõidukiga 91 248 km. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt oli 2020. a lõpus sõiduk Soome Vabariigis kostja aktiivses kasutuses ja kandis registreerimismärki EOH-364, mida tõendab täiendatud hagile lisatud väljavõte Soome transpordi- ja sideameti transpordivahendite registrist (III köide, tl 127-132 pöördel). Kaubik on registreeritud kostjale kuuluva Soomes asutatud Oy Y nimele ja kostja on märgitud sõiduki ainsaks kasutajaks.
16.Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtu hinnangul eluliselt usutav, et müügi hetkel oli tegemist sisuliselt väärtusetu sõidukiga. Kostja on küll selgitanud, et vaidlusalune sõiduk vajas kapitaalremonti ning on esitanud tõendid (II köide, tl 18-29), millest nähtuvad nii enne kui ka pärast võõrandamist teostatud remonttööd, kuid remonttööde vajadus ei tõenda kostja väiteid sõiduki turuväärtuse osas.
17.Eeltoodust tulenevalt leidis kohus, et kostja, kasutades hageja asemel sõiduki väljaostuõigust, on rikkunud talle kui juhatuse liikmele lasuvat hoolsus- ja
lojaalsuskohustust ning kostja ei tegutsenud korraliku ettevõtja hoolsusega, millest tulenevalt on äriühingule tekkinud kahju ning kostja ei ole vastupidist tõendanud.
18.Hageja nõuab kostjalt kahjuhüvitisena 9000 euro tasumist. Hageja esitatud müügipakkumises toodud sõiduki turuväärtus on asjakohane, kuna igal konkreetsel hetkel sõltub võrdlusmaterjali leidmine sel ajal turul olevatest pakkumistest. Ka ei ole lahendi tegemise aja seisuga vaidlusaluse sõiduki maksumus oluliselt langenud, kuna müügipakkumiste kohaselt jäävad Volkswagen Caravelle väljalaskeaastaga 2005. a – 2007. a müügipakkumiste hinnad vahemikku 4500 – 8450 eurot. Hageja on tunnistanud läbivalt oma seisukohtades, et on nõus kahjusummast maha arvestama viimased liisingumaksed summas 990,10 eurot. Eeltoodut arvesse võttes oli kohus seisukohal, et algsest kahjunõudest tuleb maha arvestada liisingumaksed summas 990,10 eurot.
19.Kostja rikkumise tagajärjel on hagejale seega tekkinud kahju summas 8009,90 eurot (9000990,10). Kohtu hinnangul on kostja rikkumise ja hagejale kahju tekkimise vahel põhjuslik seos.
20.Kostja ei ole tõendanud tasaarvestusavalduse aluseks olevaid asjaolusid. Kostja selgituste kohaselt sõlmis ta AH heakskiidul (mille kohta on hageja juhatuse liige AH omakäeliselt kirjutanud, et „Tubli“ (I köide, tl 164)) hagejaga laenulepingu, kuna hagejal puudusid rahalised vahendid oma kohustuste täitmiseks. Samuti on kostja kohtule 20.10.2015 esitanud tõendina hageja raamatupidamiskonto nr 2035 väljatrüki (I köide, tl 165-166), millest nähtuvalt on kostja väidetavalt alates 27.03.2007 andnud laenu erinevates summades. Lisaks on kostja esitanud kohtule tõenditena konto väljavõtted, et laenu andmisi hagejale tõendada (I köide, tl 154-163) ja arvelduskontodelt tehtud väljamaksete koondarvestuse.
21.Kostja ei ole olenemata kohtu korduvatest suunistest tõendanud hagejale laenu andmist ning selle kohta puuduvad ka kirjalikud lepingud ja osaniku otsused, mistõttu ei ole kostja tasaarvestusavaldus esitatud kehtivalt. Ettevõtte sisese tööjaotuse kohaselt vastutas kostja rahaasjade ja raamatupidamise korralduse eest. Kohus leidis, et see selgitab, miks kostja võis kanda või panna teenitud raha järjepidevalt ettevõtte arvele, mis poolte seisukohalt oli ettevõtte tavapärane tegevus arvestades äriühingu tegevusala. Puudub vaidlus selles, et kostja ja AH on mõlemad loomaarstid, kes lisaks loomade ravile tootsid hageja kuludega ka tõukoerte kutsikaid ning müüsid neid. Hageja on selgitanud, et kutsikate ja loomade ravi eest maksti tavaliselt sularahas, seega seda tuli aeg ajalt ettevõtte arvele panna, et arveid maksta. Asjaolu, et AH hindas kostja poolt ettevõtte rahaasjade korraldamist, märkides „Tubli“ (I köide, tl 164), ei ole kohtu hinnangul seostatav väidetava laenuga. Kohus leidis, et kostja teises tasaarvestuseavalduses viidatud remondikulud kandis kostja peale seda, kui ta vormistas sõiduki enda nimele, mistõttu ei ole need asjakohased vastuväited. Apellatsioonkaebus
22.Maakohtu otsusele esitas apellatsioonkaebuse kostja, kes palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata või saata asi maakohtule uueks arutamiseks. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda.
23.Apellatsioonkaebuse kohaselt määras kohus 17.09.2019 kirjas üheselt, millist tõendamiskoormist pooled täitma peavad. Kostja täitis oma kohustuse nõutud tõendite esitamiseks, kuid hageja seda ei teinud. Hageja ei ole tõendanud, et kostja on rikkunud oma kohustusi. Kostja tegi tehingu ainuosaniku nõusolekul. Juhul, kui hageja jaoks oleks tehing tõepoolest kahjulik olnud, oleks hagejal olnud võimalus koheselt lepingust taganeda. Kostja on esitanud tõendeid, et sõiduki tehniline seisukord oli halb ning sõiduki ülalpidamine eeldas suuri investeeringuid. Omandi ülemiku hetkel oli sõiduki väärtus vanametalli väärtus. Hageja ei ole tõendanud kahju suurust. Kohus on ebaõigesti hinnanud tasaarvestamisavalduse aluseks olevaid asjaolusid ning tasaarvestusavaldus oleks tulnud rahuldada. Kohus on hagi rahuldanud vaid osaliselt, mistõttu on menetluskulude jaotus väär.
Vastus apellatsioonkaebusele
24.Hageja vaidles kostja apellatsioonkaebusele vastu.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
25.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsiooni tuleb muuta osas, milles maakohus märkis, et hagi rahuldatakse, ja märkida, et hagi rahuldatakse osaliselt. Lisaks tuleb maakohtu otsus tühistada menetluskulude jaotuse osas ning teha uus menetluskulude jaotus. Muus osas jääb maakohtu otsus muutmata (VÕS § 657 lg 1 p 2). Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.
26.Maakohtu tuvastatu kohaselt oli kostja hageja juhatuse liikmeks kuni 09.04.2012. Hageja ja Swedbank Liising AS-i vahel oli sõlmitud liisinguleping sõiduki Volkswagen Caravelle Long (reg nr XXXXXX) liisimiseks. 12.03.2012 on AH hageja ainuosanikuna ja teise juhatuse liikmena teinud avalduse sõiduki väljaostuõigusest loobumise kohta kostja kasuks. Apellatsioonimenetluses ei ole hageja esitanud põhjendusi, mis seaksid kahtluse alla maakohtu järelduse, et tõendamata on hageja väide, et AH ei allkirjastanud 12.03.2012 sõiduki väljaostuõigusest loobumise avaldust. 13.03.2012 on Swedbank Liising AS ning kostja sõlminud müügilepingu, millega kostja ostis vaidlusaluse sõiduki 990,10 euro eest.
27.Vastavalt TsÜS §-le 35 peavad juriidilise isiku juhtorgani liikmed oma seadusest või põhikirjast tulenevaid kohustusi täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olema juriidilisele isikule lojaalsed. ÄS § 187 lg 1 sätestab, et juhatuse liige peab oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt, juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju osaühingule, vastutavad
tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega. TsÜS § 37 lg 1 teise lause järgi ei vastuta juhtorgani liige, kui ta tegutses vastavalt juriidilise isiku üldkoosoleku või muu pädeva organi õiguspärasele otsusele.
28.Maakohus leidis, et kostja rikkus juhatuse liikme kohustusi, kuna sai väljaostuõiguse omandamise kaudu vaidlusaluse sõiduki omanikuks üksnes 990,10 euro eest, kuigi hageja sõlmitud liisingulepingu esemeks olnud sõiduki väärtus oli oluliselt kõrgem. Kostja viitab, et sõiduki väljaostuks oli hageja osaniku nõusolek. Ringkonnakohtu hinnangul tuleneb liisinguandjale adresseeritud hageja väljaostuõigusest loobumise avaldusest (I kd tl 56) see, et hageja loobus kostja kasuks sõiduki väljaostuõigusest. Nimetatud avaldusest ega ka üheski muust tõendist ei tulene, et hageja loobus ka nõudest saada kostjalt väljaostuõiguse loovutamise eest hüvitist sõiduki väärtuse ulatuses. Lisaks märgib ringkonnakohus, et juhatuse liikme vabastab vastutusest üksnes pädeva organi õiguspärane otsus. Riigikohus on 10.06.2013 otsuses tsiviilasjas nr 3-1-1-43-13 p-s 29 selgitanud, et pädeva organi äratuntavalt ebaseaduslik otsus ei välista juriidilise isiku juhtorgani liiget vastutusest oma kohustuste (sh TsÜS §-s 35 ette nähtud kohustuste) rikkumise eest. Maakohus tuvastas, et sõiduki väärtus oli kordades kõrgem võrreldes sellega, mida kostja tasus müügilepingu sõlmimisel liisinguandjale. Ringkonnakohus on seisukohal, et kuna sõiduki väljaostuõiguse saamisel ei tasunud kostja hagejale hüvitist lähtudes sõiduki väärtusest, siis on kostja rikkunud juhatuse liikme kohustusi.
29.Maakohus leidis õigesti, et kostja väide, nagu oleks sõiduki näol olnud tegemist sisuliselt vanarauaga, on alusetu. Maakohus tuvastas, et pärast omandamist kasutas kostja seda sõidukit aastaid ja sõiduk läbis ka tehnoülevaatusi.
30.Maakohus asus seisukohale, et sõiduki turuväärtus 2012.a märtsis oli 9000 eurot. Kolleegiumi hinnangul on see järeldus põhjendatud. Hageja on esitanud tõendid, et 2015.a märtsis jäid 2005- 2006.a registreeritud Volkswagen Caravelle müügipakkumised vahemikku 8800-9900 eurot (I kd tl 39), 2018.a märtsis jäid 2006.a registreeritud Volkswagen Caravelle müügipakkumised vahemikku 7900 - 9500 eurot (II kd tl 179), 2019.a oktoobris pakuti müügiks 2006.a registreeritud Volkswagen Caravellet 7190 euroga (III kd tl 36). Eeltoodust tulenevalt ei ole alust asuda seisukohale, et 2012.a märtsis oli vaidlusaluse sõiduki hind alla 9000 euro.
31.Kostja on esitanud ka väite, et sõidukit oli remonditud nii enne kui pärast müügitehingut. Kolleegiumi hinnangul ei saa sellest aga järeldada, et sõiduki väärtus müügilepingu sõlmimise ajal oli väiksem kui 9000 eurot. Enne müügilepingut tehtud remonttööd ei vähenda sõiduki väärtust, vaid eelduslikult tõstavad seda. Ka peale sõiduki müügilepingu sõlmimist tehtud remonttööde pinnalt ei saa teha järeldust, et sõiduki väärtus oli müügilepingu sõlmimise ajal alla 9000 eurot. Lisaks olid pärast sõiduki võõrandamist tehtud remonttööd teostatud ajavahemikus 2012.a juuli – 2016, mil sõiduk oli juba kostja kasutuses (III kd tl 18-24, 27-29).
32.Eeltoodust tulenevalt nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et kostja tekitas hagejale kahju 8009,90 eurot (9000 - 990,10).
33.Maakohus leidis õigesti, et kostja tasaarvestus on põhjendamatu. Kostja selgitas, et soovib hageja nõudega tasaarvestada tema poolt hagejale laenatud 27 170,09 eurot. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et laenu andmine on tõendamata. Ringkonnkohus leiab, et rahasummasid sisaldav paberileht, kus hageja juhatuse liige AH on kirjutanud juurde „Tubli“ (I kd tl 164), hageja raamatupidamiskonto nr 2035 väljavõte (I kd tl 165-166), pangaülekanded (I kd tl 154-163) ja tunnistaja Reet Põldsaare ütlused kogumis ei tõenda veenvalt, et poolte tahteks oli laenu andmine. Ülekannetes ei ole viidatud laenu andmisele. Samuti ei nähtu asja materjalidest, et kostja oleks kohtueelselt väitnud, et tegemist on laenuga ja nõudnud laenu tagasi. AH ja kostja on 17.11.2011 sõlminud ühisvara jagamise lepingu, millega hageja osa jäi AH lahusvaraks (III kd tl 176 – 178) ning selles ei ole viidatud, et hagejal on suur võlgnevus kostja ees. Hageja on selgitanud, et nii AH kui kostja tegutsesid OÜ-s PAALI ning kogu raha tuli OÜ PAALI majandustegevusest ning OÜ PAALI majandustegevuse jaoks tehti arvele ka makseid, kuid tegemist ei olnud laenuga. Hageja on esitanud tõendid, et makseid OÜ-le PAALI on teinud nii AH kui kostja (III kd tl 38-42). Kostja on esitanud 15.04.2021 väite, et ta tegi rahaülekandeid vanematelt saadud raha arvelt, samuti vanemate kinnituse, et nad kinkisid kostjale raha (III kd tl 96). Kohus ei pea eelnimetatud kostja väidet veenvaks. Ainuüksi asjaolust, et vanemad kinkisid kostjale raha, ei saa teha järeldust, et selle arvelt tehti makseid hagejale. Lisaks esitas kostja selle väite esmakordselt mitu aastat peale kohtumenetluse algust. Kokkuvõtvalt on ringkonnakohus seisukohal, et poolte tahe ei olnud hagejale tehtud ülekandeid käsitleda laenuna või muu kohustusena kostja ees, mistõttu ei teki küsimust ka tasaarvestuse tegemisest. Kostja selgitas, et ta kulutas pärast sõiduki omandamist remondile 3858,33 eurot ning soovib neid kulutusi tasaarvestada hageja nõudega. Ringkonnakohus märgib, et kuna kostja on kulutanud nimetatud summa pärast sõiduki omandamist, siis on ta teinud kulutusi enda sõidukile. Seega ei saa tal nende kulutustega seonduvalt olla nõuet hageja vastu.
34.Ülaltoodule tuginedes mõistis maakohus kostjalt põhjendatult välja 8009,10 eurot. Maakohus on ekslikult märkinud resolutsioonis, et hagi rahuldatakse. Kuna maakohus rahuldas hagi osaliselt, siis tuleb resolutsiooni sõnastust vastavalt muuta. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
35.Kuna maakohus rahuldas hagi osaliselt, siis jättis kohus ebaõigesti kõik menetluskulud kostja kanda. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades hagi rahuldamise ulatust tuleb poolte menetluskulud kuni käesoleva apellatsioonimenetluseni jätta 11 % ulatuses hageja kanda ja 89 % ulatuses kostja kanda.
36.Kuna apellatsioonkaebus rahuldatakse üksnes menetluskulude jaotust puudutavas osas, siis ringkonnakohus põhjendatuks jätta käesoleva apellatsioonimenetluse menetluskulud 5 % ulatuses hageja kanda ja 95 % ulatuses kostja kanda.
37.Tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus määrab menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest (TsMS § 177 lg 2).
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Ulvi Loonurm, Iris Kangur-Gontšarov
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.