OÜ PAALI hagi XX (endise perekonnanimega X) vastu kahjuhüvitise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 14.05.2018 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ PAALI apellatsioonkaebus
Kaebuse hind apellatsioonimenetluses
9000 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad apellatsioonimenetluses
Hageja: OÜ PAALI (registrikood 11344582), seaduslik esindaja AH, lepinguline esindaja Peeter Malve Kostja: XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Indrek Kukk
Kohtuistungi toimumise aeg
03.12.2018, avalik kohtuistung
Kohtuistungil osalenud menetlusosalised
Hageja seaduslik esindaja AH, lepinguline esindaja Peeter Malve, kostja lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Indrek Kukk
Resolutsioon:
1.Tühistada Harju Maakohtu 14.05.2018 otsus ja saata asi samale maakohtule uueks läbivaatamiseks.
2.Apellatsioonkaebus rahuldada.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.OÜ PAALI (hageja) esitas 17.03.2015 Harju Maakohtule hagi XX (uue perekonnanimega X) (kostja) vastu kahju 9000 eurot hüvitamiseks.
2.Hagiavalduse kohaselt oli kostja hageja juhatuse liikmeks kuni 09.04.2012. Hageja ja Swedbank Liising AS-i vahel oli sõlmitud liisinguleping sõiduki VW Caravelle Long (sõiduk) liisimiseks. 13.03.2012 sõlmis kostja liisinguandjaga müügilepingu, millega kostja omandas sõiduki 990,10 euro eest.
3.Kostja koostas ja esitas Swedbank Liising AS-ile, hageja teise juhatuse liikme ja ainuosaniku AH teadmata ja tema ID-kaarti kasutades, teate selle kohta, et hageja loobub sõiduki väljaostuõigusest kostja kasuks. Ainuosanik ei ole teinud otsust sõiduki võõrandamiseks. Tegemist oli kapitalirendiga, mis viitas hageja soovile sõiduk pärast liisinguperioodi lõppu omandada. Kuna hageja ei saanud midagi vastu, kahjustas see tehing hageja huve. Kostja tekitas hagejale kahju 9000 eurot, kuna hageja jäi varast ilma.
4.Kostja ei ole tõendanud, et sõiduk oli remontivajav. Kostja võis sõiduki lõhkuda ka hiljem.
5.Hageja vaidles kostja tasaarvestusavaldusele vastu. Laenu andmine pole eluliselt usutav, kuna laen oleks kajastunud 17.11.2012 abieluvara jagamise lepingus. Ei ole usutav, et kostja sai talu ja AH üksnes võlgades äriühingu. Kostja vastuväited
6.Kostja vaidles hagiavaldusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Vastuväidete kohaselt ei ole hageja tõendanud, et kostja kasutas AH ID-kaarti, ning et puudus AH nõusolek sõiduki väljaostuõigusest loobumise kohta. Poolte vahel oli suuline kokkulepe selle kohta, et kostja omandab sõiduki. AH loobus kirjalikult sõiduki väljaostuõigusest kostja kasuks. Tegemist on osaniku otsusega. Hageja ei ole tõendanud, et tal oleks olnud huvi sõiduki omandamiseks ega ole tõendanud ka kahju tekkimist.
7.Sõiduk vajas kapitaalremonti. Kostja kulutas pärast 2012. a märtsi sõiduki remondile 3858,33 eurot ning vahetult enne omandiõiguse üleminekut 2703 eurot. Sõiduki väärtus oli omandi ülemineku ajal 219,07 eurot, s.o vanametalli väärtus.
8.Kostja andis hagejale korduvalt laenu, kokku 27 170,09 eurot. Kostja ütles laenulepingu üles ja nõudis laenu tagastamist hiljemalt 30.10.2015. Hageja ei ole kostjale laenu tagasi maksnud. Lisaks on hageja sõidukile tehtud kulutuste ulatuses alusetult rikastunud. Seega esineb kostjal alus tasaarvestuseks sõidukile tehtud kulutuste 3858,33 eurot ja hagejale antud laenu 27 170,09 eurot osas. Menetluse käik
9.Harju Maakohus jättis 02.12.2016 otsusega hagi rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 02.05.2017 otsusega maakohtu otsuse ja saatis asja samale maakohtule uueks läbivaatamiseks. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
10.Harju Maakohus jättis 14.05.2018 otsusega hagi rahuldamata. Kohus jättis menetluskulud hageja kanda. Kohus määras kindlaks kostja menetluskulude suuruse ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja 5347,84 eurot ning viivise nimetatud summalt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses.
11.Maakohtu põhjenduste kohaselt ei olnud vaidlust selles, et kostja oli hageja juhatuse liikmeks kuni 09.04.2012; hageja ja Swedbank Liising AS-i vahel oli sõlmitud liisinguleping sõiduki VW Caravelle Long (reg nr XXXXXX) liisimiseks; 13.03.2012 sõlmis kostja Swedbank Liising AS-iga müügilepingu, millega kostja omandas hageja liisitud sõiduki, tasudes selle eest 990,10 eurot.
12.Hageja esitas kostja vastu osaühingu juhatuse liikme kohustuste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise nõude. Kahjunõude õiguslik alus ja vastutusest vabanemine on sätestatud äriseadustiku (ÄS) § 187 lg-s 2. Seega on hageja nõude eelduseks, et juhatuse liige on rikkunud juhatuse liikme kohustusi (ÄS § 187 lg 1, TsÜS § 35); osaühingule on tekkinud või tekib varaline kahju (VÕS § 127 lg 1 ja § 128); rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4); juhatuse liige vastutab oma kohustuste rikkumise eest, s.t ta ei ole järginud korraliku ettevõtja hoolsusstandardit (ÄS § 187 lg 2 teine lause). Hageja peab tõendama, et kostja rikkus oma kohustusi, ning et kahju tekkis hagejale just selle rikkumise tulemusena. Kostjal on võimalus tõendada, et ta tegutses korraliku ettevõtja hoolsusega.
13.Hageja väitel seisnes kostja kohustuste rikkumine selles, et kostja võõrandas teise juhatuse liikme ja ainuosaniku nõusolekuta hagejale kuulunud vara, ning hageja ei ole selle eest midagi vastu saanud. Esile toodud asjaoludel ei olnud tegu ÄS § 181 lg 3 teises lauses kirjeldatud olukorraga ehk osaühingu igapäevases majandustegevuses kauba või teenuse turuhinna alusel tehtud tehinguga, mistõttu vajas liisitud sõiduki väljaostuõigusest loobumine ainuosaniku nõusolekut. Vaidlust ei olnud selles, et hageja ainuosanik oli vaidlusaluse tehingu tegemise ajal AH.
14.Kohtule on esitatud teade, millega hageja ainuosanik andis nõusoleku loobuda sõiduki väljaostuõigusest, ning ekraanitõmmis digitaalse allkirjastamise kohta, millest nähtub, et faili pealkirjaga „VÄLJAOSTU ÕIGUSE LOOBUMINE“ allkirjastas AH 12.03.2012 kell
20.52.Hageja väitel ei ole AH ise oma ID-kaarti nimetatud väljaostuõigusest loobumise allkirjastamiseks kasutanud, vaid seda tegi kostja. Hageja väitel kinnitab seda asjaolu, et AH ei ole ise pangale väljaostuõigusest loobumise kohta kirja saatnud, vaid seda tegi kostja.
15.Swedbank AS spetsialist SM saatis 12.03.2012 kell 13.50 e-kirja aadressile [email protected] (koopia aadressile [email protected]), milles panga esindaja märkis, et pank sai kätte hageja avalduse, milles loobutakse väljaostu õigusest kostja kasuks, kuid vajalik on esitada ka teise juhatuse liikme/osaniku nõusolek. Panga esindajale 12.03.2012 kell 20.54 [email protected] aadressilt saadetud e-kirja päis, e-kirja kohta teemaga RE: 016179L ja millele on lisatud manusena ddoc fail pealkirjaga „VÄLJAOSTU ÕIGUSE LOOBUMINE“, kinnitab hageja väitel, et AH ei ole oma koduarvutist pangale kirju saatnud. Ekspertiisiaktist nr 13E-IA0014 tehtud väljavõtte kohaselt jõudis ekspert KK järeldusele, et ekspertiisiks esitatud kõvakettal on AH ([email protected]), XX ([email protected], [email protected], [email protected]) meilivahetus ajavahemikul 10.01. - 17.03.2012. Ekspert märgib, et ekspertiisiks esitatud kõvakettalt ei leitud informatsiooni 12.03.2012 kell 13.50 aadressilt [email protected] aadressile [email protected] tulnud elektroonilise kirja kustutamise kohta. Küll aga taastati e-kiri aadresside [email protected] ja [email protected] vahel, mis on saadetud 13.03.2012 kell 12.24. Põhja Ringkonnaprokuratuuri 20.02.2015 kriminaalmenetluse lõpetamise määrusest nähtub, et eksperdi uuritud arvuti oli AH välja antud lauaarvuti kõvaketas.
16.Seega tõendab ekspertiisiaktist nr 13E-IA0014 tehtud väljavõte seda, et AH eksperdile välja antud lauaarvutisse ei ole pangalt laekunud 12.03.2012 kell 13.50 e-kirja ning sellest ei ole pangale saadetud 12.03.2012 kell 20.54 e-kirja. Samas ei kinnita nimetatud asjaolu seda, et AH ei oleks sõiduki väljaostuõigusest loobumist allkirjastanud ega seda pangale saatnud. Kostja väitel oli AH ja kostja ühises majapidamises veel arvuteid. Põhja Ringkonnaprokuratuuri 20.02.2015 kriminaalmenetluse lõpetamise määrusest nähtub, et on teostatud ekspertiis (nr 14E-IA0032) sülearvuti DELL osas, kuid seal puudus prokuratuuri määrusest nähtuvalt kõvaketas. Seega ei saa esitatud tõenditest teha järeldust selle kohta, et ainuke arvuti, mida kasutas AH, oleks olnud see arvuti, mille kohta tehtud eksperdiuuringute kohta koostati ekspertiisiakt nr 13E-IA0014, ja et see arvuti oleks olnud ainuke töökorras arvuti AH ja kostja majapidamises. Põhja Ringkonnaprokuratuuri 20.02.2015 kriminaalmenetluse lõpetamise määrusest tulenevalt jõudis prokuratuur tõendeid hinnates järeldusele, et aadressi [email protected] kasutamine oli võimalik nii XX kui ka AH poolt. Samuti olid prokuratuuri hinnangul meiliaadressid XXX ja KKK seadistatud koduses arvutis mõlemale nähtavaks ja kasutamiseks. Seega ei saa järeldada, et AH poleks saanud ise aadressilt [email protected] pangale 12.03.2012 kell 13.50 e-kirja saata. Tõendeid selle kohta, et AH ei allkirjastanud ise 12.03.2012 kuupäevaga sõiduki väljaostu õigusest loobumist, esitatud ei ole.
17.Eeltoodust tulenevalt puudub alus seada kahtluse alla, et AH on ise 12.03.2012 kuupäevaga sõiduki väljaostuõigusest loobumise allkirjastanud. Kuna vastupidise kohta tõendeid esitatud ei ole, tuleb lähtuda sellest, et isik, kelle allkiri on dokumendil, on selle ise sinna lisanud. Asjaolu, et 12.03.2012 väljaostu õigusest loobumine on allkirjastatud AH poolt, kinnitab kostja väidet selle kohta, et AH ja kostja vahel oli suuline kokkulepe selle kohta, et hageja loobub sõiduki väljaostu õigusest kostja kasuks.
18.Kostja õigus saada sõiduki omanikuks sai tuleneda kostja kui osaühingu juhatuse liikme ja hageja kui osaühingu vahelisest kokkuleppest, mitte AH ja kostja vahelisest kokkuleppest. Äriühingu ja ühe juhatuse liikme vahelised suhted ei saanud olla ühisvara jagamise lepingu
esemeks. Kostja ja AH 17.11.2011 ühisvara jagamise kokkuleppest ei saa järeldada seda, et kostja ja hageja vahel ei võinud olla mingeid kokkuleppeid, millega oleks soovitud lahendada kostja ja hageja vahelisi suhteid.
19.Hageja väited selle kohta, et juhul kui AH andiski allkirja, siis rikkus ta oma kohustusi, mistõttu ei pidanud juhatuse liige seda nõusolekut täitma, on asjakohatud. Hagejal on õigus juhul, kui osanik on osaühingule süüliselt kahju tekitanud, esitada nõue osaniku vastu.
20.Osaniku otsus ei pea olema alati vormistatud otsusena. ÄS § 181 lg 3 ei eelda tingimata seda, et osanike nõusolek peaks olema antud osanike otsuse vormis, see võib olla antud ka iseseisvate kirjalike tahteavaldustena, mis võib olla ka lihtkirjalikus vormis ja antuna selliselt nagu praegusel juhul 12.03.2012 väljaostu õigusest loobumise kirjas on väljendatud.
21.Eeltoodust tulenevalt ei ole kostja hageja juhatuse liikmena hageja osaniku nõusolekuta võõrandanud sõiduki väljaostu nõudeõigust kostjale, mistõttu ei ole kostja juhatuse liikme kohustusi rikkunud. Seega ei tule hinnata, kas hagejale on tekkinud kahju või mitte. Samuti puudub seetõttu vajadus võtta seisukoht kahju tekkimise või selle puudumise tõendamiseks esitatud tõendite osas.
22.Menetluskulud kannab kooskõlas TsMS § 162 lg-ga 1 hageja. Kostja palus välja mõista menetluskulud 6460,54 eurot, millele lisandub 12.04.2018 kohtuistungi kestusele vastav kulu, saamata jäänud palk ja laevapiletid 260,95 eurot. Kostja väitel kaasnes talle asja esimesel arutamisel maakohtus lepingulise esindaja kulu 2849 eurot, sõidukulu 446 eurot, saamata jäänud töötasu 254,12 eurot. Apellatsioonimenetluses tasu lepingulisele esindajale 1056 eurot, sõidukulu 181 eurot ja saamata jäänud töötasu 115,54 eurot. Asja teisel arutamisel maakohtus kaasnes kostjale lepingulise esindaja kulu 1298 eurot, saamata jäänud palk ja laevapiletid 260,95 eurot.
23.Maakohus leidis, et kostja taotlus on põhjendatud osaliselt. Kohtuistung 27.04.2016 kestis 45 minutit. Asja keerukust ja materjalide mahtu arvestades saab istungiga seotud toimingute põhjendatud ajakuluks lugeda 2 tundi. Kohtuistungiga 07.09.2016 seotud toimingute põhjendatud ajakulu on 1,5 tundi. Kohtuistungil 02.11.2016 kahe lepingulise esindaja kasutamine ei ole põhjendatud. Tsiviilasi pole oma iseloomult tavapärasest keerukam ning materjalide maht ja nimetatud istung ei eeldanud kahe lepingulise esindaja kasutamist. Muus osas on asja esimesel arutamisel maakohtus kostja menetlustoimingutele kulunud aeg põhjendatud. Seega on põhjendatud aeg kokku 13 tundi ja 45 minutit.
24.Ringkonnakohtu istung 06.04.2017 kestis ühe tunni, seega osaliselt tuleb taotletud menetluskulu suurust selle toimingu eest vähendada. Muus osas on asja arutamisel ringkonnakohtus kostja menetlustoimingud ja nendele kulunud aeg põhjendatud. Seega on kostja lepingulise esindaja põhjendatud aeg ringkonnakohtus kokku 7 tundi.
25.Asja uuel arutamisel maakohtus on 30.08.2017 menetlusdokumendi koostamise aeg põhjendatud 2,5 tundi. Seega on kostja lepingulise esindaja põhjendatud aeg kokku 8 tundi ja 46 minutit (6 tundi ja 40 minutit, millele lisandub 12.04.2018 kohtuistungi ajakulu).
26.Seega on põhjendatud kostja lepingulise esindaja menetlustoiminguteks kulunud aeg kokku 29 tundi ja 31 minutit, tunnitasuga 110 eurot.
27.Kostja elukoht on Soome Vabariigis (Helsingist 65 kilomeetrit), sellega seoses taotles kostja kolme istungiga seoses sõidukulude väljamõistmist. Mõistlikuks sõiduautoga seotud kuluks saab asja esimesel arutamisel lugeda 50 eurot ja laevapiletite kulu 329 eurot, seega kokku 379 eurot. Ringkonnakohtu istungiga seotud laevapiletite kulu 181 eurot on põhjendatud kulu. Seoses asja uue arutamisega maakohtus on põhjendatud 135 eurot, millele lisandub istungilt tagasisõidu kulu. Seega kokku on kostja menetluskulu seoses istungitega kaasnenud sõidukuludega 830 eurot.
28.Kostja taotles lisaks saamata jäänud töötasu väljamõistmist seoses kohtuistungitele tulemisega: asja esimesel arutamisel maakohtus kokku 254,12 eurot, asja arutamisel ringkonnakohtus 115,54 eurot ja asja uuel arutamisel 08.02.2018 istungiga seoses 126 eurot. Menetlusosalisele hüvitatakse saamata jäänud töötasu samadel alustel ja samas ulatuses nagu hüvitatakse tunnistajakulud TsMS § 152 alusel. Välisriigis elavale menetlusosalisele on TsMS § 154 sätestatud põhimõte kohaldatav. Kostja põhjendatud saamata jäänud töötasu suuruseks on 621,66 eurot.
29.Kokku on põhjendatud kostja menetluskuludena õigusabikulu 3896,18 eurot (koos käibemaksuga), sõidukulu 830 eurot ja saamata jäänud töötasu 621,66 eurot, mistõttu tuleb hagejalt välja mõista kostja menetluskulude katteks 5347,84 eurot, millele lisandub viivis otsuse jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
30.Hageja esitas maakohtu otsuse peale 13.06.2018 apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ning teha uue otsuse, millega hagi rahuldada ning jätta menetluskulud kostja kanda või alternatiivselt saata asi tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks.
31.Kaebuse väidete kohaselt luges maakohus pea kõik kostja kaheldavad argumendid usutavateks, hageja omad seevastu tühisteks. Nii leidis maakohus, et asjaolu, et 12.03.2012 väljaostu õigusest loobumine on allkirjastatud AH poolt, kinnitab kostja väidet selle kohta, et AH ja kostja vahel oli suuline kokkulepe selle kohta, et hageja loobub sõiduki väljaostuõigusest kostja kasuks. Suuline kokkulepe, mille olemasolu ei ole isegi tõestatud, ei saa aga kuidagi kinnitada allkirja andmist AH poolt.
32.Maakohus jättis vastamata hagi põhiküsimusele, milline oli vaidlusaluse nõudeõiguse rahaline väärtus ja kas nõudeõiguse loovutustehinguga võis hagejale tekkida materiaalne kahju. Teada oli, et hageja tasus vaidlusaluse sõidukiga seoses kapitaliliisingu makseid, mis lubab eeldada hageja eesmärki saada sõiduk pärast maksete tasumist enda omandisse. Seega, isegi kui ei ole veenvalt tõendatud, et kostja kuritarvitas AH usaldust ja kasutas tema ID-kaarti loovutuspaberitele allkirja panemisel, ja kohus tuvastas, et kokku on lepitud sõiduki omandi nõudeõiguse loovutamises kostjale, pidanuks kohus hindama, kas loovutustehing võis oma sisult olla hagejale kahjulik. Kui vastus viimasele küsimusele on jaatav, tulnuks kohtul hageja nõudest lähtuvalt hinnata tekitatud kahju suurust (nõudeõiguse väärtust) esitatud tõendite põhjal.
33.Maakohus ei arvestanud, et äriseadustiku kohaselt ei ole osaniku otsuse olemasolu võimalikust vastutusest rääkides mitte alati määrav, kuna juhatusel ja ka osanikul endal ei ole õigust kuritarvitada oma mõju osaühingu suhtes. Seega, kuna kostja ise tolleaegse
hageja juhatuse liikmena väidab, et ta sõlmis AH-ga kokkuleppe vaidlusaluse sõiduki omandi nõudeõiguse loovutamise kohta, selle eest omaltpoolt midagi vastu andma, siis sai selline tehing olla kasulik vaid kostjale endale, mitte hagejale. Juhatuse liige ei vabane vastutusest äriühingu eest isegi siis, kui ta väidab, et ei teinud äriühingut kahjustavat tehingut üksinda. Kostja oleks pidanud korraliku ettevõtja hoolsuskohustuse järgimisel aru saama, et sõiduki omandi saamine n-ö kingitusena ei saa olla kooskõlas hageja majanduslike huvidega, seega ei saa olla ka seaduspärane.
Vastus apellatsioonkaebusele
34.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta maakohtu otsuse muutmata.
Ringkonnakohtu seisukoht
35.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada materiaalõiguse ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu ja tsiviilasi saata TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel uueks läbivaatamiseks samale maakohtule. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele.
36.Maakohtu tuvastatu kohaselt oli kostja hageja juhatuse liikmeks kuni 09.04.2012. Hageja ja Swedbank Liising AS-i vahel oli sõlmitud liisinguleping sõiduki VW Caravelle Long (reg nr XXXXXX liisimiseks. 12.03.2012 on AH hageja ainuosanikuna ja teise juhatuse liikmena teinud avalduse sõiduki väljaostuõigusest loobumise kohta kostja kasuks. 13.03.2012 on Swedbank Liising AS ning kostja sõlminud müügilepingu, millega kostja ostis vaidlusaluse sõiduki 990,10 euro eest.
37.TsMS § 232 lg 1 sätestab, et kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte, arvestades muu hulgas poolte kokkuleppeid tõendamise kohta. Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohus tõendite hindamisel eksinud, kui leidis, et tõendamata on hageja väide, et AH ei allkirjastanud 12.03.2012 sõiduki väljaostuõigusest loobumise avaldust. Maakohus on oma järeldust põhjalikult argumenteerinud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja ei korda neid (TsMS § 654 lg 6).
38.Hageja leiab, et kostja rikkus juhatuse liikme kohustusi ja nõuab sellest tulenevalt kostjalt kahju hüvitamist. TsÜS § 35 sätestab, et juriidilise isiku juhtorgani liikmed peavad oma seadusest või põhikirjast tulenevaid kohustusi täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olema juriidilisele isikule lojaalsed. Vastavalt ÄS § 187 lg 2, juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju osaühingule, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega. TsÜS § 37 lg 1 teine lause sätestab, et juhtorgani liige ei vastuta, kui ta tegutses vastavalt juriidilise isiku üldkoosoleku või muu pädeva organi õiguspärasele otsusele.
39.Kostja on vastuväidetes tuginenud asjaolule, et äriühingu ainuosanik on loobunud 12.03.2012 kostja kasuks sõiduki väljaostuõigusest. Maakohus asuski seisukohale, et kuna kostja tegi tehingu ainuosaniku nõusolekul, siis ei ole kostja juhatuse liikme kohustusi rikkunud. Ringkonnakohus selle järeldusega ei nõustu. Kolleegium märgib, et erialakirjanduses on selgitatud, et kõrgemalseisva organi otsus peab olema nii materiaalselt kui formaalselt kehtiv, sh selles sisalduv nõustumus või korraldus ei tohi olla suunatud
osaühingule kahju tekitamisele. Asjaolu, kas kõrgemalseisva organi otsus (nõustumus või korraldus) on õiguspärane või mitte, peab hindama juhatus ise, rakendades selleks korraliku ettevõtja hoolsust. Kui kõrgemalseisva organi otsus on ebaseaduslik, siis ei vabane juhatuse liige oma kohustuse täitmisest ega ka vastutusest selle rikkumise eest. Kui osaühingu osanikud annavad juhatuse liikmele korralduse või nõusoleku osaühingu jaoks kahjuliku tehingu tegemiseks, siis ka nimetatud korralduse täitmisest peaks juhatuse liige keelduma. Seega peab juhatuse liige hindama kõrgemalseisva organi otsuse puhul nii selle kehtivuse formaalsete kui ka materiaalsete eelduste täidetust vähemalt korraliku ettevõtja hoolsusega, samuti kontrollima, kas korraldust täites võib tekkida kahju osaühingule. Kõrgemalseisva organi otsus ei ole seega automaatselt käsitatav asjaoluna, mis vabastaks juhatuse liikme vastutusest osaühingu ees ega sunniks juhatuse liiget täiendavalt rakendama oma kohustuste täitmisel korraliku ettevõtja hoolsust (Vt K. Saare jt, Ühinguõigus I. Kapitaliühingud, 2015, lk 169-170).
40.TsMS § 436 lg 1 kohaselt peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud. TsMS § 438 lg 1 kohaselt hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 392 lg 1 p 4 järgi selgitab kohus eelmenetluses välja tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks ja esitatud tõendite lubatavuse kohta. TsMS § 230 lg 2 järgi võib kohus teha menetlusosalistele ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid.
41.Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul on maakohus jätnud välja selgitamata ja hindamata, kas ainuosaniku nõustumus oli oma sisult õiguspärane. Maakohus ei ole analüüsinud, kas sõiduki väljaostuõigusest loobumine kostja kasuks ja kostja poolt väljaostuõiguse kasutamine oli äriühingu huvides, ning kas sellega tekitati äriühingule kahju. Maakohus ei ole hinnanud, kas kostja, kasutades hageja asemel sõiduki väljaostuõigust, tegutses vähemalt korraliku ettevõtja hoolsusega. Maakohus on jätnud eeltoodud asjaolude osas seisukoha võtmata ja tõendid hindamata. Sellest tulenevalt ei ole maakohus käsitlenud ka võimaliku kahju suurust. Samuti ei ole maakohus analüüsinud kostja tasaarvestuse vastuväidet.
42.Lisaks ei ole maakohus kolleegiumi hinnangul piisavalt selgitanud tõendamiseset seoses hageja vastuväitega kostja poolt väidetud laenu andmisele. Hageja selgituste kohaselt ei ole tegemist laenuga, vaid kutsikate müügi, teenuste osutamise jm eest maksti äriühingule sageli sularahas, ning kostja pani selle raha äriühingu arvele. Hageja ei ole aga oma väite kohta tõendeid esitanud. Maakohus on küll selgitanud, et hageja peab tõendama sularaha makseid kassasse, kuid ei ole selgitanud, et hageja ülesandeks on eelkõige tõendada oma väidet, et kostja poolt hagejale tehtud rahaülekanded on tehtud hageja enda vara arvelt.
43.Kuna maakohus on jätnud osaliselt eelmenetluse ülesanded täitmata ning asja lahendamiseks vajalikud asjaolud tuvastamata, siis tuleb asi saata uueks arutamiseks esimese astme kohtule. Asja uueks arutamiseks saatmine samale maakohtule on põhjendatud muuhulgas sellega, et ringkonnakohus ei saa hakata esimesena tuvastama vaidluse lahendamiseks olulisi asjaolusid ja esimesena hindama sisuliselt tõendeid. Tagamaks pooltele õigust kohtuotsust vaidlustada asjaolude tuvastamise ja tõendite hindamise osas, peab esmalt oma seisukohad avaldama esimese astme kohus.
Menetluskulude jaotus
44.Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel maakohtu otsustada sõltuvalt asja lahendamise tulemusest.
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots
(allkirjastatud digitaalselt) Krista Kirspuu
(allkirjastatud digitaalselt) Imbi Sidok-Toomsalu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.