OÜ PAALI hagi KR vastu kahjuhüvitise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 02.12.2016 otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
9 000 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ PAALI apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (apellatsioonimenetluses apellant): OÜ PAALI (registrikood 11344582, asukoht PAALI TALU, Laitse küla, Kernu vald, Harju maakond), lepinguline esindaja Peeter Malve (e-post XXX) Kostja (apellatsioonimenetluses vastustaja): KR (endine nimi H, isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX, e-post XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Meelis Masso
(XXX)
Kohtuistungi aeg
06.04.2017
RESOLUTSIOON:
1.Harju Maakohtu 02.12.2016 otsus tühistada ja saata asi samale maakohtule uueks läbivaatamiseks.
3.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja
1(5)
Tsiviilasi nr: 2-15-4155 taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Hagi kohaselt oli kostja hageja juhatuse liikmeks perioodil 01.07.2007-09.04.2012. Hageja leiab, et kostja on kasutanud ära juhatuse liikme positsiooni ja omandanud hagejale kuulunud sõiduki, mille tagajärjel tekitas hagejale kahju summas 9000 eurot. Vastav sõiduk oli Volkswagen „Caravelle Long”, 1,9 TDI, registreerimisnumbriga XXXXXX, väljalaske aastaga 2006. Hageja selgitab, et kostja tasus viimase liisingumakse liisinguandjale ning sõlmis 13.03.2012 sõiduki väljaostmiseks ostumüügilepingu liisinguandjaga. Väljaostu hinnaks oli üksikute viimaste liisingumaksete summa 990,10 eurot. Sealjuures toimis kostja selliselt, et hoidis hageja teise juhatuse liikme sellest tehingust teadlikult teadmatuses. Hageja leiab, et kostja kasutas muu hulgas teise juhatuse liikme ID-kaarti, mille paroole ta teadis, kuivõrd juhatuse liikmed olid abikaasad. Hageja leiab, et kostja rikkus sellega juhatuse liikme ja ettevõttevahelist käsundussuhet ja tekitas selle tagajärjel ettevõttele kahju ettevõtte varaks olnud sõiduki väärtuse ulatuses.
2.Hageja märgib selgitavalt, et kostja pole talle laene andnud ning ta ei võlgne midagi kostjale. Raamatupidamisdokumentides sisalduv fraas „laen” on hageja hinnangul raamatupidaja poolt sisestatud ja selle taga ei ole reaalselt laenulepingut. Kostja vastuväited
3.Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta selle rahuldamata. Kostja juhib tähelepanu asjaolule, et hageja poolt ette heidetud tegusid on uuritud kriminaalmenetluse raames ning vastav menetlus lõpetati, kuivõrd kostja poolt vastavate tegude toimepanemine ei leidnud kinnitust. Kostja selgitab, et on andnud arvukalt laene hagejale selle tegevusperioodi kestel, et katta kahjumit. Sealjuures on vaidlusaluse sõiduki liisingumaksete katteks laenu andnud just kostja. Seega on kostja hinnangul olukord vastupidine ning hageja on kostjale võlgu tagastamata laenude ulatuses. Kostja on seisukohal, et hageja pole tõendanud kostja poolt hageja huve kahjustavat käitumist. Samuti pole hageja suutnud tõendada kahju suurust ning põhjuslikku seost kostja käitumise ja kahju tekkimise vahel. Hageja pole suutnud esile tuua varalist diferentsi. Kostja hinnangul ei tõenda muu hulgas hageja poolt esitatud väljavõte automüügiportaalist vaidlusaluse sõiduki väärtust, sest vaidlusalune sõiduk vajas kapitaalremonti. Kostja juhib tähelepanu asjaolule, et hageja pole ka seda väidetava kahjusumma arvestamisel arvestanud. Esimese astme kohtu otsus
4.Harju Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulude katteks 2 366,16 eurot ning viivise menetluskuludelt. Hageja pole suutnud tõendada kahju tekkimist ega kahju summat. Hageja põhjendas oma nõuet sellega, et kostja omandas vaidlusaluse sõiduki omakasu motiividel ning hageja kaotas sõiduki, mille väärtus oli 9 000 eurot. Hageja oli nõus kahjusummast maha arvestama kostja poolt tasutud liisingumaksed summas 990,10 eurot. Kostja väitis, et sõiduk oli väärtusetu, sest vajas kapitaalremonti. Hageja pole
2(5)
Tsiviilasi nr: 2-15-4155 esile toonud, et oleks kahjunõude suuruse arvestamisel neid asjaolusid arvesse võtnud. Seega ei tõenda hageja kahjunõuet hageja poolt esitatud väljavõte müügiportaalist ega ka muud hageja üldsõnalised ja tõendamata väited. Kuivõrd kohus tuvastas, et kahju tekkimine sõiduki võõrandamise tõttu pole tõendatud, siis puudub kohtul vajadus võtta seisukoht ülejäänud poolte väidete ja tõendite osas. Kuivõrd hageja väite kohaselt tulenes lojaalsuskohustuse rikkumine kahju tekitamisest ning kahju ei leidnud antud juhul tõendamist, siis puudub alus käsitleda kostja käitumist lojaalsuskohustuse rikkumisena.
5.Kuna hagi jääb rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda. Kostjale on menetluskulude nimekirja kohaselt osutatud õigusteenust 19,88 tunni ulatuses, tunnitasu määraga 132 eurot koos käibemaksuga. Lepingulise esindaja kuluks on 2 849 eurot, sõidukulud 446 eurot, kaotatud töötasu 254,12 eurot. Arvestades tsiviilasja keerukust ja mahtu leiab kohus, et lepingulise esindaja toimingud ja nende ajakulu on põhjendatud ja vajalikud vaid osaliselt, so kokku 13,13 tunni ulatuses ja moodustab kokku 1733,16 eurot. Kohtuväliste kulude osas leiab kohus põhjendatud olevat summa 633 eurot. Apellatsioonkaebus
6.Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha asjas uus otsus, millega hagi rahuldada. Alternatiivselt palus hageja maakohtu otsuse tühistada ja saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks.
7.Kohtu käsitlus hagejale kahju tekkimise seisukohalt oli ebaõige. Maakohus oleks pidanud andma esmalt hinnangu kostja tegevusele juhatuse liikmena, st kas tema poolt kaubiku enda nimele vormistamine sai olla käsitletav lojaalsuskohustuse rikkumisena või mitte. Seejärel analüüsima, millal tekkis kostja tegevuse tulemusel hagejale kahju, milles kahju seisnes ning kuidas on kahju võimalik hagejale hüvitada.
8.Hageja oli aastatid tasunud kaubiku liisingumakseid. Maakohus ei ole arvestanud sellega, et sel hetkel, kui kostja vormistas kaubiku enda nimele, tasudes selleks oma isiklikest vahenditest hageja eest ära kõik tuleviku liisingumaksed, ei olnud hagejal veel tekkinud õigust saada kaubiku omanikuks, see õigus oleks tal tekkinud tulevikus. Seega lojaalsuskohustuse rikkumine ei toonud hagejale kahju kaasa koheselt, mistõttu oli tegemist tulevikukahjuga.
9.Apellant loeb ebaõigeks ka selle, et kaubiku väärtust vähendavaks asjaoluks oli kapitaalremondi vajadus. Apellant leiab, et enne võõrandamise päeva teostatud kapitaalremont sai vaid suurendada sõiduki väärtust. Pärast kaubiku omandi üleminekut läks kostjale üle kogu riisiko kaubiku alalhoiu ja säilimisega seoses. Maakohus ei ole juhtinud tähelepanu, milliste asjaolude tõendamist pidas kohus asjas oluliseks.
10.Apellant vaidlustab otsusest kohtuväliste kulude väljamõistmise. Maakohus mõistis ebaõigesti välja sõidukulud sõiduautoga sõitmise ja laevapiletite osas, kokku summas 633 eurot. Kostja ei esitanud tõendeid, et tal selliseid kulusid üldse tekkis. Vastus apellatsioonkaebusele
11.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht
12.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada ja asi saata esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks.
13.Asja materjalidest nähtub:
3(5)
Tsiviilasi nr: 2-15-4155 Hageja ja Swedbank Liising AS vahel oli sõlmitud liisinguleping Volkswagen Caravelle Long, 1,9 TDI, väljalaske aastaga 2006, registreerimisnumbriga XXXXXX liisimiseks. - AH ja kostja sõlmisid 17.11.2011 kokkuleppe abieluvara varaühisuse varasuhte lõpetamiseks ja ühisvara jagamiseks. Nimetatud kokkuleppega jäi hageja osa ühisvara jagamisel AH-le. - Kostja oli kuni 09.04.2012 hageja juhatuse liige. - 13.03.2012 sõlmis kostja hageja juhatuse liikmena Swedbank Liising AS-iga müügilepingu TOL 0161795L, millega omandas hageja poolt liisitud sõiduki, tasudes selle eest 990,10 eurot.
14.Hagis nõudis hageja kostjalt 9000 euro suuruse kahju hüvitamist. Kahjunõude aluseks on asjaolud, et kostja saatis hageja juhatuse liikmena hageja osaniku ja teise juhatuse liikme AH nimel, kuid tema teadmata, Swedbank Liising AS-ile teate selle kohta, et hageja loobub sõiduki väljaostuõigusest kostja kasuks, ostis liisingfirmalt 9000 euro suuruse väärtusega sõiduki välja 990,10 euro eest ning tekitas seetõttu hagejale kahju, kuna hageja jäi ilma varast. Sisuliselt tugineb hageja sellele, et ta jäi kostja tegevuse tulemusena ilma nõudeõigusest liisingulepingu lõppemisel vara välja osta. Hageja leiab, et vara väärtuseks, millest ta ilma jäi oli 9000 eurot
15.Maakohus on õigesti esile toonud asjaolud, mille esinemine tuleb tuvastada, et rahuldada juhatuse liikme vastu esitatud kahju hüvitamise nõue. Hoolimata sellest ei ole maakohus eeltoodust juhindunud ning on oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme, mis toovad kaasa maakohtu otsuse tühistamise. Maakohus leidis, et hageja ei ole kahju tekkimist tõendanud, kuna kostja väitis, et sõiduk vajas kapitaalremonti ning ei saanud sellest tulenevalt olla hageja väidetud väärtusega. TsMS § 392 lg 1 p-de 3 ja 4 järgi peab kohus eelmenetluses välja selgitama muu hulgas poolte faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta ning tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks ja esitatud tõendite lubatavuse kohta. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole menetluses vaidluse lõplikuks lahendamiseks poolte väiteid välja selgitanud. Seonduvalt võimaliku hagejale tekkinud (või tekkiva) kahjuga jättis maakohus välja selgitamata kostja seisukoha, millise väärtusega oli kostja arvates sõiduk omandiõiguse üleminekul. Kostja on 27.06.2016 täiendava vastuse p-des 5-6 esitanud erinevaid arvutusi sõiduki remondikulude kohta, kuid milline on kostja konkreetne seisukoht sõiduki väärtuse kohta, neist ei selgu. Olukorras, kus hageja tõendab sõiduki väärtust müügiportaali väljavõttega sarnaste sõidukite kohta ning kostja väidab vastu, et sõiduki väärtus oli väiksem, toomata esile ja tõendamata, milline võis kostja arvates sõiduki väärtuseks olla, on maakohtu seisukoht, et hageja pole sõiduki väärtust ja selle kaudu ka võimaliku kahju tekkimist tõendanud, põhjendamatu. Sõiduki puudustele, st remondivajadusele ja sellest tulenevale sõiduki väiksemale väärtusele võrreldes hageja hinnanguga tugines kostja, seega TsMS § 230 lg 1 järgi oli kostja tõendada puudustega sõiduki maksumus.
16.Hageja heidab maakohtule ette, et maakohus oleks vaidluse lahendamisel pidanud kõigepealt käsitlema hageja väidet, et kostja rikkus juhatuse liikmena oma kohustusi ning alles seejärel oleks saanud kohus tuvastada, kas kahju on tekkinud. Ringkonnakohus on seisukohal, et kuigi äriühingu poolt juhatuse liikme vastu esitatud kahju hüvitamise nõude põhjendatuse kontrollimisel peaks üldreeglina enne osaühingule tekkinud või tekkiva kahju kindlakstegemist tuvastama, kas juhatuse liige on oma kohustusi rikkunud, ei ole kohtuotsuse tühistamise aluseks see, kui nõude rahuldamiseks vajalike eelduste kontroll algab sellest, et tuvastatakse kõigepealt kas äriühingule on tekkinud või võib kahju tekkida. Seetõttu ei ole hageja käsitletud apellatsioonkaebuse väide põhjendatud. -
4(5)
Tsiviilasi nr: 2-15-4155
17.Põhjendatud on apellatsioonkaebuse väide, et hagi hind on otsuses ebaõigesti märgitud, ringkonnakohus määras hagi hinnaks 9 000 eurot 10.01.2017 määrusega. Ebaõige hagi hinna tõttu on maakohtu otsuses ekslikult märgitud ka edasikaebamise kord.
18.Kuivõrd maakohus jättis välja selgitamata kostja väited sõiduki väärtuse kohta, sellest tulenevalt võimaliku kahju tekkimise, analüüsimata kõik ülejäänud hageja nõude rahuldamiseks vajalikud eeldused ja kostja tasaarvestuse aluseks oleva nõude põhjendatuse ning see võis tuua kaasa lõppjäreldusena vale lõpplahendi, siis leiab ringkonnakohus, et ta ei saa hageja nõude osas ise lõpplahendit teha. Käesoleval juhul on ringkonnakohus sellises menetluslikus olukorras, kus ringkonnakohtul tuleks viia läbi uuesti eelmenetlus ning esitatud ja esitatavaid väiteid ja tõendeid arvestades teha esimesena nõude osas sisuline lahend. See ei ole kooskõlas TsMS §-ga 12, mille järgi ringkonnakohus vaatab läbi maakohtute lahendeid nende lahendite peale esitatud apellatsioon- ja määruskaebuste alusel. Kaebeõiguse realiseerimiseks peab menetlusosalisel olema võimalus tugineda konkreetsetele alama astme kohtu lahendis sisalduvatele rikkumistele, mis tuleks kõrvaldada.
19.Lähtuvalt eeltoodust tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse ja saadab samale maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi maakohtu otsustada sõltuvalt asja lahendamise tulemusest.
/allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu kohtunik
/allkirjastatud digitaalselt/ Iko Nõmm kohtunik
/allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav kohtunik
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.