X hagi osaühingu Aktiva Finants vastu täitemenetluse osaliselt lubamatuks tunnistamise nõudes. Menetluskulude kindlaksmääramine
Vaidlustatud määrus
Harju Maakohtu 06.03.2023 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
X määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (määruskaebuse esitaja): X Kostja (vastustaja): osaühing Aktiva Finants, lepinguline esindaja AK
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 06.03.2023 määrus jätta muutmata.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Määruskaebusega seonduvad menetluskulud jätta hageja kanda, aga neid ei hüvitata. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Määruskaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.Põhimenetluses lahendas maakohus X (hageja) hagi osaühingu Aktiva Finants (kostja) vastu ning jättis selle 09.11.2021 otsusega osaliselt läbi vaatamata ja ülejäänud osas rahuldamata. Sama otsusega jättis maakohus kõik menetluskulud hageja kanda. Otsis jõustus edasi kaebamata 14.01.2022.
2.Kostja esitas menetluskulude nimekirja 17.01.2022 ja täpsustuse 30.11.2022. Kostja palus hagejalt välja mõista lepingulise esindaja tasu 540 € (ilma käibemaksuta) ja sellelt summalt viivise. Kostja kinnitas, et kõik kulud on seotud käesoleva tsiviilasjaga ja ta on käibemaksukohustuslane. Koos 30.11.2022 täpsustusega esitas kostja menetluskulu kajastava arve.
3.Hageja vaidles kostja menetluskuludele vastu. Kostja esindaja tunnitasu suurus on ülepaisutatud ega vasta Riigikohtu praktikale muu lepingulise esindaja tasu suuruse määramisel. Kostja esindaja ei ole vandeadvokaat, vaid kostja tütarettevõtte töötaja. Seega ei ole kostja ostnud õigusabiteenust väljastpoolt, vaid sõlminud lepingu sisuliselt iseendaga või on kostjat esindanud tema töötaja. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamisel ei tohiks lepingulise esindaja tasu erineda Riigikohtu praktikast lepingulise esindaja tasu väljamõistmisel täiteasjades esitatud kaebuste lahendamisel, sest nimetatud hagi lahutamatult seotud täitemenetluse kui riigi sunni kohaldamisega – see ei ole tavapärane võistlev hagimenetlus võrdsete menetlusosalistega.
MAAKOHTU MÄÄRUS
4.Maakohus tegi 06.03.2023 määruse (vaidlustatud määrus), millega määras kostja taotlusel kindlaks hageja hüvitatava menetluskulu suuruse 540 € ja mõistis sellelt summalt välja ka viivise.
4.1.Maakohus kohaldas TsMS § 177 lg 1 p 2, § 174 lg 8 ja § 175 lg 1 ning leidis, et kostja kulunimekirjas märgitud õigusabikulu tuleb hagejal hüvitada.
4.2.Kostja lepingulise esindaja tunnitasu 120 € (käibemaksuta) on põhjendatud. Esindaja tegeleb igapäevaselt õigusnõustamisega, st ta on kutsetegevuses tegelev juriidilise kõrgharidusega isik ja tema tunnitasu ei ületa sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Paljasõnalised ja tõendamata on hageja väited, et tunnitasu ei vasta Riigikohtu praktikale. Riigikohus on leidnud, et TsMS § 175 lg 1 ega ükski teine säte ei näe ette menetlusosalisele hüvitatavate esindajakulude rahalist piirmäära. Viidatud sätte järgi mõistetakse esindajakulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Ka väikese väärtusega hüve üle peetavas kohtuvaidluses võib menetlusosaline arvestada, et kohtuasja tema kasuks lahenemisel hüvitatakse talle lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud (RKTKm 14.04.2021, 2-19-10324, p 19).
4.3.Samuti tuleneb kohtupraktikast, et TsMS § 175 lg 2 erireegel menetlusosalise töötaja kulude hüvitamata jätmise kohta ei laiene menetlusosalise ema- või tütarettevõtja töötajatele. Kontserni kuuluvad ema- ja tütarettevõtjad on iseseisvad juriidilised isikud, kellel kõigil on oma vara, õigused, kohustused ja võlausaldajad. Kolmandate isikutega tehtavatest tütarettevõtja tehingutest tekkivad õigused ja kohustused ei ole omistatavad emaettevõtjale ning see seisukoht on kohaldatav ka menetluskulude kindlaksmääramisel (RKTKm 01.12.2015, 3-2-1-154-15, p 9; 10.02.2016, 3-2-1-173-15, p 11). Kostjat esindas OÜ Julianuse Õigusbüroo (edaspidi: õigusbüroo) jurist Krista Raudsepp, kes kinnitas, et tal puudub töösuhe kostjaga. Puudub alus välistada lepingulise esindajana ühtsesse käibemaksugruppi kuuluva eraldiseisva juriidilise isiku juristi õigusabikulu hüvitamist menetluskuluna.
4.4.Maakohus hindas poolte menetlusdokumente ja nende mahu ning leidis, et põhjendatud ja vajalik aeg hagiga tutvumiseks, tõendite kogumiseks ja vastuse koostamiseks on 4,5 t. Võttes arvesse tunnitasu 120 €, tuleb kostjal hüvitada 540 € (ilma käibemaksuta).
4.5.TsMS § 463 lg 2 kaudu kohalduva § 445 lg 1 alusel määras kohus kostja taotlusel, et hagejal tuleb tasuda väljamõistetud menetluskulud Julianus Inkasso OÜ pangakontole.
4.6.TsMS § 177 lg 4 ja kostja taotluse alusel kohustas maakohus kostjat maksma hüvitatava menetluskulu summalt viivist alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 ls-s 2 ettenähtud ulatuses.
2 (4)
MÄÄRUSKAEBUS JA SELLE MENETLUS MAAKOHTUS
5.Hageja esitas 12.04.2023 määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada ja jätta kostja menetluskulu kindlaksmääramise taotlus rahuldamata. Kaebusega seotud menetluskulu (riigilõiv) palub hageja panna kostja kanda. Hageja järgib kaebuses samu vastuväiteid, mis ta esitas kostja kuludele maakohtus. Hageja leiab, et maakohus eksis Riigikohtu praktikast järelduste tegemisel ega käsitlenud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi eripära. Lisaks heidab hageja maakohtule ette menetluskulude rahalise kindlaksmääramise lahendi tegemist suure viivitusega – üks aasta, üks kuu ja 20 päeva pärast kohtuotsuse jõustumist. Hüvitatavate menetluskulude kindlaks määramiseks mõistliku aja möödumise tõttu ei ole hagejal enam kohustustust hüvitada vastaspoole võimalikke menetluskulusid.
6.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis kostjale tähtaja sellele vastamiseks. Kostja vaidles kaebusele vastu. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule, kuhu tsiviilasja toimik saabus 08.05.2023.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus jätab vaidlustatud määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata (TsMS § 659 kaudu kohalduva § 657 lg 1 p 1). Hageja kannab kaebusega seotud menetluskulud, mida pole vaja rahaliselt kindlaks määrata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid. Vastuseks kaebuse väidetele tuleb märkida järgmist.
8.Maakohus ei eksinud Riigikohtu praktikast järelduste tegemisel. Kostja esitas 30.11.2022 arve nr 2020552 (tl 106), mille kohaselt kostja pidi tasuma õigusbüroole esinduse eest käesolevas asjas 540 € (lisandus käibemaks). Õigusabi osutamise eest esitatud arvet saab pidada piisavaks tõendiks kulude tasumise kohustuse olemasolu tõendamisel (RKTKm 10.02.2016, 3-2-1-173-15, p 15, ja seal viidatud varasem praktika). Kuigi maakohus arvele eraldi ei viidanud, nähtub vaidlustatud määruse p-st 1, et maakohus arvestas mh 30.11.2022 dokumendiga. Maakohus rikkus TsMS § 328 lg 2, kui ei andnud hagejale võimalust esitada kostja tõendi kohta oma seisukoht, aga hageja sai selle võimaluse kaebemenetluses. Nii ei toonud maakohtu rikkumine kaasa ebaõiget kohtulahendit.
9.Riigikohus on korduvalt avaldanud seisukohta, et TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus (kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise osas), millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (nt RKTKm 27.05.2020, 2-18-7550, p 11 ja seal viidatud varasem praktika). Käesoleval juhul ei ületanud maakohus diskretsioonipiire, kui hindas kostja lepingulise esindaja tunnitasu ja ajakulu. Põhimõtteliselt on õige, et advokaadi tunnitasu on teistest juristidest kõrgem, aga maakohus põhjendas piisavalt, miks on käesoleval juhul 120 € suurune tasumäär kohane. Esindaja ajakulu ja tasumäär peavad olema omavahel proportsionaalsed (parema kvalifikatsiooni ja seega ka kõrgemat tasu nõudva esindaja toimingud on tõhusamad). See tingimus on käesoleval juhul täidetud.
10.Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et hüvitatavad menetluskulud pidanuks olema tervikuna väiksemad kui 540 € asja sisu (seotus täitemenetlusega) või põhivaidluse eseme (950 €) tõttu. Maakohus järgis õigesti Riigikohtu suunist, et kohus peab igal üksikjuhtumil hindama menetlusosalisele hüvitatavate menetluskulude suuruse põhjendatust ja vajalikkust kooskõlas TsMS § 175 lg 1 tõlgendusega (RKTKm 14.04.2021, 2-19-10324, p-d 19 ja 20). Seadusest ei tulene, et täitemenetlusega seotud vaidluses või 950 € üle peetavas vaidluses ei tule hüvitada vähemalt 540 € suurust vastaspoole menetluskulu. Maakohus ei pidanud seega täiendavalt põhjendama, miks on nimetatud suuruses kulu ka käesoleval juhul hüvitatav.
3 (4)
11.Õige on kaebuse väide, et maakohus rikkus TsMS § 177 lg 2 sellega, et ei määranud menetluskulusid rahaliselt kindlaks mõistliku aja jooksul pärast põhimenetlust lõpetava lahendi jõustumist. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et kulude rahaline kindlaksmääramine enam kui aasta pärast põhimenetluse lõppu pole vähemalt üldjuhul mõistlik. See rikkumine ei toonud siiski kaasa ebaõiget kohtulahendit ega mõjutanud kahjulikult hageja õigusi.
12.Ringkonnakohtu menetluskulud jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda, aga TsMS § 178 lg 4 kohaselt neid ei hüvitata.
13.Käesoleva määruse peale saab kaevata Riigikohtule TsMS § 696 lg 1 ls 2 ja lg 3 ls 1 alusel. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 €. (allkirjastatud digitaalselt)
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.