Määruse tegemise aeg ja koht 24. november 2025, Tallinn Kohtuasja number
2-24-18784
Kohtuasi
W.S avaldus lõpetamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 7. märtsi 2025. a määrus
Kaebuse esitaja ja liik
W.S määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja (võlgnik): W.S (isikukood XXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
täitemenetluse
nr
031/2014/54
Puudutatud isik (sissenõudja): Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479), lepingulised esindajad Sigrid Rahkema ja Ahto Järvela
RESOLUTSIOON
1.Võtta vastu Aktiva Finance Group OÜ 3. aprilli 2025. a ja 11. novembri 2025. a seisukohtade lisad ning 17. novembri 2025. a seisukoha lisad 2 ja 3. Keelduda 17. novembri 2025. a seisukoha lisa 1 vastuvõtmisest ja eemaldada see asja materjali hulgast.
2.Võtta vastu W.S 14. novembri 2025. a seisukoha lisa.
3.Rahuldada määruskaebus osaliselt.
4.Tühistada Harju Maakohtu 7. märtsi 2025. a määrus.
5.Jätta W.S avaldus lõpetada täitemenetlus täiteasjas nr 031/2014/54 nõude täitmise aegumise tõttu läbi vaatamata.
6.Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb
2-24-18784 määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.W.S (avaldaja, võlgnik) esitas 11.12.2024 (täpsustatud 27.12.2024 ja 31.12.2024) avalduse täitemenetluse nr 031/2014/54 lõpetamiseks aegumise tõttu.
1.1.Avalduse kohaselt alustas kohtutäitur Katrin Vellet Aktiva Finance Group OÜ (puudutatud isik, sissenõudja) täitmisavalduse ja Pärnu Maakohtu 14.11.2013 maksekäsu (tsiviilasi nr 2-13-24905) alusel novembris 2014 avaldaja suhtes täitemenetlust täiteasjas nr 031/2014/54. Täitedokumendiga välja mõistetud põhivõlg on tasutud. Sissenõudja esitas pärast põhivõla täitmist täiendavate viiviste nõude 743,09 eurot, mille ulatuses on avaldaja pangakonto arestitud.
1.2.Täitedokumendi täitmisest on möödunud kümme aastat, seega on põhikohustuse täitmine aegunud (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 157 lg 1). Kuna põhinõude täitmine on aegunud, on TsÜS § 144 kohaselt aegunud ka viivisenõue.
2.Sissenõudja avaldusele seisukohta ei esitanud.
3.Kohtutäitur Risto Sepp selgitas, et täiteasi nr 027/2014/10248 (endine täiteasja nr 031/2014/54) võeti menetlusse 09.01.2014 sissenõudja 09.01.2014 avalduse alusel. Avaldaja ei ole sõlminud sissenõudjaga võla tasumiseks maksegraafikut. Avaldaja esitas kohtutäiturile aegumisavalduse, kuid kuna menetlus on olnud alates 14.02.2022 peatatud hagi tagamise määruse alusel, ei olnud kohtutäituril võimalik aegumise avalduse menetlemisega edasi minna. Maakohtu määrus ja põhjendused
4.Maakohus jättis 07.03.2025 määrusega avalduse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda.
4.1.Määruse põhjenduste kohaselt peatas kohus 14.02.2022 määrusega tsiviilasjas nr 2-22992 täitemenetluse täiteasjas nr 031/2014/54 kuni tsiviilasjas tehtava lahendi jõustumiseni viiviste nõudes 260,75 euro ulatuses ja lisanduvate viiviste nõudes. 15.06.2023 otsusega tühistas kohus hagi tagamise abinõu, kuid otsus ei ole jõustunud. Seega on täitemenetlus ja sellest tulenevalt ka nõude täitmine peatatud alates 14.02.2022 ja nõude täitmise aegumistähtaeg ei ole TsÜS § 168 lg 1 järgi saabunud. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
5.Avaldaja palub maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega lõpetada täitemenetlus täitmise aegumise tõttu. Avaldaja palub esialgse õiguskaitse korras täitemenetlus peatada.
5.1.Täitedokumendiga välja mõistetud põhinõue ja kõrvalnõuded rahuldati juba enne täiendavate viiviste nõude täitmiseks esitamist ning enne tsiviilasjas nr 2-22-992 hagiavalduse menetlusse võtmist. Täiemenetlus lõpetati kohtutäituri otsusega. Seega ei saa täitedokumendiga välja mõistetud rahaline põhinõue ja kõrvalnõuded olla hagi ese tsiviilasjas
2
2-24-18784 nr 2-22-992. Sissenõudja esitas täiendavate viiviste nõude uue täitmisavaldusena, mille alusel kohtutäitur tegi eelnevalt lõpetatud täitemenetluse uuendamise otsuse.
5.2.Kohus jättis kohaldamata TsÜS §-i 144. Kuna põhinõue rahuldati enne täitemenetluse peatamist tsiviilasjas nr 2-22-992 ja täitemenetluse peatamine kehtib üksnes täiendavate viiviste nõudes sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi tagamiseks, toob rahuldatud põhinõude aegumistähtaja saabumine tagajärjena kaasa ka kõrvalnõuete aegumise. See ei olene kohtuvaidlusest täiendavate viiviste üle.
6.Maakohus keeldus 02.04.2025 määrusega avaldaja määruskaebuse tagamise taotluse menetlusse võtmisest.
7.Sissenõudja palub määruskaebuse jätta rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda.
7.1.Aegumise kohaldamiseks ei ole alust. Täitemenetlus oli tsiviilasjas nr 2-22-992 kohaldatud hagi tagamise tõttu peatatud 14.02.2022 kuni 10.03.2025. Lisaks oli täitemenetlus peatatud ka tsiviilasjas nr 2-20-12054 kohaldatud hagi tagamise tõttu 02.09.2020 kuni 14.01.2022.
8.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule. Menetluse edasine käik ringkonnakohtus
9.Tallinna Ringkonnakohus määras 04.11.2025 kirjas menetlusosalistele tähtaja seisukoha esitamiseks TsÜS § 157 lg 4 kohaldamise kohta siinses asjas.
10.Sissenõudja esitas 11.11.2025 seisukoha, milles kordas varem avaldatud seisukohti. Täiendavalt esitas sissenõudja taotluse asja läbi vaatamata jätmiseks, sest kohtutäitur lõpetas 20.06.2025 otsusega täitemenetluse. Sissenõudja nõue on täies ulatuses rahuldatud. Avaldaja õiguslik huvi täitemenetluse lõpetamise vastu aegumise kohaldamisega on ära langenud. Menetluskulud tuleb jätta avaldaja kanda.
11.Ringkonnakohus määras 12.11.2025 kirjaga avaldajale tähtaja seisukoha esitamiseks võlausaldaja seisukoha, sh nõude perspektiivikuse kohta.
12.Avaldaja esitas 14.11.2025 seisukoha, milles palus: 1) tunnistada Pärnu Maakohtu 14.11.2013 maksekäsu tsiviilasjas nr 2-13-24905 alusel viivisnõude täitmine aegunuks alates 15.11.2023; 2) tunnistada avaldaja aegumise kohaldamise avalduse alusel täitemenetluse lõpetamata jätmine täiteasjas nr 031/2014/54 seadusevastaseks; 3) tunnistada täitemenetluses nr 031/2014/54 pärast avaldaja aegumise kohaldamise avalduse esitamist sundtäitmise tulemusena laekunud raha sissenõudjale üle kandmine seadusevastaseks.
13.Avaldaja esitas 14.11.2025 täiendava seisukoha, milles teatas, et nõustub ringkonnakohtu seisukohaga TsÜS § 157 lg 4 kohaldamise osas.
14.Avaldaja esitas 17.11.2025 kaebuse täienduse, milles palus tühistada maakohtu määruse ja teha uue määruse, millega: 1) tunnistada Pärnu Maakohtu 14.11.2013 maksekäsu määruse tsiviilasjas nr 2-13-24905 alusel viivisnõude täitmine aegunuks alates 01.02.2023; 2) tunnistada avaldaja aegumise kohaldamise avalduse alusel täitemenetluse lõpetamata jätmine täiteasjas nr 031/2014/54 seadusevastaseks; 3) tunnistada täitemenetluses nr 031/2014/54 pärast viivisnõude aegumistähtaja saabumist sundtäitmise tulemusena laekunud raha 3
2-24-18784 sissenõudjale üle kandmine seadusevastaseks. Menetluskulud palub avaldaja jätta sissenõudja kanda.
15.Sissenõudja esitas 17.11.2025 seisukoha, milles teatas, et ei anna nõusolekut nõuete või avalduse muutmiseks.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
16.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 4 alusel (koosmõjus §-ga 659) tühistada ja teha uus määrus, millega jätta avaldus TsMS § 423 lg 2 p 2 ja TsMS § 477 lg 1 alusel läbi vaatamata. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.
17.Avaldaja esitas 14.11.2025 seisukohaga uue tõendi ning sissenõudja esitas uued tõendid 03.04.2025, 11.11.2025 ja 17.11.2025 seisukohtadega. TsMS § 238 lg 1 kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi, millel on asjas tähtsust. Tõendil on tähtsus eelkõige siis, kui see kinnitab menetlusosalise poolt kohtule esitatud väiteid (TsMS § 236 lg 1). Arvestades menetlusosaliste väiteid, on uued tõendid asjakohased ja kohus võtab need asja materjali juurde. Kohus ei võta asja materjali juurde sissenõudja 17.11.2025 seisukohale lisatud Riigikohtu 10.03.2025 otsust tsiviilasjas nr 2-22-992. See esitati asja materjali juurde juba 03.04.2025.
18.Avaldaja pöördus 11.12.2024 maakohtusse TMS § 2231 alusel, taotledes lõpetada novembris 2014 alustatud täitemenetlus nõude täitmise aegumise tõttu. Sissenõudja avaldas ringkonnakohtule 11.11.2025 esitatud seisukohas ja esitas sellekohased tõendid, millest nähtub, et kohtutäitur lõpetas täitemenetluse ringkonnakohtu menetluse ajal nõude rahuldamise tõttu.
19.Kolleegiumi hinnangul on avaldaja õiguslik huvi täitemenetluse lõpetamise vastu (õiguskaitsevajadus) praeguseks ära langenud, kuna täitemenetlus on lõpetatud. Seda järeldust ei muuda asjaolu, et täitemenetlust ei lõpetatud avaldaja soovitud õiguslikul alusel (vt ka RKTKm 11.05.2022, 2-21-10665, p 11).
20.Avaldaja teatas 14.11.2025 ja 17.11.2025 seisukohtades, et kuna täitemenetlus lõpetati kohtumenetluse ajal, muudab avaldaja oma esialgset nõuet. Ringkonnakohus ei anna luba avalduse muutmiseks ega edasta avaldaja uusi nõudeid maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks siinses asjas.
20.1.TsMS § 376 lg 1 esimese lause kohaselt võib hageja pärast hagi menetlusse võtmist ja kostjale kättetoimetamist muuta hagi eset või alust üksnes kostja või kohtu nõusolekul. Viidatud säte kohaldub ka hagita vaidlusasjades. Kui vastaspool nõude muutmisele vastu vaidleb, tuleb kohtul sarnaselt TsMS § 376 lg-s 2 sätestatuga kaaluda, kas algselt esitatud nõude muutmine on otstarbekas. Lähtuda võiks sellest, et kui avalduse muutmine aitab paremini saavutada hagita menetluse algatamisega taotletud eesmärki, peaks kohus seda lubama (TsMS komm II (2017) § 376, p 3.1.b).
20.2.Kuna sissenõudja vaidles nõude muutmisele vastu, tuleb hinnata, kas algselt esitatud nõude muutmine on otstarbekas. Avaldaja avalduse eesmärgiks oli täitemenetluse lõpetamine aegumise tõttu. Avaldaja muudetud nõuded ei aita saavutada menetluse algatamisega taotletud eesmärki, sest kohus ei saa täitemenetlust lõpetada. See on juba lõpetatud.
4
2-24-18784
20.3.Isegi, kui avaldaja eesmärk oli vabaneda täiendavate viiviste tasumise nõudest, ei aita avaldaja sõnastatud uued nõuded ka selle eesmärgi saavutamisele kaasa. Need nõuded on õiguslikult perspektiivitud. Kui avaldaja leiab, et tal on rahaline nõue alusetult tasutud viiviste tagastamiseks, tuleb esitada kohtule vastav rahaline nõue. Kohus ei tuvasta kohtulahendi resolutsioonis nõude rahuldamise üksikuid eeldusi. Seetõttu ei oma asja lahendamisel tähtust ka määruskaebuse väited, mis puudutavad kohtutäituri ja sissenõudja väidetavaid rikkumisi.
21.Eeltoodud põhjendusi arvestades tuleb maakohtu määrus tühistada ja avaldaja avaldus tuleb jätta läbi vaatamata. Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse, rahuldab kohus määruskaebuse osaliselt. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
22.Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse ja teeb ise uue määruse, tuleb vastavalt muuta ka maakohtu määratud menetluskulude jaotust (TsMS § 173 lg 3).
23.TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Sama kohaldub siis, kui hagita menetluse avaldus jääb läbi vaatamata (RKTKm 13.05.2020, 2-16-5794/201, p 13). Eeltoodu kohaselt on kohtul hagita menetluses ulatuslik kaalutlusõigus otsustada menetluskulude mõne menetlusosalise kanda jätmise, kui see on asjaolusid arvestades õiglane (vt ka RKTKm 07.10.2020, 2-18-11359/87, p 14).
24.Kuna avaldus jääb läbi vaatamata täitemenetluse muul alusel lõpetamise tõttu, ei saa väita, et avaldaja oleks pöördunud põhjendamatu avaldusega kohtusse. Avaldaja pöördus kohtusse 11.12.2024, kuid täitemenetlus lõpetati alles 20.06.2025. Neid asjaolusid arvestades ei ole õiglane jätta menetluskulud üksnes avaldaja kanda. Samas ei oleks õiglane jätta menetluskulusid ka vaid sissenõudja kanda, sest lõppastmes kohus avaldaja avaldust ei rahulda. Seetõttu on siinsel juhul õiglane jätta asjas kantud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
25.Arvestades menetluskulude jaotust, puudub vajadus menetluskulude rahaliseks kindlaks määramiseks. (allkirjastatud digitaalselt)
5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.