Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 09.novembril 2021 Lubja 4 Tallinnas tsiviilkantselei ja avaliku e-toimiku kaudu
Kohtuasi
2-20-12054 S S hagi osaühingu Aktiva Finants vastu kohtutäitur Katrin Velleti algatatud täiteasjas nr xxx täitedokumendi, s.o maksekäsu määruse tsiviilasjas nr 2-13-24905 aluseks oleva tarbijalepingu lepingujärgse viivisemäära tühisuse tuvastamiseks või (alternatiivselt) lepingujärgset viivisemäära (0,06% päevas) vähendamiseks VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud seadusjärgse määrani (euribor + 8 %) ning täiteasjas nr xxx viivisnõude sissenõudmise lubamatuks tunnistamiseks seadusjärgset viivisemäära ületavas osas
Hagihind
511,87 eurot
Menetlusosalised ja esindajad
Hageja: S S (isikukood xxx, elukoht xxx; e-post xxx) Kostja: osaühing Aktiva Finants (registrikood 14161161, asukoht A.Weizenbergi 20, 10150 Tallinn)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon
1.Jätta läbivaatamata S S hagi osaühingu Aktiva Finants vastu kohtutäitur Katrin Velleti algatatud täiteasjas nr xxx täitedokumendi, s.o maksekäsu määruse tsiviilasjas nr 2-13-24905 aluseks oleva tarbijalepingu lepingujärgse viivisemäära tühisuse tuvastamiseks.
2.Jätta rahuldamata alternatiivselt esitatud nõue lepingujärgse viivisemäära (0,06% päevas) vähendamiseks VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud seadusjärgse määrani (euribor + 8 %) ning täiteasjas nr xxx viivisnõude sissenõudmise lubamatuks tunnistamiseks seadusjärgset viivisemäära ületavas osas.
Tühistada 02.09.2020 kohtumäärusega seatud hagi tagamise abinõu, millega täitemenetlus täiteasjas nr xxx peatati.
4.Jätta S S taotlus nõuda kostjalt välja osaühingule Aktiva Finants loovutatud nõude alusdokumendid (teenuse osutamise leping) rahuldamata. Menetluskulude jaotus
Jätta hagimenetluse kulud S S kanda ja määrata kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hageja nõue
1.S S (edaspidi hageja) palus osaühingu Aktiva Finants (edaspidi kostja) vastu esitatud hagis tuvastada kohtutäitur Katrin Velleti algatatud täiteasjas nr xxx täitedokumendi, s.o maksekäsu määruse tsiviilasjas nr 2-13-24905 aluseks oleva tarbijalepingu lepingujärgse viivisemäära tühisus või (alternatiivselt) vähendada lepingujärgset viivisemäära (0,06 % päevas) VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud seadusjärgse määrani (euribor + 8 %) ning tunnistada täiteasjas nr xxx viivisnõude sissenõudmine lubamatuks seadusjärgset viivisemäära ületavas osas. Hagiavalduse asjaolude kokkuvõte
2.Pärnu Maakohtu 14.11.2013 maksekäsu kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-13-24905 mõisteti hagejalt sissenõudja kasuks välja õppeteenustasu põhinõue 950,00 eurot, kõrvalnõuded 206,91 eurot, riigilõiv 45 eurot ja menetluskulud 20 eurot. Hageja, olles välisriigi püsielanik, esitas makseettepanekule tähtaegselt vastuväite, mis saabus kohtusse välisriigist saadetud tähitud kirjaga vastuväite esitamise tähtajale järgneval päeval. Välisriigi püsielaniku suhtes ei saa maksekäsu kiirmenetlust alustada ega maksekäsku teha. Hageja sõlmis lepingu, kuid teenust tegelikult ei kasutanud. Tallinna Ringkonnakohus jättis hageja määruskaebuse rahuldamata ja maksekäsu määruse muutmata. Riigikohtu üldkogu 21.04.2015 määrusega tsiviilasjas nr 3-2-1-75-14 jäeti määruskaebus läbi vaatamata, kuid seitse riigikohtunikku jäid eriarvamusele leides, et olukorras, kus isik pole saanud oma määruskaebuse kohta ühtegi põhjendatud kohtulahendit, on TsMS § 4891 lg 5 piirang vastuolus PS §-ga 15 ja § 24 lg-ga 5, TsMS § 4891 lg 5 oleks tulnud kehtetuks tunnistada ja määruskaebus läbi vaadata. Määruskaebuse põhjenduse õigsuse eeldamisel ei oleks maksekäsku võinud teha.
3.Sissenõudja täitmisavalduse alusel algatas kohtutäitur Katrin Vellet täitemenetluse täiteasjas nr xxx. Täitedokumendist tulenev põhinõue, kõrvalnõuded 206,91 eurot, menetluskulud ja kohtutäituri tasu nõuti sisse osamaksetena sissetulekust ja on sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamise ajaks täielikult täidetud. Kohtutäitur täitemenetlust osaotsusega ei lõpetanud. 18.08.2020 esitas kohtutäitur hagejale sissenõudja viivisnõude 743,09 eurot. Täitedokumendi alusel on hageja kohustatud maksma viivist 0,06% päevas kuni põhinõude täitmiseni. Kuna hageja jäeti ilma kaebeõigusest põhinõude osas, ei saanud ta kohtumenetluses esitada ka vastuväidet viivise suuruse osas. Lepingujärgne viivismäär on 0,06% päevas, kalendriaastas 21,9%, ületades VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määra (euribor + 8 %) ligi kolmekordselt, olles eelduslikult tühisest määrast vaid 2,1% väiksem.
4.Hageja esitas enne täitemenetluse algatamist sissenõudjale avalduse täitedokumendi vabatahtlikuks täitmiseks graafiku sõlmimiseks igakuiste 50 euro suuruste osamaksetena,
tehes kaks vabatahtlikku makset enne sissenõudja seisukoha saamist. Sissenõudja ei nõustunud osamaksetega, vaid esitas avalduse täitemenetluse algatamiseks. Keeldumine hageja pakutud maksegraafiku sõlmimisest on käsitatav sissenõudja pahatahtlikkusena ja täitmisest keeldumise tõttu ei ole tal õigust nõuda viivist, kuna ta on ise teinud takistusi kohustuse täitmiseks, keeldudes vabatahtlikku täitmist vastu võtmast. Pärast sissenõudja keeldumist maksegraafiku sõlmimisest hageja enam vabatahtlikke makseid ei sooritanud, mis näitab, et sissenõudjat ei huvitanudki võla tasumine, vaid tal olid muud motiivid. Lubamatu ja pahatahtlik oli sissenõudja nõue täitmiseks kolmandale isikule S Sle, kellel ei ole esitatud nõudega puutumust ja mille eesmärk oli hirmutamine ja intrigeerimine hageja vastu. Hageja esitas viiviskokkuleppe tühisuse tuvastamise taotluse või (alternatiivselt) viivise vähendamise taotluse tuginedes Riigikohtu 16.11.2016 otsuses nr 3-2-1-118-16 antud selgitustele, milles märgiti, et eelduslikult tuleks VÕS § 42 lg 3 p 5 ja 42 lg 1 alusel hinnata tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordselt seadusjärgset viivisemäära. Hageja leiab, et antud lahend laieneb ka tema kui tarbijaga sõlmitud piiripealsele viiviskokkuleppele, kus viivise määr on 2,1% väiksem eelduslikust tühisuse määrast. Alternatiivne taotlus ja põhjendused viivise vähendamiseks on järgmised: 1) lepingujärgse viivise määr on ligi kolm korda suurem VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud seadusjärgsest määrast, olles vaid 2,1% väiksem eelduslikult tühisest viivisemäärast; 2) põhinõue on täielikult täidetud, samuti on tasutud põhinõudelt kindlas summas väljamõistetud intress 206,91 eurot, mis moodustas põhinõudelt samuti 21,9%, ületades VÕS § 113 lg 1 viivise seadusjärgse määra ligi kolmekordselt, hageja on tasunud kohtutäituri tasu ja menetluskulud; 3) majandustegevuses tegutseval äriühingul ei ole mingit ühiskonnas hinnatavat õigustatud huvi, kui vaid ülikasumi teenimine loovutatud nõuete sissenõudmiselt; 4) lepingupoolte majanduslik seisund ei ole ligikaudseltki võrdne. Majandustegevuses tegutseva inkassoteenuse osutaja on kasumit taotlev äriühing, hagejaga on füüsilisest isikust teenuse tarbija, tarbijalepingus on tarbija nõrgem lepingu pool. Tarbijalepingu tüüptingimustes kokkulepitud viivise määr on tarbijat ebamõistlikult kahjustav tingimus, mida tarbija ei saanud lepingu sõlmimisel muuta. Kostja vastuväidete kokkuvõte
5.Kostja on seisukohal, et hagi on tõendamata ja puudub alus hagi rahuldamiseks. Hageja ei saa vaidlustada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis tsiviilasjas nr 2-13-24905 välja mõistetud viivisemäära tühisust, kuna see oleks tulnud vaidlustada antud tsiviilasjas, mistõttu saab hagejal olla üksnes viivisemäära vähendamise taotlus. Kohtulahendis 2-13-24905 välja mõistetud viivisemäär jääb alla kolmekordset viivisemäära so 0,06%, mis ei ole tühine. Viivisemäär 0,06% päevas ei ole vastuolus heade kommetega ega tühine TsÜS § 86 alusel, kuna viivisenõue ei ole ebaproportsionaalselt suur ega ületa põhisummat. Viidatud Riigikohtu lahend on tehtud alles 16.11.2016, seega ei saa seal olevad tühisuse alused olla tagasiulatuvad. Seadusega (KÜS § 7 lg 4) peeti kuni 2017. aasta lõpuni 0,07% viivisemäära majandus- ja kutsetegevuses mitte oleva isiku suhtes mõistlikuks. Nõue hageja vastu oli Tartu Ülikoolilt ostetud, ning nii Tartu Ülikool kui ka Tallinna Tehnikaülikool nõuavad tänaseni õpptasude maksmisega viivitamise korral viivist 0,06% päevas, mida peetakse tarbijate suhtes mõistlikuks viivisemääraks.
6.Hageja ei ole viivise vähendamise taotluses välja toonud asjaolusid, mis tõendaksid viivise
ebaproportsionaalsust - viivisenõue ei ületa põhivõlga, viivisemäär on mõistlik ja kehtiv tarbija suhtes. Hageja ei ole hagis välja toonud majanduslikku olukorda, kuidas viivis hagejat ebamõistlikult koormab või kahjustab. Väide, et hageja pakkus enne täitemenetluse algust kostjale maksegraafikut 50 eurot kuus, kuid kostja keeldus maksegraafikust, on paljasõnaline ja tõendamata. Hageja ei ole enne täitemenetluse alustamist 09.01.2014 kostja poole vastavasisulise ettepanekuga pöördunud. Esimesed maksed, mis laekusid kostjale hageja võlanõude katteks, laekusid täitemenetluse sundtäimise kaudu september 2014 – aprill 2017 ehk 3 aasta jooksul on kohtutäituri kaudu laekunud vaid 7 makset kokku 221,36 EUR. Seega ei saanud kostja hageja pakutud maksegraafiku ettepanekust keelduda. Aprillist 2017.a ei laekunud nõude katteks täitemenetlusest ega võlgniku poolt vabatahtlikult ühtegi eurot, mistõttu tuli alustada sissenõudmist võlgniku ainukesele varale (kinnisasi), et nõue saaks täitemenetluses rahuldatud. Kuna vara oli ühisomandis teiste isikutega, siis ei saa seda müüa ilma ühisvara jagamise hagi esitamata. Kostja teavitab alati kõiki ühisomanikke enne ühisvara jagamise hagi esitamist, et ta on pöördumas oma nõude kaitseks kohtu poole, mis on hea usu põhimõtte kohane, kuna selliselt teavitatakse osapooli, et omanikele ei tuleks ühisvara jagamise hagi ootamatult ja antakse võlgnikule/hagejale viimane võimalus asi mõistlikult lahendada. Kostja ei ole seega asunud võlgnevust sisse nõudma kolmandatelt isikutelt. Samuti saatis kostja hagejale 15.12.2017 hoiatuse ühisvara jagamise hagi esitamisest, kui hageja võlgnevust ei tasu ning tegi ettepaneku ka graafikuks. Alles pärast vastavasisulise hoiatuse saatmist on hageja teinud kostjale ettepaneku tasumiseks osamaksetena 50 eurot kalendrikuus, millega kostja nõustus. Seega on kostja maksegraafiku ettepanekut aktsepteerinud. Hageja tasus vabatahtlikult makseid vaid kahel korral, veebruar 2018 summas 50 EUR ja märts 2018 summas 50 EUR ning pärast seda on vabatahtlikud maksed lõppenud, mis näitab hageja suhtumist oma kohustuste täitmisse. Samuti ei ole hageja pärast seda rohkem kostjaga ühendust võtnud. Juhul, kui hageja oleks asunud tasuma vabatahtlikult iga kalendrikuu oleks hageja viivise nõue ilmselgelt väiksem. Arvestades nii viivise kompensatsioonilist kui ka sanktsioonilist iseloomu ning ka viivise eesmärki kallutada võlgnikku võlga tasuma, ei ole põhjendatud viiviste vähendamine kuna sissenõutav viivis on piiratud juba summa osas ehk ei ületa põhivõlgnevust. Samuti ei ole viivisenõude vähendamine põhjendatud, kuna hageja on teadlikult ja tahtlikult venitanud kostja nõude tasumisega ning üritanud nö vahendeid valimata kostja nõude tasumist vältida.
7.Kostja hinnangul on hageja taotlus nõuda kostjalt välja kostjale loovutatud nõude alusdokumendid (teenuse osutamise leping) põhjendamatu, kuna kõnealune alusdokument oli tsiviilasja nr 2-13-24905 kostja poolt hageja vastu esitatud nõude aluseks. Kostja palub austatud kohtul jätta hageja taotlus rahuldamata. Kohtuotsuse põhjendused
8.Pooltel ei ole vaidlust, et Pärnu Maakohtu 14.11.2013 maksekäsu kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-13-24905 mõisteti hagejalt sissenõudja kasuks välja õppeteenustasu põhinõue 950,00 eurot, kõrvalnõuded 206,91 eurot, riigilõiv 45 eurot ja menetluskulud 20 eurot, et kohtumäärus on jõustunud ning, et kohtuotsuse täitmiseks toimub täitemenetlus.
9.Pooled vaidlevad viivisenõude kehtivuse ja selle vähendamise üle.
10.TMS § 221 lg 1 sätestab, et võlgnik võib esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud vastuväited kohtulahendi puhul lubatud üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist.
11.TsMS § 423 lõike 2 punktide 1 ja 2 kohaselt jätab kohus hagi läbivaatamata, kui ilmneb, et hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. Samuti jätab kohus hagi läbivaatama kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et hageja ei saa vaidlustada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis tsiviilasjas nr 2-13-24905 välja mõistetud viivisemäära tühisust, kuna seda oleks tulnud vaidlustada tsiviilasjas nr 2-13-24905. Asjaolu, et Riigikohtu üldkogu 21.04.2015 määruses jäid seitse riigikohtunikku tsiviilasja nr 2-1324905 läbivaatamisel eriarvamusele, ei muuda olukorda, et kohtulahend jõustus täies ulatuses, ka kõrvalnõuete, viiviste, osas. Seega on hageja esimene nõue õiguslikult perspektiivitu, sest ei ole esitatud asjaolusid, mille õigsuse eeldamisel oleks võimalik hagi TMS § 221 lg-te 1 ja 2 alusel rahuldada, mistõttu tuleb see jätta läbivaatamata.
12.Alternatiivselt esitas hageja viivisemäära vähendamise taotluse. VÕS § 113 lg 8 kohaselt võib viivise maksmiseks kohustatud isik nõuda selle vähendamist vastavalt käesoleva seaduse §-s 162 sätestatule. VÕS § 162 lg 1 kohaselt kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit.
13.Kohus on seisukohal, et hageja alternatiivselt esitatud nõue lepingujärgse viivisemäära (0,06% päevas) vähendamiseks VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud seadusjärgse määrani (euribor + 8 %) ning täiteasjas nr 031/2014/54 viivisnõude sissenõudmise lubamatuks tunnistamiseks seadusjärgset viivisemäära ületavas osas ei ole põhjendatud ega tõendatud ning tuleb jätta rahuldamata alljärgnevatel põhjendustel. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 alusel võib võlausaldaja nõuda kohustust rikkunud võlgnikult kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Tulenevalt VÕS § 113 lg 1 võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Vaidlus puudub selles, et hageja on oma rahalise kohustust rikkunud ning seetõttu on kostjal õigus viivisenõuet õiguskaitsevahendina rakendada. Kohus on seisukohal, et tasumisele kuuluv viivis/leppetrahv ei ole hageja kui tarbija suhtes ebamõistlikult suur ning on kehtiv, kuna see on väiksem Riigikohtu 16.11.2016 otsuses nr 3-2-1-118-16 käsitletud viivise määrast 2,1% võrra. Seetõttu ei saa viivise määra pidada ka vastuolus olevaks heade kommetega. Kostja viivise nõue ja kõrvalnõuded ei ületa põhivõlga, mis on samuti üks viivise ja põhivõla proportsioonide hindamise põhimõte ning käesoleval juhul on need proportsionaalsed (Riigikohtu otsus nr 3-2-1-5-13, p 48-49, 3-2-166-05, p 18, 19; 3-2-1-78-05, p 21, 24). VÕS § 103 lg 1 võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, va juhul kui rikkumine on vabandatav. VÕS § 103 lg 2 sätestab, et rikkumine
on vabandatav kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Hageja kohustuste rikkumine ei ole vabandatav. Hageja ei ole esile toonud asjaolusid, kuidas viivis hagejat ebamõistlikult koormaks või kahjustaks ega seda, et hageja majanduslik olukord on sedavõrd halb, et viivise väljamõistmine paneb ta raskesse olukorda. Üksnes hageja väide, et tegemist on ebamõistlikult suure viivisega, ei anna alust viivise vähendamiseks. Asjaolu, et hageja on põhinõude, intressi, kohtutäituri tasu ja menetluskulud täielikult täitnud ning osaliselt täitnud ka kõrvalnõudena viivisenõuded, ei anna alust viivise vähendamiseks, kuivõrd kohtumääruses väljamõistetud summad ei ole täidetud vabatahtlikult, vaid sundtäitmisel ja täitmisega seotud kulud tuli hagejal samuti täita. Seega ei saa nõuete sundtäitmist pidada aluseks viivise vähendamisel VÕS § 162 lg 1 mõttes.
14.Esitatud tõendite pinnal ei saa kostja käitumist pidada pahatahtlikuks, kuna tõenditega on tõendanud, et hageja tasus vabatahtlikult makseid üksnes kahel korral, veebruaris 2018.a 50 eurot ja märtsis 2018.a 50 eurot ning seda pärast täitemenetluse alustamist. Hageja väited, et kostja keeldus vabatahtlikust täitmise vastuvõtmisest maksegraafiku alusel enne täitemenetluse alustamist, on tõendamata. Kostja on ka põhjendanud, et viivis on lepingus kokkulepitud sanktsiooniks, mis lihtsustab sissenõudjale tekitatud kahju hüvitamist, mida võlausaldajad ei pea viivise ulatuses tõendama ning sõltub võlgniku poolt põhinõude täitmise ulatusest ja ajast. Hageja väited kostja ülikasumi teenimisest loovutatud nõuete sissenõudmiselt on paljasõnalised. Kostja on põhjendanud, miks tal tuli alustada sissenõudmist võlgniku ainukesele varale, kinnisasjale, et nõue saaks täitemenetluses rahuldatud ning põhjusel, et vara oli ühisomandis teiste isikutega, ei saanud seda müüa ilma ühisvara jagamise hagi esitamata. Samuti on kostja põhjendanud, miks ta teavitab alati kõiki ühisomanikke enne ühisvara jagamise hagi esitamist, et ta on pöördumas oma nõude kaitseks kohtu poole, kuna selliselt teavitatakse osapooli, et omanikele ei tuleks ühisvara jagamise hagi ootamatult ja antakse võlgnikule/hagejale viimane võimalus asi mõistlikult lahendada. Kostja ei ole seega asunud võlgnevust sisse nõudma kolmandatelt isikutelt ega asunud neid hirmutama ega ähvardama. Seega ei ole kostja nõuete sissenõudmisel ja oma tegevusest eelneval teavitamisel käitunud pahatahtlikult.
15.Seoses hagi läbivaatamata ja rahuldamata jätmisega tühistab kohus TsMS § 386 lg-le 4 tuginedes 02.09.2020 kohtumäärusega seatud hagi tagamise abinõu, millega täitemenetlus täiteasjas nr xxx peatati.
16.Hageja esitas taotluse nõuda kostjalt välja kostjale loovutatud nõude alusdokumendid (teenuse osutamise leping).TsMS § 442 lg 5 kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused. Kohus on seisukohal, et hageja taotlus nõuda kostjalt välja kostjale loovutatud nõude alusdokumendid (teenuse osutamise leping) tuleb jätta rahuldamata, kuna need olid kostja poolt hageja vastu esitatud nõude aluseks tsiviilasjas nr 2-13-24905. Käesolevas asjas kohus jõustunud kohtulahendit ümber ei vaata, mistõttu ei ole need asjakohased tõendid. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
17.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jättis hagi rahuldamata, siis tuleb jätta hagimenetluse kulud täies ulatuses hageja
kanda.
18.TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kaebuse lahendamisel maakohtu kohtuotsuse või asja lõpetava määruse peale, millega maakohus menetluskulusid kindlaks ei määranud, kõrgema astme kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. TsMS § 177 lg 2 kohaselt kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktile 1, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest. Kohus määrab menetluskulude suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist.
Kohtunik: /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.