ViaLogistika OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Eve Selbergi hagi X vastu kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 16. novembri 2021 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
X apellatsioonkaebus
Kaebuse hind ringkonnakohtus
112 500 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja ViaLogistika OÜ (pankrotis, registrikood esindajad ringkonnakohtus 11415230) pankrotihaldur Eve Selberg, lepinguline esindaja vandeadvokaat Jaan Lindmäe Kostja X (isikukood XXXXXXXXXXX) Menetluse liik
10.04.2023, kohtuistung
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 16. novembri 2021 otsus ning teha asjas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata.
2.Apellatsioonkaebus rahuldada.
3.Menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus jätta ViaLogistika OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Eve Selbergi kanda.
4.Välja mõista ViaLogistika OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Eve Selbergilt maakohtu menetluskulude katteks 50 eurot ja ringkonnakohtu menetluskulude kattes 1500 eurot X kasuks.
5.Tühistada Harju Maakohtu 31.10.2019 määrusega tsiviilasjas nr 2-19-16706 kohaldatud hagi tagamise abinõud.
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.ViaLogistika OÜ (pankrotis, võlgnik) pankrotihaldur Eve Selberg (hageja) esitas 28.10.2019 Harju Maakohtule hagi X (kostja) vastu juhatuse liikme kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise nõudes. Hagis ja selle täiendustes palus hageja kostjalt välja mõista 112 500 eurot.
2.Hagiavalduse kohaselt oli kostja võlgniku juhatuse liige perioodil 29.06.2012 – 12.09.2019. Võlgniku pankrot kuulutati välja 13.06.2016. Võlgnik on ajavahemikus 19.06.2012 – 09.07.2012 andnud laenu Osaühingule Rivera Grupp kokku summas 206 000 eurot. Ajavahemikus 05.10.2012 – 20.11.2012 on Osaühing Rivera Grupp võlgnikule laenu tagastanud kokku summas 93 500 eurot. Kostja on Osaühingu Rivera Grupp juhatuse liige alates 22.03.2004 ning ta oli perioodil 11.03.2004 – 30.07.2018 Osaühingu Rivera Grupp ainuosanik.
3.Hageja on seisukohal, et kostja on võlgniku juhatuse liikmena rikkunud juhatuse liikmele kehtestatud hoolsus- ja lojaalsuskohustust ning tekitanud sellega võlgnikule kahju. Kostja ei olnud laenu andmisel piisavalt hoolas ning võttis võlgnikule põhjendamatuid riske. Kostja otsustas anda laenu Osaühingule Rivera Grupp teadmata, kas äriühing on suuteline laenu tagasi maksma. Kostja ei püüdnud laenuriske vähendada tagatise seadmisega. Kostja on võlgniku juhatuse liikmena alates 2012 jätnud tegemata toimingud laenu tagasisaamiseks. Arvestades Eesti Puidu Grupp OÜ poolt Osaühingule Rivera Grupp tehtud tagasimakseid, oli Osaühingul Rivera Grupp võimalus laen tagastada juba 2012.a lõpuks. Kostja on eelistanud endaga seotud äriühingu huve võlgniku huvidele. Kostja, olles ka Osaühingu Rivera Grupp juhatuse liige, võõrandas Osaühingule Rivera Grupp kuulunud kaks kinnistut, kuid jättis kohustuse võlgniku ees täitmata. Osaühing Rivera Grupp ei suuda enam võlgnikule laenu tagastada, kuna äriühingu omakapital on negatiivne. Hageja on 28.10.2019 esitanud Osaühingule Rivera Grupp laenulepingu ülesütlemisavalduse. Võlgniku ja Osaühingu Rivera Grupp sõlmitud laenulepingu alusel on võlgnikule tagastamata 112 500 eurot. Seega on kostja tekitanud hagejale kahju 112 500 eurot.
Kostja vastus
4.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Hagi on aegunud. Viieaastane hagi aegumise tähtaeg iga pangaülekande puhul algas ülekande tegemist. Viimane ülekanne tehti 09.07.2012.
5.Laenulepingu sõlmis võlgniku tolleaegne juhatuse liige KR, mitte kostja. Kostja üksnes jätkas varem sõlmitud kokkulepete täitmist. Samuti tegi nimetatud summast 120 000 euro suuruse ülekande endine juhatuse liige, mitte kostja. Kostja on kandnud Osaühingule Rivera Grupp üle 86 000 eurot. Kuna Osaühing Rivera Grupp on tagastanud 93 500 eurot, siis ka seetõttu ei ole kostja kahju tekitanud. Lisaks laenas võlgnik selle raha ise OÜ-lt KAM Trade.
6.Osaühing Rivera Grupp andis omakorda laenu Eesti Puidu Grupp OÜ-le. Kuna viimane ei suutnud laenu Osaühingule Rivera Grupp tagastada, jäi ka Osaühingul Rivera Grupp laen võlgnikule osaliselt tagastamata.
7.Kostja ei ole juhatuse liikme kohustusi rikkunud. Maakohtu otsus ja põhjendused
8.Harju Maakohtu 16.11.2021 otsusega rahuldas kohus hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 112 500 eurot.
9.Kohus tuvastas, et poolte vahel puudub vaidlus järgmistes asjaoludes: võlgnik andis Osaühingule Rivera Grupp laenu perioodil 19.06.2012 – 09.07.2012 kogusummas 206 000 eurot; Osaühing Rivera Grupp on laenu tagastanud summas 93 500 eurot; kostja oli võlgniku juhatuse liige 29.06.2012 – 12.09.2019; kostja oli Osaühingu Rivera Grupp ainuosanik 11.03.2004 – 30.07.2018 ja ainus juhatuse liige alates 22.03.2004; hageja esitas 28.10.2019 Osaühingule Rivera Grupp laenulepingu ülesütlemisavalduse.
10.Maakohus asus seisukohale, et vaidlusaluse laenulepingu näol oli tegemist tähtajatu laenulepinguga.
11.Aegumistähtaja määramisel tuleb lähtuda äriseadustiku (ÄS) § 187 lg-s 3 sätestatud viieaastast aegumistähtajast. Laenu andmist äriühingu majandustegevusse ei saa iseenesest pidada kostja kohustuse rikkumiseks. Juhatuse liikme kohustuse rikkumiseks saab lugeda laenu tagastamata jätmist. Aegumise küsimusele hinnangu andmisel tuleb välja selgitada, millal muutus kostja enda tegevuse tulemusel Osaühingul Rivera Grupp laenu tagastamine võimatuks.
12.Kostja on väitnud, et laenu tervikuna mittetagastamise põhjuseks oli asjaolu, et Osaühing Rivera Grupp laenas raha edasi Eesti Puidu Grupp OÜ-le, kes ei suutnud seda tervikuna tagastada. Kohus tuvastas, et kostja väide on vastuolus kohtule esitatud tõenditega. Kostja
01.06.2020 vastuse lisa 9 (tlk 115, Osaühingu Rivera Grupp selekteeritud kontoväljavõte) tõendab, et Osaühing Rivera Grupp on kandnud alates 19.06.2012 Eesti Puidu Grupp OÜle kokku 279 250 eurot, millest 28.12.2012 seisuga oli Eesti Puidu Grupp OÜ tagastanud 218 625 eurot. Kostja 01.06.2020 vastuses puudub mistahes selgitus selle kohta, mis takistas Osaühingul Rivera Grupp seda summat võlgnikule tagastamast. Samas on Osaühing Rivera Grupp leidnud võimaluse tagastada perioodil 08.08.2012 – 16.12.2013 laenu kostjale endale, kokku summas 38 400 eurot (tlk 227 väljavõte). Seejuures puuduvad kostja poolt esitatud kontoväljavõtetes mistahes andmed selle kohta, et kostja üldse Osaühingule Rivera Grupp laenu oleks andnud. Lisaks on kostja perioodil 13.08.2012 – 10.03.2014 ka teiselt Osaühingu Rivera Grupp pangakontolt teinud iseendale väljamakseid, selgitusega „laenu tagastamine“ summas 30 000 eurot (tlk 237-245).
13.Kinnistusraamatu andmed kinnitavad, et kinnistu (Kadastiku), mille Osaühing Rivera Grupp 2015. a võõrandas, on Osaühingu Rivera Grupp poolt omandatud juba 09.11.2004. Kinnistusraamatu andmete kohaselt on nimetatud kinnistu olnud hüpoteegivaba alates 17.10.2010 kuni 03.09.2014, mil seati sellele hüpoteek summas 30 000 eurot Saare Finants OÜ kasuks ning hüpoteek summas 100 000 eurot osaühing HM Grupp Saare kasuks (tlk 229). Kostja poolt 02.02.2021 menetlusdokumendi lisana 2 esitatud kinnistu müügilepingu punkt 5.1. (tlk 176) tõendab, et kinnistu müügist laekunud raha, summas 25 014,29 eurot, tasuti Osaühingu Rivera Grupp ja Saare Finants OÜ vahel 08.08.2014 sõlmitud laenulepingu nr 90 ennetähtaegse tasumisena.
14.Kinnisasja mõttelise osa (Kivikadariku), mille Osaühing Rivera Grupp 07.10.2016.a võõrandas, on Osaühing Rivera Grupp omandanud 16.02.2006 ning nimetatud kinnisasi on olnud hüpoteegivaba kuni 09.11.2014, mil seati sellele hüpoteek summas 30 000 eurot Saare Finants OÜ kasuks ning hüpoteek summas 100 000 eurot osaühing HM Grupp Saare kasuks (tlk 231). Kinnistu mõttelise osa müügilepingu punkt 3.2 (tlk 180) tõendab, et kinnistu müügist laekunud rahast summas 30 000 eurot tasuti 23 000 eurot OÜ-le HM Saare Grupp ning 7 000 eurot Osaühingu Rivera Grupp enda arveldusarvele.
15.Kostja poolt 02.02.2021 esitatud menetlusdokumendi lisana 1 esitatud kontoväljavõte tõendab, et laenulepingu nr 90 alusel (millele kinnistu 2015. aasta sõlmitud müügilepingu p-s 5.1. viidatakse) on Saare Finants OÜ kandnud Osaühingule Rivera Grupp 08.08.2014.a 15 000 eurot (tlk 158) ning 11.08.2014.a 5000 eurot (tlk 158). Kontoväljavõttest nähtub seegi, et laenusumma 20 000 eurot on 2014. aasta lõpuks lihtsalt ära kulutatud. Asja materjalidest ei nähtu, et OÜ HM Grupp Saare on 03.09.2014 või sellele eelnevalt/järgnevalt Osaühingule Rivera Grupp laenu andnud.
16.Kostja vastu esitatud nõude aegumist tuleb hakata arvestama hetkest, mil kahju kandmine oli kindel. Kohus nõustus hageja seisukohaga, et kahju kandmine oli kindel hiljemalt 2016. aasta lõpus. Hageja on 22.02.2021 esitatud menetlusdokumendis ja 01.04.2021 menetlusdokumendis osundanud ja tõendanud seda, et kostja on perioodil 2012-2014 iseendale teinud laenusaaja Osaühingu Rivera Grupp pangakontodelt alusetult makseid kogusummas 68 400 eurot ning võtnud välja sularaha vähemalt summas 15 850 eurot.
Kostja vastuses puudub mistahes selgitus selle kohta, et kuigi Eesti Puidu Grupp OÜ tagastas 28.12.2012 Osaühingule Rivera Grupp 218 625 eurot, siis mis takistas Osaühingul Rivera Grupp seda summat võlgnikule tagastamast. Osaühing Rivera Grupp võõrandas 2015.a ja 2016.a kinnisasjad, kuid võlgnikule laenu ei tagastanud. Kostja võttis Osaühingu Rivera Grupp kinnisasjade tagatisel 2014. aastal laenu, kuid kulutas selle lihtsalt ära. Kahju kandmine oli kindel hiljemalt 2016.a lõpus pärast kinnistute võõrandamist. Juhatuse liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg on ÄS § 187 lg 3 järgi viis aastat. Hagi esitati kohtule tähtaegselt 28.10.2019. Hageja nõue kostja vastu ei ole ÄS § 187 lg 3 alusel aegunud.
17.Kohus leidis, et hageja on tõendanud, et kostja rikkus juhatuse liikmena oma kohustusi. Kostja on võlgniku juhatuse liikmena pikema aja vältel, so perioodil 2012-2016, jätnud tegemata toimingud laenu tagasisaamiseks, jättes tähelepanuta Osaühingu Rivera Grupp vastu oleva nõude ning seda olukorras, kus mõlemad äriühingud olid tema ainukontrolli all. Kostja tegi kõik selleks, et laenu tagasisaamine laenusaajalt Osaühingult Rivera Grupp osutuks võimatuks. Kostja eelistas iseenda ja Osaühingu Rivera Grupp huve, kuigi kostjal oli perioodil 2012-2016 korduvalt võimalik laen võlgnikule tagastada. Tähtsust ei oma, et esimese laenumakse tegi KR, kes seejärel võlgniku juhatusest tagasi kutsuti. Kostja kohustuste rikkumise tagajärjel tekkis hagejal hagiavalduses märgitud summa ulatuses kahju, kuna võlgnikul jäi tagasi saamata laen summas 112 500 eurot.
18.Menetluskulud jättis kohus kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 9485 eurot ja viivise menetluskuludelt. Apellatsioonkaebus
19.Maakohtu otsusele esitas apellatsioonkaebuse kostja, kes palub maakohtu otsuse tühistada ja jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
20.Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus ebaõigesti leidnud, et hagi ei ole aegunud. Põhjuslik seos võlgnikule kahju tekitamisel saab baseeruda vaid laenu väljamaksete tegemisel – kui väljamakseid ei oleks tehtud, siis ei oleks saanud ka kahju tekkida. Kohus oleks pidanud lähtuma aegumisel rikkumise toimepanemisest. Pärast vastust hagile muutis hageja oluliselt kostjale etteheidetavaid tegusid ehk muutis oluliselt hagi aluseks olevaid asjaolusid. Hagiavalduses heideti kostjale ette laenu andmist, laenu andmisel tagatiste mittevõtmist ning Osaühingu Rivera Grupp juhatuse liikmena kinnistute võõrandamist. Samas 20.01.2021 ja 01.04.2021 menetlusdokumentides heidetakse ette toimingute tegemata jätmist laenu tagasisaamiseks. Kostja ei ole hagi muutmiseks nõusolekut andnud.
21.Ebaõige oli maakohtu poolt aegumise kontekstis vaagida kostja poolt Osaühingu Rivera Grupp juhatuse liikmena Osaühingu Rivera Grupp kinnistute koormamist ja võõrandamist ning endale Osaühingu Rivera Grupp poolt väljamaksete tegemist. Need asjaolud ei ole olulised hindamaks, kas kostja on võlgniku juhatuse liikmena võlgnikule kahju tekitanud. Kohus ei ole eristanud kahe erineva äriühingu juhatuse liikmete hoolsuskohustusi. Maakohtu käsitlus eeldab ühe ühingu kahjustamist teise ühingu huvides. Osaühingu Rivera
Grupp 2012. majandusaasta aruande kohaselt oli äriühingul seisuga 31.12.2012 tasumata kohustusi 233 915 eurot. Maakohus ei ole esile toonud asjaolu, mille alusel olnuks Osaühingul Rivera Grupp võimalik need kohustused täitmata jätta ja rahalised vahendid võlgnikule suunata.
22.Hinnates kostja poolt Osaühingu Rivera Grupp kinnistute hüpoteekidega koormamist, on kohus väljunud hagi piiridest. Hüpoteekidega koormamise fakti ei ole hagiavalduses kostjale ette heidetud. Isegi kui hüpoteeke ei oleks eksisteerinud ning kinnistute arvelt laekuv raha oleks kantud võlgnikule, ei oleks see summa saanud olla rohkem kui 55 014,29 eurot. Samuti on asjakohatud maakohtu etteheited kostjale seonduvalt Osaühingu Rivera Grupp juhatuse liikmena pangakontolt sularaha välja võtmisega. Äriühing võib oma vara hoida nii sularahas kui pangakontol. Sellega on ebaõigesti loodud kuvand, et kostja pööras sularaha enda kasuks. Kontolt raha väljavõtmist ei saa võrdsustada selle enda kasuks pööramisega. Lisaks oli kostja andnud ka Osaühingule Rivera Grupp laenu ning laenu tagastamist ei saa käsitleda juhatuse liikme kohustuste rikkumisena.
23.Kohus pani kostja vastutama ka 120 000 euro suuruse võlgniku väljamakse eest, mida kostja ei teinud. 19.06.2012 makse tegi KR. Võlgniku juhatuse liikmena kandis kostja Osaühingule Rivera Grupp 86 000 eurot ja tema ametiajal tagastati 93 500 eurot.
24.14.06.2016 kuulutati välja võlgniku pankrot. Sellest hetkest lõppes kostjal õigus pankrotivaraga tehinguid ja toiminguid teha. 28.10.2019 esitas võlgniku pankrotihaldur laenulepingu ülesütlemisavalduse. Kuni laenulepingu ülesütlemiseni kasutas Osaühing Rivera Grupp laenu õiguspäraselt ja tal puudus kohustus laenu tagastada. Pärast võlgniku pankrotistumist ei olnud kostjal enam pädevust laenu sisse nõuda. Vastus apellatsioonkaebusele
25.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
26.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb materiaalõiguse normi olulise rikkumise tõttu tühistada ning teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele (TsMS § 657 lg 1 p 2).
27.Apellatsioonimenetluses ei ole vaidlust, et võlgnik andis Osaühingule Rivera Grupp laenu perioodil 19.06.2012 – 09.07.2012 kogusummas 206 000 eurot; Osaühing Rivera Grupp on laenu tagastanud summas 93 500 eurot; kostja oli võlgniku juhatuse liige 29.06.2012 – 12.09.2019, võlgniku pankrot kuulutati välja 13.06.2016.
28.Kolleegiumi arvates leidis maakohus ebaõigesti, et hagi ei ole aegunud. TsÜS § 37 lg 4 kohaselt on juriidilise isiku juhtorgani liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg viis aastat kohustuse rikkumisest. ÄS § 187 lg 3 sätestab, et juhatuse liikme vastu esitatava
nõude aegumistähtaeg on viis aastat, kui osaühingu põhikirjas või kokkuleppel juhatuse liikmega ei ole ette nähtud muud aegumistähtaega. Maakohus leidis ebaõigesti, et aegumistähtaja kulg algab ajast, mil kahju kandmine oli kindel (maakohtu arvates oli kahju kandmine kindel hiljemalt 2016.a lõpus). Riigikohus on 06.05.2015.a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-38-15 (p 23) selgitanud, et juhatuse liikme kohustuse rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise nõude aegumistähtaeg ei hakka kulgema mitte kahjust ega rikkumisest teadasaamisest, vaid rikkumise toimepanemisest.
29.Hageja heidab kostjale ette, et ta ei olnud laenu andmisel piisavalt hoolas ja võttis põhjendamatuid riske. Hagiavalduse kohaselt tehti laenu viimane väljamakse Osaühingule Rivera Grupp 09.07.2012. Hagi esitati kohtule 28.10.2019, s.t rohkem kui viis aastat pärast viimast väljamakset ehk hageja väidetud kostja kohustuse rikkumist.
30.Samuti heidab hageja kostjale ette, et kostja ei taganud hageja laenulepingust tulenevat nõuet Osaühingu Rivera Grupp vastu. Kuna hageja heidab kostjale ette laenu tagamata jätmist, siis ka sellisel juhul toimus hageja väidetud juhatuse kohustuse rikkumine hiljemalt 09.07.2012, s.o kui tehti viimane laenu väljamakse. Ka sellel alusel on hagi esitatud rohkem kui viis aastat pärast hageja väidetud kostja kohustuse rikkumist.
31.Hageja hinnangul seisneb juhatuse liikme kohustuste rikkumine ka selles, et kostja ei nõudnud Osaühingult Rivera Grupp laenu tagasi. Kolleegium märgib, et apellatsioonimenetluses ei ole vaidlustatud maakohtu seisukohta, et tegemist oli tähtajatu laenulepinguga, ning et pankrotihaldur ütles laenulepingu üles 28.10.2019 avaldusega. VÕS § 398 lg 1 sätestab, et kui laenu tagastamise aega ei ole kokku lepitud, võib laenuandja nõuda laenu tagastamist pärast laenulepingu ülesütlemist. Nii laenuandja kui laenusaaja võivad tähtajatu laenulepingu üles öelda, teatades sellest ette vähemalt kaks kuud. Hageja esindaja selgitas ringkonnakohtu 10.04.2023 istungil, et laenu tagastamise kohustus tekkis alates laenulepingu ülesütlemisest ning laenuleping tuli üles öelda hiljemalt pärast seda, kui pankrotimenetluses selgus, et laenu ei ole võimalik tagasi saada. Kolleegium märgib, et PankrS § 36 lg 1 kohaselt läheb pankroti väljakuulutamisega võlgniku õigus pankrotivara valitseda ja käsutada üle pankrotihaldurile, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Seega sai pärast pankroti väljakuulutamist laenulepingu üles öelda ja laenu tagasi nõuda üksnes pankrotihaldur. Kostjale ei saa ette heita laenulepingu ülesütlemata jätmist pärast pankroti väljakuulutamist. Seega, lähtudes laenulepingu ülesütlemist puudutavast hageja väitest, ei saa laenu tagasinõudmata jätmine olla kostja kui juhatuse liikme kohustuse rikkumine. Hageja on ka seisukohal, et arvestades Eesti Puidu Grupp OÜ poolt Osaühingule Rivera Grupp tehtud tagasimakseid, oli Osaühingul Rivera Grupp võimalus laen tagastada juba alates 2012.a lõpust. Kolleegium märgib, et kuigi hageja on väitnud, et laenuleping tuli üles öelda hiljemalt siis, kui pankrotimenetluses selgus, et laenu ei ole võimalik tagasi saada, siis isegi kui lähtuda sellest, et eelmises lauses pidas hageja silmas seda, et juba alates 2012.a lõpust oli võimalik laenuleping üles öelda ja laen tagasi nõuda, mille tegemata
jätmist saab pidada kostja kohustuste rikkumiseks, siis sellel alusel on hagi esitatud rohkem kui viis aastat pärast väidetud rikkumist. Laenu mittetagastamisega seonduvalt on maakohus ka osundanud, et kostja on Osaühingu Rivera Grupp juhatuse liikmena koormanud ja võõrandanud kaks Osaühingule Rivera Grupp kuulunud kinnistut, samuti teinud Osaühingult Rivera Grupp iseendale väljamakseid. Maakohus on ka seisukohal, et Saare Finants OÜ-lt laenatud raha on Osaühing Rivera Grupp lihtsalt ära kulutanud. Ringkonnakohus on seisukohal, et eelmärgitud tehingud ja toimingud ei puuduta kostja kui võlgniku juhatuse liikme kohustusi võlgniku ees. Need on seotud kostja kui Osaühingu Rivera Grupp juhatuse liikme tegevusega. Osaühingu Rivera Grupp juhatuse liikmena Osaühingu Rivera Grupp varaga tehtud tehinguid ja toiminguid ei saa käsitleda võlgniku juhatuse liikme kohustuste rikkumisena võlgniku ees.
32.TsÜS § 146 lg 4 järgi on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kümme aastat, kui kohustatud isik rikkus oma kohustusi tahtlikult. Riigikohus on 03.03.2021 otsuses kohtuasjas nr 1-17-2359 (p-d 64-67) selgitanud, et nimetatud norm võib olla kohaldatav ka osaühingu juhatuse liikme vastu esitatava kahju hüvitamise nõude aegumisele, ning kümneaastase aegumistähtaja kohaldamine on põhjendatud olukorras, kus juhatuse liige on oma kohustusi rikkunud sellise tegevusega, mida saab pidada tahtlikuks heade kommete vastaseks kahju tekitamiseks VÕS § 1045 lg 1 p-s 8 sätestatuga analoogilises mõttes. Riigikohus on 23.02.2022 otsuses tsiviilasjas nr 2-19-3736 (p 13) märkinud, et käitumine on heade kommete vastane siis, kui teo eesmärk oli teise isiku tahtlik kahjustamine, seejuures peab olema tõendatud, et kostjal oli algusest peale tahe hagejat kahjustada. Samas piisab teo õigusvastasuse tuvastamiseks VÕS § 1045 lg 1 p 8 järgi sellest, kui kostja mõistis oma käitumise õigusvastasust ja möönis, et see võib tuua hagejale kaasa kahju. Kolleegium märgib, et hageja ei ole tõendanud, et laenu andmisel oli algusest peale kostja tahteks, või et kostja algusest peale vähemalt möönis, et võlgnik ei saa laenu tagasi. Selle vastu räägib ka asjaolu, et perioodil 05.10.2012 – 20.12.2012 laen osaliselt, summas 93 500 eurot, tagastati. Eeltoodule tuginedes ei kuulu käesoleval juhul kümneaastane aegumistähtaeg kohaldamisele.
33.Kuna hagiavaldus on esitatud viis aastat pärast hageja väidetud kostja kohustuste rikkumist, siis on hagi aegunud ja tuleb jätta rahuldamata.
34.Kostja on apellatsioonkaebuses väitnud, et hageja on menetluse käigus täiendanud kostjale etteheidetavaid tegusid, kuid kostja ei ole hagi muutmiseks nõusolekut andnud. Ringkonnakohus on seisukohal, et hageja täiendused ei ole käsitletavad hagi muutmisena, vaid faktiliste väidete täiendamisena, ilma et muudetaks hagi aluseks olevaid põhilisi asjaolusid (TsMS § 376 lg 4 p 1). See ei eelda kostja nõusolekut.
35.Harju Maakohtu 31.10.2019 hagi tagamise määrusega seadis kohus hageja kasuks kohtulikud hüpoteegid kostjale kuuluvatele korteriomanditele asukohaga Pikri tn 3-4, Tallinn summas 35 000 eurot, Sääse tn 5-17, Tallinn summas 50 000 eurot ja Padriku tee 63, Tallinn summas 40 000 eurot. TsMS § 442 lg 5 kohaselt lahendab kohus otsuse
resolutsiooniga rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. TsMS § 386 lg 4 järgi tühistab kohus hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata. Kuna hagi jääb rahuldamata, siis tuleb hagi tagamine tühistada. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
36.TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud hageja kanda. Hageja leiab, et menetluskulusid ei saa jätta halduri kanda, vaid need tuleb jätta võlgniku kanda. Ringkonnakohus märgib, et kuna menetluspooleks on haldur, siis jäävad menetluskulud halduri kui poole kanda. Kohus selgitab, et PankrS § 541 lg 1 teise lause kohaselt on halduri tegevuse tulemusena tekkivate õiguste ja kohustuste kandjaks võlgnik, kui seadusest ei tulene teisiti.
37.Kostja menetluskuludeks on riigilõiv. Kostja on tasunud maakohtus määruskaebuselt riigilõivu 50 eurot ja ringkonnakohtus apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 1500 eurot. Nimetatud summad tuleb hagejalt kostja kasuks menetluskuluna välja mõista.
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Ulvi Loonurm, Iris Kangur-Gontšarov
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.