2.Vabastada aresti alt osaühingu Canderos Assets OÜ (registrikood 10726778) osa.
3.Kohustada GTS Group OÜ-d (registrikood: 14433501) andma nõusolek äriregistrist Canderos Assets OÜ (registrikood: 10726778) osa suhtes arestimismärke ning käsutuskeelu kustutamiseks. Asendada GTS Group OÜ (registrikood: 14433501) tahteavaldus TsÜS § 68 lg 5 alusel kohtulahendiga. Menetluskulude jaotus
4.Määrata menetluskulud kindlaks tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg 2
sätestatud korras. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja nõude aluseks olevad asjaolud
1.S.A (edaspidi hageja) esitas Harju Maakohtule hagi GTS Grupp OÜ (edaspidi kostja 1) ja R.G (edaspidi kostja 2) vastu, milles palus:
Vabastada aresti alt osaühingu Canderos Assets OÜ osa;
Kohustada GTS Group OÜ-d andma nõusolek äriregistrist Canderos Assets OÜ osa suhtes arestimismärke ning käsutuskeelu kustutamiseks.
Asendada GTS Group OÜ tahteavaldus TsÜS § 68 lg 5 alusel kohtulahendiga;
2.Hagi aluseks olevate asjaolude kohaselt 01.06.2022 esitas kostja 1 kostja 2 vastu hagi kahju hüvitamise ning viivise tasumise nõudes. 01.06.2022 hagiavaldusega esitas kostja 1 ka hagi tagamise avalduse, milles kostja 1 palus „arestida GTS Group OÜ kasuks R.G ja S.A ühisvarasse kuuluva osaühingu Canderos Assets OÜ (registrikood 10726778), osakapitalist pool nimiväärtusega 1 278 eurot ning seada osale keelumärge nii, et Canderos Assets OÜ osa käsutamine on keelatud ühisomanik R.Gl (isikukood XXX)“.
3.07.06.2022 kohtumäärusega (edaspidi: Määrus) tsiviilasjas nr 2-22-8259 rahuldas kohus kostja 1 hagi tagamise avalduse ja arestis Canderos Assets OÜ (edaspidi: Canderos) osa järgmiselt: „arestida GTS Group OÜ kasuks R.G ja S.A ühisvarasse kuuluva osaühingu Canderos Assets OÜ (registrikood 10726778) osa R.Gle (isikukood XXX) kuuluva ühisvara osa suhtes, keelates R.Gl seda osa käsutada.“.
4.07.06.2022 Määruse alusel on äriregistrisse kantud kostja 1 kasuks Canderose osale keelumärge.
5.Canderos Assets OÜ osa ei ole S.A ja R.G ühisomandis, vaid on S.A lahusvara.
6.S.A (edaspidi: hageja) ei ole tsiviilasjas nr 2-22-8259 menetlusosaline. Tsiviilasja nr 2-22-8259 menetlusosalised on kostja 1 ja kostja 2. Maakohus on tsiviilasjas nr 2-22-8259 arestinud vale isiku vara.
7.Canderose osa on hageja lahusvara alates 07.08.2018 nagu nähtub õigesti Äriregistri kandest. Canderose osa ei kuulu hageja ja kostja 2 ühisvarasse.
8.Hageja omandas Canderose 100%-lise osa 07.08.2018 kinkelepingu alusel. Sellest ajast alates on Canderose osa olnud hageja lahusvara. Canderose osa oli hageja lahusvara ka 01.06.2022 ehk kostja 1 poolt hagiavalduse ja hagi tagamise avalduse esitamise hetkel.
9.Asjaolu, et Canderose 100%-line osa kuulub 07.08.2018 kinkelepingu alusel hagejale, kinnitab:
07.08.2018 kinkelepingu preambula, milles nähtub, et notariaalakti tõestaja on enne
kinkelepingu tõestamist kontrollinud, et Canderose osa kuulus 07.08.2018 seisuga kostja 2 lahusvarasse; 07.08.2018 kinkelepingu p 1.1, millest nähtub, et Canderose osa nimiväärtusega 2556 eurot moodustab 100% Canderose osakapitalist; kinkelepingu punkt 3.1, mille kohaselt lepingu esemeks oleva osaga seotud õigused ja kohustused lähevad hagejale üle lepingu notariaalse tõestamise hetkest;
äriregistri väljavõte, kus Canderose 100%-lise osa omanikuna on märgitud hageja.
10.Tulenevalt eeltoodust on kohus tsiviilasjas nr 2-22-8259 koormanud hagi tagamise eesmärgil kolmanda isiku (hageja) vara, kes ei ole tsiviilasja nr 2-228259 menetlusosaline ja kelle vara ei saa viidatud tsiviilasjas esitatud nõude tagamiseks arestida.
11.Kostja 1 on palunud tsiviilasjas nr 2-22-8259 arestida Canderose osa, kuigi kostja 1 teab, et Canderose osa kuulub hageja lahusvarasse ega kuulu kostjale 2.
12.Ka tsiviilasjas nr 2-21-6426 palus kostja 1 tagada kostja 2 vastu esitatud hagi Canderose osa arestiga. Hageja esitas ka nimetatud aresti vaidlustamiseks hagi kohtusse (tsiviilasi nr 2-21-8941) ning kostjale on teada, et 07.08.2018 kinkelepingu alusel kuulub vara hageja lahusvarasse. Ka kostja 2 on kinnitanud, et Canderose osa on hageja lahusvara.
13.Kuivõrd Canderose 100%-line osa on hageja lahusvara ning hageja ei ole tsiviilasja nr 2-228259 menetlusosaline, puudus kohtul TsMS alusel õigus arestida tsiviilasjas 2-22-8259 hagi tagamise eesmärgil Canderose osa. Seega tuleb Canderose osa vabastada aresti alt ning kustutada äriregistrist vastav arestimismärge ning kostjale 2 seatud keeld käsutada Canderose osa. Kostja 1 seisukoht
14.Kostja 1 vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
15.Kostja 1 vastuse kohaselt hageja ja R.G on abikaasad alates xx.xx.xxxx, sh on abikaasade vaheliseks varasuhteks varaühisus.
16.S.A ja R.G omandasid Canderose 2001. aastal ehk abielu ajal, mistõttu on tegemist abielu ajal omandatud vara ehk abikaasade ühisvaraga (PKS § 25).
17.PKS § 25 kohaselt lähevad varaühisuse puhul abikaasade ühisomandisse varaühisuse kestel omandatud esemed ning abikaasade muud varalised õigused (ühisvara). PKS § 27 lg 6 kohaselt loetakse varaese abikaasade ühisvara hulka kuuluvaks seni, kuni ei ole tõendatud selle kuulumine abikaasa lahusvara hulka. Kolmandate isikute suhtes kehtib varaeseme kuulumine abikaasa lahusvara hulka ainult käesoleva seaduse §-s 61 sätestatut järgides. PKS § 33 lg 3 kohaselt vastutab kumbki abikaasa oma lahusvaraga ja pooles väärtuses ühisvaraga muude kohustuste eest, mis ei ole loetletud PKS § 33 lg-s 1.
18.Seega on Canderos hageja ja R.G abielu ajal soetatud vara ehk kuulub poolte ühisvara hulka kuni ei ole tõendatud vastupidist.
19.Canderose osa on jätkuvalt hageja ja R.G ehk tema abikaasa ühisvaraks, kuna R.G ei saanud 07.08.2018 kinkelepinguga osaühingu osa käsutada, olenemata hageja sellekohastest väidetest.
20.Ühisvara hulka kuuluvat eset ega selle osa ei saa käsutada ilma abieluvaralepingut sõlmimata. Seega oleks R.G ja hageja saanud 2018. aastal Canderose suhtes varaühisuse lõpetada ja osa hagejale üle anda üksnes abieluvaralepingu sõlmimisega, millega oleks lepitud kokku, et Canderose osa ei ole enam osa ühisvarast ning kuulub hageja lahusvara hulka ja see info oleks seejärel kantud ka abieluvararegistrisse kolmandate isikute informeerimiseks. Nii tegid abikaasad nt 07.08.2018 Kimsi tee kinnistutega.
21.Kuivõrd R.G ja hageja sellist abieluvaralepingut ei sõlminud, siis on 07.08.2018 kinkeleping tühine TsÜS § 87 kohaselt, kuna R.G ei saanud ilma abieluvaralepingut sõlmimata leppida kokku, et Canderose osas varaühisus lõpetatakse, kinkida ühisvara hulka kuuluv ese teisele abikaasale nii, et sellest saab hageja lahusvara. Veelgi enam, R.G on 07.08.2018 kinkelepingu kohaselt justkui kinkinud hagejale Canderose 100%-lise osa, mis ei saaks olla ka siis võimalik kui PKS § 26 ei kohalduks, kuna R.G ja hageja on Canderose ühisomanikud, st kumbki neist ei saaks omada 100%liselt ühisvarasse kuuluva äriühingu osa.
22.Hageja väited selle kohta, et 07.08.2018 kinkelepingu sõlmimise ajal oli Canderos R.G lahusvaraks, on täiesti paljasõnalised. Hageja tugineb üksnes asjaolule, et kinkelepingu preambulas on notar väidetavalt enne kinkelepingu tõestamist kontrollinud, et Canderose osa kuulus R.G lahusvarasse. Preambulas on märgitud, et R.G kinnitab, et: „...lepingu eseme suhtes kehtib ühisvara jagamise leping, mille kohaselt nimetatud vara kuulub talle lahusvarana (nimetatud fakt on tuvastatud notariaalakti tõestajale esitatud ühisvara jagamise lepingu alusel)“. Nagu selgitatud, keelab PKS § 26 ühisvara jagamise varaühisuse kestel, mistõttu, isegi kui selline ühisvara jagamise leping eksisteerib, on see vastuolus seadusest tuleneva keeluga TsÜS § 87 tähenduses ja seega samuti tühine. Ühtlasi ei ole hageja kohtule esitanudki väidetavat ühisvara jagamise lepingut, mille kohaselt peaks Canderose osa olema R.G lahusvaraks. Seda ilmselt põhjusel, et ka hageja on teadlik, et tegemist on tühise tehinguga, mille tulemusena ei muutunud äriühingu osa R.G lahusvaraks.
23.Peale väidetava kinkelepingu sõlmimist kinnitas R.G oma 16.08.2018 e-kirjas AMle ehk tulevasele GTS Groupi teisele osanikule, et Canderos kuulub R.Gle, nagu eelpool selgitatud. See kinnitab samuti, et peale 07.08.2018 väidetava kinkelepingu sõlmimist kuulus Canderos jätkuvalt R.Gle ja ei olnud seega hageja lahusvaraks. Vastasel juhul jääb arusaamatuks, miks R.G äriühingut uue investori ees jätkuvalt enda omaks nimetas, kui kinkelepinguga läks väidetavalt osalus täielikult hagejale üle.
24.Kokkuvõttes järeldub eeltoodust, et hageja väited ühisvara muutumisest lahusvaraks ei vasta kehtivale õigusele, kuna ilma abieluvaralepingut sõlmimata ei saanud R.G hagejale Canderose osa lahusvaraks anda ning seetõttu on 07.08.2018 kinkeleping tühine TsÜS § 87 tähenduses. Isegi kui eksisteerib lepingus viidatud ühisvara jagamise leping, on see samuti tühine TsÜS § 87 alusel, mistõttu ei olnud Canderos enne 07.08.2018 R.G lahusvaraks.
25.Isegi kui eeltoodu ei kohalduks, esineb GTS Groupi hinnangul lisaks ka põhjendatud kahtlus, et väidetava 07.08.2018 kinkelepinguga üheaegselt on lepitud kokku ka mingisuguse tasu maksmises, mille tõttu ei ole tegemist üldse kinkelepinguga, mistõttu ei ole samuti võimalik, et Canderose osa oleks hageja lahusvaraks.
26.07.08.2018 kinkelepingu esitamine ei väära hageja seisukohta. GTS Groupil ja kohtul puudub informatsioon selle kohta, milliseid täiendavaid kokkuleppeid väljaspool 07.08.2018 kinkelepingut on R.G ja hageja seoses Canderosega sõlminud ja mis võiksid samuti välistada kinkelepingu regulatsiooni kohaldamise. Ühtlasi ei ole hageja kohtule esitanud väidetavat ühisvara jagamise lepingut, mille alusel on notar lugenud Canderose 07.08.2018 kinkelepingu sõlmimise ajal R.G lahusvaraks. Tõenäoliselt põhjusel, et tegemist on õiguslike tagajärgedeta kokkuleppega.
27.GTS Groupi hinnangul on ka eluliselt ebausutav, et R.G oleks 2018. aastal tekitanud olukorra, kus Canderose osa, mille kaudu omab R.G osalust kõigis teistes GTS kontserni ühingutes, muutub tema abikaasa lahusvaraks ja lahutuse korral jääks R.G ilma sisuliselt kogu oma varast, mille nimel ta on aastakümneid töötanud. Sellisel käitumisel puuduks igasugune majanduslik eesmärk. Pigem on eluliselt usutav, et R.G on hagejaga sõlminud näilikud tehingud näitamaks väljapoole, et R.Gl endal vara puudub vältimaks enda vastu nõuete esitamist, aga tegelikult on tal igal ajahetkel võimalik väita, et kinkeleping on tühine ja registreerida Canderos uuesti enda nimele. Seda kinnitab ka asjaolu, et R.G kinnitas ka peale 07.08.2018, et Canderos kuulub talle.
Kostja 2 seisukoht
28.Kostja 2 võtab hagi õigeks tunnistades hagis tema vastu esitatud nõudeid. Kostja 2 on korduvalt selgitanud, et Canderos Assets OÜ osa ei kuulu S.A ja kostja 2 ühisvarasse, vaid on S.A lahusvara. Kostja 2 nõustub hagiavalduses esitatud seisukohtadega. Kohtuotsuse põhjendused
29.Kohus, tutvunud poolte väidete ja asjas esitatud tõenditega leiab, et hagi tuleb rahuldada.
30.TsMS § 230 lg 1 tulenevalt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kui pool esitab tõendid asjaolu tõendamiseks, siis on ka teisel poolel TsMS § 230 lg 1 alusel kohustus oma vastuväidet omakorda tõendada (Riigikohtu 06.02.2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-137-07, p 13).
31.Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle, mis kohus loeb TsMS § 231 lg-te 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks: 01.06.2022 esitas GTS Group OÜ (edaspidi kostja 1) R.G (edaspidi kostja 2) vastu hagi kahju hüvitamise ning viivise tasumise nõudes. Hagiavaldusega esitas kostja 1 ka hagi tagamise avalduse, milles kostja 1 palus „arestida GTS Group OÜ kasuks R.G ja S.A ühisvarasse kuuluva osaühingu Canderos Assets OÜ (registrikood 10726778), osakapitalist pool nimiväärtusega 1 278 eurot ning seada osale keelumärge nii, et Canderos Assets OÜ osa käsutamine on keelatud ühisomanik R.Gl (isikukood XXX)“ (tlk 4-9);
07.06.2022 kohtumäärusega (edaspidi: Määrus) tsiviilasjas nr 2-22-8259 rahuldas kohus kostja 1 hagi tagamise avalduse ja arestis Canderos Assets OÜ (edaspidi: Canderos) osa järgmiselt: „arestida GTS Group OÜ kasuks R.G ja S.A ühisvarasse kuuluva osaühingu Canderos Assets OÜ (registrikood 10726778) osa R.Gle (isikukood XXX) kuuluva ühisvara osa suhtes, keelates R.Gl seda osa käsutada.“ (tlk 10-12);
07.06.2022 Määruse alusel on äriregistrisse kantud kostja 1 kasuks Canderose osale keelumärge (tlk 13-14);
S.A (edaspidi hageja) ja kostja 2 on abikaasad alates xx.xx.xxxx (tlk 39) ja abikaasade vaheliseks varasuhteks on varaühistus (tl 40).
07.08.2018 on hageja ja kostja 2 sõlminud abieluvaralepingu, mille kohaselt on Harju maakonnas XXX asuv kinnistu hageja lahusvara (tlk 40);
06.02.2001 on asutatud Osaühing Canderos Trade ja mõni kuu hiljem said selle osade omanikuks hageja ja kostja 2. Alates 07.01.2021 kannab äriühing nime Canderos Assets OÜ (tlk 4143);
14.05.2007 on hageja ja kostja 2 sõlminud abieluvaralepingu, mille kohaselt on abikaasad kokku leppinud, et Osaühingu Canderos Trade abikaasadele ühisvarana kuuluv osa nimiväärtusega 40 000 krooni jääb 2 kostja lahusvarasse (tlk 66-67).
07.08.2018 on hageja ja kostja 2 sõlminud osaühingu osa kinkelepingu, millega kostja 1 kingib hagejale Osaühingu Canderose Trade osa (edaspidi Canderose osa), mis moodustab 100% osakapitalist. Kostja 1 on lepingus kinnitanud, et lepingu eseme suhtes kehtib ühisvara jagamise leping, mille kohaselt nimetatud vara kuulub talle lahusvarana (tlk 15-17).
32.Hageja poolt kohtule esitatud hagis hageja palub vabastada aresti alt osaühingu Canderos Assets OÜ osa, kohustada GTS Group OÜ-d andma nõusolek äriregistrist Canderos Assets OÜ osa suhtes arestimismärke ning käsutuskeelu kustutamiseks ja asendada GTS Group OÜ tahteavaldus TsÜS § 68 lg 5 alusel kohtulahendiga.
33.Hagi võib kuuluda rahuldamisele TMS § 222 lg 1 alusel, mille kohaselt võib kolmas isik, kellel on sundtäitmise eseme suhtes selle sundtäitmist takistav õigus, eriti omandiõigus või piiratud asjaõigus, esitada hagi vara arestist vabastamiseks või sundtäitmise muul põhjusel lubamatuks tunnistamiseks kohtule, kelle tööpiirkonnas sundtäitmine toimub.
34.Riigikohus on lahendis 2-19-4765/21 selgitanud (p 11.1): „TMS § 222 lg 1 kohaselt võib kolmas isik, kellel on sundtäitmise eseme suhtes selle sundtäitmist takistav õigus, eriti omandiõigus või piiratud asjaõigus, esitada hagi vara arestist vabastamiseks või sundtäitmise muul põhjusel lubamatuks tunnistamiseks. /.../ TMS § 222 järgse hagi üheks peamiseks eesmärgiks lg 1 kohaldamise korral on vältida täitemenetluses sellise vara müümist, mis ei kuulu võlgnikule. Selline vara ei peaks vastutama sissenõudja nõude rahuldamise eest. Nii annab TMS § 222 täitemenetluses mitteosalevale isikule sellesse täitemenetlusse sekkumise õiguse.“ Riigikohus on selgitanud, et TMS §-le 222 on võimalik tugineda ka neil juhtudel, mil kohtumenetluses on hagi tagamise korras ekslikult koormatud sellise kolmanda isiku õigusi, kes ei ole olnud menetlusosaline (RKÜKm 3-3-115-12, p 42;RKTKm 3-2-1-94-11, p 16).
35.Hageja leiab, et maakohus tagas tsiviilasjas nr 2-22-8259 kostja 1 hagi kostja 2 vastu hageja vara koormamisega, kuigi hageja ei ole tsiviilasjas nr 2-22-8259 menetlusosaline. Hageja väitel omandas ta 07.08.2018 Canderose osa notariaalse kinkelepingu alusel, millist varakäsutust ei ole võimalik kanda abieluvararegistrisse, kuivõrd sinna saab teha kandeid üksnes abieluvaralepingu alusel (AVRS § 17 lg 2 p 5). Hageja omandas Canderose osa oma abikaasalt, kellele see kuulus lahusvarana. Kuivõrd Canderose 100%-line osa on hageja lahusvara ning hageja ei ole tsiviilasja nr 2-22-8259 menetlusosaline, puudus kohtul TsMS alusel õigus arestida tsiviilasjas 2-22-8259 hagi tagamise eesmärgil Canderose osa. Seega tuleb Canderose osa vabastada aresti alt ning kustutada äriregistrist vastav arestimismärge ning kostjale 2 seatud keeld käsutada Canderose osa.
36.Kostja vaidleb hagile vastu ja leiab, et kuna Canderose omandasid hageja ja R.G abielu ajal ja nende varasuhteks on varaühisus, siis oli Canderos omandamise hetkest alates poolte ühisomandis, olenemata sellest, kelle nimi parasjagu äriregistrisse osanikuna on kantud. Kuivõrd äriühingu osa saaks ühisvara hulgast välistada üksnes abieluvaralepinguga, mille sõlmisid hageja ja R.G 07.08.2018 nt poolte ühisvarasse kuuluvate kinnistute, aga mitte Canderose osas, siis oli 07.08.2018 seisuga Canderos jätkuvalt R.G ja hageja ühisvaraks. Kostja väitel hageja paljasõnaline väide, et väidetava kinkelepingu sõlmimise ajal oli äriühing R.G lahusvaraks ei tõenda, et see nii oli. Seega ei saanud R.G kinkelepinguga Canderose osa hagejale kinkida. TMS § 222 lg 1 järgse nõude eesmärgiks on vältida täitemenetluses sellise vara müümist, mis ei kuulu võlgnikule (antud juhul R.Gle). Kuivõrd Canderos on jätkuvalt poolte ühisomandis, puudub hagejal õigus nõuda vara arestist vabastamist, kuna Harju Maakohus on õiguspäraselt tsiviilasjas 2-22-8259 leidnud, et R.G on Canderose ühisomanik ja arestinud R.Gle kui ühisomanikule kuuluva ühisvara osa. Seega tuleb hagi jätta täielikult rahuldamata.
37.Seega tuleb kohtul käesoleva vaidluse lahendamiseks tuvastada kas osaühingu Canderos Assets OÜ osa kuulub hageja lahusvara hulka või on tegemist hageja ja kostja 2 ühisvaraga.
38.Kohus on eelnevalt tuvastanud, et 14.05.2007 on hageja ja kostja 2 sõlminud abieluvaralepingu, mille kohaselt on abikaasad kokku leppinud, et Osaühingu Canderos Trade abikaasadele ühisvarana kuuluv osa nimiväärtusega 40 000 krooni jääb 2 kostja lahusvarasse (tlk 66-67). Samuti on kohus eelnevalt tuvastanud, et 07.08.2018 on hageja ja kostja sõlminud osaühingu osa kinkelepingu, millega kostja 1 kingib hagejale Osaühingu Canderose Tarde osa, mis moodustab 100% osakapitalist. Kostja 1 on lepingus kinnitanud, et lepingu eseme suhtes kehtib ühisvara jagamise leping, mille kohaselt nimetatud vara kuulub talle lahusvarana (tlk 15-17).
39.PKS § 25 kohaselt lähevad varaühisuse puhul abikaasade ühisomandisse varaühisuse kestel omandatud esemed ning abikaasade muud varalised õigused (ühisvara). PKS § 27 lg 6 kohaselt loetakse varaese abikaasade ühisvara hulka kuuluvaks seni, kuni ei ole tõendatud selle kuulumine
abikaasa lahusvara hulka. Kolmandate isikute suhtes kehtib varaeseme kuulumine abikaasa lahusvara hulka ainult käesoleva seaduse §-s 61 sätestatut järgides. PKS § 33 lg 3 kohaselt vastutab kumbki abikaasa oma lahusvaraga ja pooles väärtuses ühisvaraga muude kohustuste eest, mis ei ole loetletud PKS § 33 lg-s 1.
40.PKS § 26 lg 1 kohaselt, abikaasa ei saa käsutada oma osa ühisvaras ega üksikus ühisvarasse kuuluvas esemes. Abikaasal ei ole õigust nõuda varaühisuse kestel ühisvara jagamist. Perekonnaseaduse eelnõu seletuskirjas on §-ga 26 seoses selgitatud järgnevat: „Nimetatud sättest tuleneb üheselt ka keeld nõuda ühisvara varasuhte kestel ühisvara täielikku või osalist jagamist, mis oleks vastuolus kõnealuse abieluvarasuhte olemusega. Kui abikaasad soovivad ühisvara režiimist loobuda või seda piirata, tuleb neil sõlmida abieluvaraleping, millega varaühisus kas lõpetatakse ja minnakse üle seadusjärgsele abieluvarasuhtele või varalahususele; või lepitakse abieluvaralepingus kokku, et teatud (ka teatud liiki) varaesemed kuuluvad ühe abikaasa lahusvara hulka.”
41.PKS § 27 lg 4 kohaselt võib abieluvaralepinguga tunnistada ühisvaraks või lahusvaraks üksikuid esemeid või teatavasse liiki kuuluvaid esemeid. Seega oli hagejal ja kostjal 2 õigus abielu kestel tunnistada Osaühingu Canderos Trade osa lahusvaraks, mida on hageja ja kostja 2 teinud sõlmides 14.05.2007 abieluvaralepingu. Seega ei ole tegemist tühise tehinguga. Kuna vastavalt 14.05.2007 sõlmitud abieluvaralepingule sai Osaühingu Canderos Trade osa kostja 2 lahusvaraks, siis oli kostja 2 õigustatud 07.08.2018 sõlmitud Canderose osa notariaalse kinkelepinguga kinkima Canderose osa ehk enda lahusvara hagejale. Kohus märgib, et 07.08.2018 kinkelepingus on notar tuvastanud, et Osaühingu Canderos Trade osa näol on tegemist kostja 2 lahusvaraga (nimetatud fakt on tuvastatud notariaalakti tõestajale esitatud ühisvara jagamise lepingu alusel (tlk 15-17). PKS § 27 lg 2 p 2 kohaselt on abikaasade lahusvaraks muuhulgas kinke teel saadu. Seega, 07.08.2018 kinklepingu alusel kuulub Canderose osa alates 07.08.2018 hageja lahusvarasse. Canderose osa oli hageja lahusvara ka 01.06.2022 ehk kostja 1 poolt hagiavalduse ja hagi tagamise avalduse esitamise hetkel.
42.Kuna Canderose 100%-line osa on hageja lahusvara ning hageja ei ole tsiviilasjas nr 2-22-8259 menetlusosaline, puudus TsMS alusel kohtul õigus arestida tsiviilasjas nr 2-22-8259 hagi tagamise eesmärgil Canderose osa. Eeltoodust tulenvalt kuulub hagi rahuldamisele.
43.Kohus määrab vabastada aresti alt osaühingu Canderos Assets OÜ osa, kohustab GTS Group OÜ-d andma nõusolek äriregistrist Canderos Assets OÜ osa suhtes arestimismärke ning käsutuskeelu kustutamiseks ja asendab GTS Group OÜ tahteavaldus TsÜS § 68 lg 5 alusel kohtulahendiga. Menetluskulud jaotus
44.TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse.
45.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi kuulub rahuldamisele, siis tuleb menetluskulud hageja ja kostja 1 menetluskulud jätta kostja 1 kanda. TsMS § 168 lg 6 sätestab, et kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kostja 2 on oma vastustes hagi õigeks võtnud ja ei ole oma käitumisega andud põhjust hagi esitamiseks. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostja 2 menetluskuld jätta hageja kanda.
46.Määrata menetluskulud kindlaks tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg 2 sätestatud korras mõistliku aja jooksul kohtotsuse jõustumisest alates.