Talgen Cybersecurity OÜ (endise nimega GT Cyber Technologies OÜ) ja X hagi GuardTime OÜ vastu ebaõigete andmete ümberlükkamise ning mittevaralise kahju hüvitamise ja viivise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 30. mai 2022 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Talgen Cybersecurity OÜ ja X apellatsioonkaebus
Kaebuse hind ringkonnakohtus
7000 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja I Talgen Cybersecurity OÜ (endise nimega GT esindajad ringkonnakohtus Cyber Technologies OÜ, registrikood 14582922) Hageja II X (isikukood XXXXXXXXXX), kes on ühtlasi hageja I seaduslik esindaja Hagejate lepingulised esindajad vandeadvokaat Carri Ginter ja vandeadvokaadi abi Liisa-Maria Puur Kostja GuardTime OÜ (registrikood 11313216), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kristjan Mägi Menetluse liik
10. aprill 2023, kohtuistung
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 30. mai 2022 otsus muutmata.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Menetluskulud ringkonnakohtus jätta solidaarselt Talgen Cybersecurity OÜ ja X kanda.
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
1.GT Cyber Technologies OÜ (uue ärinimega Talgen Cybersecurity OÜ) (hageja I) ja X (hageja II) esitasid 15.02.2021 Harju Maakohtule hagi GuardTime OÜ (kostja) vastu. Hagejad paluvad kohtul kohustada kostjat kümne päeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist ümber lükkama 11.01.2021 veebikoosolekul avaldatud ebaõiged faktiväited nende ebaõigeks tunnistamise kaudu, avaldades 11.01.2021 veebikoosolekul osalenud isikutele AK, AP, AM, AK, CV, DM, HT, JB, KK, KJ, KA, KM, KG, LE, LD, MP, PL, RS, RL teate järgmises sõnastuses: „GuardTime OÜ avaldas GuardTime OÜ töötajatele 11.01.2021 GT Cyber Technologies OÜ ja X kohta ebaõigeid andmeid, kui TF väitis kostja nimel ja esindajana, et: 1) GT Cyber Technologies OÜ on kasutanud miljonite eurode väärtuses GuardTime OÜ ressursse; 2) X on toime pannud usalduse kuritarvitamise karistusseadustiku § 217 alusel. Eeltoodud faktiväited on valed“. Sama teate palusid hagejad esitada ka inglise keeles. Lisaks palus hageja II kostjalt välja mõista mittevaralise kahju hüvitiseks mõistliku rahasumma ja sellelt viivise.
2.Kostja avaldas 11.01.2021 veebikoosolekul Webex keskkonnas hagejate kohta ebaõigeid faktiväited. Koosolekul viibisid kostja juhatuse liige MG, sama korporatsiooni Šveitsi ühingu Guardtime SA juhatuse liige ja finantsjuht TF ja kostja töötajad. Kostja eesmärk oli ebaõigete faktiväidete avaldamisega hirmutada kostja töötajaid, et nad ei läheks hageja I juurde tööle. TF avaldas kostja nimel, et hageja I on kasutanud miljonite väärtuses kostja ressursse ning hageja II on toime pannud usalduse kuritarvitamise karistusseadustiku (KarS) § 217 alusel. Hageja I ei ole kostja ressursse miljonite eurode väärtuses kasutanud. Samuti ei ole hageja II toime pannud usalduse kuritarvitamist.
3.Kostja avaldatud ebaõiged faktiväited on au teotavad. Väited on tekitanud hagejate majandus- ja kutsetegevusega seotud inimestes küsimusi hagejate usaldusväärsuse kohta. Hagejal II on õigus nõuda kostjalt mittevaralise kahju hüvitamist au teotava ebaõige faktiväite õigusvastase avaldamise eest. Kostja on hagejat II alusetult süüdistanud kuriteo
toimepanemises, mis on Riigikohtu praktika kohaselt alati au teotav. Hageja II palub mõista kostjalt välja mittevaralise kahju hüvitiseks mõistliku rahasumma. Kostja vastus
4.Kostja vaidles hagiavaldusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Hageja II töötas kostja juures kokku 13 aastat. Samuti oli hageja II kostja juhatuse liige ajavahemikus 01.10.2016 – 01.10.2019. Kostja tolleaegne juhatuse liige hageja II hakkas arendama kostja uut äriliini, mille raames pakutavad teenused seondusid küberharjutuste läbiviimisega. Uue äriliini arendamiseks palkas kostja 2017. a küberoperatsioonide juhiks LD. 2021.a alguses kuulus kostja küberoperatsioonide meeskonda 17 töötajat.
5.Kostja andis hagejale II ja LDle lubaduse, et uue äriliini edukal loomisel viiakse uus äriliin üle eraldi äriühingusse, kus osalused on kostjal, hagejal II ja LDl. Suuliselt lepiti kokku, et kuigi hageja II asutatav äriühing kuulub esialgu formaalselt hagejale II, kuulub 80 % suuruse osalus kostjale ning hageja II kohustus tegutsema kostja huvides. Samuti kohustus hageja II lõpetama asutatavas äriühingus enamusosanikuks olemise, kui kostja teeb vastava tahteavalduse. 09.10.2018 asutas hageja II äriühingu (hageja I), mille asukoht oli kuni 2021.a sama, mis kostjal. Ka hageja I e-maili aadress ja telefoninumber kattusid kostja omadega.
6.2020. a sügisel soovis kostja, et hageja II annaks hageja I osa, mis oli käsundi alusel hageja II omandis, üle kostjale. Hageja II seda ei teinud. 02.12.2020 esitas hageja II kostjale töölepingu korralise ülesütlemisavalduse selliselt, et hageja II viimane tööpäev on 01.01.2021. 13.01.2021 saatis hageja I, mille juhatuse liige on hageja II, kostjale kirja, milles avaldas, et kokkulepe 80% hageja I osakapitalist kostjale üleandmise kohta ei ole dokumentaalselt tõendatud ega ole ka õiguslikult siduv.
7.08.01.2021, s.o vaid loetud päevad pärast hageja II töölt lahkumist kostja juurest, esitasid kõik küberoperatsioonide meeskonna osaks oleva Range tiimi kuuluvad töötajad kostjale töölepingu korralise ülesütlemise avalduse. 11.01.2021 korraldas kostja oma küberoperatsioonide meeskonna kahe tiimi töötajatega (s.o Range tiim ja AMS tiim) veebikoosoleku. Kostjale oli jäänud mulje, et kõnealuseid kostja töötajaid võib olla eksitatud. Kostja kartis, et töötajad võivad tegutseda väärinformatsioonist ajendatuna ega ole teadlikud tegelikest asjaoludest seoses kostja ja hagejate vaheliste suhetega. 11.01.2021 veebikoosolekul soovisidki kostja juhatuse liige MG ja Guardtime’i kontserni president TF selgitada asjast puudutatud töötajatele tegelikku olukorda. Lisaks selgitas TF, et kui Range tiimi töötajad lähevad tööle hageja I juurde enne, kui on lahendatud enamusosaluse kostjale võõrandamise või kostjale enamusosaluse kaotuse kompenseerimise küsimus, võivad töötajad end teadmatusest asetada positsiooni, mis ei piirdu üksnes tsiviilõigusliku hinnangu andmisega, vaid omab ka karistusõiguslikke tagajärgi.
8.15.01.2021 esitasid seitse Range tiimi töötajat kostjale töölepingu ülesütlemise avaldused töölepingu lõppemise kohta alates 15.01.2021 ja asusid 18.01.2021 tööle hageja I juurde.
9.Kostja ei ole väitnud, et hageja I on kasutanud miljonite eurode väärtuses kostja ressursse. Kostja rääkis koosolekul investeerimisest Cyber Range äriliini loomisesse ja arendamisse. Termin GTCT tähistab ka kostja küberoperatsioonide meeskonda (GuardTime Cyber Team). TF ei pidanud silmas eraldi hagejat I. Lisaks on tõendatud, et kostja on investeerinud tegevusse, mille hageja I on sisuliselt ülevõtnud, miljoneid eurosid.
10.TF kirjeldas etteheidet hagejale II tingimuslikult. TF märkis koosolekul, et hageja II tegevus võib vastata karistusseadustiku usalduse kuritarvitamise kuriteokoosseisule. Kostja ja hageja II vahel oli hagejaga I seonduvalt sõlmitud käsundusleping, millest tulenevaid kohustusi on hageja II rikkunud. Hageja on rikkunud ka kostja juhatuse liikme kohustusi.
Maakohtu otsus ja põhjendused
11.Harju Maakohtu 30.05.2022 otsusega jättis kohus hagi rahuldamata ja menetluskulud solidaarselt hagejate kanda.
12.Kohus tuvastas järgmised asjaolud, milles vaidlust ei ole: − Hageja II töötas kostja juures kokku 13 aastat ning oli kostja juhatuse liige ajavahemikus 01.10.2016 kuni 01.10.2019 (I kd, tl 131-134). − 09.10.2018 asutas hageja II äriühingu (hageja I). Hageja I asukohaks oli kuni 2021 jaanuarini A. H. Tammsaare tee 60, Tallinn, mis on ka kostja asukohaks. Asutamise järgselt oli hageja I äriregistri järgseks e-postiaadressiks [email protected], mis kattub kostja registrijärgse e-postiaadressiga. Asutamise järgselt kattusid ka kostja ja hageja I kontakttelefon. − 02.12.2020 esitas hageja II kostjale töölepingu korralise ülesütlemise avalduse, teatades töölepingu lõppemisest ette 30 päeva selliselt, et hageja II viimane tööpäev on 01.01.2021 (kostja vastuse lisa 14; I kd, tl 161; tõlge II kd, tl 18). − Kostja korraldas oma töötajatele 11.01.2021 veebikoosoleku Webex keskkonnas (edaspidi koosolek). Koosolekul viibisid kostja juhatuse liige MG, sama korporatsiooni Šveitsi ühingu Guardtime SA juhatuse liige ja finantsjuht TF ja kostja töötajad. Hageja II koosolekul ei osalenud (I kd, tl 170-175; tõlge II kd, tl 22-26; salvestis I kd, tl 198).
13.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja avaldas 11.01.2021 koosolekul kaks väidet: 1) hageja I on kasutanud miljonite eurode väärtuses kostja ressursse; 2) hageja II on toime pannud usalduse kuritarvitamise karistusseadustiku § 217 alusel. Samuti, kui kostja nimetatud väited avaldas, siis kas tegemist on ebaõigete faktiväidetega.
14.Kohtu hinnangul on väide I – hageja I on kasutanud miljonite eurode väärtuses kostja ressursse - faktiväide, kuna see väide on põhimõtteliselt kontrollitav, selle tõesus või väärus on kohtumenetluses tõendatav. Samuti on kohtu arvates faktiväide väide II – hageja II on toime pannud usalduse kuritarvitamise karistusseadustiku § 217 alusel.
15.Kõigepealt hindas maakohus, kas kostja on avaldanud esimese väite. 11.01.2021 toimunud veebikoosolekul rääkis kostja esindaja TF miljonitest eurodest alljärgnevalt (I kd, tl 170175; tõlge II kd, tl 22-26): − GuardTime on kindlasti kulutanud palju aega, palju ressursse, miljoneid eurosid, et seda äri üles ehitada, ja tegi seda X ja kõigi asjaosaliste kavatsuse, arusaama ja nõusolekuga, ning kõik asjaosalised uskusid täielikult, et seda tööd tehakse GuardTime’i nimel ja kindlasti uskudes, et me eraldame selle ettevõtte ja et inimesed saavad sellest oma osa (09.00). − Nii et oleme kriminaalõiguse juristidega asja läbi vaadanud, on olnud nii kriminaal- kui ka tsiviilasju. Aga lihtsalt öeldes on nii, et selle ettevõttega tegelenud meeskond on aastaid kasutanud miljoneid eurosid GuardTime'i varasid, makstud palgad on tulnud kõik GuardTime'ilt, võimalused tulid GuardTime'ilt ja GuardTime'i töötajate tööst ning me oleme täiesti rahul ideega, et toimub eraldumine (11.00). − Ilma seadustesse ja kuriteo tõendamise üksikasjadesse ja karistusseadustiku mis tahes paragrahvidesse sügavuti laskumata loodan, et saate aru põhiprobleemist, et GuardTime'i kaubamärgi all kulutatud miljonite eurodega, GuardTime'i intellektuaalse omandiga, olgu see siis patent või tarkvara või mis iganes, GuardTime'i ressurssidega on ehitatud äri, mille puhul on olnud ootus, et GuardTime saab sellest kasu üheskoos väga kõrgelt motiveeritud väga kvaliteetse juhtimismeeskonnaga (16.00). Mõttega, et see on äri, millest meile kuulub 80 protsenti ja me saame pöörduda oma aktsionäride poole, kes on investeerinud GuardTime'i miljoneid eurosid, ja öelda neile, et ärge muretsege, me võtame teie investeeritud raha, me investeerime selle hästi ja te saate selle investeeringu eest tulu tänu GuardTime'i töötajate tublile ja raskele tööle. Ja juhul kui GTCT saab toetusraha, et neid võimalusi kasutada, ja GuardTime selles mingilgi viisil ei osale, siis mida me ütleme investoritele, kes on meile äri ülesehitamiseks raha andnud. Ütleksime: „Võtsime teie raha vastu, kulutasime miljoneid eurosid, palkasime targad inimesed, nad töötasid usinalt, nad lõid suurepärase võimaluse ja teie õnnetuseks ei saa te oma investeeringust mingit tulu (17.00). − See on nii lihtne kui algse kokkuleppe täitmine ja see ei ole teie, see on tegelikult ainult X taga algset kokkulepet täita, tagada, et GuardTime’il on selles asjas omandiõigus ja majanduslikud huvid, et GuardTime on investeerinud aastaid ja miljoneid ja siis on kõik tagasi algse plaani juures (27.00).
16.Kohus hindas, mida tähendab 11.01.2021 koosoleku tähenduses lühend GTCT. Hageja I leiab, et koosolekul kasutatud lühend GTCT tähistab hageja I nime, mille endine nimi oli GT Cyber Technologies OÜ ehk lühendina GTCT. Kostja leiab, et koosoleku kontekstis ei peetud GTCT lühendit kasutades silmas hagejat I, kuid möönab, et väljend GTCT on mitmetähenduslik (vt kostja 22.02.2022 kohtukõne seisukohad; III kd, tl 57 pöördel, p 8). Kostja on selgitanud, et kostja juhatuse liikmena asus hageja II arendama kostja uut äriliini, mille raames pakutavad teenused seonduvad küberharjutuste/õppuste läbiviimise ja selleks vajaliku keskkonna loomisega (inglise keeles Cyber Range business line). Loodi uus äriliin ehk küberoperatsioonide meeskond, mis omakorda koosnes kahest meeskonnast: Range tiim (tegeles õppuste planeerimise ja läbiviimisega) ja AMS tiim (tegeles harjutusteks/õppusteks vajaliku keskkonna loomisega). Kostja on selgitanud, et GTCT
väljendit kasutati ka küberoperatsioonide meeskonna kohta – GuardTime Cyber Team. Seda väljendit kasutati selle meeskonna kohta juba enne seda, kui hageja I (GT Cyber Technologies OÜ) asutati ehk väljendil GTCT on ajalugu juba enne hageja I asutamist 09.10.2018.
17.21.01.2021 esitasid kostja ja hageja I ühispakkumuse küberteenuse osutamiseks potentsiaalsele kliendile. Hageja I on nimetatud ühispakkumises kinnitanud, et GTCT ei tähenda üksnes juriidilist isikut, vaid ka küberoperatsioonide meeskonda (GuardTime Gyber Team) (vt kostja 22.02.2022 kohtukõne seisukohad; III kd, tl 57 pöördel, p 8). Viidatud pakkumises oli hageja I käsitlenud end kui kostja küberoperatsioonide meeskonda.
18.Vaidlustamata asjaoludel osalesid 11.01.2021 koosolekul kostja töötajad AK, AP, AM, AK, CV, DM, HT, JB, KK, KJ, KA, KM, KG, LE, LD, MP, PL, RS, RL. CV, kes osales samuti 11.01.2021 veebikoosolekul, on 04.02.2021 e-kirjas hagejale II kirjutanud muu hulgas, et 11.01.2021 koosolekul öeldi, et väidetavalt on GTCT kasutanud miljonite eurode väärtuses GT ressursse (I kd, tl 13, 29).
19.22.01.2021 koosolekul osales ka nüüdseks kostja endine töötaja AK. Enda 14.09.2021 ekirjas hagejale II selgitab AK, et GTCT pole väga üheselt mõistetav nimetus, kuid ta arvab, et ilmselt 11.01.2021 koosolekul räägitud lühend GTCT tähistas ettevõtet GT Cyber Technologies OÜ (II kd, tl 4). Kostja töötaja TT on 25.01.2022 e-kirjas (III kd, tl 9) selgitanud kostja esindajale enda 15.10.2020 e-kirja sisu (II kd, tl 181-182). Kostja töötaja TT on märkinud muu hulgas, et tol ajal (pidades silmas 15.10.2020 koostatud e-kirja aega) oli nii temal kui ka ilmselt kõigil teistel arusaam, et GTCT on GuardTime osa (III kd, tl 9).
20.Kohus leidis, et pooled on läbi aastate kasutanud lühendit GTCT kahes erinevas tähenduses. Lühendiga GTCT tähistati kostja juures tegutsevat küberoperatsioonide meeskonda (GuardTime Gyber Team) ning sama lühendit kasutati juriidilise isiku hageja I, endise ärinime GT Cyber Technologies OÜ, puhul. Kohus leidis, et kostja ei ole 11.01.2021 koosolekul avaldanud väidet, et GT Cyber Technologies OÜ (hageja I) on kasutanud miljonite eurode väärtuses GuardTime OÜ ressursse. Kohus jõudis sellisele järeldusele hinnates koosolekul kõlanud TF väiteid ning lühendi GTCT tegelikku mitmeti mõistetavat tähendust, samuti asjaolu, kuidas saab mõistlik inimene koosolekul kõlanud väidetest aru. Kostja 11.01.2021 koosolekul osalesid kostja küberoperatsioonide meeskonna töötajad, kellele pidi olema ajalooliselt varasemast suhtlusest teada, et kostja kasutas lühendit GTCT muu hulgas kostja küberoperatsioonide meeskonna tähenduses. Näiteks on 11.01.2021 koosolekul kostja töötaja JB küsinud kostja esindajalt, et kuna ta on seal üsna uus, siis palub selgitust, kuidas saab selle teema hõlpsasti ühe päevaga ära lahendada, mille peale TF (Tim) vastab, et GTCT äri on hea äri, kuid see ei ole GuardTime põhitegevus (salvestuse aeg 25:00; vt I kd, tl 170-175; tõlge II kd, tl 22-26; salvestus I kd tl 198). Koosoleku sisu tervikuna hinnates on võimalik mõista, et kostja esindaja on 11.01.2021 koosolekul osalejatele korduvalt selgitanud, et kostja on investeerinud ja teinud kulutusi miljonite eurode väärtuses kostja küberoperatsioonide meeskonna (GTCT) loomisse, arendamisse ja ülalpidamisse palkade maksmise ja muude investeeringute näol ning GTCT äri on kostjale
kuuluv äri. Ainuüksi koosolekul osalenud kostja endise töötaja CV 04.02.2021 e-kirjast hagejale II, et väidetavalt on GTCT kasutanud miljonite eurode väärtuses GT ressursse, ei saa teha järeldusi selle kohta, et kostja esindaja oleks koosolekul öelnud, et hageja I on kasutanud miljonite eurode väärtuses GuardTime OÜ ressursse. Sellist lauset ei kõlanud 11.01.2021 toimunud koosolekul. Ka mõistliku inimese arusaama järgi ei saa sellist mõttekäiku tuletada, sest kostja esindaja on koosolekul korduvalt selgitanud, mida ta peab silmas miljonite eurode kulutamise ja investeerimise all.
21.Seega pole hageja I nõue kostja vastu põhjendatud, mistõttu tuleb hageja I nõue kostja vastu jätta rahuldamata.
22.Järgnevalt käsitles maakohus teist väidet. Kohus märkis, et KarS § 217 lg 1 kohaselt on süüteona kvalifitseeritav arvutisüsteemile ebaseaduslikult juurdepääsu hankimine. KarS § 2172 lg 1 käsitleb usalduse kuritarvitamise süüteokoosseisu. Täpsemalt on nimetatud paragrahvis ette nähtud karistus seadusest või tehingust tuleneva teise isiku vara käsutamise või teisele isikule kohustuse võtmise õiguse ebaseadusliku ärakasutamise eest või teise isiku varaliste huvide järgimise kohustuse rikkumise eest, kui sellega on tekitatud suur varaline kahju ja kui puudub käesoleva seaduse §-s 201 sätestatud süüteokoosseis. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kui 11.01.2021 koosolekul rääkis Guardtime ́i kontserni president TF KarS §-st 217 alusel usalduse kuritarvitamisest, siis tegelikkuses on silmas peetud KarSs kvalifitseeritud usalduse kuritarvitamise süüteokoosseisu KarS § 2172 lg 1 alusel.
23.Mõistmaks, mida kostja mõistliku inimese arusaama järgi 11.01.2021 koosolekul hageja II suhtes avaldas, tuleb hinnata kogu 11.01.2021 koosoleku eesmärki, kulgu ning selles kõlanud väiteid kogumis. Vaidlus puudub selles, et 02.12.2020 esitas hageja II kostjale töölepingu korralise ülesütlemise avalduse, teatades töölepingu lõppemisest ette 30 päeva selliselt, et hageja II viimane tööpäev on 01.01.2021 (kostja vastuse lisa 14; I kd, tl 161; tõlge II kd, tl 18). Enne koosolekut, so 08.01.2021, esitasid kõik küberoperatsioonide meeskonna osaks oleva Range tiimi kuuluvad töötajad (kokku 8 isikut) kostjale töölepingu korralise ülesütlemise avaldused.
24.08.02.2021 kuni 10.02.2021 pidi toimuma (ja hiljem ka toimus) oluline ja suuremahuline küberharjutus CX10, mille kostja Range tiimi töötajad oleks pidanud oma tööülesannete täitmise käigus ette valmistama ning läbi viima kostja juures. Seda küberharjutust ei oleks saanud kostja teised töötajad läbi viia. Ajendatuna 08.01.2021 kostja 8 töötaja töölepingu korralise ülesütlemise avaldustest, korraldas kostja 11.01.2021 oma küberoperatsioonide meeskonna kahe tiimi töötajatega veebikoosoleku. Seega oli koosoleku eesmärk suunatud kostja töötajatele tekkinud olukorra selgitamisele, millises seisus on kostja ja hageja I vahelised suhted antud hetkel.
25.11.01.2021 koosolekul ei ole kohtu hinnangul kostja esindaja TF väitnud, et X on toime pannud usalduse kuritarvitamise KarS § 217 alusel. Küll aga on kostja esindaja selgitanud koosolekul osalejatele, et nende töötajate käitumises, kes lahkuvad kostja juurest töölt (juba esitatud töölepingu ülesütlemisavalduste alusel) ning ka X Ruubeli käitumises võivad
esineda tsiviilõigusliku vastutuse alused ning kuritegude toimepanemise tunnused. Koosoleku konteksti tervikuna hinnates on tegemist kostja esindaja hüpoteetiliste väidetega kuritegude esinemise kohta. Eelkõige on koosoleku eesmärk olnud anda töötajatele ülevaade X ja kostja vahel tekkinud probleemidest selles valguses, et 8 kostja töötajat avaldasid soovi lahkuda kostja juurest töölt ning suunduda tööle hageja I juurde. Kostja esindaja põhiline sõnum on see, et töötajad võiksid kostja juurest töölt lahkumist edasi lükata seni ajani, kuni on lahendatud erimeelsused Xga.
26.Koosolekul on kostja esindaja TF mitmel korral maininud, et tegemist võib olla erinevate karistusseadustikus sätestatud kuriteokoosseisudega. Allpool on loetelu koosolekul kõlanud kostja esindaja väidetest (vt I kd, tl 170-175; tõlge II kd, tl 22-26; salvestus I kd tl 198): − Tean, et mõned teist on esitanud lahkumisavalduse ja öelnud, et te lahkute GuardTime’ist, et lähitulevikus GTCTga liituda. Kuni see asi ei ole lahendatud, on see viga. Kuni see ei ole lahendatud, on igaüks, kes tegutseb GTCT kasuks ilma kasuta GuardTime’ile, ohualas, nii et arvan, et tasub inimestele teada anda, et nad ei aitaks kaasa selle kuritegeliku teo ja tsiviilõigusliku lepinguvälise kahju väite toetamisele (06:00); − Küsimuse peale, milles palutakse kuriteo juttu täpsustada, vastab kostja esindaja, et see on kriminaalne usalduse kuritarvitamine karistusseadustiku paragrahvi 217 alusel, tõenäoliselt on ka muid kuritegusid (09:00); − Praegu on nii, et inimesed töötavad selle GTCT äriühingu nimel, mille puhul oli kokku lepitud, et sellest saab olema eraldatud ettevõte, milles GuardTime säilitab 80 protsenti. Kuid hiljem selgus, et kahju küll, me ei anna teile teie 80 protsenti, võtame selle lihtsalt endale. See on olukord, mis toob kaasa kriminaalvastutuse ja kriminaalse probleemi. Nii, et arutan seda meelsasti põhjalikumalt, kui see ei olnud piisavalt selge (12:00). − CV küsimuse peale, et millist õigusakti silmas peetakse, vastab kostja esindaja, et see on Eesti karistusseadustik, mis käsitleb kriminaalkuritegusid. On mitu Eesti karistusseadustiku paragrahvi, mis kohalduvad ja mille alusel saaks süüdistuse esitada 15:00); − õigusaktid, millele ma viitan, on Eesti karistusseadustik (15:00), kus on loetletud kriminaalkuriteod, ja Eesti karistusseadustikus on mitu paragrahvi, mida siin potentsiaalselt rikutakse. Me arutasime seda kriminaalõiguse juristidega, kes olid veendunud, et kui me asjaga samamoodi edasi läheme, siis on see suhteliselt selge kriminaalasi. Ilma seadustesse ja kuriteo tõendamise üksikasjadesse ja karistusseadustiku mis tahes paragrahvidesse sügavuti laskumata loodan, et saate aru põhiprobleemist, et GuardTime'i kaubamärgi all kulutatud miljonite eurodega, GuardTime'i intellektuaalse omandiga, olgu see siis patent või tarkvara või mis iganes, GuardTime'i ressurssidega on ehitatud äri, mille puhul on olnud ootus, et GuardTime saab sellest kasu üheskoos väga kõrgelt motiveeritud väga kvaliteetse juhtimismeeskonnaga (16:00 ); − soovitame, et kõik, kes soovivad, võtavad selle tagasi ja jätkavad tööd GuardTime’is, mille eest GuardTime maksab nagu eile ja üleeilegi, ning ei astu mingeid samme, et lahkuda GuardTime’ist GTCT-sse, kuni see asi on lahendatud. Kui see on lahendatud ja te tahate minna, siis minge, pole probleemi. Aga kui see on lahendamata ja te lähete, siis olete osalised ja ma soovitan teil seda mitte teha (30:00).
27.Seega ei ole 11.01.2021 koosolekul kostja esindaja TF väitnud, et X on toime pannud usalduse kuritarvitamise karistusseadustiku (KarS) § 217 alusel. Küll aga on ta selgitatud, et kostja ja hageja I vahelistes suhetes võivad esineda tsiviilõigusliku vastutuse alused või karistusseadustikus sätestatud kuritegude, sh usalduse kuritarvitamise, tunnused. Hinnates mõistliku inimese arusaama järgi kostja esindaja väiteid, siis saab nendest tuletada seda, et kostjal on plaan aktiivselt tegeleda selle küsimusega, kas hageja II võis toime panna kuriteo, kuid kostja esindaja ei ole seda koosolekul tõsikindlalt (faktiväitena) esitlenud. Kostja esindaja poolt tulevikku suunatud tahtlust asjaolusid välja selgitada väljendavad koosolekul kõlanud seiskohad, et tegemist on potentsiaalse kuriteoga (18:00-19:00); kostja arvates on tegemist kriminaalkuriteoga ning kostja jätkab oma õiguste eest võitlemist tsiviilkohtus ja võib otsustada anda asja prokurörile üle (23:00); lahendus ei ole usalduse kuritarvitamise küsimuse lahendamata jätmine (24:00-25:00); hakkame Xga kriminaalasja teemal ametlikult suhtlema, kui advokaadid on vajalikud argumendid välja töötanud või selle tsiviilaspektid (33:00) (vt I kd, tl 170-175; tõlge II kd, tl 22-26; salvestus I kd tl 198).
28.Hageja II nõue kostja suhtes ei kuulu rahuldamisele, kuna kostja ei ole avaldanud väidet, et X on toime pannud usalduse kuritarvitamise karistusseadustiku (KarS) § 217 alusel. Kuna kostja ei ole hageja II suhtes avaldanud ebaõiget faktiväidet, siis ei kuulu rahuldamisele ka hageja II mittevaralise kahju hüvitamise nõue. Kostja esindaja väljendas 11.01.2021 koosolekul vastavalt tekkinud olukorrale kahtlusi (kuid mitte faktiväiteid), et X tegudes kostja suhtes võivad esineda tsiviilõigusliku vastutuse alused ning kuriteo tunnused, mille tuvastamiseks astutakse tulevikus samme. Pooltel oli tekkinud selleks hetkeks põhimõtteline erimeelsus selles, kas hageja I oli loodud hageja II erahuvides või oli see loodud kostja huvides, mis pidi alluma kostjale. Apellatsioonkaebus
29.Maakohtu otsusele esitasid apellatsioonkaebuse hagejad, kes palusid maakohtu otsuse tühistada tervikuna ning teha uus otsus, millega hagi rahuldada. Apellatsioonkaebuses on hagejad teates, mille nad paluvad kostjal väidete ümberlükkamiseks avaldada, asendanud hageja I endise ärinime (GT Cyber Technologies OÜ) uue ärinimega (Talgen Cybersecurity OÜ).
30.Apellatsioonkaebuse kohaselt jõudis kohus õigesti järeldusele, et tegemist on faktiväidetega. Samas eksis kohus tõendite hindamisel, leides justkui poleks neid väiteid kostja poolt avaldatud. Kohus hindas tõendeid valikuliselt. Kohus valis ainsa tõendina välja 11.01.2021 koosoleku transkriptsiooni, kasutades seda valikuliselt ja jättes kõrvale teised tõendid.
31.Maakohus eksis, kui leidis, et lühendiga GTCT viidati kostja meeskonnale. Nii koosoleku transkriptsioonist kui koosoleku pidamise kontekstist tuleneb, et lühendiga GTCT viidati hagejale I. Samuti on ekslik maakohtu järeldus, et kostja ei avaldanud faktiväidet, et hageja II on pannud toime usalduse kuritarvitamise KarS § 217 alusel. Selline väide järeldub selgelt koosoleku transkriptsioonist. Faktiväite avaldamist tuleb hinnata mõistliku inimese perspektiivist.
32.Lisaks transkriptsioonile tõendavad hageja nõudeid ka CV e-kiri ja X vande all antud ütlused.
Vastus apellatsioonkaebusele
33.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
34.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata (TsMS § 657 lg 1 p 1). Apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks.
35.Kostja on apellatsioonkaebuse vastuses seisukohal, et hagejad on apellatsioonkaebuses esitanud uued nõuded, kuna teates, mille nad paluvad väidete ümberlükkamiseks avaldada, on nad asendanud hageja I endise ärinime (GT Cyber Technologies OÜ) uue ärinimega (Talgen Cybersecurity OÜ). Ringkonnakohus märgib, et tegemist ei ole uue nõudega ega hagi muutmisega, vaid nõude täpsustusega. Selline täpsustus on lubatav ja ei vaja kostja nõusolekut.
36.Hageja I nõuab, et kostja lükkaks ümber koosolekul esitatud väite, et hageja I on kasutanud miljonite eurode väärtuses kostja ressursse. Maakohus asus seisukohale, et koosolekul kasutatud lühend GTCT on läbi aastate olnud kasutuses kahes tähenduses - GuardTime Cyber Team (kostja küberoperatsioonide meeskond) ja GT Cyber Technologies OÜ (hageja I). Maakohus märkis, et koosoleku sisu tervikuna hinnates on võimalik mõista, et TF selgitas, et kostja on investeerinud miljoneid eurosid kostja küberoperatsioonide meeskonna loomisesse. Hageja I esiletoodud väidet ei ole kostja maakohtu hinnangul öelnud. Hageja I on apellatsioonkaebuses seisukohal, et koosoleku kontekstis kasutati lühendit GTCT viitamaks hagejale I.
37.Ringkonnakohtu hinnangul nähtub kostja 11.01.2021 koosoleku transkriptsioonist, et TF on kasutanud koosolekul lühendit GTCT nii ühes kui teises tähenduses. Näiteks lause puhul „Nagu te kõik teate, olete te kõik väga kõvasti tööd teinud, et GTCT äriga jõuda siia, kus täna oleme, ja me hindame seda kõrgelt.“ – on kolleegiumi hinnangul kasutatud lühendit GTCT viitamaks kostja küberoperatsioonide meeskonnale, kuna lauses on osundatud koosolekul osalejate tööle seoses GTCT äriga (koosolekul viibisid kostja küberoperatsioonide meeskonna töötajad). Samas lause puhul – „Ma tean, et mõned teist on esitanud lahkumisavalduse ja öelnud, et te lahkute GuardTime’ist, et lähitulevikus GTCTga liituda“ – on kasutatud lühendit GTCT viitamaks hagejale I.
Koosoleku protokollist nähtuvalt ei ole kostja esitanud otsesõnu väidet, et hageja I on kasutanud miljonite eurode väärtuses kostja ressursse. Miljonite eurode kasutamisega seonduvalt on TF esitanud järgmised peamised väited: „GuardTime on kindlasti kulutanud palju aega, palju ressursse, miljoneid eurosid, et seda äri üles ehitada...“, „Asi lihtsalt öeldes on nii, et selle ettevõttega tegelenud meeskond on aastaid kasutanud miljoneid eurosid GuardTime’i varasid, makstud palgad on tulnud kõik GuardTime’ilt, võimalused tulid GuardTime’ilt ja GuardTime’i töötajate tööst ning me oleme täiesti rahul ideega, et toimub eraldumine.“, „...loodan, et saate aru põhiprobleemist, et GuardTime'i kaubamärgi all kulutatud miljonite eurodega, GuardTime'i intellektuaalse omandiga, olgu see siis patent või tarkvara või mis iganes, GuardTime'i ressurssidega on ehitatud äri, mille puhul on olnud ootus, et GuardTime saab sellest kasu üheskoos väga kõrgelt motiveeritud väga kvaliteetse juhtimismeeskonnaga.“. Hinnates neid väiteid kogumis on ringkonnakohtu arvates TF pidanud miljonite eurode kasutamise all silmas kulutuste tegemist uue ärivaldkonna (küberharjutuste läbiviimine ja sellega seonduv) ülesehitamisele. Selles ei ole peetud silmas konkreetselt hagejat I, vaid investeerimist uude ärivaldkonda tervikuna. Seda kinnitab muuhulgas koosoleku protokollis kostja väljendatud mure, et ta on teinud uue ärivaldkonnaga seonduvalt olulisi kulutusi oma töötajatele, kes kavatsevad lahkuda hagejasse I. Hageja I leiab, et tema seisukohta tõendab ka CV 04.02.2021 e-kiri ja hageja II vande all antud ütlused. Ringkonnakohus märgib, et CV 04.02.2021 e-kirja kohaselt avaldati koosolekul, et GTCT on kasutanud miljonite eurode väärtuses kostja ressursse. Hageja II selgitas vande all, et tema ise koosolekul ei osalenud, kuid peale koosolekut võtsid temaga ühendust neli inimest, kelle väitel avaldati koosolekul, et ta on omastanud miljonite eurode eest varasid. Kolleegiumi hinnangul ei lükka need tõendid ümber kohtu järeldust, kuna koosoleku transkriptsioon kajastab koosolekul avaldatud täpsemini ja põhjalikumalt kui koosolekul osalejate mulje koosolekul avaldatust. Ülaltoodust tulenevalt leidis maakohus põhjendatult, et kostja ei ole vaidlusalust väidet koosolekul avaldanud.
38.Ringkonnakohtu hinnangul ei anna apellatsioonkaebuse väited alust jõuda maakohtust erinevale järeldusele ka teise vaidlusaluse faktiväite - „hageja II on toime pannud usalduse kuritarvitamise karistusseadustiku § 217 alusel.“ - suhtes. Maakohus leidis õigesti, et mõistmaks, mida kostja hageja II suhtes avaldas, tuleb hinnata nimetatud väidet puudutavaid lauseid kogumis ja arvestades koosoleku konteksti, milleks oli töötajatele kostja ning hagejate vahelise erimeelsuse selgitamine. Koosoleku transkriptsioonist nähtuvalt on TF kasutanud muuhulgas väljendeid: “see on kriminaalne usalduse kuritarvitamine karistusseadustiku paragrahvi 217 alusel“, „nii, et me oleme kriminaalõiguse juristidega asja läbi vaadanud, on olnud nii kriminaal- kui tsiviilasju“, „selles kuritegu seisnebki“, „see on olukord, mis toob kaasa kriminaalvastutuse ja kriminaalse probleemi“.
Samuti on TF esitanud järgmiseid väiteid: „Kui see läheb seda teed ja EDIDP-st saadakse raha, oleks see kuritegu“, „Kui EDIDP saadab GTCT-le raha ja me ei ole asja korda saanud, siis oleme uues olukorras, mis on palju keerulisem ja see on kohe kriminaalne olukord“, „Niisiis, okei, vaadake, õigusaktid, millele ma viitan, on Eesti karistusseadustik, kus on loetletud kriminaalkuriteod, ja Eesti karistusseadustikus on mitu paragrahvi, mida siin potentsiaalselt rikutakse“, „Ja praeguses olukorras, kui see lahendust ei leia, ei saaks GuardTime GTCT poolt võetud meetme tõttu mingit kasu ja see on potentsiaalse kuriteo ja võimaliku tsiviilvaidluse kokkuvõtlik sisu...“. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa käesoleval juhul hinnata üksikuid lauseid eraldi, vaid koosolekul väidetut kogumis, arvestades sealhulgas asjaolu, et tegemist oli suulise tekstiga, mis esitati töökoosolekul. Maakohus leidis põhjendatult, et TF poolt koosolekul öeldut kogumis hinnates tuleb asuda seisukohale, et TF selgitas koosolekul osalejatele, et hageja II käitumises võivad esineda kuriteo tunnused, mitte ei esitanud tõsikindlat väidet kuriteo toimepanemise kohta. Seda kinnitab asjaolu, et mitmes lauses on kasutatud sõna „potentsiaalne“, mis viitab kuriteo võimalikule toimepanemisele, mitte kui kindlalt toime pandud teole. Samuti järeldub mitmest lausest, et TF hinnangul on kuriteo võimaliku toimepanemise eelduseks, et hageja I saab EDIDP-st (European Defence Industrial Development Programme) raha ja omavahel ei jõuta kokkuleppele. CV 04.02.2021 e-kirja kohaselt avaldas TF koosolekul, et hageja II teod on kriminaalsed ja kui GTCT saaks EDIDP-lt raha, oleks see kuritegu; ta ütles, et usaldust on kuritarvitatud vastavalt KarS §-le 217. Hageja II selgitas vande all, et tema ise koosolekul ei osalenud, kuid koosolekul osalejate väitel kõlas sõna kurjategija. Kolleegiumi hinnangul ei lükka need tõendid ümber kohtu järeldust, kuna koosoleku transkriptsioon kajastab koosolekul avaldatud täpsemini ja põhjalikumalt kui koosolekul osalejate mulje koosolekul avaldatust. Eeltoodule tuginedes asus maakohus õigesti järeldusele, et kostja ei ole tõsikindlalt väitnud, et hageja II on pannud toime usalduse kuritarvitamise karistusseadustiku alusel. Kuna hageja II nõue ebaõige faktiväite ümberlükkamiseks jääb rahuldamata, siis ei kerki küsimust ka mittevaralisest kahjust. Ülaltoodule tuginedes tuleb apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
39.Arvestades, et apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad ringkonnakohtu menetluskulud solidaarselt hagejate kanda (TsMS § 172 lg 1). Tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus määrab menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest (TsMS § 177 lg 2).
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Ulvi Loonurm, Iris Kangur-Gontšarov
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.