Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

HAGEJATE NÕUDED

1) Harju Maakohtu menetluses on hageja I Talgen Cybersecurity OÜ (endise nimega GT Cyber Technologies OÜ) ja hageja II M. R. hagi kostja GuardTime OÜ vastu ebaõigete andmete ümberlükkamise, mittevaralise kahju hüvitamise ja lisanduva viivise nõudes. Hagejad paluvad kohtul kohustada kostjat kümne päeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist ümber lükkama 11.01.2021 veebikoosolekul avaldatud ebaõiged faktiväited nende ebaõigeks tunnistamise kaudu, avaldades 11.01.2021 veebikoosolekul osalenud isikutele A. K., A. P., A. M., A. K., C. V., D. M., H. T., J. B., K. K., K. J., K. A., K. M., K. G., L. E., L. D., M. P., P. L., R. S., R. L. teate järgmises sõnastuses ja ilma muudatusteta: „GuardTime OÜ avaldas GuardTime OÜ töötajatele 11.01.2021 GT Cyber Technologies OÜ ja M. R. kohta ebaõigeid andmeid, kui T. F. väitis kostja nimel ja esindajana, et: 1) GT Cyber Technologies OÜ on kasutanud miljonite eurode väärtuses GuardTime OÜ ressursse; 2) M. R. on toime pannud usalduse kuritarvitamise karistusseadustiku § 2172 alusel. Eeltoodud faktiväited on valed.“ Seega nõuab kumbki hageja enda kohta käiva väite ümberlükkamist, st hageja I nõuab, et kostja lükkaks ümber väite, et hageja I on kasutanud miljonite eurode väärtuses kostja ressursse ning hageja II nõuab, et kostja lükkaks ümber väite, et hageja II on toime pannud usalduse kuritarvitamise KarS § § 2172 alusel. Kumbki hageja nõuab seega ühe väite ümberlükkamist. Samuti palub hageja II kostjalt hageja II kasuks välja mõista mittevaralise kahju hüvitiseks mõistlik rahasumma VÕS § 134 lg 2 ja TsMS § 233 lg 1 alusel ning vastavalt hüvitiselt viivis VÕS § 113 lg 1 teise lause alusel (I kd, tl 2-6, 210-212). 2) Kostja korraldas oma töötajatele 11.01.2021 veebikoosoleku Webex keskkonnas. Koosolekul viibisid kostja juhatuse liige M. G., sama korporatsiooni Šveitsi ühingu Guardtime SA juhatuse liige ja finantsjuht F. ja kostja töötajad. Kostja korraldatud 11.01.2021 veebikoosolekul ning kostja nimel ja ametliku seisukohana avaldas T. F. kostja töötajatele mitu ebaõiget faktiväidet hagejate kohta. Kostja eesmärk oli ebaõige faktiväite avaldamisega hirmutada kostja töötajaid, et nad ei läheks hageja juurde tööle. Muuhulgas avaldas T. F. kostja nimel, et: - hageja on kasutanud miljonite väärtuses kostja ressursse; hagejad on pannud toime kuriteo; - hageja on toime pannud usalduse kuritarvitamise karistusseadustiku § 217 alusel. Kostja on avaldanud ebaõiged faktiväited VÕS § 1047 tähenduses. Kostja avaldas juriidilise isikuna andmeid T. F.u vahendusel, kui viimane avaldas kostja nimel ja kostja ametliku seisukohana ebaõiged faktiväited selleks, et heidutada kostja töötajaid hageja juurde tööle minemast. Samuti korraldas kostja 11.01.2021 veebikoosoleku selleks, et T. F. saaks kostja töötajatele kostja nimel ja ametliku seisukohana ebaõigeid väiteid avaldada. Eelnevat arvestades, on T. F. tegutsenud kostja nimel ja huvides ning tema tegevuses väljendub kostja poolt ebaõigete andmete

avaldamine kostja töötajatele. Seetõttu on põhjendatud VÕS § 1047 lg 4 alusel kohustada kostjat ümber lükkama hagejate kohta avaldatud ebaõiged andmed. Kostja avaldas 11.01.2021 veebikoosolekul ebaõige väite, et hageja 1 on kasutanud miljonite eurode väärtuses kostja ressursse. Hageja 1 on kostjast eraldiseisev äriühing. Hageja 1 ei ole kostja ressursse miljonite eurode väärtuses kasutanud. 3) Kostja on avaldanud ebaõige faktiväite, et hagejad on toime pannud kuriteo ja hageja 2 on toime pannud usalduse kuritarvitamise kuriteo karistusseadustiku § 217 alusel. Tegemist on ebaõige faktiväitega. Tegemist on faktiväitega, kuivõrd asjaolu, kas juriidiline või füüsiline isik on toime pannud kuriteo, on kontrollitav ja tõendatav. Hagejad ei ole kuritegu toime pannud. Hageja 2 ei ole KarS § 217 alusel kuritegu toime pannud. Kriminaalmenetluse seadustiku § 7 lg 1 kohaselt ei käsitata kedagi kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. Hagejate vastu ei ole hagejatele teadaolevalt algatatud ühtegi kriminaalmenetlust, sh KarS § 217 alusel. Nii ei olnud hagejad 11.01.2021 üheski kuriteos, sh KarS § 217 alusel süüdi mõistetud ega ole seda tänaseni. Eelnevast nähtuvalt on kostja avaldatud faktiväide vale, kuivõrd hageja ega hageja juhatuse liige ei ole kuritegusid, sh KarS § 217 alusel karistatavat tegu, toime pannud. Kostja on kohustatud ebaõiged faktiväited ümber lükkama VÕS § 1047 lg 4 sätete alusel. 11.01.2021 veebikoosolekul avaldatud faktiväited ei vasta tegelikkusele ja on ilmselgelt ebaõiged. Kostja avaldatud ebaõiged faktiväited on hagejate au oluliselt teotavad, kuivõrd nendega väidetakse, justkui oleks hagejad toime pannud kuriteo, kasutanud väga suures mahus teise ettevõtja vahendeid ning hageja 2 kuritarvitanud usaldust ja rikkunud sellega KarS § 217. Ebaõiged andmed teotavad au ka lisaks, kuna need on hagejatele majanduslikult kahjulikud. „Majanduslikult kahjulikuks asjaoluks on mis tahes ettevõtja, tema ettevõtte või muu majandus- või kutsetegevust omava isiku või tema tegevuse kohta käiv faktiväide, mis kutsub tavapäraselt esile vastava isiku usaldusväärsuse languse olemasolevate või potentsiaalsete äripartnerite või klientide hulgas.“ Kostja ebaõigete faktiväidete avaldamine teotas hagejate au, kuna on tekitanud hagejate majandus- ja kutsetegevusega seotud inimestes küsimusi hagejate usaldusväärsuse kohta. Kostja töötaja saadetud e-kirjast nähtub, et 11.01.2021 veebikoosolekul kostja avaldatud ebaõiged faktiväited kahjustasid hagejate mainet ning tekitasid kostja töötajates kahtlusi hagejate kohta avaldatud tõsiste süüdistuste kohta. Hagejal 2 on õigus nõuda kostjalt mittevaralise kahju hüvitamist au teotavate ebaõigete faktiväidete õigusvastase avaldamise eest. Hagejale 2 on eelnevast tulenevalt tekkinud mittevaraline kahju. Hageja 2 on ebaõigete faktiväidete õigusvastase avaldamise tõttu pidanud taluma avalikku häbi kuriteosüüdistuste pärast, mille osas hagejat 2 ei ole süüdi mõistetud (I kd, 2-6, 70-73119-133).

KOSTJA VASTUS

4) Kostja ei tunnista hagejate nõudeid ning vaidleb hagile vastu (I kd, tl 110-130). Kostja ei ole avaldanud väiteid, mille ümberlükkamist hagejad taotlevad. Kostja on aastaid tegutsenud küberharjutuste valdkonnas, pakkudes samasuguseid teenuseid ja kaupu kui hageja I. M. R. (hageja II) oli kostja pikaaegne töötaja, kes töötas kostja juures kokku 13 aastat. Sellel perioodil töötas hageja II juhtivatel positsioonidel, olles kostja välismaalastest omanike ja kontserni tippjuhtide usaldusisikuks Eestis. Samuti oli hageja II ka kostja juhatuse liige ajavahemikus 01.10.2016 kuni 01.10.2019 ning kostjal oli sõlmitud hagejaga II juhatuse liikme leping. Kostja juhatuse liikmena asus hageja II arendama kostja uut äriliini, mille raames pakutavad teenused seonduvad küberharjutuste/õppuste läbiviimise ja selleks vajaliku keskkonna loomisega (inglise keeles Cyber Range business line). Uue äriliini arendamiseks palkas kostja 2017 küberoperatsioonide juhiks tunnustatud küberkaitsespetsialisti L. D.’i (lisa 4 ja lisa 5). L. D.’i ülesandeks oli arendada välja uus Cyber Range äriliin ning selle raames hakkas L. D. juhtima

küberoperatsioonidemeeskonda, mis omakorda koosnes kaheks meeskonnast: Range tiim (tegeles õppuste läbiviimise ja planeerimisega) ja AMS tiim (tegeles harjutusteks/õppusteks vajaliku keskkonna loomisega). Range tiimi asusid kostja juures tööle ajavahemikus 2017-2020: K. K., A. K., P. L., K. G., K. K. J., R. L. ja C. V.. Kokku kuulus 2021 aasta alguses kostja küberoperatsioonide meeskonda 17 töötajat. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 18.07.2018 määrusega nr 2018/1092 (EL määrus) kehtestati Euroopa kaitsevaldkonna tööstusliku arendamise programm (inglise k European Defence Industrial Development Programme) (EDIDP) eesmärgiga toetada Euroopa Liidu kaitsetööstuse konkurentsi- ja uuendusvõimet. EDIDP on suunatud Euroopa Liidu väikeja keskmise suurusega ettevõtjate piiriülesekoostöö edendamiseks ja suurendamiseks, mis EDIDP aluseks oleva EL määruse kohaselt pidi toimuma eelkõige konsortsiumilepingu alusel. EDIDP eelarveks määrati 500 miljonit eurot. Eelarvest rahastati erinevaid projekte, mille osas kuulutati välja hanked. Üheks EDIDP eelarvest rahastatavaks projektiks/hankeks oli mitmeotstarbelise mehitamata maismaa süsteemi loomine (inglise k Multipurpose unmanned ground system) (MUGS), mille eelarveks oli ette nähtud 30,6 miljonit eurot. Kuigi Euroopa Parlament võttis EDIDP-d reguleeriva EL määruse vastu 18.07.2018, hakkasid ettevalmistused EDIDP ellu kutsumiseks ja selles programmis edukaks osalemiseks juba varem. Ka kostja asus juba varasemalt ettevalmistusi tegema, et programmi väljakuulutamisel saaks osaleda programmi kaudu raha taotlemises. Muuhulgas asus kostja tolleaegne juhatuse liige hageja II selleks arendama kostja uut äriliini ning kostja palkas selleks L. D.i (vt eespool p 6). 9. Kostja andis hagejale II ja L. D.’ile lubaduse, et uue äriliini edukal loomisel viib kostja millalgi tulevikus loodava uue äriliini üle eraldi äriühingusse, kus kostja annab osalused nii hagejale II kui ka L. D.’ile (vt lisa 11), kuid jäädes ise siiski enamusosanikuks. Suuliselt lepiti kokku, et loodavas äriühingus oleksid proportsioonid sellised, et kostjale jääb 80% suurune osalus ja hagejale II/L. D.’ile 20% suurune osalus. See, kuidas hageja II ja L. D. omavahel osaluse jaotavad, oli hageja II ja L. D.’i omavaheline küsimus. 5) Kostja ja hageja II leppisid suuliselt kokku, et kuigi hageja II asutatav äriühing kuulub esialgu formaalselt 100% hagejale II (täitmaks EDIDP toetusesaaja EL liikmesriigi päritolunõuet) ning hageja II asub ka asutatava ühingu juhatuse liikmeks, kuulub asutatava äriühingu osakapitalist 80%-le vastav osa, kontroll asutatava äriühingu (Guardtime Cyber OÜ, praegune GT Cyber Technologies OÜ) ettevõtluse ja majandustegevuse üle tegelikult kostjale. Hageja II kohustus tegutsema kostja huvides ning arvestama kostja majanduslike huvidega. Samuti kohustus hageja II lõpetama asutatavas äriühingus enamusosanikuks olemise, kui kostja teeb vastava tahteavalduse, mille järgselt kohustus hageja II andma asutatava osaühingu osa kostjale või kostja nimetatud isikule. 16. 09.10.2018, s.o vähem kui kuu aega pärast hageja II 17.09.2018 e-kirja ning ajal, mil hageja II oli kostja juhatuse liige, asutas hageja II formaalselt enda nimel äriühingu, mille ärinimeks sai Guardtime Cyber OÜ (hageja I). Hageja I asukohaks oli alates asutamisest 09.10.2018 kuni 2021. a jaanuarini A. H. Tammsaare tee 60, 11316 Tallinn, mis on ka kostja asukohaks (vt lisa 1). Asutamise järgselt oli hageja I äriregistri järgseks e-postiaadressiks [email protected] (vt lisa 7), mis kattub kostja registrijärgse e-postiaadressiga (vt lisa 1). Asutamise järgselt kattusid ka kostja ja hageja I kontakttelefon, milleks oli xxxx. EDIDP raames üheks rahastatavaks hankeks oli MUGS projekt, millel soovis ühe juhtriigina osaleda ka Eesti ning mille koordinaatoriks (s.o konsortsiumi eestvedajaks) soovis olla Eesti äriühing Milrem AS. Milrem AS soovis MUGS hankel osaleda projektiga iMUGS (inglise k Integrated Modular Unmanned Ground System). 18.16.11.2018 saatis Milrem AS kostjale ametliku ettepaneku osalemaks Milrem AS koordineeritavas iMUGS projektis ja projektis osalemiseks esitatava taotluse ettevalmistamisel. Kostja oli projekti raames sõlmitud konfidentsiaalsuskokkuleppes (inglise k Non-disclosure agreement, NDA) nimeliselt välja toodud

6) Kostja ei nõustu hagejate väidetega, sealhulgas väidetega, et kostja oleks esitanud hageja I või hageja II kohta ebaõiged väiteid. Samuti ei ole kostja esitatud väited hagejate I või II mainet kahjustavad. Kindlasti ei ole hagejale II tekkinud mittevaralist kahju. Kostja palub jätta hagid täies ulatuses rahuldamata ning menetluskulud, sh kostja menetluskulud, täies ulatuses hagejate kanda. Kostja ei ole esitanud väidet I, mille ümberlükkamist hagis nõutakse. Alternatiivselt on kostja väite I õigusust tõendanud, st hageja I on kasutanud miljonite eurode väärtuses kostja ressursse. 7) Kostja ei ole avaldanud 11.01.2021 väidet, et M. R. on toime pannud usalduse kuritarvitamise karistusseadustiku § 217 alusel (vt 23.09.2021 kohtuistungi protokolli, aeg: 00:12:57; II kd, tl 51). Alternatiivselt leiab kostja, et hageja II on toime pannud usalduse kuritarvitamise ning tema tegevus vastab usalduse kuritarvitamise koosseisule KarS § 2172 tähenduses. 11.01.2021 toimunud koosolekul selgitas Guardtime ́i kontserni president T. F., et hageja II tegevus võib vastata karistusseadustiku usalduse kuritarvitamise kuriteokoosseisule. Küsimus on selles, kas hageja II käitumine ning selle aluseks olevad faktilised asjaolud võimaldasid 11.01.2021 koosolekul anda hageja II käitumise osas sellise hinnangu. Kostja ei pea kvalifitseerima hageja II tegevust samavõrd täpselt, kui kriminaalasja lõplikult lahendavad kohtud. Kostja ja hageja II vahel on sõlmitud käsundusleping, millest tulenevaid kohustusi on hageja II rikkunud ning selliselt on rikkunud ka usaldussuhet. Hageja I ei ole asutatud hageja II erahuvides ega hageja II isiklike ärihuvide realiseerimise eesmärgil. Hageja I on asutatud kostja huvides. Hageja I majandustegevuse ning enamusosaluse üle pidi otsustama kostja. Hageja II oli üksnes isikuks, kes pidi täitma kostja juhiseid ning tagama, et kostjal on kontroll hageja I enamusosa ja majandustegevuse üle ning kostja varalised huvid seoses hagejaga I on kaitstud. Hageja II on rikkunud kohustust lõpetada hageja I enamusosanikuks olemine ning anda hageja I enamusosalus üle kostjale. Kostja välja toonud, et kostja poolt vastavasisulise tahteavalduse tegemisel kohustus hageja II lõpetama hageja I enamusosanikuks olemise ning seejärel pidi hageja II andma hageja I osa, mis moodustab 80% hageja I osakapitalist, tasuta üle kostjale või kostja nimetatud isikule (I kd, tl 110-130). 8) Hageja II on rikkunud kostja suhtes hageja I majandustegevuse üle kontrolli tagamise ja selle kostjale üleandmise kohustust (VÕS § 621 lg 1). Kostja ja hageja II vahel sõlmitud käsundusleping hõlmas lepingu sisu ja eesmärki arvestades lisaks kostja huvides äriühingu asutamisele, kostja huvides enamusosanikuks olemisele ja kostja huvides enamusosalusest loobumisele ka hageja II kohustust tagada kostjale kasu ja kontroll seoses hageja I majandustegevusega. Hageja II kohustus tegema kõik, et anda kostjale üle kontroll hageja I majandustegevuse üle ning et hageja I majandustegevusest oleks kasusaajaks kostja. Tekkida ei oleks tohtinud olukord, kus hageja I väljub kostja kontrolli alt ning kostja ei saa hageja I majandustegevusest kasu. Lisaks on hageja II rikkunud kostja suhtes: varaliste huvide järgimise kohustust (VÕS § 620 lg-d 1 ja 2 ning § 24 lg 2); hageja II on rikkunud kostja ees lasuvat kohustust järgida käsundi täitmisel kostja juhiseid (VÕS § 621 lg 1); hageja II on rikkunud kohustust vältida huvide konflikti (VÕS § 620 lg 1). Hageja II on rikkunud kostja ees lasuvat kaitsekohustust (VÕS § 2 lg 2 ja VÕS § 620 lg 2 esimene lause). Arvestades eelnevat, on hageja II rikkunud kostjaga sõlmitud käsunduslepingut ning selliselt ka usaldussuhet. Hageja II rikkunud kostja juhatuse liikme kohustusi ning selliselt ka usaldussuhet. 9) Kostja pole avaldatud faktiväidetega hagejate au teotanud ja hageja II ei saa nõuda kahju hüvitamist. Kostja faktiväidete esitamine ei ole õigusvastane, mistõttu puudub hagejal II õigus kahju hüvitamisele. Kostja pole avaldatud faktiväidetega hagejate au teotanud ja hageja II ei saa kahju hüvitamist nõuda, kuna õigusvastasus on välistatud VÕS § 1047 sätete alusel. Hageja I au teotamine pole võimalik. 10) Alternatiivselt on õigusvastasus välistatud VÕS § 1046 alusel. Hageja II mittevaralise kahju hüvitamise nõue on põhjendamatu, kuna tema kohta faktiväite avaldamine ei ole kaasa toonud tema mainet kahjustavaid tagajärgi. Hageja II pole esile toonud ega

tõendanud, et 11.01.2021 koosolekul avaldatud faktiväited oleksid üldsuseni jõudnud või teda oleks avalikkuse eest seetõttu hukka mõistetud. 11.02.2021 koosolekul kostja poolt esitatud vaidlusalused faktiväited ei ole hagejatele mingil viisil negatiivset mõju avaldanud (I kd, tl 110-130; 215-219).

MENETLUSE KÄIK

11) Kostja esitas 29.03.2021 taotluse eeldatavate menetluskulude katteks tagatise määramiseks (I kd, tl 50-54). 12) 21.04.2021 kohtumäärusega jättis kohus rahuldamata kostja taotluse eeldatavate menetluskulude katteks tagatise määramiseks (I kd, tl 99-100). 13) Käesolevas tsiviilasjas on toimunud kolm kohtuistungit: 23.09.2021 (II kd, tl 50-67); 09.12.2021 (II kd, tl 183-201) ja 22.02.2022 (III kd, tl 40-45). 14) 22.02.2022 kohtuistungil on vande all üle kuulatud hageja II M. R. (III kd, tl 46-49) ning kostja seaduslik esindaja M. G. (III kd, tl 51-54).

KOHTU PÕHJENDUSED

15) Kohus, kuulanud ära pooled ja hinnanud tsiviilasjas esitatud tõendeid kogumis, leiab, et hagejate hagi tuleb jätta rahuldamata. 16) Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle, mis kohus loeb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 231 lg-te 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks: • Kostja GuardTime OÜ on tehnoloogiaettevõtja, mis pakub plokiahela tehnoloogial põhinevaid küberturvalisuse ja muid eelkõige plokiahela tehnoloogial põhinevaid lahendusi. Samuti tegutseb kostja küberharjutuste valdkonnas (I kd, tl 131-133). • Hageja II M. R. töötas kostja juures kokku 13 aastat ning oli kostja juhatuse liige ajavahemikus 01.10.2016 kuni 01.10.2019 (I kd, tl 131-134). Hageja II oli kostja välismaalastest omanike ja kontserni tippjuhtide usaldusisikuks Eestis. Hageja II ja kostja vahel oli sõlmitud hagejaga II juhatuse liikme leping (I kd, tl 143-147; tõlge II kd, ,tl 912). • 09.10.2018 (so ajal, mil hageja II oli kostja juhatuse liige) asutas hageja II äriühingu, mille ärinimeks sai Guardtime Cyber OÜ (registrikood 14582922) (I kd, tl 152-153). Hageja I asukohaks oli alates asutamisest 09.10.2018 kuni 2021 jaanuarini A. H. Tammsaare tee 60, 11316 Tallinn, mis on ka kostja asukohaks. Asutamise järgselt oli hageja I äriregistri järgseks e-postiaadressiks [email protected], mis kattub kostja registrijärgse epostiaadressiga. Asutamise järgselt kattusid ka kostja ja hageja I kontakttelefon, milleks oli xxxx (I kd, tl 131-134; 152-153). • 01.10.2019 lõppes hageja II kolmeaastane juhatuse liikme ametisuhe kostjaga ja juhatuse liikme leping, kuid hageja II jätkas kostja faktilise juhatuse liikmena tegutsemist veel kuni 17.03.2020, mil kostja juhatuse liikmeks valiti nõukogu otsusega M. G.. • 04.01.2021 tegi hageja II portaalis LinkedIn postituse (pealkirjaga „Goodbye, Hello, and Thank You!“), teavitades, et pärast 13 aastat kostja heaks töötamist on „aeg edasi liikuda“ (I kd, tl 164-165; tõlge II kd, tl 19-20). Hageja II tutvustas end kui hageja I asutajat, omanikku ja juhatuse liiget. Hageja II märkis, et tema järgmine ettevõtmine on GTCT (GT Cyber Technologies OÜ, algselt Guardtime Cyber OÜ), mis on tegelikult asutatud juba 2018. Samuti märkis hageja II, et ta on isiklikult hageja I omanik ning lisaks temale kuulub omanikeringi veel ka L. D., A. K., K. G., K. K. ja P. L.. Hageja II avaldas, et see nimekiri veel täieneb, kuid GTCT on ja jääb Euroopas baseeruvaks küberturbe ja -kaitse ettevõtjaks (I kd, tl 164-165; tõlge II kd, tl 19-20).

• •

• •

02.12.2020 esitas hageja II kostjale töölepingu korralise ülesütlemise avalduse, teatades töölepingu lõppemisest ette 30 päeva selliselt, et hageja II viimane tööpäev on 01.01.2021 (kostja vastuse lisa 14; I kd, tl 161; tõlge II kd, tl 18). 08.01.2021 esitasid küberoperatsioonidemeeskonna osaks oleva Range tiimi kuuluvad töötajad (kokku 8 isikut) K. K., A. K., P. L., K. G., K. K. J., C. V. ja R. L. kostjale töölepingu korralise ülesütlemise avaldused, mille kohaselt oleks nende viimane tööpäev olnud 07.02.2021 (II kd, tl 90-106). 08.02.2021 kuni 10.02.2021 pidi toimuma (ja hiljem ka toimus) oluline ja suuremahuline küberharjutus CX10, mille kostja Range tiimi töötajad oleks pidanud oma tööülesannete täitmise käigus ette valmistama ning läbi viima kostja juures. Kostja korraldas oma töötajatele 11.01.2021 veebikoosoleku Webex keskkonnas (edaspidi koosolek). Koosolekul viibisid kostja juhatuse liige M. G., sama korporatsiooni Šveitsi ühingu Guardtime SA juhatuse liige ja finantsjuht F. ja kostja töötajad. Kostja korraldatud 11.01.2021 veebikoosolekul ning kostja nimel ja ametliku seisukohana avaldas T. F.. Hageja II koosolekul ei osalenud (I kd, tl 170-175; tõlge II kd, tl 22-26; salvestis I kd, tl 198).

17) Pooled vaidlevad kokkuvõtlikult selle üle, kas kostja avaldas 11.01.2021 koosolekul kaks väidet: 1) GT Cyber Technologies OÜ (hageja I) on kasutanud miljonite eurode väärtuses GuardTime OÜ resursse; 2) M. R. (hageja II) on toime pannud usalduse kuritarvitamise karistusseadustiku § 217 alusel, ning kui kostja nimetatud väited avaldas, siis kas tegemist on ebaõigete faktiväidetega, mille ümberlükkamist saavad hagejad nõuda. 18) Kohus on pooltele 14.09.2021 kohtumääruses selgitanud, et käesolevas asjas tuleb lähtuda deliktiõiguse regulatsioonist, kuna tegemist on lepinguvälise õigusvastase kahju tekitamise juhtumiga (I kd, tl 220-223). Samuti on kohus selgitanud VÕS § 1043 järgse deliktilise mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamise eeldusi: 1) objektiivne teokoosseisu olemasolu ehk deliktiõiguslikult kaitstava õigushüve riive (VÕS § 1045 lg 1), kahju (VÕS § 128), tegu või tegevusetus ning põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4); 2 ) kahju tekitamise õigusvastasust välistavate asjaolude puudumine (VÕS § 1045 lg 2, § 1046 ja § 1047) ja, 3) kahju tekitamise süülisus (VÕS § 1050). Tõendamiskoormus VÕS §-st 1043, §-st 1047 lg 1 tuleneva deliktilise kahjuhüvitisnõude puhul jaguneb järgmiselt: kannatanu (hageja) peab tõendama objektiivse teokoosseisu (ehk kahju tekitaja teo või tegevusetusega põhjuslikus seoses oleva kahju tekkimise kannatanul) ning kahju tekitanud teo või tegevusetuse õigusvastasuse (VÕS § 1045 lg 1). Kahju tekitaja (kostja) võib aga vastutusest vabanemiseks tõendada õigusvastasust välistava asjaolu esinemist (VÕS § 1045 lg 2, § 1046 ja § 1047) või süü puudumist (vt Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-53-06, p 12; 3-2-1-5407, p-d 12 ja 14; 3-2-1-127-08, p 15). 19) Vastavalt TsMS § 5 lg-le 1 menetleb kohus hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Hagejad on esitanud kostja vastu nõuded ebaõigete andmete ümberlükkamiseks ning hageja II on esitanud lisaks mittevaralise kahju hüvitamise nõude. Kohus käsitleb lahendi selguse huvides alljärgnevalt esmalt, kas hagi resolutsioonis välja toodud kaks väidet, mida hagejad soovivad ümber lükata, on faktiväited või väärtushinnangud (I); seejärel käsitleb kohus hageja I nõuet ebaõigete andmete ümberlükkamiseks (II), peale seda hageja II nõudeid (III) ning menetluskuludega seonduvat (IV). I 20) Hageja I on esitanud kostja vastu ebaõigete faktiväidete ümberlükkamise nõude ja taotleb, et kohus kohustaks kostjat ümber lükkama järgmise faktiväite hageja I osas: GT Cyber

Technologies OÜ on kasutanud miljonite eurode väärtuses GuardTime OÜ ressursse (nn väide I) (I kd, tl 2-6). Hageja II on esitanud kostja vastu ebaõigete faktiväidete ümberlükkamise nõude ja taotleb, et kohus kohustaks kostjat ümber lükkama järgmise faktiväite hageja II osas: M. R. on toime pannud usalduse kuritarvitamise karistusseadustiku § 217 alusel (nn väide II) (I kd, tl 2-6). Kostja leiab, et väide II on väärtushinnang, mitte faktiväide (III kd, tl 55 pöördel, p 1). 21) Au teotamine VÕS § 1046 ja 1047 mõttes tähendab isiku maine kahjustamist. VÕS § 1047 lg 1 alusel eeldatakse ebaõigete andmete avaldamise tahtlust. Kohtupraktikas eristatakse kahte au teotamise koosseisu: 1) au teotava ehk ebakohase väärtushinnangu avaldamist (VÕS § 1046 lg 1) ning, 2) au teotava tegelikkusele mittevastava asjaolu ehk faktiväite avaldamist (VÕS § 1047 lg 2) (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-53-07, p 18). Kohtupraktikas on nimetatud andmete avaldamist VÕS § 1047 tähenduses faktiväite avaldamiseks. Faktiväide on asjaolu, mis on põhimõtteliselt kontrollitav ning mille tõesus või väärus on kohtumenetluses tõendatav (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-53-07, p 18). Väärtushinnangut on küll võimalik põhjendada, kuid ei ole võimalik tõendada selle sisu tõesust või väärust. See, kas avaldatu sisaldab faktiväiteid ja/või väärtushinnanguid, tuleb selgitada välja avaldatu tõlgendamise teel (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-5-07, p 27). Nende eristamine on vajalik, sest nende avaldamise õigusvastasuse hindamisel omavad tähtsust erinevad asjaolud. Seega faktiväide on kohtumenetluses tõendatav. Avaldatud faktiväiteid tuleb võtta sellistena, nagu need on, st. kohus peab vaidluse korral tuvastama, mida kostja mõistliku isiku arusaama järgi üldsusele avaldas. See, mida avaldaja ise silmas pidas ei ole asjakohane. Väärtusotsustus väljendub isikule antud hinnangus, mis oma sisu või vormi tõttu on konkreetses kultuurikeskkonnas halvustava tähendusega. Väärtushinnangut on küll võimalik põhjendada, mitte aga tõendada selle sisu tõesust või väärust (Riigikohtu 31.05.2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-05, p-d 10-11). Kannatanu saab VÕS § 1047 lg 4 alusel nõuda ebaõige faktiväite ümberlükkamist. Kannatanul on õigus nõuda VÕS § 1047 lg 4 alusel ebaõige faktiväite ümberlükkamist sõltumata andmete avaldamise õigusvastasusest (Riigikohtu 31.10.2007 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-73-07, p 14). Kannatanu ei saa nõuda ebakohase väärtushinnangu ümberlükkamist (Riigikohtu 10.10.2007 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-53-07, p 19). 22) Au teotava tegelikkusele mittevastava faktiväite avaldamise korral saab nõuda: a) au teotavate andmete ümberlükkamist VÕS § 1047 lg 4; b) juba toimunud ja eeldatavalt jätkuva au teotamise lõpetamist või eeldatavast au teotamisest hoidumist VÕS § 1055 lg 1 esimene lause; c) varalise ja mittevaralise kahju hüvitamist VÕS § 131; § 134 lg 2, 5, 6. Au teotava väärtushinnangu avaldamise korral saab nõuda: a) juba toimunud ja eeldatavalt jätkuva au teotamise lõpetamist või eeldatavast au teotamisest hoidumist VÕS § 1055 lg 1 esimene lause; b) varalise ja mittevaralise kahju hüvitamist VÕS § 131; § 134 lg 2, 5, 6 (32-1-161-05, p 12). Au teotava väärtushinnangu avaldamise korral väärtushinnangu ümberlükkamist ei saa nõuda, st VÕS § 1047 lg 2, 3 kohaldamine ei ole võimalik, sest väärtushinnangut saab küll põhjendada, kuid mitte tõendada selle sisu tõestust või väärust (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-161-05, p 10). Ka üksainus avaldatud faktiväide võib samaaegselt sisaldada väärtushinnangut (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-67-10, p 20) ning väärtushinnang võib sisaldada kaudseid faktiväiteid. Õigusvastane saab olla üksnes ebakohane väärtushinnang (vt Riigikohtu lahened nr 3-2-1-159-14, p 17). Enne, kui hinnata väärtushinnangu ebakohasust, tuleb tuvastada väärtushinnangu au teotav iseloom. Väärtushinnang on au teotav juhul, kui sellel on vastavat konteksti arvestades konkreetses kultuurikeskkonnas halvustav või negatiivne tähendus (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-5307, p 18). Ebakohased on väärtushinnangud (väärtusotsustused), mille vulgaarne, inimväärikust alandav ja inimest mõnitav tähendus on mõistlikule lugejale ilmne (vt Riigikohtu lahened nr 3-2-1-43-09, p 16). Väärtushinnangu ebakohasus võib ilmneda ka

ebasündsast väljendusviisist (vt Riigikohtu lahened nr 3-2-1-67-10, p 20). Isiku au teotava väärtushinnangu avaldamise õigusvastasuse tuvastamine on oluline kahju hüvitamise nõude seisukohalt (VÕS § 134 lg 2, 5, 6) ning VÕS § 1055 lg 1 rakendamiseks. 23) Avaldatud faktiväiteid tuleb võtta sellisena, nagu need on, st kohus peab vaidluse korral tuvastama, mida kostjad mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldasid ja kas lisaks faktiväidetele on avaldatud ka väärtushinnanguid ning kas need väärtushinnangud on teise isiku mainet kahjustavad (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-67-10, p 21). See, mida avaldajad (kostjad) ise silmas pidasid, ei ole asjakohane (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-161-05, p 11). 24) ) Kohtu hinnangul on väide I - GT Cyber Technologies OÜ on kasutanud miljonite eurode väärtuses GuardTime OÜ ressursse - faktiväide, kuna see väide on põhimõtteliselt kontrollitav, selle tõesus või väärus on kohtumenetluses tõendatav. Samuti on kohtu arvates faktiväide väide II - M. R. on toime pannud usalduse kuritarvitamise karistusseadustiku § 217 alusel. 25) Hagi kohaselt on kostja väitnud, et hageja II on toime pannud konkreetse teo – usalduse kuritarvitamise karistusseadustiku § 217 alusel. Tegemist on faktiväitega, kuna see on kohtumenetluses binaarsel skaalal „jah“ kuni „ei“ tõendatav, kas hageja on toime pandud karistusseadustiku järgi kvalifitseeritava usalduse kuritarvitamise süüteokoosseisu või mitte. Väärtushinnanguga oleks tegemist näiteks sel juhul, kui väiteks oleks, et hageja II on ebaausalt käitunud kurjategija (millega kostja soovinuks hagejast II luua mulje kui isikust, kes rikub seadust ning eirab ühiskonnas kehtivad norme). Antud juhul on väide II suunatud väga konkreetse kuriteo toimepanemisele, mis on kohtumenetluses tõendatav, seetõttu on tegemist faktiväitega, mitte väärtushinnanguga (vt Riigikohtu lahendid nr 3-21-53-07, p 18; 3-2-1-67-10, p 17; 3-2-1-80-13, p 36). Kohtupraktikas on leitud, et kui isiku kohta avaldatakse, et ta on toime pannud kuritegusid, siis ei ole tegemist mitte arvamuse avaldamisega, vaid asjaolu, st faktiväite avaldamisega. Juhul kui avaldatakse, et isiku toime pandud kõiki kuritegusid ei ole avastatud, on sellega kaudselt väidetud, et isik on lisaks avastatud kuritegudele toime pannud veel kuritegusid. Sellisel juhul on tegemist faktiväite avaldamisega VÕS § 1047 mõttes. Juhul kui faktiväide on isiku au teotav (tema mainet kahjustav), siis tuleb sellise faktiväite avaldamise õigusvastasust hinnata VÕS § 1045 lg 1 p 4, § 1046 ja § 1047 järgi. Isikule kuritegude toimepanemise omistamine on igal juhul tema au teotav (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-159-14, p 10). 26) Seega leiab kohus, et väited - GT Cyber Technologies OÜ (hageja I) on kasutanud miljonite eurode väärtuses GuardTime OÜ resursse ning M. R. (hageja II) on toime pannud usalduse kuritarvitamise karistusseadustiku § 217 alusel – on faktiväited. II 27) Hagejate ebaõigete andmete ümberlükkamise nõude õiguslikuks aluseks on VÕS § 1047 lg 4 alusel, mille kohaselt võib isik ebaõigete andmete avaldamise korral nõuda andmete avaldamise eest vastutavalt isikult andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul, sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane. Kohus märgib, et ebaõigete andmete ümberlükkamise kohustus on sätestatud seaduses objektiivse vastutusena, sõltumata andmete avaldamise õigusvastasusest ja avaldaja süüst. Seega pole oluline, kas andmete avaldamisel avaldaja teadis või pidi teadma andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest (VÕS § 1047 lg 1). Samuti pole tähtsust sellel, kas avaldajal oli avaldamise suhtes õigustatud huvi ning kas avaldaja kontrollis andmeid põhjalikkusega, mis vastab rikkumise raskusele (VÕS § 1047 lg 3) (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-17-05, p 27). 28) Järgnevalt käsitleb kohus küsimust, kas kostja on avaldanud hageja I kohta 11.01.2021 veebikoosolekul väite, et GT Cyber Technologies OÜ (hageja I) on kasutanud miljonite eurode väärtuses GuardTime OÜ ressursse (I kd, tl 2-6).

29) 11.01.2021 toimunud veebikoosolekul (edaspidi koosolek) rääkis kostja esindaja T. F. (lühendatud eesnimi T.) miljonitest eurodest kuuel korral alljärgnevalt (I kd, tl 170-175; tõlge II kd, tl 22-26): • GuardTime on kindlasti kulutanud palju aega, palju ressursse, miljoneid eurosid, et seda äri üles ehitada, ja tegi seda M. ja kõigi asjaosaliste kavatsuse, arusaama ja nõusolekuga, ning kõik asjaosalised uskusid täielikult, et seda tööd tehakse GuardTime’i nimel ja kindlasti uskudes, et me eraldame selle ettevõtte ja et inimesed saavad sellest oma osa (09.00). • Nii et oleme kriminaalõiguse juristidega asja läbi vaadanud, on olnud nii kriminaalkui ka tsiviilasju. Aga lihtsalt öeldes on nii, et selle ettevõttega tegelenud meeskond on aastaid kasutanud miljoneid eurosid GuardTime'i varasid, makstud palgad on tulnud kõik GuardTime'ilt, võimalused tulid GuardTime'ilt ja GuardTime'i töötajate tööst ning me oleme täiesti rahul ideega, et toimub eraldumine (11.00). • Ilma seadustesse ja kuriteo tõendamise üksikasjadesse ja karistusseadustiku mis tahes paragrahvidesse sügavuti laskumata loodan, et saate aru põhiprobleemist, et GuardTime'i kaubamärgi all kulutatud miljonite eurodega, GuardTime'i intellektuaalse omandiga, olgu see siis patent või tarkvara või mis iganes, GuardTime'i ressurssidega on ehitatud äri, mille puhul on olnud ootus, et GuardTime saab sellest kasu üheskoos väga kõrgelt motiveeritud väga kvaliteetse juhtimismeeskonnaga (16.00). Mõttega, et see on äri, millest meile kuulub 80 protsenti ja me saame pöörduda oma aktsionäride poole, kes on investeerinud GuardTime'i miljoneid eurosid, ja öelda neile, et ärge muretsege, me võtame teie investeeritud raha, me investeerime selle hästi ja te saate selle investeeringu eest tulu tänu GuardTime'i töötajate tublile ja raskele tööle. Ja juhul kui GTCT saab toetusraha, et neid võimalusi kasutada, ja GuardTime selles mingilgi viisil ei osale, siis mida me ütleme investoritele, kes on meile äri ülesehitamiseks raha andnud. Ütleksime: „Võtsime teie raha 4 vastu, kulutasime miljoneid eurosid, palkasime targad inimesed, nad töötasid usinalt, nad lõid suurepärase võimaluse ja teie õnnetuseks ei saa te oma investeeringust mingit tulu (17.00). • See on nii lihtne kui algse kokkuleppe täitmine ja see ei ole teie, see on tegelikult ainult Martini taga algset kokkulepet täita, tagada, et GuardTime’il on selles asjas omandiõigus ja majanduslikud huvid, et GuardTime on investeerinud aastaid ja miljoneid ja siis on kõik tagasi algse plaani juures (27.00). 30) Kohus hindab, mida tähendab 11.01.2021 koosoleku tähenduses lühend GTCT. Hageja I leiab, et koosolekul kasutatud lühend GTCT tähistab hageja I nime, kelle endine nimi oli GT Cyber Technologies OÜ ehk lühendina GTCT. Kostja leiab, et koosoleku kontekstis ei peetud GTCT lühendit kasutades silmas hagejat I, kuid möönab, et väljend GTCT on mitmetähenduslik (vt kostja 22.02.2022 kohtukõne seisukohad; III kd, tl 57 pöördel, p 8). Kostja on selgitanud, et kostja juhatuse liikmena asus hageja II arendama kostja uut äriliini, mille raames pakutavad teenused seonduvad küberharjutuste/õppuste läbiviimise ja selleks vajaliku keskkonna loomisega (inglise keeles Cyber Range business line). Loodi uus äriliin ehk küberoperatsioonide meeskond, mis omakorda koosnes kaheks meeskonnast: Range tiim (tegeles õppuste planeerimise ja läbiviimisega) ja AMS tiim (tegeles harjutusteks/õppusteks vajaliku keskkonna loomisega). Range tiimi asusid kostja juures tööle ajavahemikus 2017 kuni 2020: K. K., A. K., P. L., K. G., K. K. J., R. L. ja C. V.. Kokku kuulus 2021 aasta alguses kostja küberoperatsioonide meeskonda 17 töötajat (kostja vastus 04.06.2021, p 6; I kd, tl 110-130). Kostja on selgitanud, et GTCT väljendit kasutati ka küberoperatsioonide meeskonna kohta – GuardTime Cyber (Range) Team. Seda väljendit kasutati selle meeskonna kohta juba enne seda, kui hageja I (GT Cyber Technologies OÜ) asutati ehk väljendil GTCT on ajalugu juba enne hageja I asutamist 09.10.2018.

31) 21.01.2021 esitasid kostja ja hageja I ühispakkumuse küberteenuse osutamiseks potentsiaalsele kliendile. Hageja I on nimetatud ühispakkumises kinnitanud, et GTCT ei tähenda üksnes juriidilist isikut, vaid ka küberoperatsioonide meeskonda (GuardTime Gyber Team) (vt kostja 22.02.2022 kohtukõne seisukohad; III kd, tl 57 pöördel, p 8). Ühispakkumise tegemist korraldas L. D. (hageja I osanik, hagejasse I tööle läinud isik) ja pakkumise edukaks tunnistamise järel kõnealust projekti ellu viima asuva hageja I meeskonna (Range tiim) juht. Viidatud pakkumises oli hageja I käsitlenud end kui kostja küberoperatsioonide meeskonda. Hageja I selgitas pakkumises, et GTCT tähendab „Guardtime Cyber Range team“ (I kd, tl 168-169; tõlge II kd, tl 21). 32) Nagu eelpool öeldud, tuleb avaldatud faktiväiteid võtta sellisena, nagu need on, st kohus peab vaidluse korral tuvastama, mida kostjad mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldasid (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-67-10, p 21). See, mida avaldaja (kostja) ise silmas pidas, ei ole asjakohane (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-161-05, p 11). 33) Vaidlustamata asjaoludel osalesid 11.01.2021 koosolekul kostja töötajad A. K., A. P., A. M., A. K., C. V., D. M., H. T., J. B., K. K., K. J., K. A., K. M., K. G., L. E., L. D., M. P., P. L., R. S., R. L.. C. V., kes osales samuti 11.01.2021 veebikoosolekul, on 04.02.2021 ekirjas hagejale II M. R.le kirjutanud muu hulgas, et 11.01.2021 koosolekul öeldi, et väidetavalt on GTCT kasutanud miljonite eurode väärtuses GT ressursse (I kd, tl 13, 29). 34) 22.01.2021 koosolekul osales ka nüüdseks kostja endine töötaja A. K.. Enda 14.09.2021 ekirjas hagejale II selgitab A.K., et GTCT pole väga üheselt mõistetav nimetus, kuid ta arvab, et ilmselt 11.01.2021 koosolekul räägitud lühend GTCT tähistas ettevõtet GT Cyber Technologies OÜ (II kd, tl 4). Kostja töötaja T. T. on 25.01.2022 e-kirjas (III kd, tl 9) selgitanud kostja esindajale enda 15.10.2020 e-kirja sisu (II kd, tl 181-182). Kostja töötaja T. T. on märkinud muu hulgas, et tol ajal (pidades silmas 15.10.2020 koostatud e-kirja aega) oli nii temal kui ka ilmselt kõigil teistel arusaam, et GTCT on GuardTime osa (a ́la tütarettevõte) (III kd, tl 9). 35) Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et pooled on läbi aastate kasutanud lühendit GTCT kahes erinevas tähenduses. Lühendiga GTCT tähistati kostja juures tegutsevat küberoperatsioonide meeskonda (GuardTime Gyber Team) ning sama lühendit kasutati juriidilise isiku hageja I, endise ärinime GT Cyber Technologies OÜ, puhul. Kohus leiab, et kostja ei ole 11.01.2021 koosolekul avaldanud väidet, et GT Cyber Technologies OÜ (hageja I) on kasutanud miljonite eurode väärtuses GuardTime OÜ ressursse. Kohus jõudis sellisele järeldusele hinnates koostoimes käesoleva otsuse punktis 29 nimetatud koosolekul kõlanud T. F. väiteid ning lühendi GTCT tegelikku mitmeti mõistetavat tähendust, samuti asjaolu, kuidas saab mõistlik inimene koosolekul kõlanud väidetest aru. Kostja esindaja ei ole 11.01.2021 koosolekul öelnud, et GT Cyber Technologies OÜ (hageja I) on kasutanud miljonite eurode väärtuses GuardTime OÜ ressursse. Kostja 11.01.2021 koosolekul osalesid (lisaks AMS meeskonnale) kostja küberoperatsioonide meeskonna töötajad, kellele pidi olema ajalooliselt varasemast suhtlusest teada, et kostja kasutas lühendit GTCT muu hulgas kostja küberoperatsioonide meeskonna tähenduses. Näiteks on 11.01.2021 koosolekul kostja töötaja J. B. küsinud kostja esindajalt, et kuna ta on seal üsna uus, siis palub selgitust, kuidas saab selle teema hõlpsasti ühe päevaga ära lahendada, mille peale T. F. (T.) vastab, et GTCT äri on hea äri, kuid see ei ole GuardTime põhitegevus (salvestuse aeg 25:00; vt I kd, tl 170-175; tõlge II kd, tl 22-26; salvestus I kd tl 198). Koosoleku sisu tervikuna hinnates on võimalik mõista, et kostja esindaja on 11.01.2021 koosolekul osalejatele korduvalt selgitanud, et kostja on investeerinud ja teinud kulutusi miljonite eurode vääruses kostja küberoperatsioonide meeskonna (GTCT) loomisse, arendamisse ja ülalpidamisse palkade maksmise ja muude investeeringute näol ning GTCT äri on kostjale kuuluv äri. Ainuüksi koosolekul osalenud kostja endise töötaja C. V.i 04.02.2021 e-kirjast hagejale II, et väidetavalt on GTCT kasutanud miljonite eurode väärtuses GT ressursse, ei saa teha järeldusi selle kohta, et kostja esindaja oleks koosolekul öelnud, et GT Cyber Technologies OÜ (hageja I) on kasutanud miljonite eurode väärtuses GuardTime OÜ

ressursse. Sellist lauset ei kõlanud 11.01.2021 toimunud koosolekul. Ka mõistliku inimese arusaama järgi ei saa sellist mõttekäiku tuletada, sest kostja esindaja on koosolekul korduvalt selgitanud, mida ta peab silmas miljonite eurode kulutamise ja investeerimise all silmas. 36) Seega pole hageja I nõue kostja vastu põhjendatud, mistõttu tuleb hageja I nõue kostja vastu jätta rahuldamata. III 37) Alljärgnevalt analüüsib kohus hageja II nõudeid kostja vastu ehk kas kostja on avaldanud hageja II kohta 11.01.2021 veebikoosolekul ebaõige väite, et M. R. on toime pannud usalduse kuritarvitamise karistusseadustiku (KarS) § 217 alusel (nn väide II) (I kd, tl 2-6). Kohus on käesoleva otsuse punktides 25 ja 26 leidnud, et tegemist on faktiväitega. 38) Esmalt märgib kohus, et karistusseadustiku (KarS) § 217 lg 1 kohaselt on süüteona kvalifitseeritav arvutisüsteemile ebaseaduslikult juurdepääsu hankimine. KarS § 2172 lg 1 käsitleb usalduse kuritarvitamise süüteokoosseisu. Täpsemalt on nimetatud paragrahvis ette nähtud karistus seadusest või tehingust tuleneva teise isiku vara käsutamise või teisele isikule kohustuse võtmise õiguse ebaseadusliku ärakasutamise eest või teise isiku varaliste huvide järgimise kohustuse rikkumise eest, kui sellega on tekitatud suur varaline kahju ja kui puudub käesoleva seaduse §-s 201 sätestatud süüteokoosseis. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kui 11.01.2021 koosolekul rääkis Guardtime ́i kontserni president T. (T.) F. KarS §-st 217 alusel usalduse kuritarvitamisest, siis tegelikkuses on silmas peetud KarSs kvalifitseeritud usalduse kuritarvitamise süüteokoosseisu KarS § 2172 lg 1 alusel. 39) Mõistmaks, mida kostja mõistliku inimese arusaama järgi 11.01.2021 koosolekul hageja II suhtes avaldas, tuleb hinnata kogu 11.01.2021 koosoleku eesmärki, kulgu ning selles kõlanud väiteid kogumis. Vaidlus puudub selles, et 02.12.2020 esitas hageja II kostjale töölepingu korralise ülesütlemise avalduse, teatades töölepingu lõppemisest ette 30 päeva selliselt, et hageja II viimane tööpäev on 01.01.2021 (kostja vastuse lisa 14; I kd, tl 161; tõlge II kd, tl 18). 11.01.2021 koosolekul hageja II ei osalenud, kuid sellel osalesid kostja töötajad A. K., A. P., A. M., A. K., C. V., D. M., H. T., J. B., K. K., K. J., K. A., K. M., K. G., L. E., L. D., M. P., P. L., R. S., R. L.. Enne koosolekut, so 08.01.2021 esitasid kõik küberoperatsioonide meeskonna osaks oleva Range tiimi kuuluvad töötajad (kokku 8 isikut) K. K., A. K., P. L., K. G., K. K. J., C. V. ja R. L. kostjale töölepingu korralise ülesütlemise avaldused, mille kohaselt oleks nende viimane tööpäev olnud 07.02.2021 (II kd, tl 90-106). 40) 08.02.2021 kuni 10.02.2021 pidi toimuma (ja hiljem ka toimus) oluline ja suuremahuline küberharjutus CX10, mille kostja Range tiimi töötajad oleks pidanud oma tööülesannete täitmise käigus ette valmistama ning läbi viima kostja juures. Seda küberharjutust ei oleks saanud kostja teised töötajad läbi viia. Ajendatuna 08.01.2021 kostja 8 töötaja töölepingute korralise ülesütlemise avaldustest, korraldas kostja 11.01.2021 oma küberoperatsioonide meeskonna kahe tiimi töötajatega (s.o Range tiim, mille moodustavad K. K., A. K., P. L., K. G., K. K. J. ja C. V. ning lisaks AMS tiim) veebikoosoleku. Seega oli koosoleku eesmärk suunatud kostja töötajatele tekkinud olukorra selgitamisele, selgitamaks, millises seisus on kostja ja hageja I vahelised suhted antud hetkel. 41) 11.01.2021 koosolekul ei ole kohtu hinnangul kostja esindaja T. F. väitnud, et M. R. on toime pannud usalduse kuritarvitamise karistusseadustiku (KarS) § 217 alusel. Küll aga on kostja esindaja selgitanud koosolekul osalejatele, et nende töötajate käitumises, kes lahkuvad kostja juurest töölt (juba esitatud töölepingu ülesütlemisavalduste alusel) ning ka M. R. käitumises võivad esineda tsiviilõigusliku vastutuse alused ning kuritegude toimepanemise tunnused. Koosoleku konteksti tervikuna hinnates on tegemist kostja esindaja hüpoteetiliste väidetega kuritegude esinemise kohta. Eelkõige on koosoleku eesmärk olnud anda töötajatele ülevaade M. R. ja kostja vahel tekkinud probleemidest selles valguses, et 8 kostja töötajat avaldasid soovi lahkuda kostja juurest töölt ning

suunduda tööle hageja I juurde. Kostja esindaja põhiline sõnum on see, et töötajad võiksid kostja juurest töölt lahkumist edasi lükata seni ajani, kuni on lahendatud erimeelsused M. R.ga. 42) 11.01.2021 veebikoosoleku näol oli tegemist tööandja ja töötajate vahelise tööalase koosolekuga ning selles osalenud isikud olid koosoleku hetkel töölepingulistes suhetes. Töölepingu seaduse (TLS) § 1 sätestab, et töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. TLS § 16 lg 1 kohaselt peab töötaja täitma töökohustusi lojaalselt, oma teadmiste ja oskuste kohaselt tööandja kasu silmas pidades ning töö iseloomust tuleneva vajaliku hoolsusega. Sama paragrahvi lõike 2 alusele töölepingu täitmisel järgitav hoolsuse määr, mille järgimata jätmise korral töötaja vastutab lepingu rikkumise eest, määratakse tema töösuhte järgi, arvestades tööandja tegevuse ja töötaja tööga seotud tavalisi riske, töötaja väljaõpet, ametialaseid teadmisi, mida nõutakse töö tegemiseks, samuti töötaja võimeid ja omadusi, mida tööandja teadis või teadma pidi. Kohtu hinnangul täitis kostja esindaja 11.01.2021 koosolekul töötajatele selgituste jagamisel ja kõikidele töötajate küsimustele vastamisel töölepingu seadusest tulenevaid tööandja kohustusi. 43) Koosolekul on kostja esindaja T. F. mitmel korral maininud, et tegemist võib olla erinevate karistusseadustikus sätestatud kuriteokoosseisudega. Allpool on loetelu koosolekul kõlanud kostja esindaja väidetest (vt I kd, tl 170-175; tõlge II kd, tl 22-26; salvestus I kd tl 198): • Tean, et mõned teist on esitanud lahkumisavalduse ja öelnud, et te lahkute GuardTime’ist, et lähitulevikus GTCTga liituda. Kuni see asi ei ole lahendatud, on see viga. Kuni see ei ole lahendatud, on igaüks, kes tegutseb GTCT kasuks ilma kasuta GuardTime’ile, ohualas, nii et arvan, et tasub inimestele teada anda, et nad ei aitaks kaasa selle kuritegeliku teo ja tsiviilõigusliku lepinguvälise kahju väite toetamisele (06:00); • Küsimuse peale, milles palutakse kuriteo juttu täpsustada, vastab kostja esindaja, et see on kriminaalne usalduse kuritarvitamine karistusseadustiku paragrahvi 217 alusel, tõenäoliselt on ka muid kuritegusid (09:00); • Praegu on nii, et inimesed töötavad selle GTCT äriühingu nimel, mille puhul oli kokku lepitud, et sellest saab olema eraldatud ettevõte, milles GuardTime säilitab 80 protsenti. Kuid hiljem selgus, et kahju küll, me ei anna teile teie 80 protsenti, 3 võtame selle lihtsalt endale. See on olukord, mis toob kaasa kriminaalvastutuse ja kriminaalse probleemi. Nii, et arutan seda meelsasti põhjalikumalt, kui see ei olnud piisavalt selge (12:00). • C. V.i küsimuse peale, et millist õigusakti silmas peetakse, vastab kostja esindaja, et see on Eesti karistusseadustik, mis käsitleb kriminaalkuritegusid. On mitu Eesti karistusseadustiku paragrahvi, mis kohalduvad ja mille alusel saaks süüdistuse esitada 15:00); • õigusaktid, millele ma viitan, on Eesti karistusseadustik (15:00), kus on loetletud kriminaalkuriteod, ja Eesti karistusseadustikus on mitu paragrahvi, mida siin potentsiaalselt rikutakse. Me arutasime seda kriminaalõiguse juristidega, kes olid veendunud, et kui me asjaga samamoodi edasi läheme, siis on see suhteliselt selge kriminaalasi. Ilma seadustesse ja kuriteo tõendamise üksikasjadesse ja karistusseadustiku mis tahes paragrahvidesse sügavuti laskumata loodan, et saate aru põhiprobleemist, et GuardTime'i kaubamärgi all kulutatud miljonite eurodega, GuardTime'i intellektuaalse omandiga, olgu see siis patent või tarkvara või mis iganes, GuardTime'i ressurssidega on ehitatud äri, mille puhul on olnud ootus, et GuardTime saab sellest kasu üheskoos väga kõrgelt motiveeritud väga kvaliteetse juhtimismeeskonnaga (16:00 );

•

soovitame, et kõik, kes soovivad, võtavad selle tagasi ja jätkavad tööd GuardTime’is, mille eest GuardTime maksab nagu eile ja üleeilegi, ning ei astu mingeid samme, et lahkuda GuardTime’ist GTCT-sse, kuni see asi on lahendatud. Kui see on lahendatud ja te tahate minna, siis minge, pole probleemi. Aga kui see on lahendamata ja te lähete, siis olete osalised ja ma soovitan teil seda mitte teha (30:00).

44) Seega ei ole 11.01.2021 koosolekul kostja esindaja T. F. väitnud, et M. R. on toime pannud usalduse kuritarvitamise karistusseadustiku (KarS) § 217 alusel. Küll aga on ta selgitatud, et kostja ja hageja I vahelistes suhetes võivad esineda tsiviilõigusliku vastutuse alused või karistusseadustikus sätestatud kuritegude, sh usalduse kuritarvitamise, tunnused. Hinnates mõistliku inimese arusaama järgi kostja esindaja väiteid, siis saab nendest tuletada seda, et kostjal on plaan aktiivselt tegeleda selle küsimusega, kas hageja II võis toime panna kuriteo, kuid kostja esindaja ei ole seda koosolekul tõsikindlalt (faktiväitena) esitlenud. Kostja esindaja poolt tulevikku suunatud tahtlust asjaolusid välja selgitada väljendavad koosolekul kõlanud seiskohad, et tegemist on potensiaalse kuriteoga (18:00-19:00); kostja arvates on tegemist kriminaalkuriteoga ning kostja jätkab oma õiguste eest võitlemist tsiviilkohtus ja võib otsustada anda asja prokurörile üle (23:00); lahendus ei ole usalduse kuritarvitamise küsimuse lahendamata jätmine (24:00-25:00); hakkame M. kriminaalasja teemal ametlikult suhtlema, kui advokaadid on vajalikud argumendid välja töötanud või selle tsiviilaspektid (33:00) (vt I kd, tl 170-175; tõlge II kd, tl 22-26; salvestus I kd tl 198). 45) Kohus leiab, et hageja II nõue kostja suhtes ei kuulu rahuldamisele, kuna kostja ei ole avaldanud väidet M. R. on toime pannud usalduse kuritarvitamise karistusseadustiku (KarS) § 217 alusel. Kuna kostja ei ole hageja II suhtes avaldanud ebaõiget faktiväidet, mille ümberlükkamist hageja II hagis taotles, siis ei kuulu rahuldamisele ka hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõue. 46) Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostja ei ole hageja II osas ebaõigeid faktiväiteid esitanud. Kostja esindaja väljendas 11.01.2021 koosolekul vastavalt tekkinud olukorrale põhjendatud kahtlusi (kuid mitte faktiväiteid), et teatud M. R. tegudes kostja suhtes võivad esineda tsiviilõigusliku vastutuse alused ning kuriteo tunnused, mille tuvastamiseks astutakse tulevikus samme (koosolekul esitatud väited - õiguste eest võitlemist jätkatakse tsiviilkohtus; võidakse otsustada anda asi üle prokurörile; advokaadid töötavad vajalikud argumendid välja jne). Pooltel oli tekkinud selleks hetkeks põhimõtteline erimeelsus selles, kas hageja I oli loodud hageja II erahuvides või oli see loodud kostja huvides, mis pidi alluma kostjale. Kostja kahtlused kuritegude toimepanemise kohta olid tekkinud peamiselt allpool nimetatud hageja II vastuolulise käitumise tõttu. 47) Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 18.07.2018 määrusega nr 2018/1092 (EL määrus) kehtestati Euroopa kaitsevaldkonna tööstusliku arendamise programm (inglise keeles European Defence Industrial Development Programme) (EDIDP) eesmärgiga toetada Euroopa Liidu kaitsetööstuse konkurentsi- ja uuendusvõimet.5 EDIDP on suunatud Euroopa Liidu väike- ja keskmise suurusega ettevõtjate piiriülesekoostöö edendamiseks ja suurendamiseks, mis EDIDP aluseks oleva EL määruse kohaselt pidi toimuma eelkõige konsortsiumilepingu alusel. EDIDP eelarveks määrati 500 miljonit eurot. Eelarvest rahastati erinevaid projekte, mille osas kuulutati välja hanked. Üheks EDIDP eelarvest rahastatavaks projektiks/hankeks8 oli mitmeotstarbelise mehitamata maismaa süsteemi loomine (inglise k Multipurpose unmanned ground system) (MUGS), mille eelarveks oli ette nähtud 30,6 miljonit eurot. Hageja II asus kostja juures selleks arendama kostja uut äriliini ning kostja palkas selleks L. D.i. Kostja seisukoha järgi andis ta hagejale II ja L. D.’ile lubaduse, et uue äriliini edukal loomisel viib kostja millalgi tulevikus loodava uue äriliini üle eraldi äriühingusse, kus kostja annab osalused nii hagejale II kui ka L. D.’ile,

kuid jäädes ise siiski enamusosanikuks. Suuliselt lepiti kokku, et loodavas äriühingus oleksid proportsioonid sellised, et kostjale jääb 80% suurune osalus ja hagejale II/L. D.’ile 20% suurune osalus. See, kuidas hageja II ja L. D. omavahel osaluse jaotavad, oli hageja II ja L. D.’i omavaheline küsimus (I kd, tl 111, p 9). 48) 17.09.2018 kirjutas hageja II M. R., kes oli kostja juhatuse liige, M. G.’ile: „Vastavalt räägitule ei taha me praegu ühtegi jagunemist teha, kuna see muudaks rahastamisprotsessi keerulisemaks, kuid samal ajal oleks meil praegu tulenevalt NATO hankest võimalus koguda tegutsemisajalugu jagunevale ühingule, mida meil [s.o kostjal] oleks nagunii vaja a) EDIDP projektide tarbeks – seal on Euroopa enamusomaniku nõue vähemalt hanke ajaks, ning b) sest see on see, milleks me oleme Luc’i palganud. Ma teen ettepaneku, et ma asutan äriühingu, mis kuulub 100% mulle ning a) ma annan vähemusosaluse Guardtime’ile, kui aeg jagunemiseks on parem; ning b) ülejäänud siis, kui EDIDP pakkumisprotsess on lõppenud ja/või me saame seda teha, ilma et see häiriks äri. Ma arvan, et saame ettevõtte juhtimise korraldamise detailides ka natuke hiljem kokku leppida“ (I kd, tl 151; tõlge II kd, tl 13). 49) 13.01.2021 saatis hageja I, mille juhatuse liige on hageja II, kostjale kirja, milles avaldas, et kokkulepe hageja I osa, mis moodustab 80% hageja I osakapitalist, kostjale üleandmise kohta ei ole dokumentaalselt tõendatud31 ega ole ka õiguslikult siduv, kuna järgitud ei ole notariaalse tõestamise vorminõuet (vt hagiavalduse lisa nr 4; I kd, tl 16-19; tõlge I kd, tl 30-31). Lisaks märkisid hagejad I ja II, et hageja II ei saa kostjale hageja I osalust üle anda, kuna seda ei luba EL määruse regulatsioon. Varasemalt ei ole hageja I kunagi väitnud, et tal ei ole kohustust hageja I osa, mis moodustab 80 % hageja I osakapitalist, kostjale üle anda. Vastupidi, hageja II senine käitumine on andnud üheselt mõista, et hageja II austab varasemaid kokkuleppeid ega pööra hageja I enda kasuks. Kostja oli aga seisukohal, et suuliselt leppisid kostja ja hageja II kokku, et asutatavas äriühingus pidid osalused lõplikult jagunema selliselt, et kostjale kuulub osa, mis moodustab 80% osakapitalist, ja hagejale II osa, mis moodustab 20% osakapitalist. Kostjal oli 11.01.2021 koosolekul teadmine, et hageja II, kes asutas hageja I, pidi hoidma seda kostja huvides enda nimel, tegutsema hageja I osanikuna kostja huvides, järgima kostja majanduslikke huve ja kostja vastava palve esitamisel loobuma ise omanikuks olemisest kostja või kostja nimetatud isiku kasuks ning andma üle hageja I osa, mis vastab 80% hageja I osakapitalist, tagades kostjale igal ajal ka kontrolli hageja I majandustegevuse üle. 50) Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja tõendid kohtu arvates hageja nõuete lahendamise kontekstis tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Kohus jätab TsMS § 238 lg 5 kohaselt vastuvõetud, kuid otsuses käsitlemata tõendid kohtulahendi koostamisel arvestamata. 51) Eeltoodust tulenevalt tuleb jätta hagejate hagi rahuldamata, sest kostja ei ole avaldanud hagejate suhtes ebaõigeid faktiväiteid. IV Menetluskulude jaotus 52) TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagejate hagi täielikult rahuldamata, siis tuleb jätta menetluskulud täies ulatuses solidaarselt hagejate kanda. TsMS § 165 lg 1 kohaselt, kui otsus on tehtud kaashagejate või -kostjate kahjuks, vastutavad kaashagejad või -kostjad menetluskulude

eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti. Kui isikud osalevad menetluses oluliselt erinevas ulatuses, võib kohus kulude jaotamisel võtta aluseks osalemise ulatuse. 53) TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 lg 1 tulenevalt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. Käesolevas kohtulahendis on kohus kindlaksmääranud menetluskulude jaotuse. Menetluskulude rahalise kindlaksmääramise lahendab kohus peale kohtulahendi jõustumist. 54) TsMS § 174 lg 3 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul vastavalt ringkonnakohtule või Riigikohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. 55) TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/ Reena Nieländer Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.