Lyno Trade LLP hagi Swedbank AS vastu nõude tunnustamiseks N Gi (pankrotis) pankrotimenetluses 3500 eurot
Hagihind Menetlusosalised ja nende esindajad
Asja läbivaatamine
Hageja: Lyno Trade LLP (välismaa kood: OC429222) Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Hannes Toodu (e-post: [email protected]) Kostja: Swedbank AS (registrikood: 10060701) Kostja lepinguline esindaja: R J (e-post: xxx) 13.04.2023 kohtuistungil, edasi kirjalikus menetluses poolte nõusolekul
RESOLUTSIOON
1.Jätta hagi rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud hageja kanda.
3.Asja lahendanud maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vastavalt TsMS § 177 lõikele 2. Kostja võib soovi korral esitada enda täieliku menetluskulude nimekirja kohtule 7 päeva jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Lyno Trade LLP esitas 25.02.2021 Harju Maakohtule hagi Swedbank AS vastu nõude tunnustamiseks N Gi (pankrotis) pankrotimenetluses. Harju Maakohus võttis hagiavalduse 16.03.2021 määrusega menetlusse.
2.Hageja palub tunnustada Lyno Trade LLP nõuet N Gi (pankrotis) pankrotimenetluses summas 1 872 417,13 eurot PankrS § 153 lg 1 p-s 2 sätestatud rahuldamisjärgu nõudena ning jätta käesoleva asja menetlusega seotud menetluskulud kostja kanda.
2-21-2962 Hageja tõi hagiavalduses välja järgmised asjaolud: Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaal sõlmis 22.10.2008 G.S.G. Metal AS-i kohustuste tagamiseks N Giga käenduslepingu. Käenduse maksimumsummaks lepiti kokku USD 2 208 516. Westbury Trade LLP sõlmis Expert Investment Group OÜ-ga 21.06.2017 nõude loovutamise lepingu alusel, millega lepiti kokku, et juhul, kui punktis 1 nimetatud käenduslepingu järgne võlausaldaja oma nõuded müüb, siis saab peale nõude loovutust nõuete omanikuks Westbury Trade LLP. Expert Investment Group OÜ omandas kõik nõuded G.S.G. Metal AS vastu Nordea Pank AB-lt, s.h. punktis 1 nimetatud Käenduslepingust 27.06.2017 sõlmitud nõude loovutamise lepingu alusel. Seega saabusid eelnevas punktis nimetatud 21.07.2017 nõude loovutamise lepingu tingimused, ning nõude omanikuks sai Westbury LLP. Westbury Trade LLP võõrandas omakorda nõuded, s.h. Käenduslepingust tulenevad nõuded Senator Projects L.P.-e 30.09.2019 sõlmitud nõude loovutamise lepingu alusel. Käendaja N Gi pankrot kuulutati välja 06.10.2020. Senator Projects LP esitas võlausaldajana 27.20.2020 ja täiendatud 03.11.2020 võlausaldaja nõudeavaldused. Senator Projects loovutas 1.12.2020 nõude loovutamise teate kohaselt Käenduslepingust tulenevad nõuded koos põhinõudega Reining Invest OÜ-le. Reining Invest OÜ loovutas 16.12.2020 nõude loovutamise teate Käenduslepingust tulenevad nõuded koos põhinõudega Lyno Trade LLP.
kohaselt
Lyno Trade LLP esitas seose nõude omandamisega täpsustatud nõudeavalduse 25.01.2021. Pankrotivõlgniku N Gi nõuete kaitsmisel 26.01.2021 vaidles Swedbank vastu Lyno Trade nõudele.
3.Kostja esitas 03.05.2021 vastuse hagile, milles palus jätta hagi rahuldamata ja kõik menetluskulud hageja kanda. Kostja tõi hagivastuses esile järgmised vastuväited: hagejal puudub nõue võlgniku vastu, kuna nõude aluseks olev käendusleping ei taga põhivõla aluseks olevaid lepinguid; nõuet ei ole tekkinud kuna võlgnikule ei ole esitatud käenduslepingu tingimuste kohast nõuet; käendusleping võib olla ka üldse sõlmimata, kuna hageja on esitanud ilma allkirjadeta faksikoopia. lisaks esitab kostja ka nõude esitamise aegumise vastuväite. Samuti ei ole hageja tõendanud, et erinevate isikute (sh välismaiste isikute) vahel nõuete loovutamise teel on nõue (isegi kui see on olemas) jõudnud hageja omandusse. Hageja oleks pidanud esitama korrektsed ja usutavad tõendid iga nõude loovutuse kohta eraldi, sh tõendama välismaiste isikute õigusvõimet, allkirjaõigust jne.
4.18.05.2021 esitas hageja seisukoha kostja hagivastusele, esitades täiendavad tõendid nõude kujunemise selgitamiseks. Täiendavad tõendid esitas hageja 16.08.2021.
5.15.09.2021 esitas kostja seisukoha, tuues välja et jääb oma 03.05.2021 esitatud vastuses toodud vastuväidete juurde ja vaidleb hagile vastu ning palub kohtul jätta hagi kogu ulatuses rahuldamata. Kostja tõi täiendavalt välja järgmist: Hageja on esitanud nii võlgniku pankrotimenetluse 25.01.2021 nõudeavalduses kui ka 25.02.2021 hagiavalduses nõude alusena 22.12.2008 Nordea Bank Finland Plc Eesti
2-21-2962 filiaali ning V Gi ja N Gi vahel sõlmitud käenduslepingu. Käenduslepinguga tagavad käendajad käenduslepingus loetletud 9 laenulepingu täitmise eest solidaarselt laenusaaja AS-ga G.S.G.Metal. Seega on see käendusleping hageja nõude aluseks PankrS § 94 tähenduses. 18.05.2021 menetlusdokumendi lisaga esitas hageja kohtule ka 01.03.2010 Nordea Finland ja käendajate vahel sõlmitud käenduslepingu nimetades seda lakooniliselt „uuendatud käenduslepinguks“. Võlgniku pankrotimenetluses ei ole seda „uuendatud käenduslepingut“ näinud ei pankrotihaldur ega võlausaldajad. Materiaalõiguslikult on tegemist kahe eraldi tehinguga. Hageja on nõude tunnustamise menetluse käigus esitanud oma nõude tunnustamiseks uuel alusel, mis ei ole PankrS § 107 kohaselt lubatud. Hageja ei ole tõendanud, et nõue käendajate vastu on tekkinud, kuna nõudeavalduses ega kohtumenetluses esitatud tõenditest ei nähtu, et võlgnikule oleks esitatud käenduslepingu tingimustele vastav nõue. Käenduslepingu tingimuste kohaselt on Pangal õigus esitada käendaja vastu nõue hiljemalt ühe aasta jooksul arvates laenulepingu lõppemisest. Hageja ei ole avaldanud, millal saabus laenulepingu tähtaeg, kuid kindlasti muutus sissenõutavaks laenulepingust tulenev nõue põhivõlgnik GSG vastu viimase pankroti välja kuulutamise päeval, ehk 11.03.2016 (tsiviilasi nr 2-15-12895). Kui käendajale ei ole esitatud kohast nõuet ja sellist tõendit ei ole hageja kohtule esitanud, ei ole nõue käendaja vastu tekkinud. Lisaks sellele, et hageja ei ole tõendanud nõude tekkimist käendaja vastu, esitab kostja ka aegumise vastuväite – arvestades, et käenduslepingu sõlmimisest 2008. (või 2010.) aastal on möödunud rohkem kui 10 aastat, siis on ilmselgelt nõue käendaja vastu aegunud (kui lugeda nõude esitamiseks nõudeavalduse esitamist võlgniku pankrotimenetluses). Nõude- ja hagiavaldusele nõude alusena lisatud käenduslepingu autentsus on tõendamata. Expert Investments Group OÜ ja Westbury Trade LLP sõlmisid 21.06.2017 nõuete loovutamise lepingu. Nõuete loovutamise lepingu I punktis 1.4. on lepingu pooled kokku leppinud, et ühe loovutatava nõude tagatisele (kinnistu asukohaga xxx) seatakse esimesele järjekohale hüpoteek summas 950 000 eurot Loovutaja kasuks selliselt, et see tagab nõuete loovutamise lepingust I tulenevate Loovutuse saaja nõude loovutamise tasu maksmise kohustust. Sellest lepingu tingimusest saab järeldada, et GSG kohustuse (seesama, mida hageja arvates tagas ka käendusleping) täitmise tagatiseks olnud hüpoteek kustub või kaotab oma järjekoha hüpoteegile, mis hakkas tagama nõude loovutamise tasu maksmist. Sama lepingu punktis 3.2.1. on kokku lepitud, et kustutatakse veel üks põhikohustust tagav hüpoteek. Sellised tehingud ilmselgelt kahjustasid käendaja (võlgniku) olukorda ja selle võrra peab VÕS § 145 lg 5 alusel käendajate vastutus vähenema (kuid kostja ei tunnista käendusnõude tekkimist). Hageja on oma 16.08.2021 menetlusdokumendi lisana esitanud mitu üldvolikirja Westbury Trade LLP poolt volitatud isikule L T, kuid tõendamata on volikirja allkirjastanud isiku õigus esindada Westbury Trade LLP-d. Hageja esitatud tõenditest ei nähtu, kes on Westbury Trade LLP seaduslikud esindajad, kellel on õigus allkirjastada volitusi. Hageja on oma 16.08.2021 menetlusdokumendi lisana esitanud üldvolikirjad Senators Projects L.P. poolt volitatud isikule K P, kuid tõendamata on volikirja allkirjastanud isiku õigus esindada Senators Projects L.P.-d. Hageja esitatud tõenditest ei nähtu, kes on Senators Projects L.P. seaduslikud esindajad, kellel on õigus allkirjastada volitusi. Samuti ei ole hageja tõendanud hageja enda, ehk Lyno Trade LLP õigusvõimet ning muid registriandmeid (sh hageja aadress, sidevahendite andmed, seadusliku esindaja nime).
6.30.11.2021 toimunud istungil pooled kokkuleppele asja lahendamises ei jõudnud. Kohus selgitas, et esmalt peaks selgeks tegema, millal leping lõpetati ja millal teatati N Gile, et tema vastu
2-21-2962 on käendusnõue ning kõigepealt peaks tegelema punktiga 6. Johus andis kostjale tähtaja vastuväidete ning hagejale tõendite esitamiseks ning teatas uue kohtuistungi toimumisaja.
7.10.12.2021 teatas kostja, et loobub menetlusdokumentides esitatud vastuväidetest seoses dokumentide autentsusega (v.a hageja esitatud nõude aluseks oleva 22.12.2008 sõlmitud käenduslepingu originaal või notariaalne koopia). Kostja hinnangul on jätkuvalt lahendamata sisulised õiguslikud probleemid seoses hageja nõudega ja seetõttu ei saa hagi rahuldada.
8.14.06.2022 toimunud kohtuistungil tõi kohus välja, et 2008.a käendusega ei ole võimalik käendada 2010.a lepinguid. Pooled kokkuleppele asja lahendamises ei jõudnud. Kohus lõpetas kohtuistungi seoses hageja lepingulise esindaja esindusõiguse lõppemisega.
9.13.04.2023 toimunud kohtuistungil pooled asja lahendamises kokkuleppele ei jõudnud. Pooled jäid seni esitatu juurde. Kohus andis pooltele tähtaja menetluskulude nimekirjade esitamiseks ja vastaspoole menetluskulude osas vastuväidete esitamiseks ning teatas otsuse avalikult teatavakstegemise aja.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
10.Kohus, tutvunud kohtule esitatud dokumentaalsete tõenditega ja hinnanud tõendeid kogumis, asub seisukohale, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
11.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
12.TsMS § 438 lg 1 esimese lause kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 230 lg 2 kohaselt esitavad tõendeid menetlusosalised, § 199 lg 1 p 3 võimaldab poolel esitada taotlusi, TsMS § 436 lg 2 alusel rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Menetlusosaline määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Menetlusosalise avaldused asja puudutavate faktiliste asjaolude kohta peavad TsMS § 328 lg 1 kohaselt olema tõesed. Ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks TsMS § 232 lg 2 kohaselt ette kindlaksmääratud jõudu.
13.PankrS § 106 lg 1 kohaselt kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet, selle rahuldamisjärku või nõuet tagavat pandiõigust ei tunnustatud, otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus. Kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud haldur, on kostjaks haldur, kellel on kõik võlgniku kui kostja õigused ja kohustused. Kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud võlausaldaja, on kostjaks võlausaldaja, kes nõudele, selle rahuldamisjärgule või pandiõigusele vastu vaidles. Hagi võib esitada ühe kuu jooksul, arvates päevast, mil koosolek jättis nõude või pandiõiguse tunnustamata. PankrS § 107 kohaselt nõude tunnustamist kohtus võib võlausaldaja taotleda üksnes samal alusel ja mitte suuremas ulatuses kui nõude puhul, mille ta oli esitanud kaitsmiseks nõuete kaitsmise koosolekul. PankrS § 153 lg 1 p 2 kohaselt on muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded on teise rahuldamisjärgu nõuded.
14.Poolte vahel puudub vaidlus järgnevate asjaolude üle: N Gi pankrot kuulutati välja 06.10.2020.
2-21-2962 Senator Projects LP esitas võlausaldajana 27.20.2020 ja 03.11.2020 täiendatud võlausaldaja nõudeavaldused. Lyno Trade LLP esitas seose nõude omandamisega täpsustatud nõudeavalduse 25.01.2021. Pankrotivõlgniku N Gi nõuete kaitsmisel 26.01.2021 vaidles Swedbank vastu Lyno Trade LLP nõudele.
15.Hageja palub kohtul tunnustada Lyno Trade LLP nõuet N Gi (pankrotis) pankrotimenetluses summas 1 872 417,13 eurot PankrS § 153 lg 1 p-s 2 sätestatud rahuldamisjärgu nõudena ning jätta käesoleva asja menetlusega seotud menetluskulud kostja kanda. Kostja vaidles hagile vastu, tuues välja, et hageja on nõude tunnustamise menetluse käigus esitanud oma nõude tunnustamiseks uuel alusel, mis ei ole PankrS § 107 kohaselt lubatud, hageja ei ole tõendanud, et nõue käendajate vastu on tekkinud, kuna nõudeavalduses ega kohtumenetluses esitatud tõenditest ei nähtu, et võlgnikule oleks esitatud käenduslepingu tingimustele vastav nõue ning täiendavalt esitas kostja aegumise vastuväite.
16.Hageja nõude tunnustamise rahuldamise nõude eeldusteks on, et hageja nõue võlgniku vastu oleks kehtiv ja sissenõutav, samuti, et hagi nõude tunnustamiseks võlgniku pankrotimenetluses oleks esitatud tähtaegselt. Nõuete kaitsmise koosolek võlgniku pankrotimenetluses toimus 26.01.2021. Hagi on kohtule esitatud 25.02.2021, seega tähtaegselt.
17.Järgmisena hindab kohus, kas hageja on esitanud nõude järgides PankrS §-s 107 esitatud tingimusi. PankrS § 107 kohaselt võib võlausaldaja taotleda nõude tunnustamist kohtus üksnes samal alusel ja mitte suuremas ulatuses kui nõude puhul, mille ta oli esitanud kaitsmiseks nõudeavalduses.
18.Hageja on esitanud hagiavalduse, tuues välja, et nõude aluseks on Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaali ja N Gi vahel 22.10.2008 sõlmitud käendusleping G.S.G. Metal AS-i kohustuste, milles lepiti käenduse maksimumsummana kokku USD 2 208 516. Hageja on esitanud tõendina nii 22.12.2008 käenduslepingu, kui lepingud ja/või teatised, millest lähtuvalt on nõue G.S.G. Metal AS-i vastu koos seda mh tagava käendusega loovutatud Expert Investment Group OÜ-le, viimase poolt edasi WESTBURY TRADE LLP-le, viimase poolt edasi Senator Projects L.P.-le, viimase poolt edasi Reining Invest OÜ-le, viimase poolt edasi Lyno Trade LLP-le (hageja). Kostja esitas vastuväite, millest lähtuvalt on hageja esitanud nii võlgniku pankrotimenetluse 25.01.2021 nõudeavalduses kui ka 25.02.2021 hagiavalduses nõude alusena 22.12.2008 Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaali ning V Gi ja N Gi vahel sõlmitud käenduslepingu. Käenduslepinguga tagavad käendajad käenduslepingus loetletud 9 laenulepingu täitmise eest solidaarselt laenusaaja AS-ga G.S.G.Metal. 18.05.2021 menetlusdokumendi lisaga esitas hageja kohtule ka 01.03.2010 Nordea Finland ja käendajate vahel sõlmitud käenduslepingu nimetades seda lakooniliselt „uuendatud käenduslepinguks“. Võlgniku pankrotimenetluses ei ole seda „uuendatud käenduslepingut“ näinud ei pankrotihaldur ega võlausaldajad. Materiaalõiguslikult on tegemist kahe eraldi tehinguga. Hageja on nõude tunnustamise menetluse käigus esitanud oma nõude tunnustamiseks uuel alusel, mis ei ole PankrS § 107 kohaselt lubatud.
19.Kohus nõustub kostjaga. Hageja on nii hagiavalduses (I kd tl 1), kui ka hagiavalduse lisana esitatud Senator Projects L.P. poolt N Gi pankrotimenetluses 21.10.2020 esitatud nõudeavalduses (I kd tl 16), selle 03.11.2020 digitaalselt allkirjastatud täpsustuses (I kd tl 23) ja 25.01.2021 digitaalselt allkirjastatud täpsustuses (I kd tl 27), et võlausaldaja nõude aluseks on 22.12.2008 sõlmitud käendusleping, mis oli tõendina lisatud ka 21.10.2020 nõudeavaldusele (I kd tl 21). 22.12.2008 Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaali, V Gi ja N Gi vahel AS G.S.G. METAL kohustuste täitmiseks sõlmitud käenduslepingu tingimustest lähtuvalt vastutas käendaja käendatava kohustuse täitmise eest solidaarselt kaaskäendaja ja kliendiga ning käendaja vastutuse rahaliseks ülempiiriks on USD 2208516.- (I kd tl 3, p 3). Sama lepingu punktis 1 toodi välja AS-i G.S.G. METAL ja Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaali vahel sõlmitud laenulepingud (I-IX),
2-21-2962 millest tulenevate kohustuste täitmise eest käendajad vastutasid solidaarselt AS-iga G.S.G. METAL – 12.09.2008 sõlmitud laenuleping nr. xxx, 12.09.2008 sõlmitud laenuleping nr. xxx, 12.09.2008 sõlmitud arvelduslaenu leping kontole nr. xxx, 08.04.2004 sõlmitud „Agreement on general terms and conditions of futures and options on futures“, 08.04.2004 sõlmitud „Nordea Customer Contract for Derivative Transactions“, 28.10.2008 sõlmitud arvelduslaenu leping kontole nr. xxx, 28.10.2008 sõlmitud laenuleping nr. xxx, 06.11.2008 sõlmitud laenuleping nr. xxx, 22.12.2008 sõlmitud arvelduslaenu leping kontole nr. xxx. Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et Tallinna notar xxx poolt 27.06.2017 tõestatud nõude loovutamise lepingusr; hüpoteekide loovutamise lepingutest ja asjaõiguslepingutest lähtuvalt loovutas Nordea Bank AS Eesti filiaal Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaali õigusjärglasena Expert Investment Group OÜ-le Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaali ja G.S.G. Metal AS vahel 01.03.2010 sõlmitud laenulepingust nr xxx ja 01.03.2010 sõlmitud laenulepingust nr xxx tulenevad õigused ja kohustused (I kd tl 9 p
3.1.1.ja 3.1.2.), mis on tagatud mh N Gi ja V Gi isikliku solidaarse käendusega ülempiiriga 2208516 USA dollarit (p 3.1.5) ning lepingu alusel nõuete loovutamisel läksid loovutajalt loovutuse saajale VÕS § 167 lg 1 alusel üle käendus ja garantii (p 3.3.1). Sama notariaalakti raames on 27.06.2017 poolte poolt allkirjastatud dokumentide üleandmise-vastuvõtmise akt, millest nähtub mh, et Nordea Bank AS andis Expert Investment OÜ-le üle ja Expert Investment OÜ võttis vastu 01.03.2010 sõlmitud käenduslepingu. Täiendavate käenduslepingute üleandmist ja vastuvõtmist nimetatud aktist ei nähtu.
20.Võttes arvesse, et Nordea Bank AS loovutas Expert Investment Group OÜ-le Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaali ja G.S.G. Metal AS vahel 01.03.2010 sõlmitud laenulepingust nr xxx ja 01.03.2010 sõlmitud laenulepingust nr xxx tulenevad õigused ja kohustused, mis loovutuslepingust lähtuvalt olid tagatud mh 01.03.2010 sõlmitud käenduslepinguga ning ka nõude edasiste loovutuste osas (I kd tl 4-7; 14; 25; 26; 67-81) esitatud lepingutest lähtuvalt on viidatud samadele laenulepingutele (sõlmitud 01.03.2010) ning samale käenduslepingule (sõlmitud 01.03.2010), mille hageja on esitanud käesolevas menetluses tõendina 18.05.2021 (I kd tl 103), või üldsõnaliselt viidatud omandatud nõuetele, saab kohus asuda seisukohale, et hageja on hagiavaldust esitades ning tema õiguseellane N Gi pankrotimenetluses nõudeavaldust esitades tuginenud nõude alusena 22.12.2008 sõlmitud käenduslepingule, mille osas ei ole nõuet ei hagejale ega tema õiguseellastele kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt loovutatud.
21.Kohus on seisukohal, et 01.03.2010 sõlmitud käendusleping ei ole käsitletav 22.12.2008 sõlmitud käenduslepingu täienduse ja/või muudatusena, lähtuvalt asjaolust, et sellele ei viita 01.03.2010 käenduslepingu sõnastus ning 01.03.2010 käenduslepingus puudub viide või seos 22.12.2008 käenduslepinguga seotud varasematele AS G.S.G. Metal kohustustele, mille eest käendajad vastutasid 22.12.2008 käenduslepingu alusel solidaarselt AS-iga G.S.G. Metal. 01.03.2010 käenduslepinguga võtsid käendajad V G ja N G vastutuse Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaali ja AS-i G.S.G. Metal 01.03.2010 sõlmitud laenulepingute nr xxx ja xxx osas (I kd tl 103, p 1; 3), mille eest ei saanud nad võtta vastutust 22.12.2008 sõlmitud käenduslepingu alusel, kuivõrd nimetatud laenulepingud polnud 22.12.2008 sõlmitud.
22.N Gi pankrotimenetluses on esitatud nõue, mille tunnustamist hageja käesolevas menetluses taotleb, viidates nõude alusena 22.12.2008 käenduslepingule. Kuivõrd hageja ei ole kohtu ette toodud asjaolusid, millest nähtuks, et 22.12.2008 sõlmitud käenduslepingust tulenev nõue N Gi vastu oleks talle loovutatud, siis kohtu hinnangul puudub hagejal nõudeõigus N Gi pankrotimenetluses. Kohus nõustub kostjaga, et 22.12.2008 ja 01.03.2010 käenduslepingute näol on tegemist kahe erineva tehinguga ning kahe erineva nõudealusega. PankrS § 107 kohaselt on võimalik nõude tunnustamist kohtus taotleda üksnes samal alusel kui nõude puhul, mille võlausaldaja esitas kaitsmiseks esitatud nõudeavalduses. Eeltoodust lähtuvalt on kohus seisukohal, et hageja on käesolevas menetluses sisuliselt tuginenud 01.03.2010 käenduslepingule, mis ei kattu nõude alusena nõudeavalduses esitatud 22.12.2008 käenduslepingule ja mis ei ole lubatav, mistõttu jätab kohus hagi hageja nõude tunnustamiseks rahuldamata.
2-21-2962
23.Kuivõrd kohus jätab hagi rahuldamata hageja nõudeõiguse puudumise tõttu, ei pea kohus vajalikuks käsitleda poolte täiendavaid väiteid ja vastuväiteid.
24.Kohus jätab TsMS § 238 lg-te 5 ja 1 alusel arvestamata kohtuotsuses käsitlemata tõendid, millest ei nähtu poolte poolt asjas kohtu ette toodud ja asja lahendamisel tähtsust omavaid asjaolusid.
Menetluskulud
25.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
26.TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.
27.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
28.TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
29.TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kostja võib soovi korral esitada enda täieliku menetluskulude nimekirja kohtule 7 päeva jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisest.
30.Kohus leiab, et menetluskulude suurust on menetlusökonoomikast tulenevalt mõistlik kindlaks määrata alles pärast lõpplahendi jõustumist. Seega ei määra kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks kohtuotsuses vaid määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
/allkirjastatud digitaalselt/ Hannes Olev Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.