Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja I 22.10.2024 tähtajatu Hyba Business krediidilepingu nr XXX, mille alusel anti kostja I kasutusse krediidilimiit 15 000 eurot. ILEPING“, lk 1). Krediidilimiidi kasutuselevõtuks esitas kostjal I taotluse. Kasutusele võetud krediit tuli tagastada 12 osamaksega maksegraafiku alusel iga kuu 10. kuupäevaks, kasutusele võetud krediidilt tuli tasuda intresse 25% aastas. Viivisemäär oli krediidilepingu kohaselt 0,2% päevas. Krediidilepingut tagas kostja II käendus 30 000,00 eurole, mille kohta sõlmisid hageja ja kostja II 22.10.2024 käenduslepingu nr XXX. Kostja II oli kostja I seaduslik esindaja krediidi- ja käenduslepingu sõlmimise ajal. Käenduslepingu kohaselt vastutab kostja II hageja ees nii põhi- kui kõrvalkohustuste täies ulatuses kõigi kostja I kohustuste täitmise eest. Hageja tegi krediidilepingu alusel kostjale I väljamakse 26.03.2025 ja kandis kostja I kontole nr XXX AS-is XXX 10 000,00 eurot ja 26.03.2025 samale kontole 5000 eurot. Hageja koostas väljamakse järel maksegraafikud põhiosale 10 000 eurot ja peale teist väljamakset põhiosale 15 000 eurot. Maksegraafikud koosnesid 12 osamaksest ja esimese osamakse tähtpäev oli 10.04.2025. Kostja ei ole lepingu täitmiseks ühtegi osamakset teinud. Hageja saatis lepingus märgitud e-posti aadressile kostjatele meeldetuletused 11.04.2025, 13.04.2025, 15.04.2025 ja 17.04.2025 ning sõnumid 17.04.2025 ja 05.05.2025 ja andis täiendava tähtaja kohustuse täitmiseks. 06.05.2025 saatis hageja kostjatele lepingu ülesütlemise avalduse ja ütles lepingu alates 07.05.2025 üles. Hagihinna kohaselt on riigilõiv käesolevalt hagiavalduselt 1 000 eurot (RLS § 59 lg 1 km RLS lisaga 1). Hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega (TsMS § 407 lg 1). Hageja menetluskulude nimekiri tagaseljaotsuse tegemise tarbeks: -Hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 1000 (üks tuhat) eurot Nõue 1. Hageja palub rahuldada hagi. 2. Ha Kostja vastuväited Kostja pöördus kohtu poole 16.06.2025 e-kirjaga, kohus selgitas vastuväidete esitamise kohustust oma 18.06.25 kirjaga. Kostja II esitas 18.06.2025 vastuse, milles ta teatas, et pole haiga nõus. Sisulisi vastuväiteid kostjad ei esitanud. Menetluse käik Kohus tegi pooltele ettepaneku kompromissi sõlmimiseks 9.07.2025 ja 07.08. 2025 ja andis tähtaja ja edastas pidas asjas korraldava istungi 6.10.2025 ning lõpetas eelmenetluse, sisuline arutamine toimus 11.11.2025 istungil. Kohtu põhjendused Kohtu hinnangul on hagi põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. Hageja ja kostja I vahel on sõlmitud krediidileping VÕS § 401 lg 1 mõttes. Krediidilepingule kohaldatakse VÕS § 401 lg 3 järgi laenulepingu sätteid. Laenulepingu puhul kohustub laenuandja andma teisele isikule rahasumma ja laenusaaja kohustub tagasi maksma laenusumma VÕS § 396 lg 1 järgi ja tasuma raha kasutamise eest intressi VÕS § 379 lg 1 järgi. Tähtajatu laenulepingu võib VÕS § 399 lg 1 p 1 ja 2 järgi erakorraliselt üles öelda, kui laenusaaja ei tasu osamakseid või intressi. VÕS § 114 lg 1 järgi tuleb anda kohustuse täitmiseks täiendav tähtaeg. Hagejal on krediidilepingu sõlmimisel kohustus veenduda laenusaaja krediidivõimelisuses. Hageja ja kostja II vahel on sõlmitud käendusleping VÕS § 142 lg 1 mõttes. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et kostja I esitas hagejale laenutaotluse (dtl 13) ning hageja ja kostja sõlmisid 22.10.2024 tähtajatu Hyba Business krediidilepingu nr XXX (dtl 14-15). Lepingu 2

põhitingimuste järgi on intress 2,08% kuus ja viivis 0,2% päevas. Krediit on hageja poolt kostjale I välja makstud kahes osas 26.03.2025 summas 10 000 eurot (dtl 18) ja 26.03.2025 summas 5000 eurot (dtl 21). Hageja koostas kostjale I maksegraafiku (dtl 22 ja 23), mille järgi oli tagasimakse kuupäevaks iga kuu 10. kuupäev. Kohus järeldab tõenditest, et hageja ja kostja I on lepingu sõlminud ning kokku leppindu krediidi tagastamise tingimustes ja intressis. 22.10.2024 käenduslepingu nr XXX (dtl 7-8), mille p 1.1 järgi käendas kostja II kõiki kostja I kohustusi, mis tulenesid krediidilepingust nr XXX. Kostja käenduse maksimaalne määr oli lepingu p 2.1 järgi 30 000 eurot ning käendus hõlmad lepingu p 2.3. järgi nii põhi kui ka kõrvalnõudeid. Käendusleping on kirjalikus vormis ja selles on määratletud käendaja vastutuse piirmäär, seega on täidetud ka VÕS § 142 lg 3 ja § 143 lg 2 nõuded. Kohtu hinnangul kogus hageja piisavalt informatsiooni kostja I krediidivõimelisuse hindamiseks. Hageja on kogunud kostja I XXX AS konto nr XXX väljavõte perioodil 01.08.2023 - 09.10.2024 (dtl 80); XXX AS konto nr XXX väljavõte perioodil 01.10.2023-09.10.2024 (dtl 84); kostja I XXX konto nr XXX väljavõte perioodil 01.10.2023-09.10.2024 (dtl 94), kostja I XXX konto nr XXX väljavõte perioodil 01.10.2023-09.10.2024 (dtl 125) ja käendaja konto väljavõte XXX AS konto nr XXX väljavõte perioodil 01.02.2024-09.10.2024 (dtl 211). Pangakonto väljavõtete kokkuvõte laekumiste kohta on näha, et kolme kuu keskmine käive oli 5086 eurot ja finantskohustusi on tasutud keskmiselt 2485 eurot/kuus Hageja analüüsis kostja I kasumiaruannet (dtl 261) ja bilanssi (dtl 262). Tegi päringud maksehäire registrisse nii kostja I kui ka kostja II kohta (dtl 268, 281) ja Taust.ee (dtl 269, 278), samuti Ametlikesse Teadaannetesse ning kohtulahendite päringu (dtl 277,dtl 278) ning maksu- ja tooliametile (dtl 280). Hageja viis läbi 09.10.2025 telefoniintervjuu (dtl 261, 266). Kostja II kohta tegi hageja rahvastikuregistri päringu (dtl 286) ja päringu käendajaga seotud äriühingute kohta (dtl 287). Kohtu hinnangul sai teha konto väljavõtetest järelduse, et kostja I oli krediidivõimeline 15 000 suuruse krediidi saamiseks ning kostja II oli käendajana samuti krediidivõimeline. Päringute vastustes ühtegi lepingu sõlmimist välistavat asjaolu ei esinenud. Hageja hinnang kostja I finantsnäitajatele on adekvaatne, kostja I oli likviidne 2024. aastal ja ajalooliste andmete põhjal ka eelnenud aastatel. Kostja II päringute vastustes välistavad asjaolud puuduvad, väljavõttel on sissetulek ning finantskohustused puuduvad. Hageja teavitas kostjaid korduvalt kohustuse täitmise vajadusest, saatis meeldetuletusi ning andis täiendava tähtaja kohustuse täitmiseks. Hageja on 11.04.2025, 13.04.2025, 15.04.2025 ja 17.04.2025 saatnud kostjale teated võlgnevuse kohta (dtl 24) ning sõnumid 17.04.2025 ja 05.05.2025 ja andis täiendava tähtaja kohustuse täitmiseks. Teated ja sõnumid on saadetud nii võlgnikule kui ka käendajale lepingus kokku lepitud kontaktidele, seega on kostjad need TsÜS § 69 lg 3 mõttes kätte saanud. Hageja saatis 06.05.2025 kostjatele lepingu ülesütlemise avalduse ja ütles lepingu alates 07.05.2025 üles (dtl 28). Lepingu ülesütlemise teade ja meeldetuletused on saadetud ka käendajale, järelikult oli käendaja teadlik kohustuse täitmata jätmisest. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt kokkulepitule ning VÕS § 108 lg 1 alusel on haejal õigus nõuda kohustuse täitmist nii võlgnikult kui ka käendajalt VÕS § 65 lg 1 alusel. Kostjatelt tuleb solidaarselt välja mõista põhivõlg 15 000 eurot ja intress 393,82 eurot, mis on 2,08 % kuus ja 0,068% päevas 27.03-07.05.2025 laenulepingu kehtivuse aja eest. Hageja on VÕS § 113 lg 1 järgi õigustatud nõudma viivist lepingus kokkulepitud määras kohustuse täitmisega viivitamise eest alates 11.04.2025, mis kostja I sattus makseviivitusse. Perioodi 11.04-29.05.2025 eest on viivist 727,50 eurot ning alates hagi esitamisest kuni kohtuotsuse täitmiseni 0,2 % päevas põhinõudelt, mis on 5490 eurot, kokku viivis 6217,5 eurot. 3

Hageja on määratlenud ka viivise ülempiiri 13 863,68 eurot. Kohus on seotud hageja nõudega. VÕS § 1131 lg 1 järgi on hageja õigustatud nõudma võla sissenõudmisega seotud sissenõudmiskulusid kuni 40 eurot. Hageja hinnakirjas on ärikliendile võla meeldetuletusteate saatmise hind 15 eurot (dtl 25). Hageja on kohtule ära näidanud, et on saatnud kostjatele võlateateid nii e-posti teel kui ka sõnumina. Kohus järeldab sellest, et kohustuse täitmisega viivitamise tõttu on hageja kandnud sissenõudmisega seotud kulusid. Tsiviilasja hinna määramine Hagihind on TsMS § 24 lg 1 ja 1§ 133 lg 2 järgi 27 086,32 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 162 lg järgi kannab menetluskulu pool, kelle kahjuks tehti kohtulahend, seega tuleb menetluskulu jätta solidaarselt kostjate kanda. Kostjatelt tuleb solidaarselt välj amõsita hageja tasutud riigilõiv 1000 eurot. Muid menetluskulusid hagejal ei ole. Menetluskuludelt tuleb TsMS § 177 lg 4 järgi tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates kohtulahendi jõustumisest kuni kohase täitmiseni. /digitaalselt allkirjastatud) Kai Härmand Kohtunik

4

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.