Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

EDASIKAEBAMISE KORD

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 420 lg 1 järgi hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. TsMS § 632 lg 1 alusel esitatakse kaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. 1/4

2-22-150727 Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks. TsMS § 415 lg 2 alusel võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.t. TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus ning tasuda kajalt kautsjon. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõiv (riigilõivuseadus § 59 lg 19), mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv kanda Rahandusministeeriumi arveldusarvele: SEB Pank EE571010220229377229 või Swedbank EE062200221059223099 või Luminor Bank EE221700017003510302 või LHV Pank EE567700771003819792 (viitenumbrita). Riigilõivu tasumise andmed esitada kohtule. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

OÜ GS Core esitas 27.12.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 1292,91 euro saamiseks. Kohus tegi 02.01.2023 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohus 22.03.2023 määrusega lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas 13.04.2023 Viru Maakohtule hagiavalduse kostja vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal (laenuandja) ja Kostja (laenusaaja) sõlmisid 28.07.2020 kirjalikus vormis laenulepingu (edaspidi laenuleping), mis koosneb hagiavaldusele lisatud eri- ja üldtingimustest, maksegraafikust, Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehest ja panga antud täiendavast lepingueelsest teabest (Lisa 2), mille alusel sai Kostja laenu 1300 eurot 3 aastaks lepingu lõpptähtpäevaga 10.08.2023, kohustusega tasuda igakuiseid makseid. Laenulepingu osaks on ka panga hinnakiri. Laenuleping, eelkõige eritingimused, sisaldavad kõiki tarbijakrediidilepingus avaldamiseks kohustuslikke andmeid. Laenuandja on laenusumma 1300 eurot 29.03.2020 välja maksnud ja leping hakkas (vähemalt VÕS § 408 lg 2 alusel) kehtima. Laenulepingu eritingimustes on avaldatud järgmine avaldamiseks kohustuslik teave lepingutingimuste kohta (millega on täidetud seaduse nõuded andmete avaldamiseks), mille põhjal on arvutatud ka lepingus avaldatud krediidi kulukuse määr: Laenusumma (väljamakse arvelduskontole): 1 300,00 € Laenujääk (sisaldab käesoleva lepingu tasu): 1 300,00 € Tagasimakse periood: 36 kuud 2/4

2-22-150727 Osamaksete arv: 36 Esialgne maksete kogusumma: 1 849,86 € Esialgne intressimäär: 19,90 % aastas 0,055 % päevas Esialgne viivitusintressi määr: 19,90 % aastas 0,055 % päevas Esialgne krediidi kulukuse määr aastas: 26,95 % Lepingutasu: 0,00 € Laenuhaldustasu: 2,90 € Ligikaudne osamakse suurus: 51,15 € Maksetähtaeg: Iga kuu 10. kuupäev või sellele eelnev pangapäev. Lepingus on avaldatud aastane krediidi kulukuse määr 26,95% ning see on arvestatud eeldusega, et laenusumma on 1300 eurot, mis võetakse kasutusele kohe, laenuperiood 36 kuud, intressimäär aastas 19,9%, laenuhaldustasu 2,90 eurot kuus, igakuine laenumakse on esimene makse 59,77 eurot, järgnevad 51,15 eurot, laenu tagastamine annuiteetgraafiku alusel igakuiste maksetega 10. kuupäevaks ja laenusaaja täidab lepingut kokkulepitud viisil. Laenulepingu krediidi kulukuse määr aastas on 26,95% ei ületa toona Eesti Panga viimati avaldatud eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra (30.05.2020 seisuga 20,52%) enam kui kolm korda. Lepingus kokkulepitud viivisemäär on avaldatud aasta- ja päevamäärana 19,90% aastas e 0,055% päevas, mis on võrdne lepingus kokkulepitud intressimääraga 19,90% aastas e 0,055% päevas ja on kooskõlas VÕS § 415 lg-ga 1 ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega. Lepingus on avaldatud tarbija poolt tasumisele kuuluvate maksete kogusumma 1849,86 eurot. Kostja oli laenulepingut sõlmides krediidivõimeline, mida mh kinnitab ka fakt, et kostja täitis lepingulisi kohustusi terve aasta jooksul. Enne laenulepingu sõlmimist kontrollis krediidiandja kostja krediidivõimet kostja enda esitatud andmete alusel, kontrollis kostja kontoväljavõtet, võimalikud maksehäired (maksehäireregistri päringu alusel). Samuti kuulus kostjale kinnisvara – korter Sillamäel. Kostja on lepingu kehtivuse ajal tasunud kaksteist makset, kõik neist tähtaegselt ja täpselt maksegraafikus kajastatud summades. Kostja on tasunud kokku 622,42 eurot, mis loeti järgmistes summades järgmiste nõudeliikide eest tasutuks: põhiosa 351,19 eurot, intress 236,43 eurot ja laenuhaldustasu 34,80 eurot. Kostja jäi viivitusse kõigi maksegraafikus sätestatud maksetega alates 2021. aasta septembri (10.09.2021) maksest. 09.12.2021 saatis laenuandja kostjale viimase hoiatusena tasulise (4,15 €) laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, sisult samuti meeldetuletuse, milles tuletas täitmata jäänud kohustusi meelde, palus 14-päevase täiendava tähtaja jooksul võla tasuda ning hoiatas, et võla tasumata jätmisel öeldakse laenuleping üles ning edastatakse nõue sissenõudmiseks inkassofirmale. Kostja võlga ei tasunud. 24.12.2021 ütles laenuandja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teatega laenulepingu üles ning nõudis kogu laenulepingu alusel võlgnetava summa tasumist. Ühtlasi teatas laenuandja nõude loovutamisest hagejale. Ülesütlemise eelse seisuga võlgnes kostja laenuandjale 4 kuu maksed (sept-dets) kogu ulatuses. Ülesütlemis- ja loovutamisteade saadeti kostjale kirjaga ja e-kirjaga lepingusse märgitud e-postiaadressil. Kostja suhtles laenuandjaga oma lepingusse märgitud e-postiaadressilt, seega oli see töötav aadress ja kostja sai ülesütlemisteate kätte selle saatmise päeval. Pärast lepingu lõppemist saatis võlausaldaja kostjale samuti tasulisi meeldetuletuskirju, hinnaga 4,15 eurot: 09.06.2022, 11.07.2022, 18.07.2022 ja 02.08.2022. Hageja nõue: põhiosa võlgnevus summas 948,81 eurot, intressivõlgnevus summas 63,53 eurot, laenuhaldustasu võlgnevus 11,60 eurot, võlg tasumata viivise osas hagi koostamise päeva seisuga 221,75 eurot (arvestamise periood 25.12.2021–13.04.2023), sissenõudekulude võlgnevus summas 33,20 eurot. Hageja esitab ka nõude mõista kostjalt välja hageja kasuks põhivõlalt arvestatud viivis 0,055 % päevas alates hagi esitamisele järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni, tehes seda kohtuotsuse tegemise päeva seisuga kindlas summas ja edasi protsendina põhivõlalt. Alternatiivselt palub hageja mõista kostjalt välja kõik maksetähtpäeva möödumisega sissenõutavaks muutunud summad ja TsMS § 369 alusel ka pärast hagi esitamist sissenõutavaks 3/4

2-22-150727 muutuvad summad, sh hagis nõutud viivise summa osaliselt intressina ning põhinõudena taotletud viivis ja edasiulatuv viivis põhjendatud ulatuses. Viru Maakohus 04.04.2023 määrusega võttis hagi menetlusse. Kohtumäärus ja hagi toimetati kostjale 24.04.2023 isiklikult allkirja vastu. Kostjale oli määratud hagile vastuse esitamiseks 14 päeva hagi kättetoimetamisest arvates. Kohtu määratud tähtajaks ei ole kostja kohtule vastanud. Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel. Kuna kostja vastuväiteid hagile ei esitanud, leiab kohus, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle ning hagi kuulub rahuldamisele kogu haginõude ulatuses. TsMS § 444 lg 3 ja 4 järgi võib tagaseljaotsusest kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta või põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Hagi on tõendatud kostja omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2, § 76, § 100, § 101, § 108, § 113 lg 1, 1132 lg 1, § 164 jj, § 401 lg 1, TsMS § 367. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja kantud menetluskulud, sealhulgas vajalikud kohtuvälised kulud, kannab kostja. TsMS § 174 lg 1 ja 2 järgi määrab kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Hageja menetluskulu on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 280 eurot ja 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse kulu. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks 300 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS § 177 lg 4. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Šabarova kohtunik

4/4

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.