Andrei Bražnikovi, Andres Kampuse ja Sergei Volkovi avaldus XXXXXXXXXXX korteriühistu 27. mai 2024 üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 25. veebruari 2025 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Andrei Bražnikovi ja Sergei Volkovi määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg Menetlusosalised ja nende esindajad
Kirjalik menetlus Avaldajad Andrei Bražnikov (isikukood XXXXXXXXXXX) Sergei Volkov (isikukood XXXXXXXXXXX) Andrei Bražnikovi ja Sergei Volkovi lepinguline esindaja Marina Suhnjova Andres Kampus (isikukood XXXXXXXXXXX) Puudutatud isikud Oksana Rusman (isikukood XXXXXXXXXXX) Liudmila Timofeeva (isikukood XXXXXXXXXXX) Igor Semjonov (isikukood XXXXXXXXXXX) Sergei Gorkov (isikukood XXXXXXXXXXX)
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Viru Maakohtu 25. veebruari 2025 määrus. Saata tsiviilasi tagasi Viru Maakohtule Andrei Bražnikovi, Andres Kampuse ja Sergei Volkovi avalduse uueks menetlemiseks.
2.Rahuldada Andrei Bražnikovi ja Sergei Volkovi määruskaebus osaliselt. Edasikaebamise kord
Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
1.Andrei Bražnikov, Andres Kampus ja Sergei Volkov (avaldajad) esitasid 4. juunil 2024 avalduse, milles taotlesid XXXXXXXXXXX korteriühistu (puudutatud isik, korteriühistu) 27. mai 2024. a üldkoosoleku kõigi otsuste kehtetuks tunnistamist ja menetluskulude jätmist puudutatud isiku kanda. Avaldajatele kuuluvad korteriomandid XXXX, asuvas kortermajas, nad on korteriühistu liikmed. 27. mail 2024 toimus korteriühistu üldkoosolek, mille päevakorras oli juhatuse liikmete tagasikutsumine umbusalduse tõttu ja uue juhatuse valimine. Juhatusest kutsuti tagasi Juri Golubtsov, Natalia Kuznetsova ja Oksana Rusman ning uuteks juhatuse liikmeteks valiti Liudmila Timofeeva, Igor Semjonov ja Sergei Gorkov (uued juhatuse liikmed). Tagasikutsumist põhjendati sellega, et juhatuse esimehe palk on liiga suur ja koos esimehega tuleb tagasi kustuda kogu juhatus. Ei tuginetud sellele, et juhatuse liikmed ei oleks täitnud oma kohustusi, mistõttu puudus tagasikutsumiseks alus ja otsus on vastuolus korteriühistu põhikirjaga. Põhikiri ei näe ette juhatuse tagasikutsumist usalduse kaotuse tõttu. Väited tagasikutsutud juhatuse liikmete käitumise ja kohustuste rikkumise kohta on paljasõnalised. Iga rikkumine ei too kaasa usalduse kaotust. Keegi pole nõudnud majandamiskulude arvestamist vastavalt kinnistusraamatusse kantud pindalale. Töölepingu seaduses sisustatakse usalduse kaotust varguse ja pettuse kaudu, avaliku teenistuse seaduses tahtliku rikkumisega varalise kahju tekitamise kaudu. Ei ole tõendatud, et tagasikutsutud juhatuse liikmed oleks teinud midagi sarnast. Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 29 lg 1 järgi on juhul, kui koosoleku kokkukutsumise korda on rikutud, koosoleku otsused tühised, väljaarvatud kui koosolekul osalevad või on esindatud kõik korteriomanikud. 27. mai 2024 üldkoosolekul osales 68 korteriomanikku 108-st. Üldkoosoleku otsus tuleb tunnistada kehtetuks. Juhatusse kolme uue liikme valimise otsus on kehtetu ja vastuolus põhikirjaga, sest põhikirja p 35 järgi on juhatus 3-liikmeline. Kui seniste juhatuse liikmete tagasikutsumiseks ei olnud alust, ei saanud juhatusse liikmeid juurde valida. Avaldajad juhtisid tähelepanu, et üldkoosolekul ei arutatud ega hääletatud esindusõiguse erisusi, mis on registrisse kantud ekslikult. Korteriühistu üldkoosolek võttis küll 2. oktoobri 2024 vastu uue samasisulise otsuse, kuid see on samuti vaidlustatud (ts. asi nr 2-24-15465).
2.Tagasikutsutud juhatuse liikmed esitasid korteriühistu nimel seisukoha, milles toetasid avaldust. Otsus on vastuolus korteriühistu põhikirja p-ga 42, sest juhatuse tagasikutsumist nõudnud inimesed ei põhjendanud, milles seisneb juhatuse liikmete kohustuste süstemaatiline täitmata jätmine. Juhatuse kohustused on loetletud põhikirja p-s 36. See, et juhatuse esimehe palk tundub liikmetele liiga suur, ei tähenda, et juhatus ei täidaks oma kohustusi ega mõjuta 2
kohustuste täitmist. Teiste juhatuse liikmete tagasikutsumist ei põhjendatud. Koosoleku protokollis nimetatud usalduse kaotus ei kajasta tegelikult koosolekul räägitut. Revisjoniaktides on viited nii juhatuse koosolekutele kui ka üldkoosolekutele. Juhatuse koosolekute protokollide edastamata jätmine ei kvalifitseeru kohustuste oluliseks rikkumiseks, nende avaldamine ei kuulu korteriühistu põhikirja, Oksana Rusmaniga sõlmitud lepingu ega seaduse järgi juhatuse kohustuste hulka. Ei ole tõendatud, et tagasikutsutud juhatuse liikmete tegevus oleks korteriühistut oluliselt kahjustanud. Põhikirja p-i 28 järgi kehtestab juhatuse liikmete tasustamise alused ja korra üldkoosolek. Vaidlustatud otsusest ei nähtu, et üldkoosolek oleks juhatuse esimehele makstavat tasu muutnud. Seega ei kaasnenud juhatuse vahetusega esimehe palga vähenemist. Kuna juhatuse tagasikutsumine ei ole kehtiv, ei saanud valida ka uusi juhatuse liikmeid.
3.Uued juhatuse liikmed esitasid seisukoha, milles nad avaldajate nõudeid ei tunnista ning leiavad, et avaldus tuleb jätta rahuldamata. Korteriomanikud otsustasid juhatuse ümber valida, sest kahe aasta jooksul ei saanud nad juhatuselt teavet juhatuse koosolekute ega otsuste kohta. Korteriühistu põhikirja p 39 kohaselt peavad juhatuse koosolekud toimuma mitte harvem kui kord kvartalis ja otsustest peab korteriomanikke teavitama infotahvli kaudu. Samuti ei suutnud juhatus tagada, et arveldamisel kasutataks kinnistusraamatus märgitud korteri pindala. See tekitas juhatuse tegevuse suhtes umbusaldust. Kohtule esitatud revisjoniakte ei koostanud üldkoosoleku määratud revident. Oksana Rusman suhtus korteriomanikesse üleolevalt ning Natalia Kuznetsova ja Juri Golubtsov eemaldusid korteriühistu juhtimisest. Uue juhatuse valimisega näitasid korteriomanikud, et ei soovi seniste juhatuse liikmete volituste pikendamist, mis oli algselt päevakorras. Üldkoosolekul on põhikirja p 28.8 järgi õigus juhatus ennetähtaegselt tagasi kutsuda.
20.oktoobril 2024 esitasid uued juhatuse liikmed kohtule korteriühistu 2. oktoobri 2024 üldkoosoleku otsuse, millega on kinnitatud vaidlustatud otsust juhatuse liikmete Juri Golubtsovi, Natalia Kuznetsova ja Oksana Rusmani tagasikutsumise ja uute juhatuse liikmete Liudmila Timofejeva, Igor Semjonovi ja Sergei Gorkovi valimise kohta.
MAAKOHTU LAHEND
4.Viru Maakohus jättis 25. veebruari 2025 määrusega avalduse rahuldamata ja menetluskulud avaldajate kanda. Maakohus tuvastas, et 27. mai 2024 üldkoosoleku kutsus 22 korteriomaniku nõudel kokku juhatus. Juhatuse liikmete määramine ja tagasikutsumine kuulub mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 19 lg 1 p 2 järgi üldkoosoleku pädevusse. Koosoleku kokkukutsumist nõudnud korteriomanikud põhjendasid juhatuse tagasikutsumise soovi sellega, et juhatuse juhtimisstiil ei vasta korteriühistu liikmete huvidele ja juhatus on kaotanud usalduse. Määruse kohaselt ei ole juhatuse tagasikutsumise otsus vastuolus korteriühistu põhikirja p-ga
42.MTÜS § 28 lg 3 sätestab, et põhikirjas võib ette näha, et juhatuse liikme võib tagasi kutsuda üksnes kohustuste olulisel määral täitmata jätmise või võimetuse korral mittetulundusühingut juhtida või mõnel muul mõjuval põhjusel. Kuna usalduse kaotus tekib enamasti juhatuse liikmete igapäevase tegevuse või korteriomaniku või korteriühistu huvide olulise kahjustamise tulemusena, siis võib korteriühistu liikmete huvidega vastuolus olev juhtimisstiil olla alus juhatuse tagasikutsumiseks. Koosolek oli korteriühistu põhikirja p-i 32 kohaselt otsusevõimeline. Üldkoosolekul ei rikutud oluliselt seaduse või põhikirja nõudeid. 3
MÄÄRUSKAEBUS JA VASTUVÄITED
5.Andrei Bražnikov ja Sergei Volkov (kaebajad) esitasid määruskaebuse, milles taotlevad Viru Maakohtu 25. veebruari 2025 määruse tühistamist ning korteriühistu 27. mai 2024 üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamist. Kaebajad taotlevad menetluskulude jätmist solidaarselt Liudmila Timofeeva, Igor Semjonovi ja Sergei Gorkovi kanda. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on õiguskindluse tagamiseks vaja eristada, kas korteriühistu saab lepingu juhatuse liikmega lõpetada igal ajal (MTÜS § 28 lg 2) või üksnes kohustuste olulisel määral täitmata jätmisel või võimetuse korral mittetulundusühingut juhtida või mõnel muul mõjuval põhjusel (MTÜS § 28 lg 3). Maakohus ei selgitanud pooltele tõendamiskoormist ega arutanud asjaolusid ega õiguslikku kvalifikatsiooni. Seetõttu ei ole maakohtu määrus õiguslikult põhjendatud. Maakohus rikkus uurimispõhimõtet, ei hinnanud kõiki tõendeid ega tuvastanud asjaolusid. Kaebajad esitasid maakohtus tõendid, et juhatuse tagasikutsumine oli vastuolus korteriühistu põhikirja p-ga 42 ja MTÜS § 28 lg-ga 3: korteriühistu põhikiri, vaidlustatud koosoleku protokoll ja salvestus, kaks kontrollimise akti, juhatuse esimehe leping ning Natalja Kuznetsova ja Juri Golubtsovi seletuskirjad. On tõendamata, et juhatuse liikmed oleks jätnud oma kohustused süstemaatiliselt täitmata. Maakohus jättis eelnimetatud tõendid hindamata ega selgitanud, miks ta ei nõustu avaldajate väidetega, vaid hindab asjaolusid erinevalt. Maakohtu järeldus põhineb ühel tõendil – koosoleku kokkukutsumist nõudnud korteriomanike avaldusel. Sellega ei saa tõendada usalduse kaotust. Ei ole täpsustatud juhtimisstiili sisu ega seda, kuidas saab juhtimisstiil viia usalduse kaotuseni. Esitatud tõenditest nähtub, et Oksana Rusman kutsuti tagasi liiga suure töötasu tõttu ning Natalja Kuznetsova ja Juri Golubtsov seetõttu, et nad tuleb tagasi kutsuda koos juhatuse esimehega. Maakohus ei hinnanud, millist kohustust rikkusid Natalja Kuznetsova ja Juri Golubtsov. Ei ole ka hinnatud väidet pindala arvestamise kohta majandamiskulude jaotamisel. Väide koosolekute pidamata jätmise kohta on ümber lükatud revisjoniaktidega. Kuna ei ole tõendatud ega üldkoosolekul tuginetud sellele, et Oksana Rusman, Natalja Kuznetsova ja Juri Golubtsov ei täitnud süstemaatiliselt juhatuse liikme kohustusi, ei olnud üldkoosolek õigustatud neid tagasi kutsuma. Maakohus ei tõlgendanud korteriühistu põhikirja p-i 42 ja MTÜS § 28 lg-t 3 ega kontrollinud, kas tagasikutsumise eeldused olid täidetud. Kohaldada tuleb võlaõigusseaduse kohustuse rikkumise regulatsiooni. VÕS § 104 lg 4 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. Peab arvestama kohtupraktikaga, mille kohaselt peab osaniku tegevuse tagajärg või mõju tema osanike ringist väljaarvamise õigustamiseks olema sedavõrd intensiivne, et see muudab eesmärgi, milleks osaühing on asutatud, saavutamise võimatuks või ohustab seda oluliselt või kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei saa mõistlikult eeldada, et osaühing taluks edaspidi kõnealuse isiku osanikuks olemist (RKTKo 2-20-17189, p 17). Umbusaldust ei saa võrdsustada oma kohustuste olulisel määral täitmata jätmisega. Kuna juhatuse tagasikutsumise otsus on kehtetu, ei saanud valida ka uusi juhatuse liikmeid, sest korteriühistu põhikirja p 35 piirab juhatuse liikmete arvu kolmega.
6.Uued juhatuse liikmed vaidlevad määruskaebusele vastu ning taotlevad selle rahuldamata jätmist. Vastuväidete kohaselt on maakohus analüüsinud, miks üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamiseks puudub alus. Seadus annab korteriomanikele õiguse kutsuda juhatuse liige tagasi mitte ainult kohustuste rikkumise, vaid ka usaldamatuse korral. Üldkoosolek oli pädev otsuseid vastu võtma, kvooruminõue oli täidetud, koosoleku läbiviimise või hääletamise korda ei rikutud. 4
Ei ole tõendatud, et juhatuse liikmete tagasikutsumine oleks seadusevastane. Kaebajad ise koosolekul ei osalenud ja nende seisukohad põhinevad teiste inimeste arvamustel. Maakohus vaatas läbi kõik tõendid, lähtus uurimispõhimõttest, andis pooltele võimaluse esitada oma seisukohad. Menetluskulud tuleb jätta kaebajate kanda.
7.Andres Kampus teatas, et ei ole põhjust tunnistada korteriühistu 27. mai 2024 üldkoosoleku otsuseid kehtetuks ja ta on maakohtu otsusega rahul.
8.Tagasikutsutud juhatuse liikmed toetavad määruskaebust. Ei ole tõendatud, et nad oleksid rikkunud oma kohustusi või kahjustanud korteriühistu huve, mistõttu ei olnud nende tagasikutsumine korteriühistu põhikirjaga kooskõlas. Maakohus seda arvesse ei võtnud, vaid on jätnud tõendid hindamata ning sellega rikkunud uurimispõhimõtet ja selgitamiskohustust.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 667 lg 2 alusel tühistada ning tsiviilasi tuleb saata tagasi maakohtule uueks lahendamiseks. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.
10.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 38 lg 4 ja KrtS § 29 lg 2 kohaselt esitatakse korteriühistu üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise nõue korteriühistu vastu. Avalduses on avaldajad korteriühistu küll märkinud, kuid maakohtu menetluses on korteriühistu esindajatena esitanud seisukohti tagasikutsutud juhatuse liikmed ja vaidlustatud määruses korteriühistut menetlusosaliste hulgas ei ole. Maakohus on kaasanud uued juhatuse liikmed füüsiliste isikutena ja on arusaamatu, kes esindas korteriühistut või kas korteriühistu menetluses üldse osales.
11.Ringkonnakohus juhib tähelepanu sellele, et seadus ei seo juhatuse liikmete volituste tekkimist ja lõppemist registrikandega. Juhatuse liikme volitused tekivad ja lõpevad üldkoosoleku otsusest. See tuleneb KrtS § 24 lg-st 1 ning MTÜS § 19 lg 1 p-st 2, § 28 lg-test 1 ja 32. Kui vaidlustatakse korteriühistu üldkoosoleku otsus, millega kutsuti tagasi senised juhatuse liikmed ja valiti uued, esindab kohtumenetluses korteriühistut seega uus juhatus. Praeguses asjas ei väida avaldajad ka sisuliselt, et otsus oleks tühine, vaid tuginevad otsuse kehtetusele. Kuna otsus kehtib, kuni seda pole kehtetuks tunnistatud, on tagasikutsutud juhatuse liikmete volitused eelduslikult lõppenud, neid ei saa menetluses käsitada korteriühistu esindajatena ja Oksana Rusmani volituse alusel esitatud seisukohti korteriühistu seisukohtadena. Maakohtu käsitluse kohaselt jääb ka arusaamatuks, mille üle vaidlus üldse on, kui korteriühistu avaldust toetab. Vandeadvokaat Ilya Zuev esindas enda teate kohaselt uusi juhatuse liikmeid kui füüsilisi isikuid, ringkonnakohtule on ta teatanud, et tema volitused on lõppenud. Seega ei saa ringkonnakohus ka uute juhatuse liikmete seisukohti omistada korteriühistule.
12.Vaidlust korteriühistu üldkoosoleku otsuse kehtivuse üle ei saa lahendada ilma korteriühistu osaluseta. Kuna praeguses menetluses ei ole korteriühistu asja materjalide järgi osalenud, ei saa ringkonnakohus ise asja sisuliselt lahendada, vaid see tuleb saata maakohtule uueks lahendamiseks. Maakohtul tuleb asja uuel lahendamisel kaasata menetlusse korteriühistu kehtivate volitustega juhatuse liikmete kaudu.
13.Menetluskulude jaotuse otsustab maakohus TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi asja uuel läbivaatamisel. 5
(allkirjastatud digitaalselt)
6
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.