Tallinna Ringkonnakohus Ele Liiv, Krista Kirspuu ja Peeter Pällin
Kohtukoosseis
Määruse tegemise aeg ja koht
04.05.2026, Tallinn
Tsiviilasja number
2-20-17189
Tsiviilasi
GLI Energia OÜ ja GLI Holding OÜ hagi X-i vastu osaniku väljaarvamise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 06.08.2025 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
X-i ning GLI Energia OÜ ja GLI Holding OÜ määruskaebused
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja I GLI Energia OÜ (registrikood 12248604) Hageja II GLI Holding OÜ (registrikood 11067332) Hagejate lepinguline esindaja advokaat Harles Veersalu Kostja X (isikukood XXX), lepingulised esindajad vandeadvokaadid Elmer Muna ja Kadri Lember
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta asja materjalide juurde X-i poolt määruskaebemenetluses esitatud tõend.
2.Tühistada Harju Maakohtu 06.08.2025 määrus osas, millega maakohus jättis
menetluskulud poolte endi kanda (resolutsiooni punkt 2) ning teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta kuni 05.04.2021 tekkinud menetluskulud poolte endi kanda ning alates 06.04.2021 tekkinud menetluskulud solidaarselt GLI Energia OÜ ja GLI Holding OÜ kanda. Ülejäänud osas jätta maakohtu määrus muutmata.
3.Rahuldada X-i määruskaebus ning jätta GLI Energia OÜ ja GLI Holding OÜ määruskaebus rahuldamata.
4.Jätta määruskaebuste menetlemisega seonduvad menetluskulud solidaarselt GLI Energia OÜ ja GLI Holding OÜ kanda.
5.Määruse tervikresolutsioon kehtib järgmises sõnastuses:
5.1.Jätta GLI Energia OÜ ja GLI Holding OÜ hagi X-i vastu osaniku väljaarvamise nõudes läbi vaatamata.
5.2.Jätta kuni 05.04.2021 tekkinud menetluskulud poolte endi kanda ning alates 06.04.2021 tekkinud menetluskulud solidaarselt GLI Energia OÜ ja GLI Holding OÜ kanda.
5.3.Jätta määruskaebuste menetlemisega seonduvad menetluskulud solidaarselt GLI Energia OÜ ja GLI Holding OÜ kanda.
Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast määruse jõustumist. Asjaolud ja menetluse käik
1.GLI Holding OÜ (hageja I) ja GLI Energia OÜ (hageja II) esitasid 20.11.2020 Harju Maakohtule hagiavalduse X-i (kostja) vastu tema kui osaniku osaühingutest väljaarvamise nõudes.
1.1.Hagiavalduse kohaselt on hageja II hageja I osanik ning hageja I on omakorda GreenGas Energy OÜ osanik. Kostja on hagejate osanik ning ühtlasi GreenGas Energy OÜ juhatuse liige. Kostja tegi GreenGas Energy OÜ juhatuse liikmena ja hagejate osanikuna tehinguid, mille tulemusena võõrandati GreenGas Energy OÜ ainsaks varaks olev biometaani tootmise ettevõte tema endaga seotud isikutele Rohegaas OÜ-le ja GreenGas OÜ-le. Kostja on kahjustanud GreenGas Energy OÜ osaniku hageja I ning viimase osaniku hageja II varalisi
õigusi. Kostja ei ole hagejate varaliste õiguste kahjustamist lõpetanud ning see annab aluse kostja väljaarvamiseks hagejate osanike ringist äriseadustiku (ÄS) § 167 lg 1 alusel.
1.2.Hageja I palub arvata kostja välja hageja I osanike hulgast ning müüa kostjale kuuluv osa hageja I teiste osanike vahelisel enampakkumisel. Hageja II palub arvata välja hageja II osanike hulgast ning müüa kostjale kuuluv osa hageja II teiste osanike vahelisel enampakkumisel.
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus selle rahuldamata jätta.
3.Maakohus jättis hagi 06.04.2021 määrusega tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata. Maakohus märkis, et kostja kinkis talle kuulunud osad 05.04.2021 oma abikaasale Y-ile. Kuna kostja ei ole enam osade omanik, siis ei ole hagejate nõude rahuldamine kostja osanike hulgast väljaarvamiseks ja tema osaluse müümiseks õiguslikult võimalik.
4.Tallinna Ringkonnakohus tühistas 29.06.2021 määrusega maakohtu 06.04.2021 määruse ja saatis asja tagasi maakohtule menetluse jätkamiseks. Kohus saab vaatamata kostja osanikustaatuse lõppemisele lahendada vaidluse selliselt, nagu osa kinkimist ei oleks toimunud.
5.Maakohus tegi 07.12.2021 otsuse, millega jättis hagi rahuldamata ning menetluskulud solidaarselt hagejate kanda.
4.Tallinna Ringkonnakohus tühistas 06.05.2022 otsusega maakohtu otsuse ning tegi uue otsuse, millega rahuldas hagejate hagi, arvas kostja hagejate osanike hulgast välja ja määras müüa talle kuuluvad osad osanikevahelisel enampakkumisel täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
5.Riigikohus tühistas 26.04.2023 otsusega maakohtu 07.12.2021 ja ringkonnakohtu 06.05.2022 otsused ning saatis asja tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks.
5.1.Kohtud ei ole pooltele selgitanud, mis on osaniku väljaarvamise eeldused ning kuidas jaguneb nende vahel tõendamiskoormis. Tuvastamata on jäänud asjaolu, kas kostjale on tagatud osaluse kaotuse eest õiglane hüvitis.
5.2.Ebaõige on ringkonnakohtu seisukoht, et osade üleandmise käsutustehingud on heade kommete vastased. Praegusel juhul võiksid käsutustehingud olla heade kommetega vastuolu tõttu tühised eelkõige juhul, kui kohus tuvastab, et osade käsutamise ainus eesmärk oli hagejate kahjustamine. Asja uuel läbivaatamisel peab maakohus osade käsutustehingute kehtivust uuesti hindama. Lisaks peab maakohus välja selgitama, kas vaidlusalused osad kuuluvad kostja lahusvara või abikaasade ühisvara hulka, sest sellest sõltub, millised on käsutustehingute tagajärjed ning millisel viisil on hagejatel võimalik hagi eesmärke saavutada. Kui osad kuuluvad abikaasade ühisvara hulka ning ühe abikaasa puhul on täidetud osaühingust väljaarvamise eeldused, on abikaasade kui ühiste osanike väljaarvamiseks osaühingust ja sellekohaste tahteavalduste asendamiseks vajalik esitada hagi mõlema abikaasa vastu. Kui aga maakohus tuvastab, et osaühingute osad kuulusid käsutamise hetkel kostja lahusvara hulka ning kostja on need osad kehtivalt võõrandanud oma abikaasale, siis ei ole kostja enam hagejate osanik. Sellisel juhul
võib hagi olla muutunud õiguslikult perspektiivituks, mistõttu võib maakohus jätta hagi läbi vaatamata (TsMS § 423 lg 2).
6.Kostja esitas asja uuel läbivaatamisel maakohtus 12.02.2024 taotluse hagi läbivaatamata jätmiseks. Osad kuulusid kostja lahusvara hulka. Hageja I registrikaardilt nähtub, et kostja omandas hageja I osa 31.11.2015, mil ta oli abielus C-iga ning abieluvararegistri kohaselt kehtis abikaasadel varalahususe varasuhe. Hageja II registrikaardilt nähtub, et kostja oli hageja II üks asutajatest ning talle kuulus selle osa alates 08.09.2004. Sel ajal ei olnud kostja abielus. Lisaks on mõlema osa kinkelepingutes kinnitatud, et kuigi kostja on kingisaajaga abielus, kohaldatakse nende varalistele suhetele lahusvara varasuhet ning lepingu eseme on kostja omandanud eelmise abielu kestel, kuid ta on sõlminud oma eelmise abikaasaga ühisvara jagamise lepingu, mille kohaseltkuulub lepingu ese tema lahusvara hulka. Samuti nähtub abieluvararegistrist, et kostja ja Y valisid abielludes varasuhteks varalahususe varasuhte. Seega ei ole hagejate nõude rahuldamine enam õiguslikult võimalik.
7.Hagejad palusid oma 01.04.2024 seisukohas jätta kostja taotlus rahuldamata. Hagejad viitasid ringkonnakohtu 29.06.2021 määruse seisukohtadele. Osade käsutamisel ei olnud muud eesmärki, kui tõkestada tsiviilasja menetlust ning vältida osade võõrandamist ÄS § 167 ettenähtud korras. Varatute äriühingute osade tasuta võõrandamisel ei saanud olla ka mis tahes majanduslikku eesmärki ega sisu, st tehingud olid tehtud eesmärgiga hagejaid kahjustad. Maakohtu määrus
8.Maakohus jättis hagi TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata, sest hagiga ei ole võimalik taotletavat eesmärki saavutada. Maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda.
8.1.Hagejate nõude aluseks on ÄS § 167 lg 1, mille kohaselt võib kohus osaühingu hagi alusel osaniku osaühingust välja arvata, kui osanik on oma kohustuse mõjuva põhjuseta olulisel määral täitmata jätnud või on muul viisil osaühingu huve oluliselt kahjustanud ega ole kohustust täitnud ega kahjustamist lõpetanud, vaatamata ka osaühingu kirjalikule hoiatusele.
8.2.Kostja oli hagi esitamise ajal hagejate osanik, kuid võõrandas 05.04.2021 kinkelepingutega mõlemad osad oma abikaasale Y-ile. Kostja oli hageja I osa omandanud 30.11.2015, mil ta oli kostja abielus C-iga, abikaasad olid valinud varalahususe varasuhte. Kostja oli üheks hageja II asutajateks, hageja II kanti registrisse 08.09.2004. 05.04.2021 lepingute p 2.1.9 kohaselt kinkija avaldas, et on perekonnaseisult abielus kingisaajaga, abikaasade varalistele suhetele kohaldatakse lahusvara varasuhet, lepingu eseme on ta omandanud eelmise abielu kestel, kuid ta on sõlminud oma eelmise abikaasaga ühisvara jagamise lepingu, mille kohaselt kuulub lepingu ese tema lahusvara hulka. Kostja ja Y on valinud varalahususe varasuhte. Nimetatud asjaoludel ei saanud hagejate osad olla kostja ja Y-i ühisvara, tegemist oli eelmise abielu kestel omandatud varaga ning kostja ja Y olid valinud ka varalahususe. Hagejad nimetatud asjaoludele vastu ei vaielnud ega toonud välja ka muid asjaolusid, mis võiksid seoses osade kuuluvusega tähendust omada.
8.3.Hagejad on seisukohal, et kostja ei ole osasid Y-ile kehtivalt võõrandanud, kinkelepingud, sh käsutustehingud, olid vastuolus heade kommetega. Ringkonnakohus andis
oma 06.05.2022 otsuse p-s 14.2 hinnangu hagejate poolt välja toodud asjaoludele seoses käsutustehingute kehtivusega ning leidis, et kinkelepingute ainsaks eesmärgiks sai olla osaühingu nimel tegutsevate osanike õiguste teostamise takistamine. Ringkonnakohtu hinnangul on selline eesmärk taunitav ja ebamoraalne, mistõttu on osade võõrandamise tehingud vastuolus heade kommetega ja TsÜS § 86 lg 1 järgi tühised. Riigikohus, arvestades ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolusid, sellise järeldusega ei nõustunud ning selgitas, et praegusel juhul võiksid käsutustehingud olla heade kommetega vastuolu tõttu tühised eelkõige juhul, kui kohus tuvastaks, et osade käsutamise ainus eesmärk oli hagejate kahjustamine. Hagejad ei ole oma vastuses välja toonud ühtegi uut asjaolu seoses osade käsutamise eesmärgiga. Asjaolusid, nagu kinkelepingute sõlmimise aeg, majanduslikult mõtteka eesmärgi puudumine ning et tehingute teiseks pooleks oli kostja abikaasa, oli viidatud ringkonnakohtu lahendis käsitletud, kuid Riigikohus leidis, et nende asjaolude alusel ei saa teha järeldust, et osade käsutamise ainus eesmärk oli hagejate kahjustamine. Tulenevalt TsMS § 693 lg-st 2 on Riigikohtu otsuses esitatud seisukohad õigusnormi tõlgendamisel ja kohaldamisel sama asja uuesti läbivaatavale kohtule kohustuslikud. Olukorras, kus asjaolud, millele hagejad tuginevad seoses käsutustehingute väidetava tühisusega on jäänud samaks, ei ole maakohtul võimalik teha Riigikohtust teistsugust järeldust. Seega on käsutustehingud kehtivad.
8.4.Kuna hagejate osad kuulusid nende käsutamise ajal kostja lahusvara hulka ning kostja võõrandas need kehtivalt Y-ile, siis ei ole kostja enam hagejate osanik. Riigikohtu seisukohast tulenevalt on hagi muutunud seega õiguslikult perspektiivituks. Seejuures ei oma tähendust, et varasemalt jäi kostja taotlus hagi läbivaatamata jätmiseks rahuldamata. Samuti ei oma tähendust ringkonnakohtu 29.06.2021 määruses toodud seisukohad osas, milles need erinevad Riigikohtu 26.04.2023 otsuses esitatud seisukohtadest. Riigikohus leidis, et osade kehtival võõrandamisel menetluse kestel on hagi muutunud õiguslikult perspektiivituks (p 38.3), hagi eesmärgiks on kahjustavalt käitunud osaniku osa võõrandamine (p 36), s.o, et konkreetne isik ei oleks enam osanik. Seega tuleb hagi jätta TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata.
8.5.Maakohus märkis, et kuigi üldreegli kohaselt kohaldub menetluskulude jaotuse puhul TsMS § 168 lg 2, on praegusel juhul põhjendatud jätta menetluskulud TsMS § 162 lg 4 alusel poolte endi kanda. Kostja oli hagi esitamise ajal hagejate osanik. Riigikohus leidis oma 26.04.2023 lahendis, et kohute tuvastatud asjaolude põhjal oli kostja tegevus kvalifitseeritav osaniku lojaalsuskohustuse olulise rikkumisena hagejate suhtes, lisades täiendavalt, et GreenGas Energy OÜ ärivõimalus oli praegusel juhul hagejatele omistatav ja kostjal oli keelatud asuda seda realiseerima GreenGas OÜ ja ROHEGAAS OÜ kaudu, jättes hagejad kasusaajate ringist välja. Hagejatele seega menetluse põhjustamist ette heita ei saa. Hagi esitamise ajal aluseid hagi menetlusse võtmisest keeldumiseks või selle läbi vaatamata jätmiseks ei olnud, hagi muutus perspektiivituks menetluse kestel kostjast tulenevate asjaolude tõttu. Järgides Riigikohtu lahendis toodud käsitlust osaniku väljaarvamise hagi eesmärgi kohta, on kostja sisuliselt pärast hagi esitamist hagiga taotletud eesmärgi täitnud, st hagejad on menetluse tulemusena enda soovitu saavutanud. Nimetatud asjaoludel oleks menetluskulude hagejate kanda jätmine äärmiselt ebaõiglane ning ebamõistlik. Kostja määruskaebus
9.Kostja esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada menetluskulude jaotuse osas ning teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta kostja menetluskulud alates 06.04.2021 solidaarselt hagejate kanda. Hagejad pöördusid samade väidete ja alustega kohtu poole tsiviilasjas 2-20-5086, mistõttu taotles kostja nende kahe asja ühendamist ühte menetlusse. Kostja eesmärgiks oli mh vältida täiendavaid menetluskulusid. Hagejad sellega ei nõustunud ning taotlesid menetluse jätkamist. Riigikohtu seisukohale tuginedes muutus hagi perspektiivituks menetluse kestel kostjast tulenevate asjaolude tõttu ning kostja oli sisuliselt hagiga taotletud eesmärgi täitnud. Asjaolu, et kostja võõrandas osalused, sai hagejatele teatavaks juba kostja 06.04.2021 menetlusdokumendi kaudu. Riigikohtu poolt osundatud varalahususe kokkuleppest pidid hagejad olema teadlikud hiljemalt 25.06.2021, mil Y esitas tsiviilasjas nr 2-20-5086 omapoolsed seisukohad. Hagejad peavad kandma kostja menetluskulud, kuid neid saab siiski vähendada enne 06.04.2021 tehtud kulutuste võrra. Hagejate määruskaebus
10.Hagejad esitasid määruskaebuse, milles paluvad maakohtu määruse tühistada ja saata asi tagasi maakohtule menetluse jätkamiseks. Kostja võõrandatud osadele kohaldub TsMS § 210 lg 2, mistõttu ei saa pidada hagi perspektiivituks. Riigikohus ei öelnud, et TsMS § 210 lg 2 ei kohaldu ÄS § 167 alusel esitatud hagi puhul. Riigikohus ei ole ringkonnakohtu seisukohti seoses TsMS § 210 kohaldamisega kuidagi ümber hinnanud. Hagi rahuldamise korral kehtiks otsus ka uue omaniku suhtes, mistõttu kohalduksid osaluste suhtes kõik ÄS § 167 lg 3 tagajärjed ehk hagejad saavutaksid hagiga taotletava eesmärgi. Uue hagi esitamise korral saaks kostja abikaasa aga uuesti osalused kostjale tagasi võõrandada. Isegi kui TsMS § 210 lg 2 osaniku väljaarvamise nõudele ei kohaldu, ei saa jätta hagi läbi vaatamata. Riigikohus andis kohtule suunise hinnata käsutustehingute eesmärke uuesti. Osanike vahel tekkinud vaidluse taustast tuleneb hagejate kahjustamise eesmärk. Kostja osaluste võõrandamine oli kantud eesmärgist takistada asja menetlust ja muuta hagi õiguslikult perspektiivituks. Samal ajal säilitab kostja kaudselt oma rolli hagejate osanike ringis, sest kostja on võõrandanud osad oma abikaasale ehk lähikondsele. Tehingutel puudus majanduslik sisu ja loogika. Kostja ise esitas käesolevas asjas taotluse menetluskulude tagatise määramiseks ja põhjendas, et hagejate näol on tegemist on varatute äriühingutega. Hagejate kahjustamise eesmärki kinnitab ka kinkelepingute sõlmimise aeg, kuna kinkelepingud sõlmiti 05.04.2021 ning sellest järgmisel päeval toimus asjas kohtuistung. Menetluse edasine käik
11.Hagejad vaidlesid kostja määruskaebusele vastu palusid selle rahuldamata jätta. Kostja vaidles hagejate määruskaebusele vastu palus selle rahuldamata jätta. Maakohus jättis määruskaebused rahuldamata ja edastas need TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
12.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, millega maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda (resolutsiooni punkt 2). Tühistatud osas tuleb teha uus määrus, millega jätta kuni 05.04.2021 tekkinud menetluskulud poolte endi kanda ning alates 06.04.2021 tekkinud menetluskulud solidaarselt hagejate kanda. Ülejäänud osas jääb maakohtu määrus muutmata. Kostja määruskaebus kuulub rahuldamisele ja hagejate määruskaebus jääb rahuldamata. Juhindudes TsMS § 654 lg-st 22 ja §-st 659 esitab ringkonnakohus määruse resolutsiooni juures kohtumääruse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.
13.Ringkonnakohus võtab TsMS § 662 lg 3 alusel vastu kostja poolt määruskaebemenetluses esitatud tõendi.
14.Maakohus jättis hagi põhjendatult TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata.
14.1.Ebaõige on hagejate määruskaebuse väide, et hagejate ÄS § 167 alusel esitatud nõudele kohaldub TsMS § 210 lg 2. Selline seisukoht on vastuolus Riigikohtu lahendi p-s 38.3 märgituga. Selle kohaselt võib hagi olla muutunud õiguslikult perspektiivituks, kui kohus tuvastab, et kostja ei ole enam hagejate osanik. Seetõttu võib jätta hagi läbi vaatamata (TsMS § 423 lg 2).
14.2.Riigikohus leidis, et hagejate esile toodud ning ringkonnakohtu hinnatud asjaolud (et käsutustehingutel ei olnud muud eesmärki peale tsiviilasja menetluse tõkestamise ja ÄS §-s 167 ettenähtud korras osade võõrandandamise vältimise ning osalused jäid võõrandamise tulemusel hageja mõjusfääri, kuna ta võõrandas need oma abikaasale) ei anna alust osade võõrandamise tehinguid heade kommetega vastuolus olevaks ega TsÜS § 86 lg 1 alusel tühiseks pidada. Selleks, et osade käsutamise tehinguid saaks pidada heade kommetega vastuolus olevaks, peaks tehingute eesmärgiks olema hagejate kahjustamine. Seni esitatud asjaoludel ei ole aga käsutustehingute eesmärgiks hagejate huvide kahjustamine. Hagejad tõid maakohtule täiendavalt esitatud seisukohas välja, et jäävad tehingute tühisuse osas oma varasemate väidete juurde. Maakohus leidis õigesti, et kuna hagejad ei ole toonud täiendavalt välja uusi asjaolusid seoses osade käsutamise eesmärgiga, ei saa esitatud asjaoludel anda ka tehingute eesmärgile teistsugust hinnangut.
14.3.Seega kuna maakohus tuvastas, et kostja poolt võõrandatud osad kuulusid nende käsutamise hetkel kostja lahusvara hulka (mida hagejad ka ei vaidlusta) ning esitatud asjaoludel ei ole käsutustehingud TsÜS § 86 lg 1 alusel tühised, siis ei kuulu osad enam kostjale. Seetõttu on hagejate nõue muutunud õiguslikult perspektiivituks ning maakohus jättis hagi õigesti TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata.
15.Ringkonnakohus nõustub kostja määruskaebuse väidetega menetluskulude jaotuse osas.
15.1.Kuna kostja ei vaidlusta seda, et ta peab kandma tema poolt kuni 05.04.2021 kantud menetluskulud ning hagejad ei ole menetluskulude jaotust vaidlustanud, jäävad kuni 05.04.2021 kantud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda nagu maakohus määras.
15.2.Alates 06.04.2021, mil kostja ei olnud enam hagejate osanik, muutus hagejate nõue perspektiivituks. Üldreegli kohaselt kannab hageja hagi läbivaatamata jätmise korral TsMS §
168 lg 2 alusel menetluskulud, kui sama paragrahvi lg-test 3–5 ei tulene teisiti. Kuna hagi jääb läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel, puuduvad lg-tes 3–5 nimetatud alused menetluskulude kostja kanda jätmiseks. Praegusel juhul puudub alus ka TsMS § 162 lg 4 kohaldamiseks, kuna selleks on kehtestatud kõrgendatud standard, mille järgi peab olema äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik menetluskulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti (RKTKo 04.04.2024, 2-2217383, p 13 ja selles viidatud varasem kohtupraktika). Maakohtu poolt välja toodud asjaolud, mille kohaselt ei saa hagejatele menetluse põhjustamist ette heita ning et hagi muutus menetluse kestel perspektiivituks kostjast tulenevate asjaolude tõttu, ei muuda menetluskulude hagejate kanda jätmist äärmiselt ebaõiglaseks või ebamõistlikuks TsMS § 162 lg 4 mõistes. See, et kostja menetluse kestel talle kuulunud osad võõrandas, ei ole selline äärmuslik ega erandlik asjaolu, mis annaks aluse TsMS § 168 lg-s 2 sätestatud üldreeglist kõrvale kalduda. Seega tuleb alates 06.04.2021 tekkinud menetluskulud jätta TsMS § 168 lg 2 ning TsMS § 165 lg 1 alusel solidaarselt hagejate kanda.
16.Seoses kostja määruskaebuse rahuldamisega jäävad selle menetlemisega seonduvad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 ja § 165 lg 1 alusel koosmõjus § 639 lg-ga 1 ja §-ga 659 solidaarselt hagejate kanda. Seoses hagejate määruskaebuse rahuldamata jätmisega jäävad selle menetlemisega seonduvad menetluskulud TsMS § 171 lg 1 ja § 165 lg 1 alusel solidaarselt hagejate kanda.
17.Kuna ringkonnakohus muutis menetluskulude jaotust ning maakohus ei ole kostja menetluskulude rahalist suurust kindlaks määranud, määrab maakohus TsMS § 177 lg 2 järgi hüvitatavate menetluskulude suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul alates määruse jõustumisest. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.