nende võlgnik J. H. (isikukood XXX ; elukoht XXX); võlausaldajad: -I Bondora AS (registrikood 11483929; [email protected]), esindaja A. T.;
e-post
- II OK Incure OÜ (registrikood 11542046; [email protected]), esindaja M. K., e-post XXX;
e-post
- III Aktiva Finance Group OÜ (endine ärinimi Osaühing Aktiva Finants; registrikood 10746479; e-post [email protected]), esindaja Julianus Inkasso OÜ (registrikood 10686553), esindaja I. M.-V., e-post XXX; - IV Coop Finants AS (registrikood 12087992; e-post [email protected]), esindaja R. E., e-post XXX; -V Tartu kohtutäitur [email protected]);
võlgniku kohustused ei ole tagatud võlgnikule või kolmandale isikule kuuluva varaga, samuti käenduse ega garantiiga
kohustuse tasumise sagedus kõigi võlausaldajate puhul on iga kuu 10. kuupäev
lepingud ümberkujundatavate kohustuste osas lõpevad ümberkujundamiskava kinnitamisel
3.Määrata J. H. usaldusisiku Ester Saagi tasuks 1020 eurot Mittetulundusühingule Majandamisnõustaja, kelle kaudu usaldusisik tegutseb.
4.Määratud usaldusisiku tasu 1020 eurot maksta J. H. poolt 18. jaanuaril 2023, 6. veebruaril 2023 ja 7. märtsil 2023 kohtu deposiidina tasutud summa arvel Mittetulundusühingule Majandamisnõustaja (registrikood 80292324, AS SEB Pank arvelduskonto nr XXX).
5.Järelevalvet ümberkujundamiskava täitmise üle teostab usaldusisik.
6.Kohustada J. H. t iga aasta möödumisel ümberkujundamiskava kinnitamisest esitama usaldusisikule 31. märtsiks aruanne oma varalise seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta. Esimene aruanne tuleb võlgnikul esitada 31. maiks 2023; edaspidi 31. märtsiks 2024 jne.
7.Kohustada usaldusisikut esitama kohtule aruanne J. H. menetluse lõpuks.
võlgade ümberkujundamise
8.Toimetada määrus kätte võlgnikule, võlausaldajatele ja usaldusisikule.
9.Määrus teha avalikult teatavaks ja avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded.
10.Määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates avalikult teatavaks tegemisest.
11.Võlgnik kannab võlgade ümberkujundamise menetluse kulud. Võlausaldajate menetluskulud jäävad nende endi kanda. Menetluskulude rahaline suurus jätta kindlaks määramata. Edasikaebamise kord Ümberkujundamiskava kinnitamise määruse peale võivad võlgnik ning ümberkujundamiskavale vastuväite esitanud võlausaldajad esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. 2(7)
Tsiviilasi nr 2-23-330 Usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale võivad usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Asjaolud
1.J. H. (võlgnik) esitas 07.01.2023 Tartu Maakohtule maksejõuetusavalduse, milles taotles võlgade ümberkujundamise menetluse algatamist. Avalduse kohaselt on võlgnik vabaabielus G. K. aga. Tal on kolm alaealist ülalpeetavat: G. H., sünd XXX, H. H., sünd XXX, ja E. H., sünd XXX. G. H. ja H. H. ei ela koos võlgnikuga. Võlgnik töötab vahetusevanemana XXX töötasuga XX eurot (neto). Pere sissetulekud on kokku 2260 eurot. Võlgnik on sattunud makseraskustesse põhjusel, et on teinud elus ebaõigeid otsuseid, mänginud hasartmänge, viimasel ajal on olnud mitmeid õnnetusi ja haigestumisi, aga kiiresti on tõusnud ka elukallidus. Võlgnik on pannud endale hasartmängu keelu ning soovib makseraskused ületada ning oma kohustused jõukohaste osamaksetega tasuda. Igakuised võlgniku pere väljaminekud on 1920 eurot: eluasemekulud 150 eurot; kulutused toidule 250 eurot; kulutused riietele ja jalanõudele 100 eurot; kulutused majatarvetele, hügieenile ja ravimitele 60 eurot; transpordikulud 500 eurot; sidekulud 150 eurot; ülalpidamismaksed lahus elavatele võlgniku lastele 300 eurot; kulutused lapse lasteaiale 110 eurot; muud vältimatud kulutused 300 eurot (autoliising, kaskokindlustus). Võlgnevuste tasumiseks jääv summa on pere sissetuleku juures 340 eurot. Võlgnik kinnitab, et tal puudub vara, mida realiseerida. Võlgnik on märkinud oma kohustuste suuruseks 21 616,58 eurot.
2.Kohus võttis 11.01.2023 määrusega J. H. maksejõuetusavalduse menetlusse ja nimetas tema usaldusisikuks Ester Saagi. Sama määrusega peatas kohus võlgniku vara suhtes läbiviidava täitemenetluse või muu sundtäitmise raha sissenõudmiseks kuni pankroti väljakuulutamiseni või menetluse lõppemiseni, samuti peatas kohtumenetluse, milles on võlgniku vastu rahaline nõue, mille kohta ei ole veel otsust tehtud ning määras usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks deposiidina tasutava summa suuruseks 1020 eurot osamaksetena.
3.Usaldusisik esitas 10.02.2023 kohtule füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) §-s 17 sätestatud vara- ja võlanimekirja ning hinnangu võlgniku maksevõime ja makseraskuste ületamiseks sobivaima menetluse liigi kohta. Usaldusisiku aruande kohaselt on võlgnikul kohustusi 23 641,57 eurot, millest 18 416,29 eurot on põhinõuded, 3629,28 eurot kõrvalnõuded ja 1596 eurot kohtutäituri tasunõuded. Võlgnikul puudub realiseeritav vara. Võlgniku sissetulekuks on töötasu keskmiselt 1790,58 eurot kuus. Võlgnikul on kolm ülalpeetavat, kelledest kaks elavad võlgnikust eraldi. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 132 alusel kuuluks võlgniku sissetulekust arestimisele ca 407 eurot. Võlgnik on ise prognoosinud, et saaks tasuda võlgade katteks 340 eurot kuus. Arestitava sissetuleku suurus võimaldab võlgnikul täita nelja aasta jooksul kõikide võlausaldajate põhinõuded. Sellega rahuldatakse võlausaldajate nõuded pankrotiga võrreldes suuremas ulatuses. Usaldusisiku hinnangul on J. H. le makseraskuste ületamiseks sobivaim võlgade ümberkujundamise menetlus.
4.Kohus algatas 20.02.2023 määrusega J. H. suhtes võlgade ümberkujundamise menetluse, nimetas võlgniku usaldusisikuks Ester Saagi ja määras võlgade ümberkujundamiskava esitamise tähtaja.
5.Usaldusisik esitas 17.04.2023 kohtule võlgniku nimel 28.03.2023 koostatud ümberkujundamiskava ning edastas kohtule võlausaldajate seisukohad koos usaldusisiku arvamusega. Kavaga taotletakse võlgniku tagatiseta rahaliste kohustuste ümberkujundamist kohustuste täitmise tähtaja pikendamise, osadena täitmise ja kohustuste vähendamise teel. Kava alusel tasub võlgnik kõik võlausaldajate põhinõuded täies ulatuses. Kohtutäituri nõude ümberkujundamisel on arvestatud sellega, et täitemenetlus on algatatud üks päev pärast võlgade ümberkujundamise menetluse algatamist, mistõttu kohtutäituri põhitasu nõuet on vähendatud proportsionaalselt sissenõudja nõude vähendamise ulatusega ning lisaks 50%, kuna täitedokumendi vabatahtliku täitmise aeg ei olnud möödunud. Menetluse algatamise tasude nõuded täidetakse täies ulatuses. Võlgnikul on püsiv töökoht. Kava koostamisel on arvestatud võlgniku maksevõimega ja kava 3(7)
Tsiviilasi nr 2-23-330 kinnitamisel suudab võlgnik ümberkujundatud nõuded tõenäoliselt täita. Võlausaldajate võrdne kohtlemine on tagatud sellega, et nelja aasta jooksul täidab võlgnik kõik ümberkujundamise menetluse ajaks kogunenud põhinõuded 100% ulatuses. Pankrotimenetluse korral tuleks võlgnikul kohustustest vabastamise perioodil loovutada 233 eurot kuus. Seega laekuks võlgniku sissetulekust (töötasu) pankrotivara hulka kolme aasta jooksul ca 9300 eurot, millest tuleks katta ka pankrotimenetluse kulud. Ümberkujundamiskava kinnitamisel tasub võlgnik võlausaldajate tagatiseta nõuete katteks üle 19 000 euro. Seega saavad kava kinnitamisel võlausaldajate nõuded pankroti- ja kohustustest vabastamise menetlusega võrreldes rahuldatud oluliselt suuremas ulatuses ning võlgade ümberkujundamine on võlausaldajate jaoks soodsam menetlus. Usaldusisik on toimetanud ümberkujundamiskava kätte selles nimetatud võlausaldajatele, määrates neile tähtaja usaldusisikule kava osas seisukoha esitamiseks. Võlgniku ümberkujundamise kavale võlausaldajate poolt tähtaegselt vastuväiteid ei esitatud. Kavaga nõustumisest teatasid Coop Finants AS, Bondora AS ja OK Incure OÜ. Kohtutäitur ja Aktiva Finance Group OÜ (endine ärinimi Osaühing Aktiva Finants) tähtaegselt oma seisukohta ei esitanud. Kuna ükski võlausaldaja ei ole kavale tähtaegselt vastu vaielnud, on usaldusisiku hinnangul J. H. võlgade ümberkujundamise kava võimalik füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 26 lg 1 alusel kinnitada.
6.Aktiva Finance Group OÜ esitas 19.04.2023 kohtule võlausaldaja seisukoha tsiviilasjas nr 2-23330. Kuivõrd usaldusisik on 17.04.2023 esitatud arvamuses kinnitanud, et võlausaldaja on ümberkujundamiskava koos lisatud dokumentidega kätte saanud 06.04.2023 ja FiMS § 24 lg 2 järgi peab usaldusisikule seisukoha esitamiseks määratav tähtaeg olema vähemalt kaks nädalat, on võlausaldaja seisukoht esitatud tähtaegselt. Seisukohast nähtuvalt ei nõustu võlausaldaja võlgnevuse ümberkujundamisega kavas toodud kujul selliselt, et võlausaldaja põhivõlgnevust vähendatakse 81%-ni, sest sellisel juhul ei arvestata piisavalt võlausaldaja õigustatud huviga. Võlausaldaja on nõus ajatama võlgniku kohustuse viieks aastaks juhul, kui võlgnik tasub võlausaldajale selle aja kestel kogu põhivõla võlgnevuse. Kohtu põhjendused
7.FiMS § 26 lg 1 kohaselt kinnitab kohus ümberkujundamiskava, kui ükski võlausaldaja ega võlgnik ei ole sellele tähtaegselt vastu vaielnud. Antud juhul on viiest võlausaldajast esitanud ümberkujundamiskavale tähtaegselt vastuväite üks võlausaldaja ehk 20% võlausaldajatest.
8.FiMS § 26 lg 2 sätestab, et kohus võib ümberkujundamiskava kinnitada ka juhul, kui võlgade ümberkujundamisega on nõustunud vähemalt pool pandiga tagamata nõuetega võlausaldajatest, kelle nõuetega on esindatud vähemalt pool pandiga tagamata nõuetest, ning ümberkujundamiskava alusel ei kohelda ümberkujundamisele vastuväite esitanud võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus. Käesoleval juhul on võlgade ümberkujundamisega nõustunud 80% pandiga tagamata nõuetega võlausaldajatest ja nende nõuded moodustavad pandiga tagamata nõuetest 88%. Seega võib kohus FiMS § 26 lg 2 alusel J. H. võlgade ümberkujundamise kava kinnitada, kui kava alusel ei kohelda ümberkujundamisele vastuväite esitanud võlausaldajat (Aktiva Finance Group OÜ) oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus.
9.Kohus leiab, et kohtule esitatud ümberkujundamiskava alusel ei kohelda ühtki võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega. Võlgnik taotleb FiMS § 21 lg 1 esimese lause alusel ümberkujundamiskavaga oma rahaliste kohustuste (isiklike võlgade) ümberkujundamist kohustuse täitmise tähtaja pikendamise, osadena täitmise ja kohustuse vähendamise teel. Viidatud sätte teise lause kohaselt ei välista ühe võlgade ümberkujundamise meetme kasutamine teise meetme kasutamist, sealhulgas sama nõude puhul. 4(7)
Tsiviilasi nr 2-23-330 Seega on tegemist ümberkujundamisabinõudega, mida kõiki on võimalik üksteisega koostoimes samaaegselt kasutada ning millega jäetakse võlgnikule vabadus igal konkreetsel juhul makseraskuste ületamiseks kõige õiglasema lahenduse leidmiseks. J. H. l on ümberkujundamiskava kohaselt rahalisi kohustusi viie võlausaldaja ees kokku 23 641,57 eurot, millest 18 416,29 eurot on põhinõuded, 3629,28 eurot kõrvalnõuded ja 1596 eurot kohtutäituri tasunõuded. Kava järgi toimub võlausaldajate pandiga tagamata nõuete vähendamine üksnes kõrvalnõuete arvel selliselt, et täies ulatuses jäävad täitmata võlausaldajate kõrvalnõuded ning põhinõuded tasutakse võrdses, so 100% ulatuses. Kohtutäituri nõude ümberkujundamisel on kohtutäituri põhitasu nõuet (1524 eurot) vähendatud proportsionaalselt sissenõudja (Bondora AS) nõude vähendamise ulatusega ning lisaks 50%, kuna täitedokumendi vabatahtlikuks täitmiseks määratud aeg ei olnud möödunud. Kohtutäituri menetluse algatamise tasude nõuded (72 eurot) täidetakse täies ulatuses. Kavast nähtuvalt tasutakse kõigi võlausaldajate põhinõuded 48 kuu jooksul 48 osamaksega. Võlgnik ei ole ümberkujundamiskavas taotlenud üksnes osade pandiga tagamata võlgade ümberkujundamist ega erinevate pandiga tagamata põhinõuete ümberkujundamist erinevas ulatuses. Kuigi kohustuste kogusumma rahuldamise määr on võlausaldajatel erinev (80% kuni 87 %), ei seisne võlausaldajate võrdne kohtlemine nõuete kogusumma võrdses ulatuses täitmises, sest siis oleksid eelisolukorras kõrge intressi- ja krediidikulukuse ning viivisemääraga laene väljastanud võlausaldajad, vaid võlausaldajate võrdse kohtlemise tagab kõigi võlausaldajate põhinõuete võrdses ulatuses (100%) täitmine. Seetõttu ei saa kavas toodud kohustuste rahuldamise määrasid võrreldes järeldada, et võlausaldajaid on koheldud ebavõrdselt. Kohustuste kogusumma vähendamise ja rahuldamise määr ongi võlausaldajatel erinev seetõttu, et osadel võlausaldajatel on teistega võrreldes suured kõrvalnõuded. Kohus leiab, et ümberkujundamiskavas sisalduv Aktiva Finance Group OÜ nõue ei saa teiste võlausaldajate nõuetega võrreldes ebasoodsamatel tingimustel rahuldatud. Sarnaselt kõigi teiste nõuetega tasutakse vastuväite esitanud võlausaldajale 100% põhinõudest, so 2289,60 eurot.
10.Kehtiva kohtupraktika kohaselt otsustab kohus ümberkujundamiskava kinnitamise või kinnitamata jätmise võlgniku ja võlausaldajate huve kaaludes. Seejuures on võlgniku kui raskustesse sattunud isiku huvid võlausaldaja huvidega võrreldes mõnevõrra esiplaanil ja seda tuleb kava kinnitamise otsustamisel arvestada. Eeltoodu õigustab mõningal määral võlausaldajate õiguste tahaplaanile jätmist. Kohtu hinnangul on kava koostamisel üksnes kõrvalnõudeid vähendades arvestatud võlausaldajate huve. Seaduse eelnõu seletuskirjas on leitud, et võlausaldajate õigustatud huvidega kooskõlas olevaks ei saa vähemalt üldjuhul lugeda võlast tervikuna vabastamist. Esmajoones peaks kõne alla tulema (intressivaba) maksetähtaja edasilükkamine või võla ositi maksmise võimaldamine ning võla vähendamine peaks vähemalt üldjuhul toimuma eeskätt kõrvalnõuete (kulud, intress, sh viivis) arvel. Antud juhul ongi võlgade ümberkujundamisel vähendatud üksnes kõrvalnõudeid. Kuivõrd võlgade ümberkujundamise menetluse mõte on olla eelkõige alternatiiviks pankrotimenetlusele (FiMS § 2 lg 3), on seletuskirja kohaselt oluline, et võlausaldajaid ei seataks võlgade ümberkujundamisel oluliselt halvemasse olukorda, kui nad tõenäoliselt oleksid võlgniku pankrotimenetluse korral. Eeltoodu tähendab seletuskirjast nähtuvalt, et esmajoones ei peaks võlgasid vähendama suuremas ulatuses, kui võlausaldajad saaksid nõuded rahuldatud võlgniku pankrotimenetluses (koos võlgadest vabastamise menetlusega). Usaldusisik on toonud välja, et pankroti- ja kohustustest vabastamise menetluses laekuks võlgniku sissetulekust (töötasu) pankrotipessa kokku ca 9300 eurot, mis on 39% koguvõlgnevusest. Lisaks tuleks pankrotivarast katta ka pankrotimenetluse kulud. Samas ümberkujundamiskava kinnitamise korral tasuks võlgnik 48 kuu jooksul võlausaldajate tagatiseta nõuete katteks kokku 19 140 eurot, so 81% koguvõlgnevusest. Makseperiood on pankroti- ja kohustustest vabastamise menetlusega võrreldes pikem (neli aastat) just võlausaldajate nõuete võimalikult suures ulatuses täitmiseks. Seega arvestab ümberkujundamiskava võlausaldajate õigustatud huve (ka kõrvalkohustuste vähendamisel 100%) ning võlausaldajaid ei seata võlgade ümberkujundamisel oluliselt halvemasse olukorda, kui nad tõenäoliselt oleksid võlgniku pankrotimenetluse korral. 5(7)
Tsiviilasi nr 2-23-330
11.FiMS § 27 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus jätta ümberkujundamiskava sõltumata FiMS § 26 lg-tes 1– 3 sätestatust kinnitamata, kui ümberkujundamiskava täitmine ei ole võlgniku vara ja sissetulekuid arvestades tõenäoline. Kavast nähtuvalt on võlgniku viimase kuue kuu töötasu olnud keskmiselt 1790,58 eurot kuus. Võlgnikul on kolm alaealist ülalpeetavat. Võlgniku pere (elukaaslane ja lapsed) igakuised väljaminekud on avalduse kohaselt 1920 eurot. Kohus leiab võlgniku varalist seisundit arvestades, et kohtule kinnitamiseks esitatud võlgade ümberkujundamise kava on täidetav, see on koostatud võlgniku maksevõimest (eeskätt tema sissetuleku suurusest) lähtudes ning makseraskuste ületamiseks on kohaldatud kõiki FiMS § 21 lg-s 1 ette nähtud ümberkujundamisabinõusid, et kava täitmine oleks võlgnikule jõukohane. Kava järgi tuleb võlgnikul igakuisest neto sissetulekust võlausaldajate pandiga tagamata nõuete katteks tasuda kokku 398,75 eurot. Kohtu hinnangul ei ole võlausaldajate nõuete suuremas ulatuses täitmine ilma võlgniku ja tema pere minimaalset vajalikku elustandardit kahjustamata võimalik. Kohus arvestab siinjuures ka käesolevas majanduskeskkonnas toimuva inflatsiooniga 20% ja inimeste ostujõu vähenemisega 1/10 ulatuses.
12.Kokkuvõtteks rahuldab kohus J. H. maksejõuetusavalduse võlgade ümberkujundamiseks ja kinnitab FiMS § 26 lg 2 alusel võlgniku ümberkujundamiskava selles toodud tingimustel.
13.Kohus peatas 11.01.2023 määrusega võlgniku vara suhtes läbiviidavad täitemenetlused või muud sundtäitmised raha sissenõudmiseks kuni pankroti väljakuulutamiseni või menetluse lõppemiseni, samuti peatas kohus kohtumenetlused, milles on võlgniku vastu rahaline nõue ja mille kohta ei ole veel otsust tehtud. Kohus selgitab, et FiMS § 32 lg 2 kohaselt jätkatakse ümberkujundamiskava kinnitamise järel maksejõuetusavalduse menetlusse võtmisel või usaldusisiku nimetamisel peatatud täitemenetlust ja kohtumenetlust nõude suhtes, mille kohta ümberkujundamiskava ei kehti. Tulenevalt FiMS § 32 lg-s 3 sätestatust ei piira ümberkujundamiskava kinnitamine võlausaldaja õigust esitada kohtumenetluses nõue, mida ümberkujundamiskavas ei tunnustatud. Samuti võib võlausaldaja kohtumenetluses vaielda nõude suuruse üle osas, mida ei tunnustatud.
14.FiMS § 26 lg 9 kohaselt võib kohus koos ümberkujundamiskava kinnitamisega seada selle täitmiseks võlgnikule tingimusi, muu hulgas aruandluse kohta, samuti kohustada teda kooskõlastama teatud tehinguid kohtu või usaldusisikuga. Järelevalvet ümberkujundamiskava täitmise üle teostab usaldusisik (FiMS § 35 lg 1). Võlgnikul tuleb iga aasta möödumisel ümberkujundamiskava kinnitamisest esitada 31. märtsiks usaldusisikule aruanne võlgniku varalise seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta (FiMS § 35 lg 3). Esimene aruanne tuleb võlgnikul esitada 31.05.2023; edaspidi iga aasta möödumisel, so 31.03.2024 jne. Kohus märgib, et kui võlgnik ei osuta kohtule või usaldusisikule abi järelevalvekohustuse täitmisel või ei anna teavet, mida on vaja järelevalve teostamiseks, võib kohus ümberkujundamiskava tühistada (FiMS § 41 lg 2 p 6). Usaldusisikul tuleb võlgniku võlgade ümberkujundamise menetluse lõpuks esitada kohtule aruanne (FiMS § 35 lg 4).
15.Kohus selgitab, et FiMS § 38 kohaselt saab võlausaldaja ümberkujundamiskavaga ümberkujundatud nõude pärast kava täitmise tähtaja möödumist maksma panna üksnes kavas kokkulepitud, kuid täitmata ulatuses.
16.Usaldusisik on 17.04.2023 esitanud kohtule taotluse usaldusisikule tasu määramiseks koos tasu arvestusega. Usaldusisik palub määrata tasuks 14 tunni eest 1020 eurot. Tasu kanda Mittetulundusühingu Majandamisnõustaja AS SEB Pank arvelduskontole nr XXX. Tasu arvestusest nähtuvalt on usaldusisik teostanud järgmisi toiminguid: Tunde
Kirjeldus
1,5
Tutvumine avaldusega. Päringute koostamine ja saatmine võlausaldajatele
Võlanõuete ülevaatamine ja kokkuvõtete tegemine
6(7)
Tsiviilasi nr 2-23-330 0,5
Täitemenetlustega seonduva selgitamine
Vara- ja võlanimekirjade ning usaldusisiku hinnangu koostamine
Ümberkujundamiskava tutvustamine
Kava selgituste koostamine ja dokumentide edastamine võlausaldajatele
Tutvumine võlausaldajate arvamuse koostamine
koostamine
ja
seisukohtadega.
võlgnikule
Usaldusisiku
FiMS § 54 lg 1 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise võlgade ümberkujundamise menetluses kava kinnitamisel, arvestades seejuures töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi (FiMS § 54 lg 3 ja 4). Usaldusisiku tunnitasu ülemmääraks võlgade ümberkujundamise menetluses kuni kava kinnitamiseni on FiMS § 54 lg 5 järgi summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse (TLS) § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuutasu ühekordsele alammäärale, seega alates 01.01.2023 145 eurot (725 / 5). Kohus leiab, et usaldusisiku tasu suurus on vastavuses usaldusisiku töö panusega ning usaldusisikule tuleb määrata tasuks 14 tunni eest taotletud 1020 eurot. Tasu tuleb kanda võlgniku poolt FiMS § 19 lg 2 alusel usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks deposiidina ette tasutud vahenditest. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
17.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 ja 2 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus lahendatakse. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle.
18.FiMS § 8 lg 3 alusel jätab kohus võlgade ümberkujundamise menetluse kulud võlgniku kanda. Võlausaldajate menetluskulud jäävad nende endi kanda. Menetluskulude jaotust arvestades ei tule kohtul menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.