Hageja: OÜ GS Core (registrikood 16183586, registrijärgne aadress: Jõe tn 2a, 10151, Tallinn, Harju maakond), Lepinguline esindaja: P. P. (E-post: XXX ) Kostja: A. B. (isikukood XXX, elukoha aadress: XXX ) 03. mai 2023 / kirjalik menetlus
Asja läbivaatamise kuupäev
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada OÜ GS Core hagi A. B. vastu võla nõudes tagaseljaotsusega.
2.Välja mõista kostjalt A. B. hageja OÜ GS Core kasuks võlgnevus summas 236,87 eurot (kakssada kolmkümmend kuus eurot ja 87 senti), sh põhivõlgnevus 188,88 eurot ja viivis 47,99 eurot.
3.Välja mõista kostjalt hageja kasuks viivis tasumata põhivõla jäägilt (188,88 eurot) alates 15.03.2023 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni kohustuse kohase täitmiseni.
Välja mõista kostjalt hageja kasuks menetluskulud summas 220 eurot (s.o riigilõiv 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot ja õigusabikulud 100 eurot) ning viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.
6.Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).
7.Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale kätte väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu.
1(4)
Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks. TsMS § 415 lg 2 alusel võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.t. TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõiv (riigilõivuseadus § 59 lg 19), mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv kanda Rahandusministeeriumi arveldusarvele: SEB Pank EE571010220229377229 või Swedbank EE062200221059223099 või Luminor Bank EE221700017003510302 või LHV Pank EE567700771003819792 (viitenumbrita). Riigilõivu tasumise andmed esitada kohtule. Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD
1.OÜ GS Core esitas 12.12.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 281,19 euro saamiseks. Kohus tegi 14.12.2022 võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 13.01.2023 aadressil XXX. Võlgnik A. B. esitas 27.01.2023 nõudele vastuväite. Seoses sellega lõpetas Pärnu Maakohus TsMS § 486 lg 1 p 1 alusel maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas 14.03.2022 kohtule hagiavalduse 236,87 euro võlgnevuse ja lisanduva viivise nõudes. Kohtule esitatud hagi kohaselt, Eesti Energia AS ja A. B. vahel on 28.01.2015 sõlmitud Elektrienergia ostu-müügi ja võrguteenuse osutamise leping nr 29652945-1/17.04.2001, mis jõustus selle allkirjastamise hetkest ja hakkas kehtima 17.04.2001a., ning mille alusel esialgne võlausaldaja osutas võrguteenust ja müüs elektrienergiat kostjale tarbimiskohas xxx. Leping oli sõlmitud tähtajatult. Kostja ei ole lepingu lõpetamise soovi avaldanud. Kostja ei ole lepingust tulenevat kohustust täitnud kohaselt. Kostja on jätnud tasumata teenuse osutamise arved alates septembrist 2019. Leping kostjaga lõpetati esialgse võlausaldaja poolt 15.07.2020. Esialgne võlausaldaja loovutas lepingust tuleneva nõude koos kõrvalnõuetega GS Core OÜ-le 30.08.2021a. Kostja esialgsele võlausaldaja nõudele vastuväiteid esitanud ei ole. Maksekäsu kiirmenetluses on kostja esitanud nõudele vastuväite. Hageja palus kostjalt välja mõista võlgnevuse kogusummas 236,87 eurot, sh põhivõlgnevuse 188,88 eurot ja viivise 47,99 eurot. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista viivis põhinõudelt (188,88 eurot) alates 15.03.2023 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni kohustuse kohase täitmiseni. 2(4)
Juhul, kui kostja ei vasta hagile kohtu määratud tähtajaks, palub hageja lahendada hagi tagaseljaotsusega.
MENETLUSE KÄIK
2.Viru Maakohus võttis 24.03.2023 määrusega hagi menetlusse ning saatis kostjale hagiavalduse koos hageja nõudeid põhjendavate dokumentidega, kohustades kostjat kirjalikult vastama 14 päeva jooksul alates dokumentide kättesaamisest. Hagimaterjalid on kostjale kätte toimetatud 28. märtsil 2023 TsMS § 322 lg 2 järgi ettenähtud korras (elamu administraatori kaudu). 18.04.2023 menetlustoimingu protokollist nähtub, et kohtuistungi sekretär helistas 18.04.2023 kostja telefonile ning vastas Svetlana Passel nimeline naisterahvas, kes teatas, et ta on A. B.’i tugiisik. Tugiisik kinnitas, et kostja on dokumendid kätte saanud, kuid ta ei osanud täpselt öelda, mis kuupäeval. Tugiisik pidi samal päeval kostjaga ühendust võtma ja täpsustama dokumentide kättesaamisega seonduvat. Tugiisik selgitas, et kostja ise ei oska dokumentidele vastata ja ilmselt tuleb kostjal esitada kohtule taotlus tähtaja pikendamiseks. Kohtuistungi sekretär selgitas tugiisikule, et kui kostja mõistliku aja jooksul ei esita põhistatud taotlust tähtaja pikendamiseks, või ei vasta esitatud hagile, või ei põhjenda, miks ta hagi ei tunnista, võib kohus hageja nõusolekul kirjalikus menetluses hagi rahuldada tagaseljaotsusega kostjat kohtusse kutsumata (TsMS § 407). Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostja ei ole hagiavaldusele vastust esitanud.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
3.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, sh hagiavaldusega ja esitatud dokumentaalsete tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ning kuulub TsMS § 407 lg 1 kohaselt rahuldamisele tagaseljaotsusega.
4.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muu hulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.
5.TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuivõrd kostja ei täitnud tema ja Eesti Energia AS AS vahel sõlmitud lepingust tulenevaid kohustusi ega esitanud vastuväiteid hagile, siis asub kohus seisukohale, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle.
6.TsMS § 407 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata.
7.Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele VÕS §-de § 76 lg 1, 82 lg 1, 100, 101 lg 1 p 1 ja 6, § 108 lg 1, 113 lg 1 alusel kogu haginõude 236,87 euro ulatuses, sh põhivõlgnevus 188,88 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 47,99 eurot. Samuti kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele viivis põhinõudelt viivis põhinõudelt 188,88 eurot alates 15.03.2023 kuni 3(4)
põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni kohustuse kohase täitmiseni
MENETLUSKULUD
8.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda.
9.Hageja on hagiavalduses märkinud, et palub kostjalt välja mõista riigilõiv summas 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot ja õigusabikulud hagimenetluses 100 eurot. Kohtu hinnangul on hageja õigusabikulud põhjendatud ja vajalikud. Hagiavalduse esitamine on lõivustatud toiming ning hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu kokku 175 eurot. TsMS § 172 lg 9 III lause ja § 4842 alusel on põhjendatud määrata 20 eurot hageja menetluskulude katteks maksekäsu kiirmenetluses. Kohus on seisukohal, et käesolevas menetluses on hagiavalduse koostamise, hagiavaldusele lisade lisamise ja nende kohtule esitamise põhjendatud ja vajalik ajakulu 1 tund. Tulenevalt hageja esitatud andmetest on hageja esindaja tunnihind 100 eurot. Kohtu hinnangul on seega hageja õigusabikulud summas 100 eurot põhjendatud. Menetluskulude jaotusest lähtudes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 220 eurot, s.h riigilõiv 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot ja õigusabikulud 100 eurot.
10.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab menetluskuludelt viivist alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
11.TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
12.TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kuulub käesolev kohtuotsus viivitamatule täitmisele. /allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson kohtunik
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.