2-23-583/10 - Pankrotiõigus - Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja - lahend.ee

surnukeha oli korteris olnud kaua. Seega tegelikult suri võlgnik oluliselt varem, pole aga teada, kuna. Tütar suhtles võlgnikuga viimati detsembris 2021. Võlgnik kasutas oma pangakontot võrdlemisi aktiivselt. Viimane kaarditehing on tehtud 24.01.2022. Pärast seda on kontolt läinud maha vaid püsimaksed. Sellest võib järeldada, et võlgnik suri 2022. aasta jaanuari lõpus. Võlgnikul ei olnud ülalpeetavaid. Tal oli üks täiskasvanud tütar. Pärija on võlgniku vennatütar. Võlgnik oli kaks korda olnud abielus: abikaasad J. B.1983‒1986 ja I. Š. 1988‒1990. Kinnisvara kui ühisvara ei saa olla, kuna abielud lõppesid enne kinnisomandi teket Eestis. Alates 25.02.2021 elas võlgnik Raadiku tn 8/1-42. Tegemist oli üüripinnaga, mis kuulus Tallinna linnale. Võlgnik tegutses kuni septembrini 2021 taksojuhina. Ta oli alates 25.07.2011 FIE, kes tegutses AS X kaubamärgi all (frantsiisilepingu alusel). Sõidukit rentis ta OÜ-lt X. Alates aprillist 2021 sai võlgnik pensioni. O. Š. on esitanud füüsilise isiku tuludeklaratsioonid 2018.‒2020. aasta kohta. Ettevõtluse kasum pärast sotsiaalmaksuga korrigeerimist oli järgmine: 2018 - 2812,89 eurot; 2019 4530,54 eurot ja 2020 - 3354,35 eurot. 2021.‒2022. aasta pensionitulu oli järgmine: 2021 - 4118,22 eurot; 2022 - 2150,01 eurot. Ajavahemikul 14.02.2002‒28.12.2007 oli võlgnik Garaaži-hooneühistu xxx juhatuse liige. Ühistu liige ta ei olnud. II Andmed võlgniku vara kohta: Võlgnikul oli SEB pangast arvelduslaen limiidiga 1406,06 eurot. Vastava summa ulatuses sai tema pangakonto minna miinusesse. 31.01.2022 oli võlgniku pangakonto EExxx saldo 1349,87 eurot, 02.05.2022 oli see -181,88 eurot. Vara aspektist on pangakonto saldo seega 0. Võlgniku Swedbank pangakonto EExxx saldo oli nii 31.01.2022 kui ka 02.05.2022 summas 3,01 eurot. Miinus tekkis, kuna võlgnikul oli Swedbank pangakaart ja kohustus tasuda sellega seotud teenustasu. Vara aspektist on pangakonto saldo seega 0. Võlgniku SEB pangakontol EExxx oli nii 31.01.2022 kui ka 02.05.2022 summas 0,31 USD-d. Eesti Panga päevakursiga teeb see 31.01.2022 vastavalt 0,35 eurot ja 02.05.2022 0,33 eurot. Üürileandja fotodelt nähtuvalt oli võlgniku üürikorter sisustatud. Eelduslikult oli tegu võlgniku varaga (v.a elektripliit ESCO ja õhupuhasti FläksWoods, mis kuulusid üürileandjale). Halduri hinnangul oli taolise vara väärtus väike (ca 500 eurot). Üürileandja väitel oli võlgnikul mobiiltelefon. Haldurile ei ole teada, millise telefoniga on tegu ja millises seisukorras see oli. Eelduslikult oli selle väärtus 100 eurot. Pensioni maksmine lõpetatakse surmale järgneval kuul. Kui võlgnik suri hiljemalt 31.01.2022, siis lõppes tema õigus saada pensioni 31.01.2022. Nõudeõigust pensionile sel juhul pärandvarasse ei kuulu. Kui lähtuda surmatunnistusest, siis on pärandvaras mai 2022 pensioni nõudeõigus summas 450,3 eurot. Lisaks eelnevalt viidatud pangakontodele oli võlgnikul kaardikonto EExxx. Krediidiasutustelt saadud andmetel pole ega ole olnud võlgnikul rohkem pangakontosid olnud. Transpordiameti andmetel polnud võlgnikul surma hetkel transpordivahendeid. Võlgnikul pole ega ole olnud kinnisvara, kaubamärke, kasulikke mudeleid ega patente. Võlgniku nimele pole ega ole olnud avatud väärtpaberikontot. Võlgnikul polnud pensionisammast. Täitemenetluse registri andmetel polnud võlgnik osaline üheski täitemenetluses. Seega oli võlgniku vara suuruseks hinnanguliselt 600 eurot (500+100) ja 0,31 USD-d, millele olenevalt hinnangust võlgniku surma ajale lisandub mai 2022 pensioninõue summas 450,3 eurot. III Andmed võlgniku kohustuste kohta: Võlgnikul oli SEB Pangas arvelduslaen limiidiga 1406,06 eurot. Olenevalt surma ajast on kohustuse suurus järgmine: 31.01.2022 oli arvelduslaenu jääk 1349,87 eurot (lisanduvad kõrvalnõuded); 02.05.2022 oli arvelduslaenu jääk 181,88 eurot (lisanduvad kõrvalnõuded).

Võlgnikul oli SEB Pangas võetud püsimaksega krediitkaart. Olenevalt surma ajast on kohustuse suurus järgmine: 31.01.2022 oli krediitkaardivõlg 427,88 eurot (lisanduvad kõrvalnõuded); 02.05.2022 oli krediitkaardivõlg 376,70 eurot (lisanduvad kõrvalnõuded). Võlgnik võlgnes nii 31.01.2022 kui ka 02.05.2022 Swedbankile teenustasudena 3,01 eurot. OÜ Raadiku Arendus on pärandvara inventuuri käigus esitanud mh üüri- ja kommunaalteenuste nõude ajavahemiku veebruar-mai 2022 eest. Nõue põhineb üürilepingul ISS-985 25.02.2011. Üürilepingu kohaselt kehtivad üürilepingu tingimustena ka üldtingimused. Üldtingimuste kohaselt lõppeb üürileping üürniku surmaga. Kui võlgnik suri 31.01.2022, ei ole tal seega üüri- ega kommunaalvõlga. Kui lähtuda surmatunnistusest, on võlgniku üürivõlg 457,67 eurot. OÜ Raadiku Arendus on esitanud kahjunõude. I osa kahjunõudest põhineb asjaolul, et võlgnik kahjustas enne oma surma korterit (nõudeosa suurus 1808,77 eurot + km). Haldur, tutvunud üürileandja esitatud fotodega, on seisukohal, et nõue on üle paisutatud. Hinnanguliselt tuleks põhjendatud nõudeks tuleks lugeda 1500 eurot. Täitemenetluse registri andmetel polnud võlgnik osaline üheski täitemenetluses. Seega, olenevalt sellest, mida lugeda võlgniku surma ajaks, oli tal kohustusi järgmiselt: 31.01.2022: 3280,76 eurot (1349,87+427,88+3,01+1500); 02.05.2022: 2519,26 eurot (181,88+376,70+3,01+457,67+1500.) Pandiõigused puuduvad. IV Pankrotivara. Ajutise halduri nimetamise seisuga on osa pärandaja varast puudu ja osa kohustustest täidetud, samuti on osa kohustusi tekkinud juurde: • SEB pangakontol EExxx olnud 0,31 USD-d konverteeriti eurodesse ja maksti I. L.le välja. Seega on pankrotivaras nõudeõigus I. L. vastu summas 0,31 USD. • Pärast võlgniku surma utiliseeris üürileandja võlgniku korteris olnud vara väidetavalt I. L. loal (võlgniku tütar). Seega on vara asemel on pankrotivaras nõue võlgniku vara hävitamisega põhjustatud kahju hüvitamiseks summas 500 eurot. Halduri hinnangul on kohustatud isikuks üürileandja, kes vara ilma pärija nõusolekuta utiliseeris. Juhul kui utiliseerimine kiideti pärija poolt heaks, siis on kohustatud isikuks pärija. • Üürileandja väitel andis ta I. L.le üle võlgniku mobiiltelefoni. Haldurile ei ole teada, kas I. L.l on telefon alles või mitte. Seega on pärandvaras nõue I. L. vastu vara väljanõudmiseks või hüvitamiseks summas 100 eurot. • Võlgniku väidetav pensioninõue mai 2022 osas summas 450,3 eurot täideti 05.05.2022. Raha ei ole alles, kuna selle arvelt vähendati kohustusi SEB pank ees summas 184,83 eurot ja maksti I. L.le välja 262,26 eurot. Seega on pankrotivaras nõue I. L. vastu summas 262,26 eurot, samuti tagasivõitmise nõue SEB pank vastu. Tagasivõitmise nõuetega vara hindamisel ei arvestata. • Nagu eespool märgitud, siis pensioni maksmine lõpetatakse surmale järgneval kuul. Seega, juhul kui võlgnik suri hiljemalt 31.01.2022, siis tuli pensioni maksmine lõpetada jaanuariga jne. Sotsiaalkindlustusametil on õigus nõuda tagasi pension, mis maksti välja pärast võlgniku surmakuud (kuni 1 733,54 eurot). Kohustusi SEB Pank ees on vähendatud: • 31.01.2022 oli arvelduslaenu jääk 1349,87 eurot, 02.05.2022 oli see 181,88 eurot ning 26.09.2022 omakorda 6,64 eurot (lisanduvad kõrvalnõuded). Laenujäägi vähendamine on toimunud pensionilaekumise arvelt. Kui pensionimaksed olid alusetud, siis tuleb lugeda ka arvelduslaenu lepingust tulenev kohustus taastunuks. • 31.01.2022 oli krediitkaardivõlg 427,88 eurot, 02.05.2022 oli see 376,70 eurot ning 26.09.2022 omakorda 381,66 eurot (lisanduvad kõrvalnõuded). Võla vähendamine on toimunud pensionilaekumise arvelt. Kui pensionimaksed olid alusetud, siis tuleb lugeda ka krediitkaardi lepingust tulenev kohustus taastunuks.

• Pärija esitas haldurile matusekulude dokumendid summas 737 eurot. Halduri hinnangul on kulud põhjendatud. Tegemist on pärandvaraga seotud kohustusega (PärS § 142 lg 1 p 1). Pärandvara nimekirja kohaselt on selle koostamise kulud 42 eurot. Tegemist on pärandvaraga seotud kohustusega. OÜ Raadiku Arendus esitanud kahjunõudest osa on samuti tekkinud pärast võlgniku surma: • II osa kahjunõudest põhineb asjaolul, et võlgniku surnukeha kahjustas tema kasutuses olnud korterit (nõude suurus 614,4 eurot). Kuna inimese surmaga lõppeb tema õigusvõime (TsÜS § 7 lg 2), on haldur seisukohal, et inimene ei saa pärast oma surma võtta kohustusi (sh tekitada kahju). Seega on see osa OÜ Raadiku Arendus kahjunõudest halduri arvates õiguslikult võimatu. • III osa kahjunõudest põhineb prügi väljaveol korterist (nõude suurus 760 eurot). Haldur on seisukohal, et nõue on üle paisutatud. Hinnanguliselt tuleks põhjendatud nõudeks lugeda 500 eurot. Ehkki olemuslikult on tegemist pärandvara valitsemise kuluga, mis on pärandvaraga seotud kohustus, siis ilmselt ei saa seda selleks siiski lugeda, kuna valitsejat polnud määratud. Seega halduri hinnangul on pankrotivaraks oleva pärandaja vara suurus 600 eurot (500+100)+ 0,31 USD-d. Kui lähtuda surmatunnistusest, lisandub siia 262,26 eurot. Ehkki võlgniku kohustused SEB Pank ees on pärast surma vähenenud, on juurde tekkinud matusekulude kohustused ja inventuuri kohustused, samuti lisandunud üürilepingust tulenevad põhjendatud kohustused. Olenevalt sellest, mida lugeda võlgniku surma ajaks, oli tal ajutise halduri nimetamise ajal kohustusi järgmiselt: 31.01.2022: 3170,31 eurot (endiseks jäänud (3,01+1500)+vähenenud (6,64+381,66)+tekkinud pärast surma (737+42+500)); 02.05.2022: 3627,98 eurot (endiseks jäänud (3,01+457,67+1500)+vähenenud (6,64+381,66)+tekkinud pärast surma (737+42+500)). Kui olenevalt surma ajast on osa pensionimakseid alusetud, siis suurenevad kohustused veelgi: ühelt poolt Sotsiaalkindlustusameti tagasinõude tõttu ja teiselt poolt SEB-le tasutud võlgade endises suuruses taastumise tõttu. V Ajutise halduri arvamus maksejõuetuse olemasolu ja iseloomu kohta Ajutise halduri nimetamise seisuga ei ole pärandvarasse kuuluva vara arvelt võimalik rahuldada võlgniku kõiki kohustusi. Pärandvara on maksejõuetu. Pärandaja varaline seis oli enne tema surma halb ja sissetulek väike. Sellele vaatamata suutis ta oma eluajal oma jooksvaid kohustusi täita. Kas see oleks olnud nii ka edaspidi, kui pärandaja poleks surnud, on keeruline tagantjärele öelda. Seega tuleks asuda seisukohale, et pärandvara maksejõuetuse põhjuseks oli pärandaja surm (nn muu põhjus PankrS § 163 lg 5 tähenduses). VI Andmed tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimaluste kohta Võlgniku pangakontolt nähtuvalt tegi võlgnik eelkõige olmetehinguid. Seega tagasivõitmise võimalusi täheldada pole. Transpordiameti teatel kuulus võlgnikule sõiduauto VW Passat (v.a 1991). Omanikuvahetus toimus 27.04.2021. Tehingu tingimused ei ole ajutisele haldurile teada, kuid arvestades auto marki ja vanust ei saanud auto väärtus olla märkimisväärne. Tagasivõitmise võimalus on seoses SEB eelistamisega teistele võlausaldajatele kohustuse täitmisel. Seda juhul, kui lähtuda surmatunnistuses toodud surmaajast. VII Pankrotimenetluse kulude katmise võimalus ja ettepanek deposiidisumma osas Võlgniku vara koosneb üksnes nõuetest, mistõttu hetkel puuduvad likviidsed vahendid pankrotimenetluse kulude katmiseks. Käesoleva pankrotimenetluse kese saaks olema pankrotivara moodustamine (tagasinõudmine, kahju hüvitamine, tagasivõitmine) ja tulemi jagamine pankrotivõlausaldajate vahel. Arvestades, et vara väärtus ei ole suur, võib see

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et käesolev pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemisega pankrotti välja kuulutamata. Vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Sellega loetakse juriidilisest isikust võlgnik lõpetatuks. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. PankrS § 29 lg 3 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa või kui kohus rahuldab maksejõuetuse teenistuse avalduse juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena. Kuna võlgniku majanduslik olukord ei ole pankrotimenetluse kestel paranenud ja puuduvad rahalised vahendeid, et katta pankrotimenetluse kulusid ja rahuldada võlausaldajate nõudeid ning ei ole alust arvata, et võlgniku majanduslik olukord paraneks, samuti ei ole võlausaldajad tasunud kohtu deposiiti kohtu poolt märgitud summat, kuulub pankrotimenetlus lõpetamisele raugemise tõttu PankrS § 29 lg 1 alusel. Kohus, kooskõlas ajutise halduri seisukohaga, peab maksejõuetuse tekkimise põhjuseks muud asjaolu pankrotiseaduse tähenduses. PankrS § 150 lg 4 kohaselt otsustab kohus pankrotimenetluse raugemise korral pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Kohus jätab menetluskulud võlgniku pärandvara kanda.

PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on tasu suuruse arvutamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega taotluse nende kulutuste hüvitamiseks, mida ajutise halduri tasu ei kata. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. PankrS § 23 lg 3 järgi on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. Vabariigi Valitsuse 09.12.2022 määrusega nr 124 „Töötasu alammäära kehtestamine“ on kuutasu alammääraks kehtestatud 725 eurot. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on seega (725 : 5) 145 eurot. PankrS § 23 lg 3 ja PankrS 65 lg 11 kohaselt sisaldab halduri tasu seaduses ettenähtud makse v.a käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Ajutise halduri aruandest nähtuvalt on ajutine haldur märkinud ülesannete täitmiseks kulunud tööajaks 18 tundi. Kohus leiab, et ajakulu on põhjendatud ja vastab antud pankrotimenetluse mahule ja keerukusele, samuti halduri kutseoskustele. Tunnitasu on summas 116,80 eurot, mis jääb alla halduri tasu ülemmäära. Kohus määrab ajutise halduri tasuks 2 102,40 eurot (18 h x 116,80 eurot/h), millele lisandub käibemaks summas 420,48 eurot, kokku summas 2 552,88 eurot. Ajutine haldur palub hüvitada tasu riigi vahenditest summas 870 eurot, mis sisaldab käibemaksu. PankrS § 23 lg 4 järgi kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Sama paragrahvi lõike 5 kohaselt ei määra kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamist riigi vahenditest, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik on maksnud deposiidina selleks ettenähtud kontole ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste katteks kohtu poolt määratud summa. PankrS § 23 lg 51 lõike kohaselt kehtestab käesoleva paragrahvi lõikes 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra valdkonna eest vastutav minister määrusega. Kooskõlas Justiitsministri 01.01.2021 määruse nr 2 „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ §-ga 1 kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, arvestab kohus tasu §-s 2 sätestatud tasumäärade alusel. Tasu arvestatakse poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni. Viidatud määruse § 2 lg 1 kohaselt kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta.