Daisy Utsari hagi COBERNE OÜ vastu kaasomandi lõpetamise nõudes
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
3500 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 4. jaanuari 2023. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
COBERNE OÜ apellatsioonkaebus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (kostja) COBERNE OÜ (registrikood 12123439), lepinguline esindaja vandeadvokaat Robert Sprengk Vastustaja (hageja)
XXXXXXXXXXXX)
Daisy
Utsar
(isikukood
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Maakohtu 4. jaanuari 2023. a otsus osas, millega maakohus jättis menetluskulud COBERNE OÜ kanda ja mõistis COBERNE OÜ-lt Daisy Utsari kasuks välja 890 eurot 40 senti. Teha selles osas uus otsus, millega jätta COBERNE OÜ menetluskulud tema enda kanda ja Daisy Utsari menetluskuludest 50% Daisy Utsari ning 50% COBERNE OÜ kanda. Mõista COBERNE OÜ-lt Daisy Utsari kasuks välja menetluskulud 445 eurot 20 senti, millest 150 eurot on nõudelt tasutud riigilõiv ja 295 eurot 20 senti asja läbivaatamise kulud.
3.Lugeda Tartu Maakohtu 4. jaanuari 2023. a otsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt: „1. Hagi rahuldada.
2.Lõpetada Daisy Utsari ja COBERNE OÜ kaasomand korteriomandile registriosa numbriga XXXXXXX, asukohaga XXXXXXXXXXXXX maakond, eriomandi osa nr X.
3.Jagada kaasomand selliselt, et jätta p-s 2 märgitud korteriomand Daisy Utsari ainuomandisse kohustusega tasuda COBERNE OÜ-le omandi kaotuse eest hüvitis 3000 eurot. Menetluskulude jaotus
1.Jätta COBERNE OÜ menetluskulud tema enda kanda ning Daisy Utsari menetluskuludest 50% Daisy Utsari ja 50% COBERNE OÜ kanda.
2.Mõista COBERNE OÜ-lt Daisy Utsari kasuks välja menetluskulud 445 eurot ja 20 senti, millest 150 eurot on nõudelt tasutud riigilõiv ja 295 eurot 20 senti asja läbivaatamise kulud.“
4.Jätta apellatsiooniastme menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Daisy Utsar (hageja) esitas 21. septembril 2021 Osaühingu S.A.CITO vastu kaasomandi lõpetamise hagi. Hageja palus lõpetada tema ja Osaühingu S.A.CITO vahelise kaasomandi korteriomandile (registriosa nr XXXXXXX, asukoht XXXXXXXXXXXXX maakond, eriomandi ese nr X, korteriomand) selliselt, et korteriomand jääb hageja ainuomandisse ning hageja maksab teisele kaasomanikule tema osa eest hüvitisena teise kaasomaniku poolt kaasomandi osa omandamisel enampakkumisel tasutud kahekordse summa. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt omandas Osaühing S.A.CITO korteriomandi poole mõttelise osa
2.septembril 2021 kohtutäituri korraldatud enampakkumisel alghinnaga 300 eurot. Hageja märkis, et tegemist on ühetoalise korteriga, mida ei saa kasutada mitu kaasomanikku.
2.Osaühing S.A.CITO teatas 14. oktoobril 2021 kohtule, et ta ei ole enam vaidlusaluse korteriomandi kaasomandiosa omanik. Ta selgitas, et müüs oma mõttelise osa COBERNE OÜle hinnaga 5000 eurot ning korteri turuväärtus on minimaalselt 10 000 eurot ja kostjale tuleks kaasomandi osa kaotuse eest tasuda 5000 eurot.
3.Hageja esitas 30. novembril 2021 vastuse, milles märkis, et tal ei ole võimalik hüvitada korteriomandi 1⁄2 mõttelise osa eest 5000 eurot. Hageja leidis, et kaasomand tuleb lõpetada ja jätta korteriomand kostjale ning määrata, et kostja peab tasuma hagejale 7000 eurot. 17. jaanuaril 2022 teatas hageja kohtule, et soovib kaasomandi lõpetada nii, et kostja ostaks hagejalt tema osa välja vähemalt 5000 euro eest ning juhul, kui kostja soovib osta korteri koos sinna sisseehitatud kööginurga, boileri ja dušinurgaga vannitoas, oleks väljaostuhind 7000 eurot.
Alternatiivselt esitas hageja nõude, et kostja saaks korteriomandi kaasomandiosa eest vastu samaväärse korteri Tormast maksimaalselt 25 km kaugusel.
4.Maakohus asendas 16. veebruari 2022. a määrusega Osaühingu S.A.CITO korteriomandi uue kaasomaniku COBERNE OÜ-ga (kostja).
5.Maakohtus 8. märtsil 2022 toimunud kohtuistungil teatas hageja, et soovib siiski ise saada korteriomandi omanikuks ja leidis, et korteriomandi väärtuse väljaselgitamiseks tuleb määrata ekspertiis.
6.Maakohus määras ekspertiisi ja eksperdiarvamuse kohaselt oli korteriomandi väärtus 5955 ehk ligikaudu 6000 eurot.
7.Hageja teatas 6. juunil 2022 maakohtule, et tegi kostjale 26. mail 2022 kompromissipakkumise lõpetada kaasomand selliselt, et ta maksaks kostjale hüvitist 2559 eurot 37 senti. Hageja lahutas ekspertiisiaktis märgitud korteriomandi 1/2 väärtusest (3000 eurot) poole haldusteenuse-, majandus- ja hooldustasust, remondifondimaksete ja üldelektri kulust, mis oli ajavahemikus oktoober 2021 kuni aprill 2022 70 eurot 43 senti, 1/4 riigilõivust (75 eurot) ja 1/2 ekspertiisitasust (295 eurot 20 eurot). Kostja selle ettepanekuga ei nõustunud.
8.Hageja avaldas 21. juunil 2022 toimunud kohtuistungil, et on nõus maksma kostjale 3000 eurot, s.o pool 26. aprilli 2022. a ekspertiisiaktis märgitud korteri turuväärtusest. Hageja teatas, et ta ei nõua kostjalt korteriga kaasnevaid kulusid.
9.Kuna kostja ei ilmunud järgmisele kohtuistungile, tegi maakohus tagaseljaotsuse, millega rahuldas hagi selliselt, et korteriomand jäeti hageja ainuomandisse ja hageja pidi maksma kostjale tema kaasomandiosa kaotuse eest 3000 eurot.
10.Kostja esitas tagaseljaotsuse peale kaja ja kuna kostja menetlusõiguseellane oli olnud nõus kirjaliku menetlusega, taastas maakohus 4. novembri 2022. a määrusega menetluse.
11.Hageja teatas 13. detsembril 2022 toimunud istungil, et on nõus saama korteriomandi ainuomanikuks ja maksma kostjale poole korteri väärtusest, aga soovib, et tema menetluskulud mõistetaks kostjalt välja. Kostja oli kohtuistungil nõus kompromissiga, kuid vaid viisil, et hageja saab korteriomandi ainuomanikuks, hüvitab kostjale omandi kaotuse ja menetluskulud jäävad hageja kanda.
MAAKOHTU LAHEND
12.Tartu Maakohus rahuldas 4. jaanuari 2023. a otsusega hagi ja lõpetas kaasomandi selliselt, et korteriomand jäi hageja ainuomandisse kohustusega tasuda kostjale omandi kaotuse eest 3000 eurot. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 890 eurot 40 senti, millest 300 eurot on nõudelt tasutud riigilõiv ja 590 eurot 40 senti asja läbivaatamise kulud. Hageja tasus hagi esitamisel riigilõivu 300 eurot ja on tasunud ekspertiisitasu 590 eurot 40 senti. Ekspertiisikulud olid vajalikud kostja vastuväite ümber lükkamiseks. Kostja viitas 13. detsembri 2022. a istungil, et kuna ta ei vaidle hagile vastu, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Maakohus märkis, et ilmselt pidas kostja silmas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 168 lg-t 6, mille kohaselt olukorras, kus kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Maakohus leidis, et seda sätet ei saa kohaldada. Kostja on olnud nõus kaasomandi lõpetama, kuid pole olnud nõus hüvitisega, mida hageja pakkus. Seega oli poolte vahel vaidlus hüvitise suuruse üle ja kostja ei ole hagi õigeks võtnud. Kostja oli hüvitise
suurusega nõus alles 13. juuni 2022. a seisukohas, s.o neli kuud pärast esimese vastuse esitamist. Kostja õiguseellane ja ka kostja soovisid korteriomandi osa eest hüvitiseks oluliselt suuremat summat kui pakkus hageja või kui korter tegelikult väärt oli. Kostja pole tõendanud, et korteriomandi eelmine omanik oleks teinud hagejale mingi mõistliku pakkumise enne seda, kui hageja kohtusse pöördus. Ka menetluse kestel jäi kostja seisukohale, et hüvitis peaks olema oluliselt suurem kui korteriomandi osa tegelikult väärt oli. Kostja seisukoht muutus alles pärast eksperdiarvamust. Samuti ei pidanud kostja, kes enda väitel oli valmis kompromissiks, hagejaga pärast eksperdiarvamuse saamist konstruktiivseid läbirääkimisi kompromissi saavutamiseks (mh ei vastanud ta hageja 23. mai 2022. a ettepanekule), kuigi kohus andis juhise läbirääkimiste pidamiseks. Kostja edastas oma pakkumise hiljem hoopis kohtule ja selles ei olnud seisukohta hageja pakkumise kohta. Samuti ei ilmunud kostja mõjuva põhjuseta 21. juuni 2022. a kohtuistungile, mille kohus määras eelkõige läbirääkimiste pidamiseks. Kohus ei saanud menetluslikel põhjustel küll teha asjas tagaseljaotsust, kuid kostja käitumine ei näita, et ta oleks soovinud lõpetada asja kokkuleppega ja see tõi kaasa menetluse venimise ning täiendavad menetluskulud. Kokkuvõttes leidis maakohus, et ei ole alust jaotada menetluskulusid erinevalt üldreeglist, mis on sätestatud TsMS § 162 lg-s 1. Hageja kulud on riigilõiv ja eksperditasu kokku 890 eurot 40 senti ning need on olnud vajalikud ja põhjendatud kulud. Hagejal ei olnud menetluses esindajat, mistõttu õigusabikulusid tal ei olnud. Kuna kostja kulud jäävad täies ulatuses tema enda kanda, siis kohus neid ei hinnanud.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
13.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas ning teha menetluskulude jaotuse osas uus otsus ja jätta menetluskulud poolte endi kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt ei vaielnud kostja 11. veebruari 2022. a menetlusdokumendis vastu kaasomandi lõpetamisele. Kostja on 13. juuni 2022. a menetlusdokumendis nõustunud kompromissiga, kui hageja tasub kostjale hüvistise 3000 eurot ja hageja saab korteriomandi ainuomanikuks. Kohus rahuldas seega hagi samas ulatuses nagu kostja kompromissina pakkus. Kostja oli samasuguse kompromissiga nõus ka 13. detsembril 2022 toimunud kohtuistungil. Hageja keeldus põhjendamatult kompromissist. Kui kohus rahuldab hagi samas ulatuses, milles kostja oli nõus kompromissi sõlmima, siis ei saa kohus jätta menetluskulusid kostja kanda. Kostja oli maakohtu menetluses seisukohal, et hageja oleks saanud kaasomandi lõpetada ka kohtusse pöördumata juba endise kaasomanikuga, kuid ta ei lasknud endisel kaasomanikul korterit hinnata ja pöördus ennatlikult kohtusse. Hageja on riigilõivu ja ekspertiisikulu ise tekitanud. Kohtuotsuse väide, et kostja ilmumata jätmine 21. juuni 2022. a istungile näitab, et ta ei soovi lõpetada asja kokkuleppega ja et see tõi kaasa menetluse venimise ning täiendavad menetluskulud, pole õige. Asja materjalide kohaselt ei tekkinud täiendavaid kulusid.
14.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Hageja on selgelt väljendanud, et soovib korterit oma perekonnale ning sellepärast pöördus ta kaasomandi lõpetamiseks kohtusse. Varasem kaasomanik, kes oli kaasomandiosa ostnud, tellis kinnisvarahindaja, kuid hagejal oli selleks ajaks kadunud usaldus ostja heade kavatsuste suhtes. Hageja hindas enne ekspertiisi korteri väärtuseks umbes 5000 eurot, mis on kohtu tellitud
eksperdi hinnatud väärtusele tunduvalt lähemal kui kostja pakutud 10 000 eurot. Seega oli kohtu määratud ekspertiis põhjendatud. Kostja ei ilmunud kahele istungile ega olnud ka nõus kompromissiga.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
15.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, milles maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 890 eurot 40 senti. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega jätab kostja menetluskulud kostja enda kanda ja hageja menetluskuludest 50% hageja kanda ja 50 % kostja kanda ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja 445 eurot 20 senti, millest 150 eurot on pool hagiavalduselt tasutud riigilõivust ja 295 eurot 20 senti pool ekspertiisikulust. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt. Juhindudes TsMS § 654 lg-st 22, esitab ringkonnakohus otsuse resolutsiooni juures kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.
16.Apellatsioonimenetluses on poolte vahel vaidlus üksnes menetluskulude üle. Kostja leiab, et menetluskulud oleks pidanud jääma poolte endi kanda. Ringkonnakohus nõustub kostjaga osaliselt ja leiab, et kuigi kohtupraktika kohaselt jäetakse kaasomandi lõpetamise asjades menetluskulud üldjuhul poolte endi kanda, ei oleks selline menetluskulude jaotus käesolevas asjas hageja suhtes õiglane ja põhjendatud. Ringkonnakohus leiab, et praegusel juhul on õiglane jätta kostja menetluskulud kostja enda kanda ning hageja menetluskuludest (hagilt tasutud riigilõiv ja ekspertiisikulu) 50% kostja kanda ning 50% hageja enda kanda. Muid menetluskulusid hagejal tekkinud ei ole.
17.Iseenesest on õige see, et kaasomandi saab lõpetada ja hüvitise suuruse kokku leppida ka kohtusse pöördumata, mille tulemusena ei oleks vaidlusaluseid menetluskulusid (riigilõiv ja korteriomandi hindamisega seotud ekspertiisikulu) tekkinud, aga praegusel juhul ei saa asja materjalidest järeldada, et kohtusse pöördumine oleks olnud põhjendamatu. Poolte vahel oli vaidlus korteriomandi väärtuse üle, mille sai lahendada üksnes hageja taotletud ekspertiisiga. Kuna ekspertiisi käigus selgus, et korteriomandi väärtus on märkimisväärselt madalam kui kostja esialgu pakutud turuväärtus ja kostja kaasomandiosa ostuhind, ei saa hageja kohtusse pöördumist pidada ennatlikuks või põhjendamatuks.
18.Asja materjalidest nähtuvalt on esialgne kaasomanik Osaühing S.A.CITO maakohtule selgelt väljendanud, et korteri turuväärtus on minimaalselt 10 000 eurot, ja et talle tuleks tema kaasomandi osa kaotuse eest tasuda 5000 eurot. Maakohus on 27. jaanuari 2022. a kirjas kostjale selgitanud, et kostjal on võimalik kaasomand lõpetada ka kokkuleppel, milleks peab kostja võtma ühendust hagejaga. Asja materjalidest ei nähtu, et kostja oleks pidanud läbirääkimisi hagejaga kompromissi saavutamiseks. Maakohus on 26. aprillil 2022 pärast eksperdiarvamuse saamist menetlusosalistele kirjutanud, et nüüd, kui korteri turuväärtus on teada, võiksid pooled pidada kompromissläbirääkimisi. Hageja tegi seepeale kostjale ettepaneku sõlmida kompromiss, aga kostja sellele ei vastanud. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus põhjendatult viidanud asjaolule, et kostja on hüvitise suurusega nõusolekut avaldanud alles umbes neli kuud pärast esimese vastuse esitamist, ja ka siis ei olnud kompromissi võimalik sõlmida, kuna kostja leidis, et kõik kulud peavad aga jääma hageja kanda. Eelnevast järeldub, et nii hageja riigilõivukulu kui ka ekspertiisikulu olid paratamatud ja asja lahendamiseks vajalikud.
19.Kuna kaasomandi lõpetamiseks kohtusse pöördumine ja korteriomandi turuväärtuse väljaselgitamine on olnud mõlema poole huvides, ei ole ringkonnakohtu hinnangul õiglane jätta hageja kohtusse pöördumisel tasutud riigilõivu ja ekspertiisikulu üksnes hageja kanda. Seega on põhjendatud ja õiglane jätta kostja kulud kostja kanda ja hageja menetluskuludest 50% hageja ning 50% kostja kanda.
20.Hageja tasus hagi esitamisel riigilõivu 300 eurot. Hageja on tasunud ekspertiisitasu 590 eurot 40 senti. Samuti on hageja hagi esitamisel tasunud riigilõivu seaduses sätestatud määras ning see on põhjendatud kulu. TsMS § 138 lg 2 ja § 143 p 1 kohaselt on ekspertiisikulud asja läbivaatamise kulud, mis on samuti põhjendatud menetluskulu. Seega on hageja menetluskulud riigilõiv ja eksperditasu kokku 890 eurot ja 40 senti. Kuna ringkonnakohus leidis, et hageja menetluskuludest tuleb 50% jätta kostja kanda, mõistab ringkonnakohus kostjalt hageja kasuks välja 445 eurot ja 20 senti, millest 150 eurot on pool nõudelt tasutud riigilõivust ja 295 eurot 20 senti pool ekspertiisikulust.
21.Kuna apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt, peab ringkonnakohus põhjendatuks jätta apellatsiooniastme menetluskulud poolte endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Margit Vutt
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.