I. OÜ hagi A. U. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Tsiviilasja hind
4752,77 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nendeHageja I. OÜ (registrikood xxxxxxxx; xxxxx xxx xx-xx, xxxxx xxxxxxx) Hageja lepinguline [email protected])
esindaja
Julia
Vaganova
(e-post
Kostja A. U. (isikukood xxxxxxxxxxx; elu- ja asukoht teadmata)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Välja mõista kostjalt A. U.ilt (U.) hageja I. OÜ kasuks põhivõlgnevus summas 3525,81 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivised summas 160,74 eurot, kokku 3686,55 eurot.
3.Jätta menetluskulud tulenevalt hagi rahuldamise ulatusest 83% ulatuses A. U. ja 17% ulatuses I. OÜ kanda.
4.Rahuldada I. OÜ menetluskulude kindlaksmääramise avaldus osaliselt.
5.Välja mõista kostjalt A. U.ilt hageja I. OÜ kasuks menetluskuludena 506,30 eurot.
6.Välja mõista A. U.ilt hageja I. OÜ kasuks viivis menetluskuludelt (506,30 eurolt) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude rahalist suurust kindlaksmäärava lahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni.
7.Toimetada kohtuotsus hageja esindajale kätte ja kostjale avalikult kätte. Lahend loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel kohtuotsuse väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel
kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse; kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui see taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6). Asjaolud
1.I. OÜ (hageja) esitas 20. detsember 2022 A. U. (kostja) vastu hagi, milles palub kostjalt välja mõista põhivõla 3915,18 eurot, intress 345,03 eurot ja seisuga 20.12.2022 sissenõutavaks muutunud lepingujärgne viivis 178,49 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja 12.10.2021 krediidiandjaga P. F. OÜ laenulepingu nr ILC12102021/0064, millega on kostja saanud laenu summas 4000 eurot. Kostja kohustus maksma ka intressi 29,88% tagastamata krediidisummalt aastas (s.o 2,49% kuus). Krediidi tagasimakseperioodiks oli 72 kuud, kohustusega tasuda alates 10.11.2021 annuiteetgraafiku alusel iga kuu laenu põhiosast ja intressist koosnevaid makseid ligikaudselt summas 1 x 113,60 ja 71 x 120,03 eurot. Kostja on tasunud hagejale kokku 474,19 eurot (dtl 54). Krediidiandja ütles 27.05.2022 lepingu üles. Nõue on loovutatud hagejale 26.07.2022.
3.Kohus on kostjale hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määruse kätte toimetanud väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Kostja tähtaegselt kohtule oma kirjalikku seisukohta esitanud ei ole.
4.Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta avaldas hageja, et enne laenulepingu sõlmimist kontrollis laenuandja kostja krediidivõimelisust piisava põhjalikkusega ja jõudis veendumusele, et laenulepingut tulenevate kohustuste täitmine on kostjale jõukohane. Laenuandja kontrollis krediidivõtja esitatud teavet laenutaotlusel esitatud andmete ning pensioniregistri ja AS Creditinfo Eesti väljavõtte alusel. Kohtuotsuse põhjendused
5.Kohus, tutvunud avalduse ja asja materjalidega, leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada osaliselt.
6.Hageja on esitanud kostja vastu nõuded tulenevalt kostja ja P. F. OÜ vahel sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr ILC12102021/0064. Viimane on oma nõuded loovutanud hagejale.
7.Vaidlust ei ole selles, et kostja ja P. F. OÜ vahel oli sõlmitud tarbijakrediidileping võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 mõttes. P. F. OÜ oli oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja, kes andis krediiti kostjale kui füüsilisele isikule, kes tegi tehingu, mis ei seondunud tema majandus- ega kutsetegevusega (VÕS § 1 lg 5).
8.Kostja ei ole kohtule sisulisi vastuväiteid esitanud. Kohus viitab, et tulenevalt TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 6 kohaselt kui hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, võib kohus teha otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.
9.Samas ei ole tagaseljaotsuse tegemine kohtu kohustus ning olukorras, kus hagi ei ole õiguslikult põhjendatud hagis toodud asjaolusid arvestades, ei saa kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Võimalik oleks jätta hagi tagaseljaotsusega rahuldamata. Ka peab kohus omal algatusel kontrollima 2(5)
tarbijakrediidilepingute puhul seda, kas krediidilepingu tingimused võivad olla tarbija suhtes ebaõiglased ning tarbijakrediidileping tühine. Seejuures on keskseks küsimuseks see, kas on järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtet.
10.Järgnevalt analüüsibki kohus seda, kas krediidiandja on krediidi väljastamisel rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.
11.Vastutustundliku laenamise põhimõtte näeb ette VÕS § 403 4 ja selle lg 1 kohaselt peab krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist esiteks omandama teabe, mis võimaldab hinnata tarbija krediidivõimelisust, ja teiseks tarbija krediidivõimelisust ka tegelikult hindama. Sama paragrahvi lõige 2 näeb ette, et krediidiandja peab toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega ja võtma arvesse kõiki talle teada olevaid asjaolusid, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksta. Muu hulgas peab krediidiandja arvestama tarbija varalist seisundit, tema regulaarset sissetulekut, teisi varalisi kohustusi, varasemate maksekohustuste täitmist ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju. Lisaks eelnevale peab krediidiandja lähtuma ka krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 49 lg 1 p-des 1–7, lg 2 p-des 1–3, lg 3 p-des 1–3 ja lg-s 7 sätestatust. Tarbija krediidivõimelisuse hindamine toimub krediidiandja sise-eeskirjaga kehtestatud tarbija krediidivõimelisuse hindamise ja esitatud andmete kontrollimise metoodika järgi.
12.VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.
13.VÕS § 4034 lg 13 kohaselt tõendab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist vaidluse korral krediidiandja.
14.Finantsinspektsiooni juhendi p 9.10.3 järgi peab krediidiandja koguma teavet mh tarbija varasema käitumise kohta finantskohustuste ja teiste varaliste kohustuste täitmisel. Juhendi p 9.11 kohaselt võtab krediidiandja tarbija krediidivõimelisuse hindamisel arvesse ülalpeetavate arvu ja tarbija muid kogumis mõistlikult hinnatavaid regulaarseid kulutusi majapidamisele (nt kulutused toidule, kommunaalkuludele, sideteenustele, kindlustusmaksetele jne). Asjakohased vorminõuded ja hindamise metoodika otsustab krediidiandja või -vahendaja.
15.Praegusel juhul on hageja seisukohal, et krediidiandja ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud, sest krediidiandja palus kostjal täita standardse laenutaotluse panga veebilehel, milles kostja avaldas oma sissetuleku suuruse ning andmed kulude kohta. Nimetatud laenutaotlust kohtule esitatud ei ole. P. F. OÜ kontrollis kostja maksevõimet pensioniregistri alusel ning tegi ka päringu maksehäirete kohta (dtl 33-34).
16.Kohtupraktikas on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peetud minimaalselt piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Ei saa lugeda piisavaks laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 8. novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-106661, p 55). Kohtu hinnangul oleks kostja konto väljavõttest nähtav kostja sissetulek, samuti kostja võimalikud kohustused teiste võlausaldajate ees. Ka ülalpidamiskohustuse täitmiseks ning majapidamiseks kuluvad summad saavad nähtuda just konto väljavõttelt.
17.Eelneva tõttu leiab kohus, et krediidiandja on kostjale järelmaksu võimaldamisel rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on lepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas ning VÕS § 403 4 lg 7 järgi loetakse sellisel juhul intressimääraks VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Kostjaga sõlmitud lepingu järgi pidanuks intress olema 29,88% aastas (vt dtl 27). VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär oli lepingu sõlmimise ajal 0%, mis on kokkulepitud intressist madalam. Seega ei olnud krediidiandjal õigust kostjalt intressi nõuda. 3(5)
Samuti ei võlgne kostja tulenevalt VÕS § 4034 lg 7 teisest lausest hagejale muid tasusid.
18.Sellises olukorras peab krediidiandja VÕS § 4034 lg 7 kolmanda lause järgi tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Eelnevat ei kohaldata juhul, kui tarbija on tahtlikult jätnud vajaliku teabe esitamata või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti.
19.Praegusel juhul ei ole kohtule esitatud asjaolusid, millest saaks järeldada, et kostja oleks tahtlikult võltsinud krediidiandjale esitatavaid andmeid või jätnud nõutud andmed esitamata. Kohtule esitatud materjalidest ei nähtu, et krediidiandjal oleks kostja esitatud andmete suhtes tekkinud kahtlusi või palunud kostjal andmeid täpsustada. Krediidiandja palus kostjal väidetavalt täita laenutaotluse, kus pidid nähtuma andmed kostja sissetulekute, kohustuste ja püsikulude kohta. Nimetatud taotlust kohtule esitatud ei ole. Krediidiandja on küll teinud pensioniregistrisse ja maksehäirete kohta päringud, kuid kohus ei saa seda pidada piisavaks krediidivõime hindamiseks. Seega ei olnud käesoleval juhul probleemiks mitte see, et kostja oleks esitanud valeandmeid või varjanud olulisi andmeid, vaid see, et laenuandja ei ole täitnud enda vastutustundliku laenamise põhimõttest tulenevaid kohustusi, mistõttu ei veendunud ta laenusaaja võimekuses krediit ka tegelikkuses tagasi maksta.
20.Krediidiandja on võimaldanud kostjale krediiti summas 4000 eurot, tagasimakseperioodiga 72 kuud, kohustusega tasuda alates 10.11.2021 annuiteetgraafiku alusel iga kuu laenu põhiosast ja intressist koosnevaid makseid ligikaudselt summas 1 x 113,60 ja 71 x 120,03 eurot.
21.Hageja on kinnitanud, et kostja tasus laenulepingu alusel hagejale kokku 474,19 eurot, millest arvestas hageja 84,82 eurot põhivõla, 388,87 eurot intressi ja 0,50 eurot viiviste katteks (dtl 54).
22.Kuna krediidiandja on lepingu sõlmimisel rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet ega ole kostja krediidivõimelisust kontrollinud, siis on kostjal kohustus tasuda hagejale vaid põhivõlgnevus, sest seadusjärgne intressimäär oli 0%. Põhivõla suuruseks on 3525,81 eurot (arvestusega, et kostja on tagasimakseid teinud summas 474,19 eurot). Nimetatud summa kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele.
23.Lisaks põhivõlale ja intressile nõuab hageja kostjalt viivist krediidi tagastamisega viivitamise eest alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni.
24.Kohus on seisukohal, et hagejal on õigus nõuda põhivõlgnevuselt viivist kuna kostja on oma rahalist kohustust rikkunud (VÕS § 113 lg 1). Hageja nõuab kostjalt viiviseid seadusjärgses määras.
25.Viivist tuleb arvutada perioodi 27.05.2022 – 20.12.2022 eest VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kokku summas 160,74 eurot. Nimetatud summa kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
26.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
27.Tulenevalt TsMS § 163 lg 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jätab menetluskulud tulenevalt hagi rahuldamise ulatusest 83% ulatuses kostja ja 17% ulatuses hageja kanda.
28.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist 4(5)
menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
29.Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja hagiavalduses, millest nähtuvalt koosnevad hageja menetluskulud riigilõivust summas 560 eurot ja õigusabikulust summas 192 eurot. Kostja sisuliselt kohtumenetluses osalenud ei ole ning seetõttu ei ole ta kandnud ka menetluskulusid.
30.Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud mõistab kohus välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on kohtu arvates tegemist täies ulatuses vajaliku ja põhjendatud kuluga.
31.Kohtu hinnangul on hageja õigusabikulud põhjendatud osaliselt, summas 50 eurot. Sealjuures viitab kohus Tallinna Ringkonnakohtu 28.06.2021 määrusele tsiviilasjas nr 2-20-123611, milles kõrgem kohus peab nn lihtsate sõnastuses kattuvate tüüphagide puhul, mille koostamine ei eelda õiguslikku analüüsi ning piirdub arvutustehete tegemise, lünkade täitmise ja lisade komplekteerimisega, analoogselt VÕS § 1132 lg 2 p-s 3 sätestatud tarbijalt nõutava sissenõudmiskulu piirsummaga maksimaalseks põhjendatuks õigusabikuluks 50 eurot.
32.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjal hüvitada hagejale menetluskuludena (560 + 50) * 83% = 506,30 eurot.
33.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus lahendis, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (506,30 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
34.TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Riisenberg kohtunik
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.