Määruse tegemise aeg ja koht 25. aprill 2023, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number
2-22-19467
Tsiviilasi
Tallinn, Pae tn 23a korteriühistu avaldus M. L. vastu põhivõlgnevuse ja viiviste nõudes
Tsiviilasja hind
4 491,07 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja: Tallinn, Pae tn 23a korteriühistu (registrikood 80184787, asukoht Pae tn 23A, Tallinn, e-post [email protected]); Avaldaja lepinguline esindaja: S. V. (isikukood XXX, epost XXX); Puudutatud isik: M. L. (isikukood XXX, elukoht XXX, epost XXX).
Resolutsioon
1.Rahuldada Tallinn, Pae tn 23a korteriühistu avaldus M. L. vastu põhivõlgnevuse ja viiviste nõudes.
2.Välja mõista M. L.lt Tallinn, Pae tn 23a korteriühistu kasuks põhivõlgnevus 4 031,12 eurot ja viivis summas 36,68 eurot.
3.Välja mõista M. L.lt Tallinn, Pae tn 23a korteriühistu kasuks viivis alates 31.01.2023 põhinõudelt summas 4 031,12 eurolt kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulud
4.Tsiviilasja menetluskulud jätta puudutatud isiku kanda.
5.Välja mõista M. L.lt Tallinn, Pae tn 23a korteriühistu kasuks menetluskulud 530 eurot ja viivis menetluskulult alates kohtumääruse jõustumisest kuni nõude täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
6.Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu jooksul alates määruse tegemisest. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama määruskaebuse. Asjaolud ja avaldaja nõue
1.Avalduse kohaselt on puudutatud isik aadressil XXX asuva korteriomandi omanik ja Tallinn, Pae tn 23a korteriühistu liige. Puudutatud isikul on võlgnevus seadusest ja ühistu põhikirjast tulenevate ühistu arvete tasumise osas seisuga 30.01.2023 kokku 4 067,80 eurot, sh põhivõlg 4 031,12 eurot ja viivis 36,68 eurot. Ühistu nõude arvestus põhineb ühistu arvetel perioodist 2011-2022. Ühistu arved alates 2011 juunist on puudutatud isiku maksete alusel loetud tasutuks 3-aastase aegumistähtaja jooksul, st puudutatud isiku võlgnevuse arvestuse aluseks ei ole enne 01.01.2019 esitatud arveid. Ühistu juhatuse liige V. M. on teinud puudutatud isikule korduvalt ettepaneku võlgnevus tasuda, on viimati hoiatanud puudutatud isikut 2022. aasta oktoobris, et ühistu esitab nõude kohtule, kui puudutatud isik võlgnevust ei tasu, kuid see hoiatus ei ole positiivset tulemust andnud, st puudutatud isik ei ole võlgnevust tasunud.
2.Avaldaja palub puudutatud isikult välja mõista põhivõlgnevuse summas 4 031,12 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise summas 36,68 eurot ning mittesissenõutavaks muutunud viivise põhivõlgnevuselt alates 31.01.2023 kuni põhivõla tasumiseni. Menetluskulud palub avaldaja jätta puudutatud isiku kanda. Puudutatud isiku seisukoht
3.Puudutatud isik seisukohta avalduse osas esitanud ei ole.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
4.Kohus, tutvunud avalduse ja asjas esitatud tõenditega, leiab, et avaldus tuleb rahuldada.
5.Avaldaja palub puudutatud isikult välja mõista põhivõlgnevuse 4 031,12 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 36,68 eurot ja mittesissenõutavaks muutunud viivise seoses asjaoluga, et puudutatud isik ei ole tasunud Pae tn 23a-114, Tallinn asuva korteri majandamiskulude võlgnevust alates 01.01.2019 esitatud arvete alusel.
6.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 järgi kohus lahendab hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõude, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks. Lähtuvalt TsMS § 613 lg-st 1 lahendab kohus käesoleva asja hagita menetluses. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.
7.Korteriomandi- ja korteriühistu seaduse (KrtS) § 40 lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid korteriühistule vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. KrtS § 41 lg 1 p 3-5 kohaselt koostab korteriühistu juhatus korteriühistu majandusaastaks majanduskava, mis koosneb muuhulgas
korteriomanike kohustuste jaotusest majandamiskulude kandmisel; reservkapitali ja remondifondi tehtavate maksete suurusest; kütuse, soojuse, vee- ja kanalisatsiooniteenuse ning elektri prognoositavast kogusest ja maksumusest. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt, kui korteriomanike kokkuleppe või korteriühistu põhikirjaga on ette nähtud tegelikust tarbimisest sõltuvate majandamiskulude tasumine pärast kulude suuruse selgumist, määratakse majanduskavas kindlaks ainult ülejäänud kulude suurus.
8.Avaldaja põhikirja (tlk 62-66) punkti 3.2.7 kohaselt on ühistu liige kohustatud tasuma regulaarselt üks kord kuus hiljemalt juhatuse poolt määratud tähtpäevadeks sihtotstarbelisi makseid elamu jooksvate majandamismaksete katteks (sh prügivedu, elamu ja sellega külgneva maa hooldamine, üldelekter, maksed kütte, veevarustus-, kanalisatsiooni-, elektri-, jne avariide likvideerimise eest), juhatuse poolt kehtestatud suuruses ja korras. Sihtotstarbelise makse suuruse määramisel lähtutakse liikme omandis oleva korteri üldpinna osast elamu korterite üldpinnas. Põhikirja punkti 3.2.9 kohaselt on ühistu liige kohustatud tasuma regulaarselt üks kord kuus hiljemalt juhatuse poolt määratud tähtpäevadeks korteriomandiga seotud majandamiskulusid. Maksete suuruse määramisel lähtutakse olenevalt kululiigist põhikirja punktis 3.2.9 sätestatust.
9.Avaldaja on puudutatud isikule esitanud arveid seoses Pae tn 23a-114, Tallinn korteriomandist tulenevate kohustustega ning 30.01.2023 seisuga nõude arvestuse (tlk 75-77) kohaselt on puudutatud isik jätnud avaldajale tasumata 4 031,12 eurot. Kuivõrd puudutatud isik ei ole avaldaja nõudele vastuväiteid esitanud, on kohus seisukohal, et tulenevalt eeltoodust on puudutatud isikul kohustus tasuda avaldajale põhivõlgnevus summas 4 031,12 eurot.
10.Lisaks põhivõlgnevusele taotleb avaldaja puudutatud isikult ka sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmist summas 36,68 eurot ja mittesissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmist põhinõudelt alates 31.01.2023 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. KrtS § 42 lg 1 kohaselt, kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. Käesolevas paragrahvis sätestatust teistsuguse viivise määra võib ette näha vaid eriomandi kokkuleppes. TsMS § 367 alusel võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kuivõrd puudutatud isik ei ole ka viivisenõudele vastuväiteid esitanud, leiab kohus, et KrtS § 42 lg 1 alusel tuleb puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista viivis summas 36,68 eurot ning mittesissenõutavaks muutunud viivise kuni põhinõude täitmiseni.
11.Ülaltoodust tulenevalt tuleb avaldus rahuldada ja puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista põhivõlg summas 4 031,12 eurot, viivis summas 36,68 eurot ning viivis alates 31.01.2023 põhinõudelt 4 031,12 eurot kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
12.Tulenevalt TsMS § 122 lg-st 3, TsMS § 124 lg-st 1, §-st 133 on tsiviilasja hind 4 491,07 eurot.
Menetluskulud
13.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 1 alusel kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on põhjendatud jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda. Menetlus on küll toimunud avaldaja huvides, kuid menetlus on tingitud puudutatud isiku poolt majandamiskulude arvete tasumata jätmisest.
14.TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
15.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulu muu hulgas riigilõiv. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
16.Kohtute Infosüsteemi andmetest nähtuvalt on avaldaja käesolevas kohtumenetluses tasunud avalduse esitamisel riigilõivu 22.12.2022 summas 50 eurot. Kohus leiab, et avaldaja on tõendanud riigilõivu tasumist 50 euro ulatuses ning see kuulub puudutatud isikult väljamõistmisele.
17.Avaldaja palub puudutatud isikult välja mõista ka õigusabikulud summas 600 eurot. Avalduse kohaselt kulus avaldaja esindajal tõendite kogumiseks, tõendite analüüsiks, avaldaja selgituste analüüsiks, avalduse ja avalduse täienduse koostamiseks, sh nõude arvestuse Exceli tabeli koostamiseks 5 tundi.
18.Kohus on seisukohal, et avaldaja esindaja eelnimetatud toiminguid saab pidada põhjendatuks osaliselt. Võttes arvesse esitatud avalduse sisu ja mahtu ning sellele lisatud tõendeid, peab kohus avaldaja esindaja eelnimetatud toiminguid põhjendatuks üksnes 4 tunni ulatuses.
19.Avaldaja nõuab menetluskulude väljamõistmist koos käibemaksuga. Kooskõlas Riigikohtu praktikaga on menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eeldus poole kinnitus, et ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (RKTKo 3-2-1-65-13 p 16). Tulenevalt asjaolust, et avaldaja esindaja on kinnitanud, et avaldaja ei ole käibemaksukohuslane ega saa tekkinud menetluskuludelt käibemaksu tagasi arvestada, tuleb menetluskulud välja mõista koos käibemaksuga.
20.Lähtudes Riigikohtu praktikast tuleb lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele hinnata ka ühe tööühiku (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust (RKTKo 3-2-1-115-13 p 25). Kohus leiab, et avaldaja esindaja tunnitasu 100
eurot (ilma käibemaksuta) on mõistlik ja jääb turuhinna raamidesse. Seega arvestades, et avaldaja esindaja töötundide põhjendatud maht tunnihinnaga 120 eurot (koos käibemaksuga) on 4 tundi, on avaldaja esindaja õigusabiteenuse kulud 480 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus jätab rahuldamata avaldaja menetluskulud kindlaksmääramise avalduse 120 euro ulatuses.
21.Avaldaja on käesolevas asjas kokku kandnud menetluskulusid summas 530 eurot, millest 480 eurot on õigusabiteenuse kulud ja 50 eurot riigilõiv.
22.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Käesoleval juhul taotleb avaldaja menetluskuludelt viivise väljamõistmist, seega tuleb puudutatud isikult välja mõista viivis menetluskulult VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni.