Pankrotiõigus › Füüsilise isiku võlgadest vabastamise menetlus

eurot. Võlgnik on kandideerinud erinevatele töökohtadele, on saatnud CV-d, kuid ei osutunud valituks. Aruandest nähtuvalt püüdis võlgnik leida tööd ka tuttavate ja sõprade kaudu, kuid tulemusteta. Töötukassas on võlgnik arvel olnud alates 2019. aasta märtsikuust, kuid võlgniku tervislik seisund halvenes niivõrd, et võlgnikul tuvastati puuduv töövõime ja keskmine puue. Võlgniku igakuised püsikulud on summas 525 eurot, so elukohakulu summas 150 eurot, toidukulu summas 195 eurot, transpordikulu arsti juurde (vajab saatjat) summas 30 eurot ning muud kulud summas 150 eurot (so ravimid, riided, sidekulud jne). Toetustest suudab võlgnik osaliselt ise kulud katta. Aruande kohaselt katavad võlgniku ülejäänud kulud tema elukaaslane ja vanem poeg. Varasemalt, kui võlgnik veel toetusi ei saanud, katsid võlgniku kulud tema poeg ja elukaaslane. Võlausaldajatele väljamakseid teostatud ei ole. 24.01.2023 edastas kohus võlgniku kohta järelepärimised krediidiasutustele, Maksu- ja Tolliametile, Eesti Töötukassale, Sotsiaalkindlustusametile ja Pensionikeskusele. Krediidiasutuste poolt edastatud vastustest nähtuvalt on võlgniku nimel Coop Pank AS-is arvelduskonto nr EEXXX (konto jääk 26.01.2023 seisuga on 186,15 eurot). Lisaks omab M. K. AS-is LHV Pank arvelduskontot nr EEXXX, mille saldo seisuga 05.12.2017 oli 0 eurot ja seisuga 30.01.2023 on 0 eurot. Tehingud ajavahemikul 05.12.2017 kuni 30.01.2023 AS-i LHV Pank arvelduskontol puudusid. Swedbank AS teavitas kohut, et võlgnik omab Swedbank AS-is arvelduskontot nr EEXXX, mille vaba jääk on -11,52 eurot ja toimingud kontol alates 05.12.2017 puudusid. Eesti Töötukassa andmetel on M. K. saanud perioodil 05.12.2017 kuni käesoleva ajani väljamakseid (töövõimetoetusi) vahemikus 50 eurot kuni 506,23 eurot. Maksu- ja Tolliamet teavitas kohut, et võlgnikule ei ole perioodil 01.12.2017 - 31.12.2019 väljamakseid deklareeritud. Lisaks ei ole võlgnik esitanud 2018. aasta ja 2019. aasta kohta tuludeklaratsioone. Pensioniregistri pidaja andmetel on võlgniku nimel avatud pensionikonto nr 99800684271, kuid M. K. ei ole esitanud raha väljavõtmise avaldust. M. K. ei ole liitunud täiendava kogumispensioniga. Sotsiaalkindlustusamet teavitas kohut, et võlgnikule on perioodil alates 01.07.2019 kuni käesoleva ajani väljamakstud puudega tööealise toetus summas 34,01 eurot kuus. Harju Maakohtu 05.12.2017 kohtumääruse kohaselt olid võlgnikul järgnevad võlausaldajad: Jrk

Võlausaldaja

X A/S Eesti filiaal X OÜ X AS (AS X õigusjärglane) X AS (endine ärinimi AS X) Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu OÜ X(X Eesti filiaali õigusjärglane) X AS AS X

Rahuldamata nõue (eurodes) 10 426,45 129 089,79 1 464,16 13 556,18 28,16 253 843,02 3 949,27 93 375,87

08.03.2023 kirjaga andis kohus võlausaldajatele tähtaja seisukoha esitamiseks võlgniku kohustustest vabastamise osas. Võlausaldaja X AS teavitas kohut, et võlausaldaja nõue võlgniku vastu on summas 3949,27 eurot. Võlgnik ei ole võlausaldajale väljamakseid teostanud, millest tulenevalt palub võlausaldaja jätta võlgniku kohustustest vabastamata. Võlausaldaja X AS avaldas seisukohas, et võlausaldaja nõue võlgniku vastu on summas 1464,16 eurot. Võlgnik ei ole võlausaldajale väljamakseid teostanud. Võlausaldaja jätab võlgniku kohustustest vabastamise kohtu otsustada. Võlausaldaja Maksu- ja Tolliameti nõue on summas 28,16 eurot. Nõude katteks laekumisi toimunud ei ole. Võlausaldaja jätab võlgniku kohustustest vabastamise kohtu otsustada.

Võlausaldaja AS-i X nõue võlgniku vastu on summas 10 426,45 eurot. Võlausaldaja nõude katteks laekumisi toimunud ei ole, mistõttu palub võlausaldaja jätta võlgnik kohustustest vabastamata. 16.03.2023 esitas võlgniku esindaja kohtule taotluse, et võlgnikku ei kuulataks ära istungil, kuivõrd võlgniku tervislik seisund seda ei võimalda ning see võib viia võlgniku tervisliku seisundi halvenemiseni. Võlgniku esindaja avaldas, et võlgadest vabastamine on käesolevalt põhjendatud, kuivõrd edasise menetluse jätkamisel puudub perspektiiv, sest võlgnik ei ole suutnud oma kohustusi täita tervislike põhjuste tõttu. Võlgniku esindaja lisas, et võlgnik on endiselt töövõimetu ja keskmise puudega. Võlgniku sissetulekud moodustavad üksnes töövõimetoetus ja puudetoetus. Võlgniku esindaja esitas kohtule võlgniku haiguslood koos Eesti Töötukassa otsusega. 22.03.2023 toimunud ärakuulamisel osales võlgniku esindaja, võlgnik ja võlausaldajad ärakuulamisele ei ilmunud. Kohus leidis, et ärakuulamine on võimalik läbi viia ilma võlgniku kohalolekuta. Võlgniku esindaja selgitas, et võlgniku tervislik seisund ei võimalda võlgnikul töötada. Lisaks avaldas võlgniku esindaja, et võlgniku tervislik seisund süveneb halvemuse poole ning paranemise märke ei avaldu. Kohtumääruse põhjendused Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse § 68 lõike 2 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist (01.07.2022) esitatud pankrotiavalduste, kohustustest vabastamise avalduste ja võlgade ümberkujundamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni või võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadust, mis kehtisid 2022. aasta

esitanud ei ole. Võlgnik ei ole teostanud võlausaldajatele ühtegi väljamakset. Kohtule esitatud dokumentaalsetest tõenditest (ambulatoorsetest epikriisidest) nähtuvalt on võlgnikul tuvastatud raske haigus, millest tulenevalt ei ole võlgnikul võimalik töötada. Johtuvalt eelnevast saab võlgnik töövõimetoetust ja puudetoetust. Kohtule esitatud andmetest nähtuvalt on ilmne, et võlgnikul ei ole olnud võimalik võlausaldajatele väljamakseid teostada, arvestades siinjuures, et väljamakseid ei pidanud tegema sellisest tulust, millele ei saanud pöörata sissenõuet, eelkõige miinimumpalk, toetused ning kui võlgnikul on alaealisi ülalpeetavaid, siis 1/3 miinimumpalgast iga alaealise ülalpeetava kohta (täitemenetluse seadustiku § 131 ja 132). Võlgniku sissetuleku moodustavad üksnes töövõimetoetus ja puudetoetus. Seaduse kohaselt (PankrS § 173 lg 5) ei pidanud võlgnik kohustusi täitma toetuste arvelt, kuivõrd neile ei saa pöörata sissenõuet. Kohtul ei ole põhjust kahelda, et võlgniku tervislikust seisundist tulenevalt ei ole tal võimalik tegeleda tulutoova tegevusega, mille arvelt saaks tasuda võlausaldajate nõudeid. Võlgniku esindaja on avaldanud 22.03.2023 ärakuulamisel, et võlgniku tervislik seisund süveneb halvemuse poole ning võlgnik ei ole suuteline töötama. Arvestades eeltoodut, st asjaolu, et võlgniku tervislik seisund ei võimalda tal töötada ning võlgniku sissetuleku moodustavad erinevad toetused, on ilmne, et võlgniku sissetulekust ei ole võimalik teostada võlausaldajatele väljamakseid suuremas ulatuses. Siinjuures tuleb arvestada, et võlgniku igakuised püsikulud on summas 525 eurot, so elukohakulu summas 150 eurot, toidukulu summas 195 eurot, transpordikulu arsti juurde (vajab saatjat) summas 30 eurot ning muud kulud summas 150 eurot (so ravimid, riided, sidekulud jne). Toetustest suudab võlgnik osaliselt ise kulud katta. Aruande kohaselt katavad võlgniku ülejäänud kulud tema elukaaslane ja vanem poeg. Kohus leiab, et võlgniku püsikulud on ökonoomsed ning terves ulatuses põhjendatud. Kohtu hinnangul, arvestades käesolevat majandussituatsiooni, ei ole võimalik ja eluliselt usutav, et võlgniku püsikulud saaksid olla võlgniku poolt märgitust väiksemas määras. Kohus viitab Riigikohtu seisukohale, et võlgadest vabastamise menetlus näeb kohustustest vabastamise võimaluse ette neile, kelle majanduslik olukord on eriti raske, ja peaks lõpptulemusena võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse, andma talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks (RKTo lahend tsiviilasjas 3-2-1-60-13, p 10). Riigikohus on leidnud ka, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk ei ole võlgnikku karistada ega sundida teda seadma enda jaoks ebarealistlikke eesmärke. Samas võib võlgniku kohustuste rikkumiseks pidada seda, kui võlgnik oma sissetulekuid põhjendamatult vähendab või neid varjab (RKTKo 30.10.2019 lahend tsiviilasjas 2-11-24696). Kohus on seisukohal, et võlgnik ei ole käesolevas menetluses oma sissetulekuid varjanud ega neid vähendanud. Võlgnik on edastanud kogu menetluse vältel kohtule korrapäraselt aruandeid ning täiendavaid tõendeid. Kohtul puudub alus kahelda selles, et võlgnik on esitanud tõeseid andmeid enda kohta. Võlgniku esindaja on edastanud kohtule erinevad ambulatoorsed epikriisid koos Eesti Töötukassa ja Sotsiaalkindlustusameti otsustega, millest nähtub, et võlgnikul on puuduv töövõime ja keskmine puue. Võlgniku sissetuleku moodustavad üksnes toetused, millele ei saa sissenõuet pöörata. Võlgniku tervislik seisund on kogu kohustuste vabastamise menetluse vältel olnud selline, millest tulenevalt ei ole võlgnik suuteline töötama. Tallinna Ringkonnakohus on tsiviilasjas 2-09-3606 31.01.2017 tehtud määruses asunud seisukohale, et ainuüksi asjaolu, et võlausaldaja hinnangul on võlgnik menetluse jooksul oma võlgnevust vähendanud ebapiisavalt, ei viita võlgniku süülisele käitumisele ega anna alust jätta teda kohustustest vabastamata, kui ta ei ole pankrotiseadusest tulenevaid kohustusi rikkunud. Kohus ei ole käesolevas menetluses tuvastanud võlgniku käitumises võlausaldajate huvide kahjustamisele suunatud tegevust. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et võlgnik ei ole menetluse ajal kohustusi rikkunud sellisel määral, et see tooks kaasa kohustustest vabastamata jätmise.

Kooskõlas PankrS § 175 lg 8 „kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse.“ PankrS § 176 lg 1 järgi „kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud.“ Pankrotivõlausaldaja on isik, kellel on võlgniku vastu varaline nõue, mis on tekkinud enne pankroti väljakuulutamist (PankrS § 8 lg 3). PankrS § 176 lg 2 sätestab, et kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. Vastavalt PankrS § 177 lg 1 ja 2 „kohus võib võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Kohus lahendab võlausaldaja taotluse määrusega. Võlausaldaja võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotluse esitada üksnes juhul, kui ta sai võlgniku kohustuste rikkumisest teada alles pärast võlgniku kohustustest vabastamise määruse tegemist.“ PankrS § 175 lg 6 kohaselt määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse. Lõige 7 sätestab, et kohus avaldab teate võlgniku kohustustest vabastamise või vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulude jaotus märkida menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Käesoleva menetluse menetluskulud jäävad M. K. kanda. /Allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.