2-18-9060/38 - Pankrotiõigus - Pankrotimenetluse järelevalve - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

7.Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruse peale, millega kohus on algatanud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, võib määruskaebuse esitada võlausaldaja, kes on esitanud kohtule vastuväite. Pankrotihaldur võib esitada tasu ja kulusid puudutavas osas määruse peale määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Maakohtu või ringkonnakohtu menetlusabi andmise või sellest keeldumise määruse peale ja kummagi määruse muutmise või tühistamise määruse peale, võib menetlusabi taotleja või saaja või Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või rahandusministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu esitada määruskaebuse. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Harju Maakohtu 06.09.2018 määrusega kuulutati välja N. T. (võlgnik) pankrot ja nimetati pankrotihalduriks Maarja Roht. Pankrotihaldur esitas 17.04.2023 kohtule aruande, milles palub lõpetada pankrotimenetlus raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist, kuna pankrotivarast ei jätku pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Koos aruandega esitas haldur taotluse tasu määramiseks. Pankrotiseaduse (PankrS) § 157 p 2 kohaselt pankrotimenetlus lõpeb pankrotimenetluse raugemisega. PankrS § 158 lg 1 kohaselt kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest viivitamata kohtule teatama, lõike 3 kohaselt esitab haldur kohtule aruande, mis peab sisaldama PankrS § 162 lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid. PankrS § 158 lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. PankrS § 158 lg 6 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu poolt määratud summa. Haldur teavitas 16.01.2023 aruandes, et puuduvad pankrotimenetluses piisavad vahendid, mille arvelt pankrotimenetlust läbi viia. Kohus tegi 27.01.2023 ettepaneku väljaandes Ametlikud Teadaanded võlgniku pankrotimenetlusest huvitatud isikutele (eelkõige võlausaldajatele) tasuda massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole 2 160 eurot hiljemalt 13.02.2023. Tähtaja jooksul ei ole võlausaldajad ega kolmas isik avaldanud kohtule valmisolekut kanda võlgniku pankrotimenetluses täiendavaid kulusid. Seega esineb PankrS § 158 lg 4 sätestatud alus pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu. Kohus leiab, et võlgniku pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist. Nõuded on tunnustatud. Pandivara või teistelt isikutelt saadav vara puudub. Võlgniku nimele on registreeritud sõiduk Ford Sierra (reg.märk XXXXXX), kuid see on antud uuele omanikule ilma omandit ümber vormistamata. Võlgniku sissetulek on pension 544,08 eurot kuus. Kohus peab maksejõuetuse põhjuseks muud asjaolu pankrotiseaduse tähenduses, kuivõrd tuvastamist ei ole leidnud kuriteo tunnustega teo toimepanemine või raske juhtimisviga (kriminaalmenetluse raames ei menetletud ega tuvastatud pankrotikuritegu). Püsiv maksejõuetus saabus hiljemalt 2017.a oktoobris.

PankrS § 168 kohaselt ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesoleva seaduse § 158 lõikes 4 või § 163 lõikes 4 nimetatud määrus täitedokumendiks, kui võlgnik ei ole esitanud nõudele vastuväidet vastavalt käesoleva seaduse § 104 lõikele 1 või kui kohus on § 104 lõikes 2 nimetatud juhul võlausaldaja nõuet tunnustanud. Võlgnik ei esitanud nõuetele vastuväiteid. Seoses pankrotimenetluse lõpetamisega vabastab kohus Maarja Rohu võlgniku pankrotihalduri kohustustest (PankrS § 165 lg 3). Kohus jätab pankrotimenetluse kulud võlgniku kanda (PankrS § 150 lg 4). PankrS § 193 lg järgi kui pankrotiavaldus on menetlusse võetud enne 01.02.2021, kohaldatakse ajutise halduri ja halduri tasu arvestamisele käesoleva seaduse § 23, § 55 lõike 3 punkti 52, §-de 65, 651, 66 ja 661 ja § 127 lõike 1 redaktsiooni, mis kehtisid 31.01.2021. PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel. PankrS § 65 lg 11 kohaselt kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1-3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. PankrS § 23 lg-te 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Haldur palub tasuks määrata 2080 eurot (sealhulgas sotsiaalmaks). Kohus peab tasu põhjendatuks, haldur on võlgniku pankrotimenetluses läbi viinud kõik vajalikud pankrotimenetluse toimingud, toimingute ajakulu (26 tundi) ja tasu ei ole ebamõistlikult suur, tunnitasu 80 eurot (sisaldab sotsiaalmaksu) ei ületa tunnitasu piirmäära. Kuivõrd võlgniku varast ei piisa pankrotimenetluse kulude katmiseks ja võlgniku pankrot on välja kuulutatud PankrS § 171 lõike 11 alusel, siis määrab kohus võlgnikule pankrotihalduri taotlusel ning PankrS § 65 lg 11 ja TsMS § 183 lg 2 alusel halduri tasu hüvitamiseks menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, summas 397 eurot (sh seaduses ettenähtud maksud, käibemaksu ei lisandu). Tasu kanda Maarja Rohu arveldusarvele. Pankrotiavaldusega koos on esitatud avaldus kohutustest vabastamiseks. Võlgnik on nõus enda nimetamisega usaldusisikuks. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 68 lg 2 sätestab: „Enne käesoleva seaduse jõustumist esitatud pankrotiavalduste, kohustustest vabastamise avalduste ja võlgade ümberkujundamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni või võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadust, mis kehtisid 2022. aasta 30. juunini.“ Pankrotihaldur on seisukohal, et võlgnikku ei tohiks kohustustest vabastamise menetlusse lubada ja kohustustest vabastada, kuna: • võlgnik on mõistetud pankrotimenetluse ajal süüdi valeütluste ja valevande andmisest, mis ei ole küll karistusseadustikus sätestatud pankrotikuriteona, kuid arvestades asjaolusid, on just pankrotimenetluses valeandmete esitamisest tingituna ta süüdi mõistetud; • võlgniku sissetulekud ei ole pankrotimenetluse ajal (ega ka ilmselt selle järel) piisavad, et rahuldada võlausaldajate nõudeid kasvõi osaliselt.

Kuni 30.06.2022 kehtinud PankrS § 171 lg 2 sätestab: „Kohus võib jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo või karistusseadustiku §-des 380–3811 nimetatud kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletusega ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohalikult omavalitsusüksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist; 3) kohus on viimase 10 aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastada või jätnud võlgniku avalduse kohustustest vabastamiseks rahuldamata seetõttu, et võlgnik on pannud toime pankrotikuriteo; 4) võlgnik on viimase aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist või pärast seda tahtlikult või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist. Võlausaldajate huvide kahjustamiseks loetakse muu hulgas vara raiskamist; 5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletusega esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletusega muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi.“ Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on võlgnik kriminaalasjas xxx 19.06.2017 süüdi mõistetud KarS § 201 lg 2 p 2 järgi (omastamine suures ulatuses). Süüdistuse kohaselt andis kannatanu V. L. 2014.a võlgnikule notariaalse volituse Bulgaarias korteri ostuks ja selleks kandis kannatanu võlgniku Bulgaarias oleva panga kontole 47 000 eurot – võlgnik lubatud korterit ei ostnud ega tagastanud raha vaid kulutas seda isiklikeks vajadusteks. Sama otsusega rahuldati tsiviilhagi varalise kahju nõudes VÕS § 1043 alusel ja mõisteti võlgnikult kannatanu kasuks välja 47 000 eurot. Samuti on võlgnik süüdi mõistetud kriminaalasjas xxx 14.11.2022 KarS § 320 lg 1 järgi (vande all teadvalt vale vara nimekirja või sissetulekute või kulude arvestuse andmine). Süüdistuse kohaselt kinnitas võlgnik 19.09.2018 tsiviilasjas 2-18-9060 võlgniku vande all teadvalt vale vara nimekirja, kinnitades selle oma allkirjaga, s.o jättis pankrotimenetluses nimetamata, et tal olid kohustused ka Maksu- ja Tolliameti, E. N. (N.), O. A., D. P., L. S. ja V. I. ees. Võlgnik kinnitas, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja äritegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged ja tal on kohustused A. G. ja A. Z. ees kogusummas 104 802,62 eurot (samad nõuded olid kajastatud ka pankrotiavalduses). Võlgniku pankrotimenetluses tunnustati nõudeid kokku summas 317 948,27 eurot, kõik tunnustatud nõuded on tekkinud enne võlgniku vande andmist. Võlgnik oli nõuetest teadlik, kuid jättis teadlikult ja tahtlikult nõuded kogusummas 222 616,33 eurot vande all vara nimekirjas nimetamata. Kohus on seisukohal, et eelneva tõttu tuleb PankrS § 171 lg 2 p 5 alusel jätta kohustustest vabastamise menetlus algatamata. Võlgnik on pankrotiavalduses ja võlgniku vande andmisel kinnitanud võlgnevusi (104 802,62 eurot), kuigi tegelikult oli võlgnevusi kolm korda rohkem (317 948,27 eurot). Tegu ei ole ühe nõude ära unustamisega ning mainimata jäetud nõuete suurus ei ole väike, vaid tegu on märkimisväärse summaga - eluliselt ei ole usutav, et võlgnik unustab ära, et tal on kohustusi rohkem kui 200 000 euro ulatuses. Mis puudutab E. N. nõuet, siis märgib kohus, et E. N. esitas hagi võlgniku vastu võla nõudes Harju Maakohtule 13.07.2018, hagi võeti menetlusse 30.08.2018 ning väljastusteate kohaselt on võlgnik saanud hagimaterjalid kätte 10.09.2018 ehk vahetult enne võlgniku vande andmist. Võlgniku poolt allkirjastatud vara ja võlgade nimekirjas see nõue ei kajastu, mh ei ole seda võlgnik käsitsi kohustuste nimekirja juurde kirjutanud. Arvestades kajastamata nõuete suurust aga ka seda, et ühe kajastamata nõude kohta sai võlgnik hagimaterjalid 9 päeva enne vande andmist, on kohus seisukohal, et võlgnik on ebaõigeid andmeid esitanud vähemalt raske hooletusega (raske hooletus on käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine; VÕS § 104 lg 4). PankrS § 171 lg 2 p-s 5 toodud eeldused on võlgniku pahatahtlikkust iseloomustavad asjaolud. Kohustustest vabastamise menetluse edukus tugineb aga eeldusele, et võlgnikul on reaalne tahe võimalikult suures määras oma kohustusi täita.