Võlausaldajad, samuti isikud, kellel on õigus rahuldada kolmanda isiku vastu suunatud nõue pankrotivara arvel pandiõiguse või muu tagatisõiguse alusel, on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Kui võlausaldaja esitab nõude mõjuval põhjusel pärast nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja. Võlausaldaja esitab taotluse koos nõudeavaldusega haldurile, kes edastab selle koos PankrS § 1002 lõikes 1 sätestatud dokumentidega kohtule. Võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur.
6.Pankrotihalduril koostada võlausaldajate esimeseseks üldkoosolekuks võlgniku vara- ja võlanimekiri.
7.Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb kohtule esitada pankrotimenetluse lõppemisel, kuid mitte hiljem kui 24. aprillil 2024.
8.Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (FiMS § 47 lg-d 1, 2). Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta
määruse (FiMS § 49). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FiMS § 49 lg 9). Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku varale.
9.Jätta menetluskulud L. M. T. i kanda.
10.Pankrotimäärus on kehtiv ja kuulub täitmisele alates avalikult teatavaks tegemisest. Avaldada määruse kohta teade PankrS § 33 lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmetega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Pankrotimääruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Asjaolud
1.L. M. T. (avaldaja/võlgnik) esitas 6. märtsil 2023 Tartu Maakohtule füüsilise isiku maksejõuetusavalduse (tsiviilasi nr 2-23-3567). Avalduse kohaselt on võlgnik vallaline, ülalpeetavaid tal ei ole. Võlgnik töötab käesoleval ajal Viking Security AS-s inventeerijana. Tema sissetulekuks on 900 eurot kuus. Igakuised väljaminekud on 955980 eurot: eluasemekulud 500 eurot, kulutused toidule 200 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 50 eurot, kulutused majatarvetele, hügieenile ja ravimitele 15 eurot, transpordikulud 10 eurot, sidekulud 55 eurot ning ravimid ja tervishoiukulud 125-150 eurot. Võlgnik on märkinud avalduses, et võlgnevuste tasumiseks jääb 150 eurot. Võlgnik on märkinud kohustuste suuruseks 7363,58 eurot. Võlgnik on selgitanud, et makseraskused on tekkinud seoses elukaaslasest lahkuminekuga ja halva tervisliku seisundiga. Võlgnik on leidnud uue üüripinna ja püüab vähendada väljaminekuid. Kohtu põhjendused
2.Kohus leiab, et L. M. T. i maksejõuetusavaldus vastab üldjoontes füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) §-s 11 sätestatud nõuetele ning avaldus tuleb menetlusse võtta. FiMS § 14 lõikes 1 sätestatud avalduse menetlusse võtmise keeldumise aluseid ei esine.
3.Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus on seisukohal, et võlgniku poolt kohtule esitatud maksejõuetusavaldusest, samuti kohtu poolt avalikest registritest kogutud andmetest nähtub, et võlgniku kohustused (vähemalt 7363,58 eurot) ületavad tema võime oma sissetuleku arvel võlausaldajate nõuete proportsionaalseks mõistliku aja jooksul rahuldamiseks. Võlgnik on 4. aprilli 2023 kohtuistungil avaldanud, et töötab käesoleval ajal kahes kohas – lisaks Viking Security AS-le ka GVP Estonia AS-is (kehtetu ärinimi Enics Eesti Aktsiaselts), kuid palga täpne suurus ei ole veel teada. Kohtute infosüsteemi ja täitemenetluse registri andmetel ei ole võlgniku suhtes menetlusi. Võlgnik on märkinud võlanimekirjas nõudeid 7363,58 euro ulatuses järgmiselt:
1.BB Finance OÜ (Raha24) nõue 1875,28 eurot;
2.PLACET GROUP OÜ (SMSraha) nõue 2039,82 eurot;
3.IPF Digital AS (Credit24) nõue 1650 eurot;
4.Monefit Estonia OÜ nõue 998,48 eurot;
5.Coop Pank AS nõue 800 eurot.
4.Kohus leiab, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ja tema maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga, mistõttu ei ole võimalik tema suhtes võlgade ümberkujundamise menetluse läbiviimine. Võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on probleemid isiklikus elus (sh terviseprobleemid), aga ka oma krediidivõimekust arvestamata kergekäeline laenude võtmine, so muu asjaolu PankrS mõttes.
Pankrotihaldur on nõuete kaitsmisel kohustatud kontrollima krediidiandjate nõuete suurust, kujunemist ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 4034 järgi vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist omal algatusel, kusjuures VÕS § 4034 lg 13 kohaselt tuleb vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendada krediidiandjal. Arvestades asjaolu, et maksejõuetusavalduse on esitanud võlgnik, kes on mh taotlenud pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus võlgniku varalist olukorda arvestades pankroti välja ja algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse vastavalt PankrS §-s 31 ja FiMS §-s 45 sätestatule (FiMS § 15 lg 9). Pankroti väljakuulutamise tagajärjel kaotab füüsilisest isikust võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga. TMS § 51 lg 1 alusel lõpeb võlgniku pankroti väljakuulutamisel täitemenetlus.
5.Kohus nimetab pankrotihalduriks Tiia Kalause, kes vastab PankrS §-s 56 sätestatud haldurile esitatavatele nõuetele.
6.FiMS § 45 lõigete 1 ja 2 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib FiMS § 45 lõikes 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. Kui esineb PankrS § 29 lõigetes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FiMS § 2 lg 4). FiMS § 45 lg 3 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku (KarS) §-s 214, 2172, 381 või 3811 nimetatud kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletuse tõttu ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohaliku omavalitsuse üksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist; 3) kohus on viimase kümne aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastamise; 4) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures loetakse võlausaldajate huvide kahjustamiseks ka vara raiskamine; 5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu muid kohustusi.
7.Eeltoodust tulenevalt algatab kohus ühtlasi võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Kohus kontrollis, et antud juhul puuduvad FiMS § 45 lõikes 3 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise alused. FiMS § 46 lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. Kohus on seisukohal, et Tiia Kalaus on vajalike erialaste teadmiste ja kogemustega isik ühtlasi võlgniku usaldusisiku ülesannete täitmiseks. FiMS § 46 lg 3 kohaselt esitab usaldusisik võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta kohtule igal aastal aruande. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada kohtule pankrotimenetluse lõppemisel, eeldades, et füüsilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus ei kesta üle aasta. Kui pankrotimenetlus kestab kauem kui aasta, tuleb usaldusisiku aruanne esitada hiljemalt 24. aprilliks 2024. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.