Kohtla-Järve linn, Olevi tn 23 korteriühistu avaldus T. T. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Menetlusosalised ja nende
Avaldaja: Kohtla-Järve linn, Olevi tn 23 korteriühistu (registrikood 80258669, Postiaadress: Olevi 23, Järve linnaosa, 30323, Kohtla-Järve linn, Ida-Viru maakond), Seaduslik esindaja: V. V. (isikukood XXX, Elukoha aadress: XXX)
esindajad
Asjast puudutatud isik: T. T. (isikukood XXX, Elukoha aadress: XXX; muu aadress: XXX)
21.04.2023/ kirjalik menetlus
Asja läbivaatamise kuupäev
RESOLUTSIOON
1.Avaldus rahuldada
2.Välja mõista puudutatud isikult T. T. (isikukood XXX) avaldaja Kohtla-Järve linn, Olevi tn 23 korteriühistu kasuks kostjale kuuluva korteriomandi majanduskulude võlgnevuse eest perioodil tekkinud võlgnevus summas 1107,75 eurot (üks tuhat ükssada seitse eurot ja 75 senti), s.h põhinõue 1095,92 eurot ja viivis 47,83 eurot.
3.Jätta menetluskulud puudutatud isiku T. T. kanda ning välja mõista puudutatud isikult avaldaja kasuks menetluskulud kokku summas 175 (ükssada seitsekümmend viis) eurot (so riigilõiv 50 eurot, õigusabikulud 125 eurot).
Saata kohtumäärus menetlusosalistele teadmiseks. Edasikaebamise kord
Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest alates.
ASJAOLUD
1.Viru Maakohtusse saabus 30.12.2022 Kohtla-Järve linn, Olevi tn 23 korteriühistu avaldus T. T. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Avaldaja palub puudutatud isikult välja mõista võlgnevus summas 1107,75 eurot, sh viivis 47,83 eurot ning menetluskulud 175 eurot..
2.Avalduse kohaselt on T. T.l tekkinud võlg korteriühistu ees. Arvestades puudutatud isiku korteriomandi suurust ja tarbitud teenuseid on avaldaja igakuiselt esitanud puudutatud isikule arveid, millistes sisalduvad osutatud teenused ning puudutatud isiku poolt tasumisele kuuluvad summad. Puudutatud isik ei ole aga esitatud arvete alusel korrektselt tasunud, mistõttu on temal tekkinud võlgnevus. Seisuga 30.10.2022. a on puudutatud isiku põhivõlg avaldaja ees 1059,92 eurot. Seisuga 30.10.2022. a on viivisevõlgnevus 47,83 eurot. Võlgnevus koosneb ajavahemikul alates 01.07.2021 kuni 30.10.2022 avaldaja poolt esitatud, kuid puudutatud isiku poolt maksmata jäetud arvetest.
MENETLUSE KÄIK
3.Viru Maakohus võttis 27.01.2023 määrusega avalduse menetlusse ja andis puudutatud isikule kirjaliku vastuse esitamiseks tähtaja 14 päeva alates määruse kättesaamisest. Puudutatud isik kinnitas kohtudokumentide kättesaamist 15.03.2023, kuid kohtu poolt määratud tähtajaks vastust avaldusele ei esitanud.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
4.Kohus, tutvunud avaldusega ning uurinud tsiviilasjas esitatud dokumentaalseid tõendeid, leidis, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele ja tsiviilasja on võimalik lahendada ka ilma puudutatud isiku seisukohata.
5.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 14 kohaselt hagita asjad on muud seaduses hagita asjana sätestatud tsiviilasjad. TsMS § 613 lg 1 p 1 kohaselt kohus lahendab hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõude, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks. TsMS § 477 lg 1 kohaselt hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Kohus võib hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata (lg 2). Hagita asja ei või lahendada tagaseljamäärusega (lg 3 teine lause). Kohus ei ole seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti (lg 5). Kohus peab kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel (lg 7).
6.Kinnistusregistri elektroonilisest andmebaasist saadud informatsiooni kohaselt on T. T. (isikukood XXX) korteriomandi asukohaga: XXX linnas (registriosa nr XXX) omanik.
7.Kohus andis 27.01.2023 määrusega puudutatud isikule tähtaja avaldusele vastamiseks. Kohtumäärus ja kohtudokumendid on puudutatud isikule isiklikult kättetoimetatud 15.03.2023. 10.03.2023 helistas kohtuistungisekretär puudutatud isikule T. T.le tel XXX. Kohtuistungi sekretär selgitas, et puudutatud isikule on kohtu poolt kättetoimetamiseks dokumendid. Istungisekretär küsis millisele aadressile oleks võimalik dokumendid saata. T. T. teatas, et elab
„siin ja seal“, e-posti ei kasuta ja tel.nr ei ole ka tema oma, talle laenati. Puudutatud isik ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks vastust avaldusele esitanud. Kohus on seisukohal, et puudutatud isikule on menetlusdokumendid kätte toimetatud, ta on teadlik menetlusest, kuid püüab hoiduda menetlusest.
8.Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrTS) § 12 lg 1 kohaselt teostavad korteriomanikud oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi käesolevas seaduses sätestatud ulatuses korteriühistu kaudu ja lg 2 kohaselt peavad korteriomanikud omavahelistes suhetes, samuti suhetes korteriühistuga järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. Korteriomanik on kohustatud korraldama oma korteriomandi valitsemise ka ajal, kui ta ise viibib sellest eemal (KrtS § 31 lg 5). KrtS § 34 lg 1 järgi korteriomandite eset valitsetakse seadusest, korteriühistu põhikirjast, korteriomanike kokkulepetest ja korteriomanike huvidest lähtudes. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt korteriomandite kaasomandi osa eset valitsevad korteriomanikud korteriühistu kaudu. Korteriomandi kaasomandi osa eseme tavapärase valitsemise küsimuste üle otsustavad korteriomanikud häälteenamuse alusel, kui korteriühistu põhikirjaga ei nähta ette rangemaid nõudeid. Tavapärase valitsemisena käsitatakse eelkõige korteriühistu kaudu tarbitavate teenuste jaoks lepingute sõlmimist (KrtS § 35 lg 1, lg 2 p 2). Korteriühistu juhatus koostab korteriühistu majandusaastaks majanduskava, mille üldkoosolek kinnitab (KrtS § 41 lg 1 ja 3). Korteriomanikud teevad majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele (KrtS § 40 lg 1). Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. Kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, on võlausaldajal on õigus nõuda võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral kohustuse täitmist (VÕS § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1).
9.Äriregistri elektroonilise andmebaasi väljavõtte kohaselt on elumajas Ida-Viru maakond Kohtla-Järve linn Olevi 23 moodustatud korteriühistu Kohtla-Järve linn, Olevi tn 23 korteriühistu (RK 80258669) (avaldaja). Korteriühistu põhikirja 3.2 kohaselt on ühistu liige kohustatud täitma KÜ põhikirja, üldkoosoleku ja juhatuse otsuseid, sh tasuma jooksvate ja planeeritavate kulude katteks sihtotstarbelisi makseid (ka makseid elamu ühiste kommunikatsioonide kaudu kasutatavate kommunaalteenuste eest) ning maksetega viivitamisel tasuma viivist. Seega on puudutatud isik, korteriühistu liikmena kohustatud vastavalt korteriühistu põhikirjale ja KÜS § 151 lg 1, KrtS § 40 lg 1 ja 2, § 41 lg 1 p 3-5 alusel tasuma jooksvate ja planeeritavate kulude katteks sihtotstarbelisi makseid ja majandamiskulusid.
10.Avaldusele lisatud tõendite kohaselt on XXX asuva korteri omanikul seisuga 30.10.2022 tekkinud põhivõlgnevus avaldaja ees summas 1059,92 eurot ja sissenõutavaks muutunud viiviste võlgnevus summas 47,83 eurot, võlgnevus kokku 1107,75 eurot. Kuna puudutatud isik ei ole nõuetekohaselt korteriomaniku kohustusi täitnud ja ei esitanud vastuväiteid avaldusele ning tal on tekkinud võlgnevus avaldaja ees, siis leiab kohus, et avaldus tuleb rahuldada ja puudutatud isikult tuleb avaldaja kasuks välja mõista põhivõlgnevus summas 1059,92 eurot ja sissenõutavaks muutunud viiviste võlgnevus summas 47,83 eurot. Menetluskulud
11.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
12.TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust
kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
13.TsMS § 172 lg 1 alusel hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Arvestades korteriomandi nõuete lahendamise erisusega hagita menetluses ning asjaolu, et kohus rahuldab avalduse ja mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja võlgnevuse, leiab kohus, et eeltoodu tõttu on õiglane jätta menetluskulud põhjendatud ulatuses puudutatud isiku kanda.
14.Avaldaja palub määrata kindlaks ja mõista puudutatud isikult avaldaja kasuks välja kõik avaldaja poolt kantud menetluskulud summas 175 eurot (s.h. riigilõiv summas 50 eurot ja õigusabikulud 125 eurot) .
15.Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 5 kohaselt tasutakse hagita menetluses esitavalt avalduselt riigilõivu 50 eurot. Avaldaja on avalduse esitamisel riigilõivu 50 eurot. Kohus on seisukohal, et riigilõiv on põhjendatud kulu ja kohus jätab riigilõivu puudutatud isiku kanda. Hageja on kandnud menetluses dokumentaalse tõendi saamise kulu 3 eurot, so kinnistusraamatu väljavõte. Kohus leiab, et väljavõtte saamise kulu on käsitletav dokumentaalse tõendi saamise kuluna TsMS § 143 p 2 mõttes, seega on tegemist asja läbivaatamise kuluna, mis on põhjendatud ja vajalik. Avalduse kohaselt on avaldaja kandnud menetluses õigusabikulusid 125 euro ulatuses. Kohus leiab, et õigusabikulu on põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et avaldaja taotlus menetluskulude väljamõistmiseks puudutatud isikult on põhjendatud.
16.Kuna kohus rahuldab avalduse, siis mõistab kohus puudutatud isikult välja avaldaja kasuks põhjendatud ja vajalikud menetluskulud 175 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.