Aktsiaselts Saare Kalur hagi M.Z ja A.P vastu võla nõudes 13 225,32 eurot
Hagihind Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: aktsiaselts Saare Kalur (registrikood 10021397), esindaja Anneli Koit Kostjad:
1.M.Z
2.A.P , esindaja M.Z
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista M.Z-ilt ja A.P-lt solidaarselt AS Saare Kalur kasuks laenuleping nr 4504 alusel võlgnevus 8000 eurot (tagastamata laenusumma 6086,77 eurot ja tasumata intress 1913,23 eurot).
Välja mõista M.Z-ilt AS Saare Kalur kasuks laenuleping nr 4504 alusel võlgnevus 3066,32 eurot (tasumata intress 339,78 eurot ja viivis 2726,54 eurot).
4.Välja mõista M.Z-ilt AS Saare Kalur kasuks laenuleping nr 4537 alusel võlgnevus 763,08 eurot (tagastamata laenusumma 405,86 eurot, tasumata intress 173,39 eurot ja viivis 183,83 eurot).
5.Välja mõista M.Z-ilt AS Saare Kalur kasuks viivis 10,5% aastas arvestatuna laenulepingu nr 4504 ja 4537 põhinõuetelt (summalt 6492,63 eurot) alates 30.12.2022 kuni laenu põhinõuete täitmiseni, kuid mitte rohkem kui põhinõuded (so 6492,63 eurot).
6.Jätta rahuldamata edasiulatuva viivise nõue osas, mis ületab 10,50% aastas. Menetluskulude jaotus
8.Välja mõista M.Z-ilt ja A.P-lt solidaarselt AS Saare Kalur kasuks menetluskulud summas 650 eurot.
9.Väljamõistetud summad tuleb kanda hageja AS Saare Kalur arvelduskontole EE52 2200 2210 1206 3102 Swedbank AS-is või kontole EE67 1010 6020 1142 3006 AS-is SEB Pank, viitenumbriga 10022081. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud, menetluse käik
1.Aktsiaselts Saare Kalur esitas 29.12. 2022 maakohtule hagi M.Z ja A.P vastu võla tasumise nõudes.
2.Hagiavalduse kohaselt hageja ja kostja 1 vahel on 18. aprill 2018 sõlmitud laenuleping nr 4504 (Lisa 1), edaspidi leping nr 4504. Eeltoodud lepingu kohaselt andis hageja kostjale 1 laenu 8227 eurot, millisest summast 2176,40 eurot kandis hageja viimase ja kostja 1 vahel sõlmitud laenulepingust nr 4270 tulenevate kohustuste katteks, 6000.60 eurot kandis kostja 1 arvelduskontole Swedbankis (lisa 2) ja 50 eurot, lepingu tasu, arvestas laenusummast maha vastavalt lepingu punktidele 1.3. ja 2.3. Kostja 1 kohustus tagastama laenu ja tasuma intressid vastavalt kokkulepitud tagasimakse graafikule, mis on leping nr 4504 lisa 1. Laenulepingu täitmise tagamiseks on sõlmitud käendusleping (ühendatud üheks dokumendiks laenulepinguga nr 4504, Lisa 1), mille punkt 5.1. kohaselt kostja 2 kohustus vastutama solidaarselt laenusaajaga lepingust tulenevate kohustuste täitmise eest. Käendaja vastutuse rahaliseks maksimumsummaks lepiti kokku 8000 eurot, (lepingu punkt 5.2). Kostjad oma kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud ei ole, mistõttu hageja lõpetas laenulepingu ennetähtaegselt 21.06.2021 (Lisa 3).
2.1.Tagastamata laenusumma Lepingu alusel andis hageja kostjale 1 laenu kokku summas 8227 eurot, millise kostja 1 kohustus tasuma osade kaupa vastavalt graafikule (lepingu nr 4504 punkt 2.1). Kostja 1 on kohustust täitnud vaid osaliselt ning tema poolt on käesoleva ajani tagastamata laen summas 6086.77 eurot.
2.2.Tasumata intress Laenu kasutamise eest kohustus kostja 1 tasuma intressi 21,5% laenujäägilt aastas (lepingu 4504 punkt 1.2). Intressi kohustus laenusaaja tasuma osade kaupa vastavalt lepingu lisale 1 (lepingu 4504 punkt 2.1). Hageja on alustanud intressi arvestust laenu väljamaksemise päevast ja on lõpetanud intressi arvestamise laenulepingu ennetähtaegse ülesütlemise päeval 21.06.2021. Kokku on lepingu alusel arvestatud intressi 3849,79 eurot, millest kostja 1 on tasunud 1596,78 eurot, tasumata on intress summas 2253,01 eurot (arvestus Lisa nr 4). 2.3 Viivis Lepingu punkt 4.1. kohaselt on lepinguga kokkulepitud viivise määraks 21,5% aastas tähtaegselt tagastamata laenumakselt iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. Lepingu mittekohase täitmise eest on arvestatud kuni 29.12.2022 viivis 2763,23 eurot. Kostja 1 poolt on tasutud viivis 36,69 eurot, tasumata on viivis summas 2726,54 eurot (arvestus Lisa 4).
2-22-19408 Eeltoodud viivisele lisandub igapäevaselt alates 30.12.2022 kuni võlgnevuse tasumiseni viivis 21,5% aastas (0,0589% päevas) tähtaegselt tasumata laenusummalt, hetkel summalt 6086,77 eurot.
3.Laenu- ja käendusleping nr 4537 ja sellest tulenevate nõuete arvestus Hageja ja kostja 1 vahel on 22. mai 2018 sõlmitud laenuleping nr 4537 (Lisa 5), edaspidi nimetaud leping nr 4537. Eeltoodud lepingu kohaselt andis hageja kostjale laenu 525 eurot, millisest summast 500 eurot kandis kostja 1 arvelduskontole Swedbankis (Lisa 6) ja 25 eurot, lepingu tasu, arvestas laenusummast maha vastavalt leping nr 4537 punktidele 1.3. ja 2.3. Kostja 1 kohustus tagastama laenu ja tasuma intressid vastavalt kokkulepitud tagasimakse graafikule, mis on lepingu 4537 lisaks 1 (Lisa 5). Kostja 1 oma kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud, mistõttu hageja lõpetas laenulepingu ennetähtaegselt 21.06.2021 (Lisa 7). 3.1 Tagastamata laenusumma Lepingu alusel andis hageja kostjale 1 laenu kokku summas 525 eurot, millise kostja 1 kohustus tasuma osade kaupa vastavalt graafikule.(lepingu 4537 punkt 2.1). Kostja 1 on kohustust täitnud vaid osaliselt ning tema poolt on käesoleva ajani tagastamata laen summas 405,86 eurot.
3.2.Tasumata intress Laenu kasutamise eest kohustus kostja 1 tasuma intressi 21,5% laenujäägilt aastas (lepingu 4537 punkt 1.2). Intressi kohustus laenusaaja tasuma osade kaupa vastavalt lepingu nr 4537 lisale 1 (lepingu nr 4537 punkt 2.1). Hageja on alustanud intressi arvestust laenu väljamaksemise päevast ja on lõpetanud intressi arvestamise laenulepingu ennetähtaegse ülesütlemise päeval 21.06.2021. Kokku on lepingu alusel arvestatud intressi 241,86 eurot, millest kostja 1 on tasunud 68,47 eurot, tasumata on intress summas 173.39 eurot (arvestus Lisa nr 8).
3.3.Viivis Lepingu nr 4537 punkt 4.1. kohaselt on lepinguga kokkulepitud viivise määraks 21,5% aastas tähtaegselt tagastamata laenumakselt iga tasumisega viivitamise kalendripäeva eest. Lepingu mittekohase täitmise eest on arvestatud kuni 29.12.2022 viivis 185,16 eurot. Kostja 1 poolt on tasutud viivis 1,32 eurot, tasumata on viivis 183,83 eurot (arvestus Lisa nr 8). Eeltoodud viivisele lisandub igapäevaselt alates 30.12.2022 kuni võlgnevuse tasumiseni viivis 21,5% aastas (0,0589% päevas) tähtaegselt tasumata laenusummalt, hetkel summalt 405,86 eurot. Hageja palub: 1) Välja mõista laenuleping nr. 4504 alusel M.Z-ilt ja A.P-lt solidaarselt AS Saare Kalur kasuks võlgnevus 8000 eurot, millest on tagastamata laenusumma 6086,77 eurot, tasumata intress 1913,23 eurot; 2) Välja mõista leping 4504 alusel M.Z-ilt võlgnevus 3066,32, sh tasumata intress 339,78 eurot ja viivis 2726,54 eurot; 3) Välja mõista laenuleping nr. 4537 alusel M.Z-ilt AS Saare Kalur kasuks võlgnevus 763,08 eurot, millest on tagastamata laenusumma 405,86 eurot, tasumata intress 173,39 eurot ja viivis 183,83 eurot; 4) Välja mõista M.Z-ilt AS Saare Kalur kasuks viivis 21,5% aastas arvestatuna laenulepingu nr 4504 ja 4537 põhinõuetelt (hetkel summalt 6492,63 eurot) alates 30.12.2022 kuni laenu põhinõuete täitmiseni; 5) Välja mõista kostjalt M.Z-ilt ja A.P-lt solidaarselt AS Saare Kalur kasuks hageja poolt tasutud menetluskulud: riigilõiv 650 eurot; 6) Väljamõistetud summad palub hageja kanda hageja, AS Saare Kalur, arvelduskontole EE52 2200 2210 1206 3102 Swedbank AS-is või kontole EE67 1010602011423006 AS-is SEB Pank, viitenumbriga 10022081.
4.Vastuseks kostjate vastuväidetele märgib hageja, et hagi esitamine ei lõpeta viiviste arvestust, viivise arvestamine lõppeb siis, kui laenu põhiosa võlg on hagejale täielikult tasutud. Peamiseks põhjuseks, miks hagi esitamisega on viivitatud, on kostjale M.Z-ile korduvalt antud võimalused oma kohustusi vabatahtlikult täitma asuda. Viivise määr on võrdne lepingujärgse intressimääraga, seega ei ole antud juhul viivis oma sisult trahv, vaid asendab saamatajäänud intressi. Kosja on viidanud, et hageja on arvestanud valesti viiviseid. Hageja juhib siinjuures tähelepanu sellele, et kostja poolt vastuväitele lisatud viivisekalkulaatori väljavõttes on viivisearvestust alustatud ekslikult 12.10.2019 – viivises oleva põhiosa makse kuupäev on
2-22-19408 12.09.2019 (hagiavalduse lisa 8) ja hageja on alustanud sellelt makselt viivisearvestust 13.09.2019. Siit ka vahe 1,91 eurot hageja ja kostja viivisearvestuse vahel ja eksinud on kostja. Kostjate seisukoht
5.Kostjad tunnistavad nende vastu esitatud nõuet osaliselt. Kostjad ei nõustu viivistega. Kostjad leiavad, et kui laenuleping öeldi üles 21.06.2021 ning antud teates on selgelt välja toodud summad k.a viivis - siis kohtu poole pöördumine antud võlgnevuste välja mõistmiseks 12.2022 (556 päeva peale lepingu üles ütlemist) on kostjate silmis teadlik venitamine suuremate viiviste küsimise eesmärgil. Kostjad leiavad, et hageja on arvestanud viiviseid valesti ning esitanud kohtule dokumendid kus summad ei ole õiged. Antud väite aluseks on failina kaasa lisatud viivisekalkulaator.pdf milles on välja toodud hageja poolt esitatud failist “Lisa 4 laenuleping 4504 laenu ja kõrvalkulude tasumise arvestus.pdf” rida algusega 12.10.19 kus on viivisearvestus summas 104,38. Samade algandmetega saab viivisekalkulaator.ee kalkulaatoris aga 102,47. Kostjatele jääb arusaamatuks, kumb on hagiavalduses toodud n.n viivisenõue. Kas viivis või saamatajäänud intress? Kui intress siis millelt see on saamata jäänud? Antud laenu intressid on arvestatud ja ka hagiavalduses nõutud. Kostjad paluvad kohtul hinnata viivisenõude suurust ning vähendada viiviseprotsenti. Kostjad on huvitatud kompromissist.
6.Pooled pidasid kompromissiläbirääkimisi, kuid kokkuleppele ei jõudnud. Kohtu põhjendused
7.Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. 1.03.2023 määrusega määras kohus asjas kirjaliku menetluse ja tähtajad menetlusdokumentide esitamiseks ning kohtulahendi teatavaks tegemise tähtaja (tlk 39).
8.Vaidlus puudub selles, et: - hageja ja kostja I sõlmisid 18.04.2018 laenulepingu nr 4504 ning et kostja I on lepingu alusel saanud 8227 eurot (tlk 5-7); - hageja ja kostja II sõlmisid 18.04.2018 käenduslepingu nr 4504 (tlk 5-7); - hageja ja kostja sõlmisid 22.05.2018 laenulepingu nr 4537 ning et kostja I on lepingu alusel saanud 525 eurot. Hageja on esitanud arvestused tasutud ja tagastamata laenusummadest, tasumata intressist ja viivise arvestuse (tlk 9, 14). Kostjad on esitanud vastuväite vaid viivisearvestusele laenulepingu nr 4504 osas (tlk 9) ning paluvad kohtul seda kontrollida ning vähendada viiviseprotsenti. Kostjad heidavad hagejale ette, et hageja on teadlikult venitanud hagi esitamisega suuremate viiviste saamiseks, kuna lepingud on üles öeldud 21.06.2021 kuid hagi esitas alles 29.12.2023 ning et arusaamatu on nende jaoks milline on hagis toodud viivisenõue, kas viivis või saamata jäänud intress.
9.Kohus leiab, et hageja ja kostja I vahel on sõlmitud tarbijakrediidilepingud ning kostjaga II on sõlmitud käendusleping. VÕS § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Vastavalt VÕS § 401 lg-le 3 kohaldatakse krediidilepingule laenulepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. VÕS § 396 lg 1 järgi kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 142 lg 1 järgi käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest
2-22-19408 tuleneva kohustuse täitmata jätmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi; muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. VÕS § 113 lg 1 sätestab kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. VÕS § 145 lg 1 järgi vastutavad põhivõlgnik ja käendaja kohustuse rikkumise korral võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. VÕS § 65 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt solidaarvõlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist.
10.Kuna tegemist on tarbijakrediidilepinguga, siis on kohtul kohustus kontrollida nõude aluseks oleva lepingu ja selle tingimuste kehtivust, olenemata sellest, et pooled ei ole sellele tuginenud. Kohtu hinnangul ei ole pooled antud juhul esitanud asjaolusid, mille põhjal võiks hinnata kostjaga I sõlmitud lepinguid või nende osa tühiseks. Vastuseks kostja vastuväidetele märgib kohus, et intress võib olla kas tasu raha kasutamise eest – kasutusintress – või rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral õiguskaitsevahend – viivitusintress. VÕS § 113 sisust ja mõttest tulenevalt on viivis hüvitis, mida arvestatakse protsendina võlgnetavalt summalt. 18.04.2018 ja 22.05.2018 sõlmitud laenulepingutes on pooled kokku leppinud laenu kasutamise aja eest intressi 21,5% laenujäägilt aastas (p 1.2.). Krediidi kulukuse määr 18.04.2018 lepingus on 24,10 % aastas (p 1.5) ja 22.05.2018 lepingus 27,23% (p 1.6). Laenulepingutes (p 4.1.) on pooled kokku leppinud, et juhul kui laenusaaja jätab tähtaegselt tasumata või tasub mittetäielikult lepingust tulenevaid maksed, kohustub ta maksma laenuandjale viivist 21,5% aastas (0,06% päevas) tähtaegselt tasumata laenumakselt iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. VÕS § 4062 lg 1 järgi on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Enne kostjaga I laenulepingute sõlmimist oli Eesti Panga poolt avaldatud viimane (30.11.2017) eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr 18,81%. Kostjaga I sõlmitud lepingute krediidi kulukuse määrad (24,10% ja 27,23%) ei ületa Eesti Panga avaldatud tarbimislaenude krediidi kulukuse määra enam kui kolm korda. Seetõttu ei saa lugeda, et leping on liiga kõrge krediidikulukuse määra või intressimäära tõttu tühine. Kostjaga I sõlmitud lepingutes on maksekohustuste (v.a intressi maksmine) tähtaegselt täitmata jätmise puhuks kokku lepitud (p -d 4.1) viivis määras, mis vastab intressimäärale so 21,5 % aastas (0,06% päevas). Seega ei ole antud juhul viivis oma olemuselt leppetrahv, vaid asendab saamatajäänud intressi.
2-22-19408 Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-118-16 asunud seisukohale, et eelduslikult tuleks VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 alusel hinnata tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära (vt RKTKm nr 3-2-1-25-16, p 13). Ebaproportsionaalselt suure viivise või leppetrahvi kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt ka RKTKo nr 3-2-1-66-05, p 24; RKTKm nr 3-2-1-25-16, p 13). Antud juhul ei ületa poolte vaheline viivisekokkulepe kolmekordset seadusjärgset viivisemäära (24 %) enam kui kolm korda. Seetõttu ei saa lugeda, et leping on ka liiga kõrge viivisemäära tõttu tühine.
11.VÕS § 113 lg 8 kohaselt viivise maksmiseks kohustatud isik võib nõuda selle vähendamist vastavalt käesoleva seaduse §-s 162 sätestatule. VÕS § 162 lg 1 sätestab, et kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. VÕS § 162 lg-st 1 ja § 113 lg-st 8 ei tulene, nagu võiks vähendada üksnes sissenõutavaks muutunud ja mitte edasiulatuvalt nõutavat lepingujärgset viivist, kui kohus on jõudnud põhjendatult järeldusele, et viivis on ebamõistlikult suur, võrreldes sissenõudja õigustatud huvi ja poolte majandusliku seisundiga (vt RKTKo nr 3-2-1-167-09, p 10). Kohtul on õigus vähendada ka edasiulatuvalt välja mõistetavat lepingujärgset viivist, sh põhinõude suuruseni, kui võlausaldaja ei tõendanud suuremat kahju (vt põhinõudest suurema viivisenõude tõendamiskoormuse kohta RKTKo nr 3-2-1-66-05, p 18). (p 19).
12.Kohtu hinnangul ei ole antud juhul alust sissenõutavaks muutunud viivise vähendamiseks, kuna selleks puuduvad VÕS § 162 lg-s 1 sätestatud eeldused. Kostjad ei ole väitnud, et kokkulepitud viivisemäär on ebamõistlikult suur või et neil puudub võimalus sellist viivist tasuda. Kohus märgib, et viivise suurus ei tulene mitte hageja, vaid eelkõige kostjate enda tegevusest või tegevusetusest s.t kostjatel oli võimalik vältida viivisenõuet laenulepingute järgsete maksete õigeaegse tasumisega. Kohus nõustub hagejaga selles, et hagi esitamine viivise arvestust ei peata. Viivise arvestus lõpeb siis, kui laenu põhiosa võlgnevus on täielikult tasutud. Hagejale ei saata ette heita ka seda, et ta andis kostjatele võimaluse võlg tasuda kohtuväliselt, vältimaks kohtumenetlust ja täiendavate kulude tekkimist mh hagiavalduselt tasumisele kuuluva riigilõivu osas. Küll aga peab kohus võlgniku ja võlausaldaja huve kaaludes põhjendatuks vähendada edasiulatuvalt välja mõistatavat lepingujärgset viivisemäära seadusjärgse viivise määrani 10,50%-ni aastas (so 2,50% Võlaõigusseaduse § 94 lõike 1 kohaselt ja Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatava intressimäära alusel avaldatud intressimäär alates 1.01.2023 + 8% VÕS § 113 lg 1 alusel), sh põhinõude suuruseni.
13.Vastuseks kostjate väitele, et hageja on arvestanud valesti laenulepingust nr 4504 tulenevaid viiviseid (tlk 9), siis nõustub kohus hageja selgitusega, et kostjate esitatud viivisearvestuses (tlk 26) on viivise arvestuse alguseks ekslikult märgitud kuupäevaks 12.10.2019. Kuna viivises oleva põhiosa makse kuupäev on 12.09.2019 (tlk 9), siis on hageja alustanud sellelt makselt viivisearvestust õigesti 13.09.2019. Sellest tuleneb ka viivisearvestuste vahe 1,91 eurot.
14.Kostjad on solidaarvõlgnikud ja vastutavad seega kohustuse täitmise eest solidaarselt. Hageja on palunud piirata käendaja A.P vastutust 8000 euroga ning nimetatu on põhjendatud, kuigi käenduslepingus märgitud käendaja vastutuse maksimumsumma on 9000 eurot.
15.Eespool toodud põhjendustel rahuldab kohus hagi osaliselt ning mõistab välja: 1) kostjatelt solidaarselt laenulepingu nr 4504 alusel võlgnevuse 8000 eurot (tagastamata põhivõlg 6086,77
2-22-19408 eurot ja intress 1913,23 eurot; 2) kostjalt I laenuleping nr 4504 alusel võlgnevuse 3066,32 eurot (intress 339,78 eurot ja viivis 2726, 54 eurot); 3) kostjalt I laenuleping nr 4537 alusel võlgnevuse 763,08 eurot (põhivõlg 405,86 eurot, intress 173,39 eurot ja viivis 183,83 eurot); 4) kostjalt I viivise määraga 10,50% aastas laenulepingute nr 4504 ja 4537 põhinõuetelt so 6492,63 eurot alates 30.12.2022 kuni põhinõuete täitmiseni, kuid mitte rohkem kui põhinõuded (6492,63 eurot).
16.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 165 lg 1 esimese lause kohaselt kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. Kuna antud juhul kohus rahuldab hagi enamuses ulatuses (vähendades vaid väljamõistetavat edasiulatuvat viivisemäära), siis on põhjendatud jätta menetluskulud kostjate kanda. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja menetluskulud on 650 eurot, mis on menetluses tasutud riigilõiv. Riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras, lähtudes hagihinnast ning selle saab lugeda hüvitatavaks menetluskuluks. Kostjad peavad menetluskulud hüvitama hagejale solidaarselt.