S. S. i hagi OÜ Q Varad (likvideerimisel), endise ärinimega OÜ Alexmark vastu kostja kohustamiseks anda tahteavaldus Luxury Park OÜ osadele kantud pandi kustutamiseks ning nõusoleku kohtulahendiga asendamiseks
Tsiviilasja hind
3500 eurot
Menetlusosalised esindajad
Asja läbivaatamine
ja
nende Hageja: S. S. , isikukood XXX Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat V. S. Kostja: OÜ Q Varad (likvideerimisel), registrikood 14612043 Kostja seaduslik esindaja: E. L. Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi täies ulatuses.
2.Kohustada OÜ Q Varad (likvideerimisel) andma tahteavaldus kustutada Luxury Park OÜ (registrikood 12517091) osadele (ISIN nr XXX) kantud pant.
3.Asendada OÜ Q Varad (likvideerimisel) nõusolek kohtulahendiga.
4.Jätta menetluskulud OÜ Q Varad (likvideerimisel) kanda.
5.Määrata S. S. i menetluskulude rahaliseks suuruseks 1867 eurot.
6.Välja mõista OÜ-lt Q Varad (likvideerimisel) S. S. i kasuks menetluskuluna 1867 eurot, sh riigilõiv 490 eurot ja hageja õigusabikulud 1377 eurot.
7.OÜ Q Varad (likvideerimisel) peab hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma viivist käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. Toimetada kohtuotsus kätte menetlusosalistele.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil, võidakse kaebus lahendada kirjalikus menetluses (TsMS § 633 lg 7). Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Hageja nõue ja põhjendused
1.Hageja on Luxury Park OÜ asutaja ja talle kuulus Luxury Park OÜ osa nimiväärtusega 2 500 eurot alates 07.08.2013 kuni 31.05.2019. Luxury Park OÜ-le kuulub kaks tütarühingut: Eraarendus Grupp OÜ ja Pride Invest OÜ, millele mõlemale kuulub kinnisvara. 09.05.2018 avaldas kohtutäitur E. V. , et müüb täiteasja nr XXX raames avalikul elektroonilisel enampakkumisel Luxury Park OÜ osa nimiväärtusega 2500.00 eurot, mis moodustab 100% äriühingu osakapitalist. Täitemenetlus viidi läbi ebaseaduslikult. 31.05.2019 alates sai ebaseadusliku enampakkumise alusel Luxury Park OÜ osa omanikuks äriregistris Q Finants OÜ. Q Finants OÜ juhatuse liikmeks oli E. L. . 03.12.2019 otsusega rahuldas Harju Maakohus tsiviilasjas nr 2-19-11848 hageja hagi ning tunnistas täiteasjas nr XXX kohtutäitur E. V. poolt korraldatud enampakkumise Luxury Park OÜ osa võõrandamiseks kehtetuks. 01.07.2020 rahuldas Tallinna Ringkonnakohus tsiviilasjas nr 2-19-11848 hageja taotluse hagi tagamise taotluse ja keelas muu hulgas Q Finants OÜ-l (kustutatud) tehingute tegemine, mis on suunatud Luxury Park OÜ osa võõrandamisele. Tagamise eesmärk on Tallinna Ringkonnakohtu määruse põhjendava osa punkti 18 kohaselt vältida olukorda, kus kostja II võõrandab Luxury Park OÜ osa ja selle osa kaudu omatava vara kolmandatele isikutele. 01.07.2020, st samal päeval hoolimata Tallinna Ringkonnakohtu 01.07.2020 hagi tagamise määrusest õnnestus Q Finants OÜ-l (kustutatud) võõrandada Luxury Park OÜ osa OÜ-le Teeme Head (likvideerimisel). Seda tehti kohtumäärusega seatud käsutuskeeldu rikkudes. OÜ Teeme Head (likvideerimisel) juhatuse liikmeks on E. L. . Nimelt 01.07.2020, st samal päeval hoolimata ringkonnakohtu lahendist, registreeriti Luxury Park OÜ osa Eesti väärtpaberite keskregistris ja samal päeval hoolimata käsutuskeelust käsutas Q Finants OÜ Luxury Park OÜ osa ja võõrandas selle endaga seotud OÜ-le Teeme Head. 03.07.2020 otsusega jättis Tallinna Ringkonnakohus tsiviilasjas nr 2-19-11848 Harju Maakohtu 03.12.2019 otsuse lõppjärelduses muutmata ning ei rahuldanud Q Finants OÜ apellatsioonkaebust. Teisisõnu ringkonnakohtu otsusega tuvastati, et 31.05.2019. a enampakkumise akt, millega OÜ Luxury Park omand hageja omandist väljus, oli ebaseaduslik. Kohtotsus jõustus 02.11.2020. 15.07.2020 võõrandati Luxury Park OÜ teist korda: OÜ Teeme Head poolt (likvideerimisel) OÜ-le Comtrans. Sealjuures OÜ Comtrans oli asutatud alles 2 päeva
varem, st 13.07.2020. Comtrans juhatuse liikmeks ja osanikuks on A. S. . Sealjuures Q Finants OÜ (kustutatud) ja OÜ Teeme Head (likvideerimisel) seaduslik esindaja E. L. i ja A. S. on omavahel tihedalt seotud.
2.Ülalkirjeldatud tehingute ahelal puudus igasugune tavapärane äratuntav majanduslik sisu. Nimelt Q Finants OÜ (kustutatud) võõrandas OÜ Luxury Park osa OÜ-le Teeme Head vaatamata kohtu poolt seatud käsutuskeelule. Seejärel asutati 13.07.2019. a OÜ Comtrans, kes juba omakorda 15.07.2020. a omandas OÜlt Teeme Head OÜ Luxury Park osa. Sealjuures kuigi hageja oli OÜ Luxury Park juhatuse liige, siis mitte keegi tehinguosalistest temalt raamatupidamisdokumente ei küsinud – teisisõnu omandamistehingud tehti ilma, et omandajad oleksid OÜ Luxury Park varalise seisundi vastu mingitki huvi tundnud. See on äärmiselt tavapäratu ja ausatel alusel toimuvatel äriühingute võõrandamisel seda ei juhtu. Tehingute ainus eesmärk oli muuta hagejale OÜ Luxury Park osaku tagastamine juriidiliselt äärmiselt keeruliseks või üldse võimatuks. Teisisõnu sooviti kinnistada olukord, kus hagejalt õnnestus ebaseaduslikult läbiviidud täitemenetluse tulemusel 200 EUR eest kätte saada OÜ Luxury Park (koos tema tütarühingute ja neile kuuluva kinnisvaraga), kuigi selle OÜ Luxury Park väärtus oli vähemalt sadades tuhandetes eurodes.
3.Harju Maakohtu 28.10.2021 otsusega tsiviilasja nr 2-20-10493 tuvastati eelnimetatud OÜ Luxury Park osade võõrandamistehingute tühisust, tunnistati hageja omandiõigust OÜ Luxury Park osadele ja kohustati OÜ-d Comtrans andma tahteavaldus OÜ Luxury Park osade omandiõiguse ülekandmiseks EVK-s hagejale. Harju Maakohtu 28.10.2021. a otsus tsiviilasjas nr 2-20-10493 jäeti Tallinna Ringkonnakohtu 28.04.2022. a otsusega muutmata ja kohtuotsus jõustus 16.06.2022. Vaatamata eeltoodule oli E. L. vahepealsel ajal OÜ Luxury Park juhatuse liige ja osanike Q Finants OÜ (kustutatud) ja OÜ Teeme Head (likvideerimisel) juhatuse liikmeks. Seega tal oli võimalus teha OÜ Luxury Park nimel ja osade omaniku esindajana (kahjustavaid) tehinguid. Pärast eelnimetatud kohtuotsuse jõustumist soovis hageja kohtuotsuste alusel kanda OÜ Luxury Park osad enda väärtpaberikontole. Oma üllatuseks ta avastas, et ajal, kui OÜ Luxury Park osad oli tema omandist väljas, on nende kohta EVK-sse OÜ Alexmark kasuks pandimärge kantud. Sealjuures pant on seatud olukorras, kus hageja kui OÜ Luxury Park juhatuse liikmelt ei ole äriühingu varalise seisundi kohta midagi küsitud – teisisõnu pandipidajat ei ole panditud vara väärtus huvi pakkunud. Ausatel ja tavapärastel alustel pandi seadmise korral pandipidaja alati soovib eelnevalt pandivara väärtust teada. EVK väljavõttel ei ole näha, kelle kasuks on osad panditud. Samuti on EVK väljavõttel kaks lisalehte, ühel on OÜ Luxury Park osakapitaliks 2 500 EUR ja teisel 5 100 EUR. Samas E. L. i poolt 06.07.2020. a EVK-le esitatud pöördumises on dokumendid, millest nähtub, et OÜ Luxury Park osad nimiväärtuses 2 500 EUR on panditud OÜ Alexmark kasuks ja E. L. on samaaegselt ühes isikus esindanud: pantija OÜ Luxury Park osaniku Q Finants OÜ; OÜ Luxury Park juhatust; pandipidaja OÜ Alexmark. OÜ Alexmark registrikaardi kohaselt on E. L. äriühingu juhatuse liikmeks. Teisisõnu E. L. on olnud üheaegselt nii pantija kui pandipidaja rollis. Arusaadavalt see on äärmiselt tavapäratu ja jätab põhjendatud mulje, et tegemist ei ole heauskse ega ausa käitumisega. Arvestades E. L. ülalkirjeldatud tegevusmustrit on pandimärke kandmise eesmärgil täiendava „abinõu“ abil hageja OÜ Luxury Park osadest jäädavalt ilma jätta.
4.ÄS § 151 lg 1 kohaselt võib osaühingu osa pantida. EVKS § 16 lg 1,2 kohaselt tekib EVKs registreeritud osaühingu osadele pant nende registreerimisel EVK-s ja selle kohta tehakse EVK-s pantija ja pandipidaja korralduse alusel pandimärge. Seadus pandilepingu esitamist
EVK-le ei nõua. Sealjuures EVKS § 16 lg 3 p 31 ja lg 6 kohaselt on võimalik pant selliselt seada, et pandipidajale antakse tagasivõetamatu nõusolek ise panditud osasid käsutada. Kuigi EVK väljavõtetelt ei nähtu millist liiki pant on OÜ Luxury Park osadele kantud, siis suhtluses EVK-ga selgus, et tegemist on pandiga, mis annab kostjale õiguse ise OÜ Luxury Park osakuid käsutada.
5.27.06.2022. a teatas EVK, et ta kannab OÜ Comtrans nimel olevad OÜ Luxury Park osad hageja nimele. Kanne tehti seoses Harju Maakohtu 28.10.2021 otsuse tsiviilasjas nr 2-2010493 jõustumisega, mille kohaselt OÜ Luxury Park osanikuks on hageja. EVKS § 16 lg 4 kohaselt panditud osade võõrandamisel läheb pandiõigus kaasa. See asjaolu ongi antud juhul juhtunud, sest EVK on kinnitanud, et Luxury Park OÜ osad (ISIN nr XXX) on hageja omandis ja neile on OÜ Alexmark kasuks pant seatud. 22.06.2022. a esitas hageja kostjale taotluse OÜ Luxury Park osadelt pant kustutada. Kostja ei ole kirjale reageerinud. Samas tavapärases olukorras pandipidaja kirjale vastaks, nt teatanud pandiga väidetavalt tagatud nõuete olemusest ja nende tekkimise alustest. Samuti see näitab, et tegemist ei ole legitiimse pandipidajaga, kellel on põhjendatud nõue, mis on pandiga tagatud. Kuigi hageja kirjale ei ole kostja reageerinud, on kostja esindajana E. L. 22.06.2022. a esitanud kinnistusraamatule avalduse OÜ Luxury Park tütarühingutele keelumärgete seadmiseks. Avalduses palub ta kanda OÜ Luxury Park tütarühingutele kuuluvatele kinnistutele keelumärked ja põhjendab seda sellega, et: OÜ Luxury Park osanikuks lähipäevadel kantakse OÜ Alexmark. Registripidaja (Eesti väärtpaberi keskuse) venimise tõttu ei ole OÜ Alexmark siiani osanikuks kantud.
6.Eelnimetatu tõendab, et kostja ei soovi tavapärast pandiõigust realiseerida, st rahuldada oma võlanõue, vaid pandiõiguse abil hagejale kuuluva OÜ Luxury Park endale võtta. Seda olukorras, kus tegelikult mingit legitiimset pandiga tagatud nõuet olla ei saa. Tegemist on järjekordse „juriidilise käiguga“ eesmärgiga oma ebaseaduslike huve realiseerida. E. L. il õnnestus OÜ Luxury Park osadele EVK-sse pandimärge teha ajal, kui ta oli ajutiselt OÜ Luxury Park osanikuks kantud Q Finants OÜ juhatuse liikmeks. Käesoleva hagiga taotleb hageja Luxury Park OÜ osadele EVK-s tehtud pandimärke kustutamist. Nimelt tegemist ei ole ausa pandiõigusega, mis majandustegevuse käigus tekkinud reaalset nõuet tagab. Tegemist on E. L. i skeemiga, mille eesmärgiks on hageja Luxury Park OÜ osadest ebaseaduslikult ilma jätta. Kostja vastuväited
7.Kostja hagi ei tunnista ja palub jätte see rahuldamata. Kostja seaduslik esindaja E. L. osales oma teise äriühingu (OÜ Q Finants) kaudu 31.05.2019 kohtutäitur E. V. e poolt korraldatud enampakkumisel mille objektiks oli OÜ Luxury park osalus nimiväärtusega 2500 eurot. OÜ Q Finants (registrist kustutatud) võitis enampakkumise, tasus müügihind ning seda kanti OÜ Luxury park osanikuks 31.05.2019 ehk peale kohtutäituri poolt korraldatud enampakkumise. 08.08.2019 pöördus hageja Harju Maakohtusse nõudega tühistada kohtutäituri poolt läbiviidud enampakkumine (tsiviilasi 219-11848). Kostja selgitab, et tulenevalt TMS -st § 223 lg-st 1 enampakkumise akti kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul võib täitemenetluse osaline esitada kohtule hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks, kui vara on müüdud isikule, kellel ei olnud õigust seda osta, või kui enampakkumine toimus tühise arestimise alusel või rikuti teisiti enampakkumise olulisi tingimusi. Tulenevalt TMS § 223 lg-st 2 on võimalik esitada erinevaid nõudeid seoses enampakkumise tühistamisega sh. TMS § 223 lg 2 p 1 tulenevalt
võlgnik võib nõuda müüdud asja ostjalt välja asjaõigusseaduse § 80 alusel, selle võimatuse korral aga esitada nõude alusetu rikastumise sätete alusel. Tsiviilasjas nr 2-19-11848 esitas hageja nõude tunnistada kohtutäituri poolt läbiviidud enampakkumine kehtetuks, kuid ei ole esitanud täiendavaid TMS § 223 lg-st 2 tulenevaid nõudeid, eelkõige nõuda enampakkumisel möödud asja ostja valdusest. Kuna hageja ei ole nõudnud enampakkumisel müüdud asja tagasi oma valdusesse, siis ei olnud kostja esindajal E. L. il, kes tol ajal tegutses läbi OÜ Q Finantsi selge mida hageja täpselt soovib (enampakkumisel müüdud asja tagastamist, kahju hüvitamist, või temal on nõuded kohtutäituri vastu) ning tegi OÜ Luxury Parkiga heauskselt tehinguid nagu võõrandamine, koormamine, pantimine. 21.07.2020 ootamatult pöördus hageja uuesti kohtusse (tsiviilasi 2-20-10493), ning kohtulikult hakkas nõudma OÜ Luxury park osa enda valdusesse tagastamist. Hageja mainis Tallinna Ringkonnakohtu 01.07.2020 hagi tagamise määruse tsiviilasjas 2-1911848 (hagiavalduse p. 1.9), hageja valede väidete kohaselt tegi kostja esindaja E. L. tehinguid hagi tagamise abinõu rikkudes. Kostja selgitab, et viidatud määrus ei ole olnud kostja esindajale E. L. ile nõuetekohaselt kättetoimetatud. Harju Maakohus on tsiviilasja nr 2-20-10493 kohtuotsuse järeldustes märkinud (lisa 3), et E. L. i poolt tehtud võõrandamise tehingud hagi tagamise määrusega seatud käsutuskeeldusid ei rikkunud. Maakohtu järelduste kohaselt käsutusekeeld on selle adressaadile kohustuslik alates hagi tagamise määruse adressaadile kättetoimetamist, kuna 01.07.2020 Tallinna Ringkonnakohtu hagi tagamise määrus ei ole E. L. ile nõuetekohaselt kättetoimetatud siis ei rikkunud E. L. i poolt tehtud tehingud hagi tagamise määrust (vt. kohtuotsus 2-20-10493 lk 13). Harju Maakohtu asjas 2-20-10493 tehtud järelduste kohaselt ükski E. L. i poolt tehtud tehing käsutuskeeldu ei rikkunud.
8.Hageja leiab (hagiavalduse p. 2.1), et kuna tema on OÜ Luxury park juhatuse liige ning temale ei ole esita pandilepingut, siis sellist lepingut ei eksisteeri, isegi siis kui selline leping eksisteerib, siis tegemist on heade kommetega vastuolu tõttu tühise lepinguga. Hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et tegemist on heade kommetega vastuolus oleva tehinguga. Tsiviilkohtumenetluses peab kumbki pool esitama tõendeid väidete kohta mis on hagiavalduses toodud. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendid selle kohta, et pandileping oleks vastuolu heade kommetega tõttu tühine. Hageja on veendunud, et pandimärge on tehtud selleks, et hagejalt OÜ Luxury park omandit ebaseaduslikult ära võtta (hagiavalduse p. 2.2). Kostja leiab, et lihtsalt hageja nn. „veendumusest“ ei piisa selleks, et kohus mingi seisukoha võtaks või otsustuse teeks. Hageja väidete kohaselt ei ole OÜ Q Finants olnud kunagi OÜ Luxury Park osanikuks, sellepärast ei saanud ta panti seada, sest pantida saab vaid osanik. AÕS § 314 lg 1 tähenduses on OÜ Luxury park osa varaliseks õiguseks. AÕS § 314 lg 2 kohaselt õiguste pantimisele kohaldatakse käsipandi sätteid, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. AÕS § 2821 lg 1 kohaselt pandiõigus omandatakse ka siis, kui pantija ei olnud õigustatud panti seadmiseks eeldusel, kui pandiõigust omandatakse heauskselt. Kuna hagiavaldus tsiviilasjas nr 2-19-11848 oli esitatud (ja selliselt ka kohtu poolt menetletud) selliselt, et hageja ei ole nõudnud OÜ Luxury park osa tagastamist siis oli kostja esindaja E. L. veendunud, et OÜ Luxury park osa jääb tema omandisse ning heauskselt tegi OÜ Luxury park osaga tehinguid. Arvestades eespool toodut ei näe kostja ühtegi põhjust, miks ta peab andma nõusolekut pandi kustutamiseks.
Kohtuotsuse põhjendused
9.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 tulenevalt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 438 lg 1 kohaselt hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.
10.Hagejale kuulus ajavahemikul 07.08.2013 kuni 31.05.2019 ning kuulub alates 27.06.2022 kuni käesoleva ajani Luxury Park OÜ osa nimiväärtusega 2500 eurot, mis moodustab 100% äriühingu osakapitalist. Hageja oli Luxury Park OÜ juhatuse liige ajavahemikul 07.08.2013 kuni 29.06.2020 ning alates 09.11.2020 kuni käesoleva ajani; Luxury Park OÜ osale nimiväärtuses 2500 eurot on Eesti Väärtpaberite Keskregistris (EVK) seatud 06.11.2020 pant OÜ Alexmark kasuks 2500 osale (ISIN XXX), mida tõendab EVK 13.11.2020 kiri (hagi lisa 13). Seega on pant seatud ajal, mil hageja ei olnud Luxury Park OÜ osanik. Äriregistri andmetel on alates 02.11.2022 OÜ Alexmark ärinimi OÜ Q Varad.
11.Äriseadustiku (ÄS) § 151 lg 1 võimaldab osaühingu osa pantida. Väärtpaberite registri pidamise seadus (EVKS) § 16 lg 1 esimene lause sätestab, et väärtpaberite pantimine registreeritakse registris pantija ja pandipidaja kontohalduri poolt registripidajale edastatud üksteisele vastavate pandi registreerimise korralduste alusel. Sama paragrahvi lõike 2 esimese lause kohaselt väärtpaberi pant tekib pandi registreerimisest registris. EVKS § 16 lg 4 sätestab, et panditud väärtpaberi käsutamisel kehtib pant väärtpaberi omandaja suhtes edasi. Registripidaja kannab pandi üle panditud väärtpaberi omandaja väärtpaberikontole. Kuivõrd Harju Maakohtu 28.10.2021 ning Tallinna Ringkonnakohtu 28.04.2022 otsustega (jõustunud 16.06.2022) tunnustati hageja omandiõigust OÜ Luxury Park osale, on hageja saanud 27.06.2022 taas OÜ Luxury Park ainuosanikuks. Osa koormab jätkuvalt kostja kasuks seatud pandiõigus.
12.Hageja on esitanud 22.06.2022 kostjale taotluse pandi kustutamiseks, millele kostja ei reageerinud. Vaidlust pole tekkinud selles, et kostja on hageja taotluse kätte saanud. Hageja taotleb pandimärke kustutamist EVK-s, leides, et pandiõigus ei taga reaalset nõuet. Ka on hageja leidnud, et pandilepingut ei pruugi tegelikkuses olemas olla.
13.Asjaõigusseaduse (AÕS) § 279 lg 1 sätestab, et pandiga võib tagada iga rahaliselt hinnatavat nõuet. Tulenevalt (AÕS) § 314 lg 1 võib varaline õigus võib olla pandi esemeks, kui see on üleantav. Sama paragrahvi lõike 2 esimese lause kohaselt kohaldatakse õiguste pantimisele käsipandi sätteid, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. AÕS § 315 lg 1 sätestab, et õiguse pantimiseks on vajalik pantija ja pandipidaja vaheline kokkulepe pandi seadmise kohta, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt peab kokkulepe olema kirjalikus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
Eeltoodust tuleneb, et osaühingu osa pantimisel peab pant tagama rahaliselt hinnatavat nõuet ning pandileping peab olema sõlmitud kirjalikult. Käesoleva asja lahendamisel on oluline tuvastada pandilepingu olemasolu ning selle täitmine. Hagejal puudub ligipääs vastavatele dokumentidele ning kostja ei ole neid ise esitanud. Kohus märgib, et hageja on praegusel juhul muutunud pantijaks, kellel puuduvad menetluses esitatu kohaselt samas igasugused andmed väidetava kokkuleppe kohta pandipidajaga. Vastupidist ei ole kostja väitnud ega tõendanud.
14.Kohus leiab, et tõendamiskoormis pandilepingu olemasolu, selle sisu ning täitmise kohta on praegusel juhul üle läinud kostjale, s.o pandipidajale. Kohus kohustas kostjat esitama pandilepingut, mille alusel on OÜ Alexmark kasuks Eesti väärtpaberite keskregistris OÜ Luxury Park osadele seatud pant, samuti dokumendid, mis kajastavad pandilepingu täitmist. Kostja ei ole kohtunõuet täitnud ega nõutud dokumente esitanud, samuti pole kostja esitanud ühtegi vastuväidet, millest võiks järeldada, kas vaidlusalune pandileping tegelikkuses eksisteerib ning kas see tagab olemasolevat nõuet. Kohtul tuleb asuda seisukohale, et kuivõrd kostja pole pandilepingut esitanud, on alust kahelda selle olemasolus. Samuti on alust arvata, et vaidlusalune pant ei taga reaalseid nõudeid, millele mh viitab kostja vastumeelsus nõude ja pandi kohta käivaid andmeid nii hagejale kui kohtule esitada. Kohtu hinnangul peaks olema kostja kui pandipidaja huvides pantijat nõude asjaoludest teavitada, et võimalikku võlanõuet realiseerida. Asjas ei ole tõendatud, et pandi puhul järgitud AÕS § 315 lg 1 ja 2 nõudeid, järelikult tuleb hageja nõue rahuldada ning pandimärge kustutada.
15.AÕS § 316 lg 1 sätestab, et panditud õigust saab tehinguga lõpetada üksnes pandipidaja nõusolekul. Nõusolek tuleb anda isikule, kelle kasuks lõpetamine toimub. Nõusolekut ei saa tagasi võtta. EVKS § 16 lg 5 sätestab, et korralduse pandi kustutamise kohta annab kontohaldurile pandipidaja. Kohus rahuldab hageja nõude ka osas, millega hageja taotleb kostja nõusoleku asendamist kohtulahendiga. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
16.TsMS § 173 lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kuivõrd kohus rahuldab hagi, tuleb menetluskulud TsMS § 162 alusel jätta kostja kanda.
17.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 sätestab, et kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Asja läbivaatamise kuluks on TsMS § 143 p 2 järgi dokumentaalse tõendi ja asitõendi saamise kulud. Hageja menetluskulude nimekirja ja kohaselt on hageja menetluskuluks riigilõiv 490 eurot ja õigusabikulud 1377 eurot, sh on õigusabi osutatud 7,65 tundi tunnihina 150 eurot (koos käibemaksuga. Hageja ei ole käibemaksukohustuslane.
18.Riigilõivu suuruse sätestab seadus, mistõttu on menetluskuluna märgitud riigilõivu suurus põhjendatud. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks hageja menetluskuluna välja riigilõivu 490 eurot. Ka hageja õigusabikulud on olnud vajalikud ja põhjendatud. Hageja esindajal kulunud aeg 7,65 tundi vastab asja keerukusele ja kohtule esitatud menetlusdokumentide sisule ja mahule. Hageja esindaja tunnitasu on 160 eurot, mis sisaldab käibemaksu. Kohus leiab, et märgitud tunnitasu määra saab lähtuvalt kohtupraktikast lugeda mõistlikuks, mistõttu määrab kohus hageja vajalike ja põhjendatud õigusabikulude suuruseks 1377 eurot (käibemaksuga). Kostjalt tuleb mõista S. S. i kasuks välja menetluskuluna 1867 eurot, sh riigilõiv 490 eurot ja hageja õigusabikulud 1377 eurot.
19.Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lõikele 4 märgib kohus otsuses, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
20.Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Roman Levin
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.