A. K.i hagi Hooneühistu KANTS vastu 25.09.2021 toimunud korduva üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks 3500 eurot
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: A. K. (xxxx), esindaja Anastasia Nezgovorova Kostja: Hooneühistu KANTS (80119347)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Rahuldada A. K.i hagi ja tuvastada Hooneühistu KANTS 25.09.2021 toimunud korduva üldkoosoleku otsuste tühisus.
2.Jätta menetluskulud Hooneühistu KANTS kanda.
3.Välja mõista Hooneühistult KANTS A. K.i kasuks menetluskuluna 1323 eurot.
4.Hooneühistul KANTS tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda A. K.ile viivist VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
1.07.04.2022 esitas A. K. Harju Maakohtule avalduse Hooneühistu KANTS vastu 25.09.2021 toimunud korduva üldkoosoleku tühisuse tuvastamiseks.
2.25.09.2021 toimus kostja korduv üldkoosolek, mille päevakorras oli kaks küsimust: 1. uue juhatuse valimine ja 2. revisjonikomisjoni valimine. Üldkoosoleku kokkukutsumise korda on rikutud. Ei esimesest ega korduvast üldkoosoleku toimumise päevast ei teatatud liikmetele nagu põhikiri (p 6.5) seda ette näeb. Ülalmainitud küsimustele lisaks üldkoosolekul arutleti ja võeti vastu otsused nendest küsimustest, mida päevakorras ei olnud. Ka kostja on kohtule kinnitanud, et 25.09.21 korduva üldkoosoleku päevakorras oli 5 punkti. Äriregistrisse esitatud kandeavalduse alusel paluti teha muudatused vaid revisjonkomisjoni osas. Menetlustoimikus puudub korduva üldkoosoleku protokoll ja osalejate nimekiri. Koosolekul oli esindatud 40% häältest, so 21 häält ning mõnedel liikmetel on kas 2 või 3 häält. HÜ Kants liikmeteks on 49 isikut (hagejale kuulub 2 garaaži). Selle nimekirja kohaselt A. E. ühistu liikmeks ei ole. Samale isikule on aga omistatud 3 häält. Kostja vastuväited
3.Kostja ei nõustu hageja väitega, et äriregistrisse esitatud kandeavalduse alusel paluti teha muudatused vaid revisjonkomisjoni osas, menetlustoimikus puudub korduva üldkoosoleku protokoll ja osalejate nimekiri. Äriregistris ei toimu ühtki muudatust, kui ei ole esitatud üldkoosoleku protokolli ja sellel osalenute nimekirja. Seega kostja ei rikkunud ühtki menetlustoimingut. Kostjale ei ole arusaadav väide, et 25.09.2021 korduva üldkoosoleku väljavõttest tuleneb, et oli esitatud 40% häältest, so 21 häält ning mõnedel liikmetel on kas 2 või 3 häält. Hääled jagunevada koosolekul vastavalt garaažide arvule ning hageja poolt lisatud tabel veelkord tõestab, et hääled koosnesid garaažide kogusest. Kostja edastas koosoleku kokkukutsumise teated tavakirjaga ja peale seda paigutas teated teadete tahvlitele. Koosolekust teatati kaks nädalat või natuke varem enne koosoleku toimumist tavakirjana garaažide ustele, infotahvlile garaažidele sissesõidul ning samuti lihtkirjana Kaubamaja poe infotahvlil, mida loevad suurem osa vanemad garaažide omanikud või kelle e-posti aadressid olid, neile ka saadeti vanalt e-posti aadressilt xxxx ja lisaks ka veel suuliselt kõigile veelkord, et keegi ei unustaks. Vana juhatus tegi selleks vägagi, et kõik oleksid maksimaalsed teadlikud sellest koosolekust. Hageja oli teadlik koosolekust, sest 25.09.21 koosoleku toimumise ajal viibis oma garaažis ja nägi koosoleku toimumist. Tõendid korduvast koosolekust on vana juhatuse kompetentsuses, sest uuele juhatusele selliseid pabereid ei antud ning neid teateid paberkandjatel visatakse ka koheselt ära pärast koosoleku toimumist. Hageja ei ole tõendanud, et koosolekul võeti vastu otsuseid nendest küsimustest, mida päevakorras ei olnud. 25.09 koosolekul ei ole oluline häälte arv, sest tegu oli korduva koosolekuga. Kohtuotsuse põhjendused
4.Kohus, tutvunud asja materjaliga, samuti uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid ja kuulanud pooled ära, leiab, et hagi tuleb rahuldada.
5.Hooneühistuseaduse § 1 lg 2 kohaselt, kohaldatakse hooneühistu suhtes tulundusühistuseaduses sätestatut, kui hooneühistuseadusest ei tulene teisiti. Tulundusühistuseaduse (TÜS) § 42 järgi, kui üldkoosoleku kokkukutsumisel on oluliselt rikutud seaduse või põhikirja nõudeid, ei ole üldkoosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud siis, kui üldkoosolekul osalevad või on esindatud kõik liikmed. Sellisel üldkoosolekul tehtud otsused on tühised, kui liikmed, kelle suhtes kokkukutsumise korda rikuti, otsust heaks ei kiida. TÜS § 43 kohaselt on igal ühistu liikmel üks hääl. TÜS § 46 lg 1 ja 2 kohaselt võib üldkoosolek vastu võtta otsuseid, kui kohal või esindatud on üle poole ühistu liikmetest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema esindatuse nõuet. Kui üldkoosolekul ei ole kohal või esindatud lõikes 1 nimetatud arv liikmeid, kutsub juhatus kolme nädala jooksul, kuid mitte varem kui seitsme päeva pärast, kokku uue koosoleku sama päevakorraga. Uus üldkoosolek on pädev vastu võtma otsuseid, sõltumata koosolekul viibivate või esindatud liikmete arvust. Vastavalt TÜS § 52 lõikele 1 võib kohus ühistu vastu esitatud hagi alusel kehtetuks tunnistada seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku otsuse. Nõude aegumistähtaeg on kolm kuud, alates otsuse vastuvõtmisest.
6.Pooltel on vaidlus, kas on rikutud 25.09.2021 toimunud korduva üldkoosoleku kokkukutsumise korda; kas on vastu võetud otsused nendest küsimustest, mida päevakorras ei olnud ja kas on rikutud kvooruminõuet.
7.Kostja põhikirja punkti 6.5 kohaselt peab juhatus teatama koosolekust kaks nädalat enne ning saatma teate kas e-posti teel või lihtkirjana aadressile (dtl 16).
8.Hageja sõnul ei teatatud esimesest ega korduvast üldkoosolekust kostja liikmeid põhikirja p 6.5 kohaselt posti ega e-posti teel. Kostja sõnul saadeti kokkukutsumise teated tavakirjaga ja paigutati ka teadete tahvlitele. Koosolekust teatati kaks nädalat või natuke varem enne koosoleku toimumist tavakirjana garaažide ustele, infotahvlile garaažidele sissesõidul ning samuti lihtkirjana Kaubamaja poe infotahvlil, mida kostja väitel loeb suurem osa vanemaid garaažide omanikke. Kellel olid e-posti aadressid, neile saadeti teade ka vanalt e-posti aadressilt xxxx. Samuti teatati suuliselt kõigile veelkord, et keegi ei unustaks.
9.Kohus selgitas kostjale korduvalt, et kostjal tuleb teatada, kuidas ja millal teatati korduvast koosolekust. Samuti tuli kostjal tõendada, kuidas korduvast koosolekust teatati. Kohtule tuli esitada ka teade korduva koosoleku kohta. Kostja esitas tõendina dokumendi Kutse koosolekule/Приглашение на собрание. Vastav e-kiri kannab kuupäeva 10.09.21 ning kirja sisuks on märgitud kutse 25.augusti kl 10 koosolekule (dtl 136). Kostja selgitas (dtl 138), et 25.09.2021 koosoleku korraldas vana hooneühistu juhtkond, mis vahetus 15.11.2021. Samuti märkis kostja, et kõik tõendid selle koosoleku ja teatamise asjades on vana juhtkonna käes, kes midagi kirjalikult üle ei andnud. Muud kostjal esitada ei olnud.
10.TÜS § 41 lg 2 kohaselt teates tuleb näidata üldkoosoleku läbiviimise aeg, koht ja päevakord, samuti muud koosolekuga seonduvalt tähtsust omavad asjaolud. Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud, et 25.09.2021 korduvast üldkoosolekust oleks kostja liikmetele teada antud vastavalt kostja põhikirja p-le 6.5. Nimetatud e-kiri ei tõenda liikmete kutsumist 25.09.2021 korduvale koosolekule, vaid 25.08.2021 koosolekule. Tõendeid selle kohta, et kostja liikmed oleks kutsutud põhikirja p-le 6.5 vastavalt 25.09.2021 korduvale koosolekule, kostja ei ole esitanud. Isegi kui hageja viibis koosoleku toimumise ajal oma garaažis ja nägi koosoleku toimumist, ei tõenda see, et kostja ei rikkunud koosoleku kokkukutsumise korda. Seetõttu ei ole ka tuvastatav, kas ja millise päevakorra kostja korduva üldkoosoleku kokkukutsumise teates avaldas. Vaidluse korral tuli kostjal tõendada, millise päevakorra ta koosoleku kokkukutsumisel avaldas ja seda on kohus kostjale selgitanud.
11.Riigikohus on leidnud lahendis 3-2-1-22-08 p 11, et koosoleku kokkukutsumise korra oluline rikkumine on see, kui päevkord on puudlik või ebaselge. Kui koosoleku teates ei olnud koosolekul arutamisele tulevat küsimust selgelt või üldse näidatud, on see käsitatav koosoleku kokkukutsumise korra rikkumisena, mis toob kaasa päevakorras näitamata või ebaselgelt näidatud otsuse vastuvõtmise korral selle otsuse tühisuse.
12.TÜS § 42 sätestab, et kui üldkoosoleku kokkukutsumisel on oluliselt rikutud seaduse või põhikirja nõudeid, ei ole üldkoosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud siis, kui üldkoosolekul osalevad või on esindatud kõik liikmed. Sellisel üldkoosolekul tehtud otsused on tühised, kui liikmed, kelle suhtes kokkukutsumise korda rikuti, otsust heaks ei kiida. Käesoleval juhul ei ole üldkoosolekul osalenud või olnud esindatud kõik liikmed. Samuti ei ole hageja üldkoosoleku otsust heaks kiitnud.
13.Osundatust tulenevalt tuleb hagi rahuldada ja tuvastada 25.09.2021 toimunud korduva üldkoosoleku otsuste tühisus.
14.Kohus ei hinda hageja muid väiteid ja ei hinda nende väidete tõendamiseks esitatud dokumente, millele ta on 25.09.2021 korduva üldkoosoleku otsuse vaidlustamisel tuginenud, sest kohus tuvastas eespool, et 25.09.2021 korduva üldkoosoleku otsused on tühised ainuüksi üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumise tõttu.
15.Menetluskuludest
15.1.Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
15.2.Kuna kohus rahuldas hagi, siis tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 jäävad menetluskulud kostja kanda.
15.3.Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks kohtuotsuses TsMS § 174 lg 1 ja 2 ning § 177 lg 1 järgi.
15.4.Hageja põhjendatud menetluskuluks on riigilõiv 490 eurot ja õigusabikulu 833 eurot ilma käibemaksuta, kuna hageja pole käibemaksukohuslane. Hagejale on osutatud õigusabi 8 tundi ja 20 minutit, hinnaga 100 eurot tund. Kohus leiab, et õigusabi osutamisele tehtud toimingud ja neile kulunud aeg on olnud põhjendatud. Õigusabi on osutatud hinnaga, mis vastab asja keerukusele ja esindaja kvalifikatsioonile. Kokku peab kostja hagejale hüvitama 1323 eurot.
15.5.Hageja on taotlenud TsMS § 177 lg 2 alusel kohustada kostjat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse.
15.6.TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Moonika Tähtväli kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.