Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Viru Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning kajalt tuleb tasuda riigilõivu summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot (RLS § 59 lg 19). Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is. Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu põhjendused OÜ Aktiva Finants esitas Viru Maakohtule 20.02.2023 hagi L. P. vastu võlgnevuse nõudes Viru Maakohus võttis 01.03.2023 hagi menetlusse. Kostjale toimetati hagimaterjalid ja 01.03.2023 menetlusse võtmise määrus kätte 13.03.2023. Kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks, so 03.04.2023 hagile vastust esitanud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg kohaselt tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muu hulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 2(4)

kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Hagiavalduses palus hageja kostjalt välja mõista järgmised nõuded: põhivõlgnevus 4856,61 eurot, intressivõlgnevus 643,67 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 1229,15 eurot ning edasiulatuv viivis alates 21.02.2023 põhinõudelt 4856,61 eurolt 39,99% aastas kuni põhinõude täitmiseni. Kohus on seisukohal, et Placet Group OÜ ja kostja vahel 15.12.2017 sõlmitud krediidikonto lepingu nr KK 3221836 alusel tekkinud põhivõlgnevus 4856,61 eurot, intressivõlgnevus 643,67 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 1229,15 eurot (periood 05.07.202220.02.2023) ning edasiulatuv viivis alates 21.02.2023 põhinõudelt 4856,61 eurolt 39,99% aastas kuni põhinõude täitmiseni, on põhjendatud. Kohus kontrollis krediidikulukuse määra ja tuvastas, et lepingus märgitud krediidikulukuse määr 49% ei ületa tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas krediidi andmise ajal, Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda (VÕS § 4062). VÕS § 1132 lg 2 p 3 sätestab, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskulu summas 50 eurot. Hageja on pärast lepingu ülesütlemist (so 05.07.2022) edastanud kostjale 3 meeldetuletuskirja (07.07.2022, 30.09.2022 ja 01.12.2022), muid sissenõudmiskulusid tõendatud ei ole. Kooskõlas VÕS § 1132 lg 2 p 3 on hageja sissenõudmiskulud põhjendatud 35 euro ulatuses (25+5+5). Seega jätab kohus hageja sissenõudmiskulud summas 15 eurot rahuldamata. Kokkuvõtvalt rahuldab kohus hagiavalduse osaliselt. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja Placet Group OÜ ja kostja vahel 15.12.2017 sõlmitud krediidikonto lepingu nr KK 3221836 alusel tekkinud põhivõlgnevuse 4856,61 eurot, intressivõlgnevuse 643,67 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevuse 1229,15 eurot (periood 05.07.2022-20.02.2023), sissenõudmiskulu 35 eurot ning edasiulatuva viivise alates 21.02.2023 põhinõudelt 4856,61 eurolt 39,99% aastas kuni põhinõude täitmiseni. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldab hagi osaliselt ja jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.

3(4)

Hageja on hagis palunud kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud summas 1227 eurot (riigilõiv 700 eurot, õigusabikulu 527 eurot, käibemaksuta). Õigusabikulud koosnevad järgnevast: maksekäsu kiirmenetluse kantud kulu 20 eurot, õigusabiteenuse kulu 507 eurot, käibemaksuta (3 h x 169=507 eurot; täiendavate alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs; hagiavalduse ettevalmistamine ja koostamine; lisade kogumine ja komplekteerimine; dokumentide esitamine kohtule). Kohus on seisukohal, et kuna tegemist on lihtsa menetlusega, milles kostja hagiavaldusele vastust ja hageja kohtule täiendavaid seisukohti ega taotlusi ei esitanud ning kohtuistungit ei toimunud ja tegemist on standartse hagiga, siis ei ole 527 euro suurune õigusabikulude nõue põhjendatud. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja õigusteenuse tunnitasu 169 eurot on asja keerukust ja mahtu ning esindaja juristi kvalifikatsiooni arvestades ebamõistlik. Põhjendatud tunnitasumääraks on 120 eurot käibemaksuta. Kohtu hinnangul on hageja põhjendatud menetluskulude suuruseks 960 eurot (õigusabikulu: 2 tunni tasu x 120 eur = 240 eurot, käibemaksuta, millele lisandub maksekäsu kiirmenetluses kantud kulu summas 20 eurot ja riigilõiv summas 700 eurot). Arvestatuna hagi rahuldamise ulatust jäävad menetluskulud hageja kanda 0,22% ulatuses ja kostja kanda 99,78 % ulatuses. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 957,89 eurot. TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nimetatud taotluse esitanud ning kohus määrab, et kostjal tuleb menetluskuludelt tasuda ka viivis. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kuulub käesolev kohtuotsus viivitamatule täitmisele. (allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pullerits Kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.