Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Viru Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning kajalt tuleb tasuda riigilõivu summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot (RLS § 59 lg 19). Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is. Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu põhjendused OÜ Aktiva Finants esitas Viru Maakohtule 27.01.2023 hagi A. L. vastu võlgnevuse nõudes. Viru Maakohus võttis 16.02.2023 hagi menetlusse. Kostjale toimetati hagimaterjalid ja 16.02.2023 menetlusse võtmise määrus kätte Ametlike Teadaannete kaudu 29.03.2023. Kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks, so 13.04.2023 hagile vastust esitanud. Kostjale on maksekäsu kiirmenetluses eelnevalt menetlusdokumendid edastatud järgnevalt: -01.11.2022, 04.11.2022 e-posti aadressile xxx - tagastatud muu põhjus; - 22.11.2022 aadressile: xxx tagastatud hoiutähtaja möödumisel. -22.11.2022 e-posti aadressidele xxx, kiri ei lähe läbi, xxx, puudub vastus, xxx, puudub vastus. -aadressil xxx kinnitas korteriomanik, et kostja ei ela antud aadressil. 16.02.2023, 27.02.2023, 09.03.2023 on kohus edastanud menetlusdokumendid kostja e-posti aadressile: xxx, vastus puudub. 09.03.2023 e-posti aadressile: xxx, vastus puudub. 22.02.2023 ja 28.02.2023 postiaadressile xxx, menetlusdokumendid tagastatud. 10.03.2023 menetlustoimingu protokolli kohaselt helistas kohtuistungi sekretär kostjale mob tel nr: xxx, telefonile vastas Eesti keelt kõnelev naisterahvas, kes ei tea kostjat, mob tel nr: xxx, kutsub, kuid telefonikõnele ei vastata. Töötamise registri andmetel ei ole kostjal kehtivat töösuhet, mistõttu ei ole kohtul võimalik kostjale menetlusdokumente tööandja vahendusel kätte 2(4)

toimetada. Kohtul puuduvad andmed kostja tegeliku elukoha või viibimiskoha kohta. Seega eeldused tagaseljaotsuse kätte toimetamiseks Ametlike Teadaannete vahendusel on täidetud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg kohaselt tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muu hulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hagiavalduses palus hageja kostjalt välja mõista järgmised nõuded: põhivõlgnevus 217,70 eurot, sissenõudmiskulud 30 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 72,20 eurot ning edasiulatuv viivis alates 28.01.2023 põhinõudelt 217,70 eurolt 0,08630% päevas kuni põhinõude täitmiseni. Kohus on seisukohal, et X AS ja kostja vahel 31.07.2020 lepingu nr NK-20/77589-1 alusel tekkinud põhivõlgnevus 217,70 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 72,20 eurot (periood 14.09.2020-27.01.2023) ning edasiulatuv viivis alates 28.01.2023 põhinõudelt 217,70 eurolt 0,08630% päevas kuni põhinõude täitmiseni, on põhjendatud. VÕS § 1132 lg 2 p 1 sätestab, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskulu summas 30 eurot. Hageja on pärast lepingu ülesütlemist (so 10.11.2020) edastanud kostjale 2 meeldetuletuskirja, so 29.10.2021 võlateatis ja 14.10.2022 võlanõue. Kooskõlas VÕS § 1132 lg 2 p 1 on hageja sissenõudmiskulud põhjendatud 20 euro ulatuses (15+5), muid sissenõudmiskulusid tõendatud ei ole. 10.03.2022 hagihoiatuse näol ei ole VÕS § 1132 lg 2 p 1 mõistes tegemist meeldetuletuskirjaga. Seega jätab kohus hageja sissenõudmiskulud summas 10 eurot rahuldamata. Kokkuvõtvalt rahuldab kohus hagiavalduse osaliselt. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja X AS ja kostja vahel 31.07.2020 lepingu nr NK-20/77589-1 alusel tekkinud põhivõlgnevuse 217,70 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevuse 72,20 eurot (periood 14.09.2020-27.01.2023) ning edasiulatuva viivise alates 28.01.2023 põhinõudelt 3(4)

217,70 eurolt 0,08630% päevas kuni põhinõude täitmiseni ning sissenõudmiskulud summas 20 eurot. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldab hagi osaliselt ja jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hageja on hagis palunud kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud summas 498 eurot (riigilõiv 140 eurot, õigusabikulu 358 eurot, käibemaksuta). Õigusabikulud koosnevad järgnevast: maksekäsu kiirmenetluse kantud kulu 20 eurot, õigusabiteenuse kulu 338 eurot, käibemaksuta (2 h x 169=338 eurot; täiendavate alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs; hagiavalduse ettevalmistamine ja koostamine; lisade kogumine ja komplekteerimine; dokumentide esitamine kohtule). Kohus on seisukohal, et kuna tegemist on lihtsa menetlusega, milles kostja hagiavaldusele vastust ja hageja kohtule täiendavaid seisukohti ega taotlusi ei esitanud ning kohtuistungit ei toimunud ja tegemist on standartse hagiga, siis ei ole 358 euro suurune õigusabikulude nõue põhjendatud. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja õigusteenuse tunnitasu 169 eurot on asja keerukust ja mahtu ning esindaja juristi kvalifikatsiooni arvestades ebamõistlik. Põhjendatud tunnitasumääraks on 120 eurot käibemaksuta. Kohtu hinnangul on hageja põhjendatud menetluskulude suuruseks 400 eurot (õigusabikulu: 2 tunni tasu x 120 eur = 240 eurot, käibemaksuta, millele lisandub maksekäsu kiirmenetluses kantud kulu summas 20 eurot ja riigilõiv summas 140 eurot). Arvestatuna hagi rahuldamise ulatust jäävad menetluskulud hageja kanda 3,13% ulatuses ja kostja kanda 96,87 % ulatuses. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 387,48 eurot. TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nimetatud taotluse esitanud ning kohus määrab, et kostjal tuleb menetluskuludelt tasuda ka viivis. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kuulub käesolev kohtuotsus viivitamatule täitmisele. (allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pullerits Kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.