Eesistuja Maris Kuurberg, liikmed Indrek Soots ja Neve Uudelt
Määruse tegemise aeg ja koht 17.04.2023, Tallinn Kohtuasja number
2-21-6049
Kohtuasi
X hagi Eesti Rahvusringhäälingu vastu isikuandmete õigusvastase kasutamise lõpetamiseks ja mittevaralise kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 13.02.2023 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
X määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja: X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Margus Arvisto Kostja: Eesti Rahvusringhääling (registrikood 74002322), lepingulised esindajad vandeadvokaat Ants Nõmper ja vandeadvokaadi abi Kairi Kilgi
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta määruskaebus rahuldamata.
2.Jätta Harju Maakohtu 13.02.2023 määrus muutmata.
3.Harju Maakohtu 13.02.2023 määrus on jõustunud osas, milles maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja 3919,50 eurot ja viivise sellelt summalt. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS § 178 lg 2). Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb
2-21-6049 määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X (hageja) esitas 16.04.2021 Harju Maakohtule hagiavalduse Eesti Rahvusringhäälingu (kostja) vastu isikuandmete õigusvastase kasutamise lõpetamiseks ja mittevaralise kahju hüvitamiseks.
2.Harju Maakohtu 19.11.2021 otsusega rahuldati hagi osaliselt isikuandmete töötlemise lõpetamise nõude osas. Maakohus jättis hagi au teotamise lõpetamise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõuetes rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda.
3.Tallinna Ringkonnakohtu 04.05.2022 otsusega tühistati maakohtu otsus osas, milles maakohus hagi isikuandmete töötlemise lõpetamise nõudes osaliselt rahuldas ja jättis menetluskulud poolte endi kanda. Ringkonnakohus tegi tühistatud osas uue otsuse, millega jättis hagi rahuldamata. Ringkonnakohus jättis menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus hageja kanda. Ringkonnakohtu otsus jõustus 14.11.2022.
4.Kostja esitas menetluskulude nimekirjad 02.11.2021 ja 14.04.2022. Hageja esitas kostja 02.11.2021 menetluskulude nimekirjale seisukoha 05.11.2021.
4.1.02.11.2021 menetluskulude nimekirjas palus kostja hagejalt välja mõista kostja menetluskuludena õigusabikulud 6632,50 eurot, millele lisandus 02.11.2021 kohtuistungil osalemise kulu. 14.04.2022 menetluskulude nimekirjas palus kostja hagejalt välja mõista kostja menetluskuludena õigusabikulud 3185 eurot, millele lisandus 14.04.2022 kohtuistungil osalemise kulu, ja vastuapellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv 450 eurot.
4.2.Kostja esindajad tegid menetluses järgmised toimingud: -
istungi edasilükkamise taotluse koostamine ja esialgne kommunikatsioon kliendiga 1 h; hageja vastuväitele (tagaseljaotsuse mittetegemine) vastuse koostamine 0,5 h; kostja vastuse (hageja 06.09.2021 seisukohtadele) koostamine ja esitamine 26,9 h; 27.09.2021 kohtuistungiks ettevalmistumine 4 h; 27.09.2021 kohtuistungil osalemine 1 h; istungiga seoses kliendiga suhtlemine 0,5 h; 02.11.2021 istungiks ettevalmistumine, menetluskulude nimekirja koostamine 4 h; 02.11.2021 kohtuistungil osalemine 2 x 56 min; 22.11.2021 maakohtu otsusega tutvumine 1 h; 06.12.2021 suhtlus kliendiga 0,5 h; 12.01.2022 – 13.01.2022 vastuapellatsioonkaebuse koostamine 7,5 h; 19.01.2022 – 20.01.2022 apellatsioonkaebusele vastuse koostamine 5,7 h; 13.04.2022 kohtuistungiks ettevalmistamine 3,5 h; 14.03.2022 kohtuistungil osalemine 2 x 1 h ja 32 min.
Kostja esindajad osutasid õigusabiteenust hinnaga 175 eurot/h (käibemaksuta).
4.3.Hageja leidis 05.11.2021 seisukohas, et kostja esindajate tunnitasu 175 eurot ületab keskmist õigusteenuse tunnitasu määra. Samuti pidas hageja küsitavaks kahe esindaja vajalikkust ja märkis, et esindajad on teineteist mitmeski küsimuses dubleerinud (näiteks kostja
2-21-6049 vastuse koostamisel hageja 06.09.2021 seisukohtadele, kohtuistungite ettevalmistamisel ja kohtuistungitel osalemisel). Maakohtu määrus ja põhjendused
5.Harju Maakohtu 13.02.2023 määrusega mõisteti hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 9923,33 eurot ja viivis menetluskuludelt.
6.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on kostja menetluskulude nimekirjades märgitud kostja esindajate ajakulu põhjendatud osaliselt, s.o 54 tunni ja 8 minuti osas. Arvestades, et tegemist oli keskmisest keerukama menetlusega, on põhjendatud kahe esindaja menetluses osalemine. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud tervenisti kostja esindajate poolt hageja 06.09.2021 seisukohtadele vastuse koostamise ajakulu 26,9 tundi. Nähtuvalt esitatud dokumentidest, oli hageja 06.09.2021 seisukoht sisuliselt 8 lehekülge, kostja vastus oli samuti sisuliselt 8 lehekülge. Kohus peab mõistlikuks ja põhjendatud ajakuluks nimetatud seisukohaga tutvumiseks esindajate poolt kokku 4 tundi + 8-leheküljelise vastuse koostamiseks 16 tundi, kokku 20 tundi. Kohtu hinnangul on ülejäänud kostja menetluskulude nimekirjades märgitud kostja esindajate tehtud toimingud põhjendatud, vajalikud ja kooskõlas asja menetlusega ning märgitud ajakulu vastab tehtud toimingutele.
7.Kostja esindajate tunnitasu 175 eurot (käibemaksuta) vastab keskmisele sarnase õigusteenuse eest makstavale tasule. Lähtudes esindaja tunnihinnast 175 eurot, kujuneb põhjendatud õigusabikuluks 9473,33 eurot.
8.Kohtuinfosüsteemist nähtuvalt on kostja tasunud vastuapellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 450 eurot, mis on põhjendatud menetluskulu.
9.Kokku on kostja põhjendatud menetluskulude suurus 9923,33 eurot (9473,33 + 450). Määruskaebus
10.Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha asjas uus lahend, millega määrata kindlaks kostja menetluskulu mitte rohkem kui 3919,50 eurot.
11.Kohus ei ole kohtumääruses põhjendanud oma seisukohta esindajate tunnitasu suuruse kohta. Kohtupraktika kohaselt loetakse tavapäraselt esindaja põhjendatud keskmiseks tunnitasu suuruseks sarnastes tsiviilasjades 120–150 eurot, millele lisandub käibemaks. Kui lähtuda kohtupraktikas kujunenud tunnitasu vahemikust 120–150 eurot, siis võib lugeda esindaja keskmiseks põhjendatud tunnitasuks 135 eurot (käibemaksuta).
12.Kostjat on mõlemas kohtuastmes esindanud kaks esindajat. Kohus ei ole kohtumääruses põhjendanud, miks oli kohtu arvates tegemist keskmisest keerukama kohtuasjaga, mis õigustas kahe esindaja menetluses osalemist. Tsiviilasjas 2-21-6049 ei ole olnud vaja kohaldada õiguse või seaduse analoogiat, Euroopa Liidu õigust vms, mis annaks alust lugeda tsiviilasja keerukaks eelkõige TsMS § 175 lg 3 mõttes. Tegemist oli tavalise riigisisese õiguse alusel lahendatava kohtuasjaga, milles oleks piisanud ühest esindajast. Hagejal oli kogu menetluse kestel üks esindaja. Seega ei saa lugeda tsiviilasja 2-21-6049 keskmisest keerukamaks, mille puhul oleks olnud õigustatud kahe esindaja kasutamine.
13.Kostja menetluskulude nimekirjadest nähtub, et mõlemad esindajad on teineteist dubleerides tegelenud kostjale õigusabi osutades paralleelselt samade küsimustega. Seetõttu
2-21-6049 tuleks dubleerivad ajad taandada ühele esindajale ning kahtlemata on kvalifitseeritumaks ja eelistatumaks esindajaks sellisel juhul vandeadvokaat.
14.Põhjendatuks saaks eeltoodust tulenevalt lugeda järgmised õigusteenused (kokku 25,7 h): - kostja vastus hageja 06.09.2021 seisukohtadele 8,9 h; - istungiks ettevalmistamine: Harju Maakohtu 27.09.2021 eelistung 1 h; - istungil osalemine: Harju Maakohtu 27.09.2021 eelistung 0,5 h; - kommunikatsioon kliendiga seoses eelistungiga 0,5 h; - istungiks ettevalmistamine: menetluskulude nimekiri 0,5 h; - kohtuistung: Harju Maakohtu 02.11.2021 istung 1 h; - maakohtu 22.11.2021 otsusega tutvumine ja strateegia selgitamine kliendile 1 h; - 06.12.2022 suhtlus kliendiga maakohtu otsuse edasikaebamisest 0,5 h; - 12.01.2022 dokumendi ettevalmistamine: vastuapellatsioonkaebus 2,5 h; - 13.01.2022 dokumendi ettevalmistamine: vastuapellatsioonkaebus 1 h; - 13.01.2022 dokumendi ettevalmistamine: kooskõlastamine kliendiga 1 h; - 19.01.2022 dokumendi ettevalmistamine: vastus apellatsioonkaebusele 1 h; - 20.01.2022 dokumendi ettevalmistamine: vastus apellatsioonkaebusele 3,7 h; - istungiks ettevalmistamine: Tallinna Ringkonnakohtu 14.04.2022 istung 1 h; - istungil osalemine: Tallinna Ringkonnakohtu 14.04.2022 istung 1,6 h (1 esindaja).
15.Seega tuleb kostja põhjendatud õigusabikuluks lugeda kokku 3919,50 eurot (25,7 h x 135 eurot/h = 3469,50 eurot + riigilõiv 450 eurot), mis on 6003,83 euro võrra vähem, kui kohtumääruses kindlaks määratud kostja õigusabikulu (9923,33 eurot). Menetlusosaliste seisukohad ja menetluse edasine käik
16.Kostja palus jätta määruskaebuse rahuldamata.
16.1.Hageja ei ole piisavalt põhjendanud oma seisukohta, et kostja esindajate tunnitasu suurus on põhjendamatult kõrge. Tunnitasu 120 eurot koos käibemaksuga on Riigikohtu praktikas peetud põhjendatud ja vajalikuks, kuid selline seisukoht pärineb 2013. aastast. Tunnitasu põhjendatuse hindamisel tuleb arvestada, et käesoleva menetluse toimumise ajaks (2021-2022) oli õigusteenuste keskmine turuhind võrreldes 2013. aastaga kasvanud. Kostja nõustub maakohtu seisukohaga, et tunnitasu 175 eurot (käibemaksuta) vastab keskmisele sarnase õigusteenuse eest makstavale tasule.
16.2.Kostja hinnangul ei ole põhjendatud hageja seisukoht, et kui menetluskulude nimekirjas on toiminguid, mida on teinud mõlemad esindajad, tuleks põhjendatuks lugeda ainult vandeadvokaadist esindaja toimingud ning jätta kõrvale advokaadist esindaja toimingud. Kui kaks esindajat töötavad sama dokumendi eri osade kallal, siis on selge, et dokument ei saaks sellisel kujul valmida ainult ühe esindaja ajalise panusega. Kui sama dokumenti koostaks ainult üks esindaja, oleks selle esindaja ajakulu ka sellevõrra suurem. Sellises olukorras on asjakohane hinnata, milline ajakulu oleks vastava dokumendi kui terviku koostamiseks ajakuluna põhjendatud, mitte jätta ühe esindaja tööd automaatselt kõrvale. Kohtumenetluses mitme esindaja kasutamine on lubatud ning kostja hinnangul ei ole kahe esindaja osalemine antud menetluses toonud kaasa põhjendamatuid menetluskulusid.
17.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
2-21-6049
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
18.TsMS § 659 ja § 651 lg 1 koosmõjust tulenevalt kontrollib ringkonnakohus määruskaebuse põhjal maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja vaidlustas maakohtu määruse osas, millega rahuldati kostja avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks ja hagejalt väljamõistmiseks 3919,50 eurot ületavas osas. Seega on maakohtu määrus jõustunud osas, milles maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja 3919,50 eurot ja viivise sellelt summalt (TsMS § 466 lg 3).
19.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on vaidlustatud osas seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Määrus tuleb TsMS §-de 659 ja 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
20.TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise osas. Kõrgema astme kohus sekkub kaalutlusotsusse üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (RKTKm 18.05.2010, 3-2-1-43-10, p 19; RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 11). Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus kostja esindajate kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel diskretsioonipiire ületanud, seega ei ole alust kulude põhjendatust ja vajalikkust ümber hinnata.
21.Hageja leiab, et käesolevas asjas ei ole kahe lepingulise esindaja kasutamine põhjendatud. TsMS § 175 lg 3 sätestab, et mitmele lepingulisele esindajale tehtud kulutused hüvitatakse, kui need on tingitud asja keerukusest või esindaja vahetamise vajadusest. Tsiviilasja ei muutnud iseenesest keerukaks asjaolu, et menetlusosalised kasutavad mitut esindajat, vaid keerukus pidi tulenema asja olemusest ja mahust (RKTKm 09.11.2009, 3-2-1-112-09, p 17). Maakohus on vaidlustatud määruses möönnud, et tegemist on keskmisest õiguslikult keerukama vaidlusega. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kuivõrd vaidlus oli tavapärasest keerukam ja töömaht sellevõrra suurem, oli põhjendatud kahe lepingulise esindaja kasutamine. Lähtudes maakohtu poolt põhjendatuks peetud kostja esindajate ajakulust ning arvestades menetluses esitatud menetlusdokumente ja tehtud menetlustoiminguid, siis puudub alus väita, et kostja esindajate ajakulu menetlusdokumentide koostamisel ja menetlustoimingute tegemisel on olulises osas dubleeriv (v.a istungiks ettevalmistamise ja istungil osalemise kulu). Üksnes asjaolust, et menetlusdokumendi koostamisega on tegelenud mitu advokaati, ei saa järeldada, et nad on ilmselgelt teinud dubleerivat tööd. Arvestades asja mahtu ja keerukust, samuti seda, et menetlusdokumentide koostamisega tegelesid mõlemad esindajad, ei saa käesolevas asjas ebavajalikuks pidada ka kahe esindaja osalemist istungil.
22.Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et hinnata tuleb, milline ajakulu oleks vastava dokumendi kui terviku koostamiseks ajakuluna põhjendatud. Maakohtu poolt põhjendatuks peetud ajakulu on ringkonnakohtu arvates kooskõlas asja keerukuse ja mahukuse, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahuga (vt RKTKm 14.04.2021, 2-19-10324, p 17). Esindaja ajakulu põhjendatusele ja vajalikkusele annab kohus hinnangu oma siseveendumuse alusel. Ringkonnakohus ei saa ümber hinnata maakohtu poolt põhjendatuks loetud lepingulise esindaja kulusid pelgalt seetõttu, et menetlusosalise hinnangul kulus õigusabi osutaval isikul menetlusdokumendi koostamiseks või menetlustoimingu tegemiseks vähem aega, kui maakohus pidas põhjendatuks. See, et hageja maakohtu analüüsiga ei nõustu, ei muuda maakohtu järeldust ebaõigeks. Lisaks ei ole ringkonnakohtu ülesanne uuesti hinnata kõigi
2-21-6049 menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust, vaid seda, kas maakohus on nende kindlaksmääramisel väljunud kaalumispiiridest.
23.Hageja hinnangul on kostja lepinguliste esindajate tunnitasu määr ebamõistlikult suur. Ringkonnakohus märgib, et konkreetse toimingu tegemisel kohaldatav põhjendatud tunnitasu suurus sõltub eelkõige asja ja vastava toimingu keerukusest ja mahukusest, samuti esindaja kvalifikatsioonist ja menetluse kestusest ning üldjuhul ei ole põhjendatud ja vajalik tunnitasu, mis ületab oluliselt sarnase õigusteenuse keskmist turuhinda (RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-11514, p 14; RKTKm 21.06.2021, 2-17-13164, p 10; RKTKm 13.11.2013, 3-2-1-115-13, p 25). Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kostja esindajate tunnitasumäär 175 eurot (ilma käibemaksuta) on käesoleval juhul põhjendatud. Ringkonnakohus leiab, et vastav lepingulise esindaja tunnitasu ei ületa oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat ja kohtupraktikas põhjendatuks peetavat tasu. Seega ei ole praegusel juhul alust maakohtu diskretsiooni sekkuda. Kolleegium märgib ka, et Riigikohus on pidanud viimaste aastate praktikas põhjendatud tunnitasu määradeks nt 170 eurot ilma käibemaksuta (RKTKm 27.02.2017, 3‐2‐1‐159‐16, p 24), 175 eurot ilma käibemaksuta (RKTKo 02.06.2021, 2-205942), 190 eurot ilma käibemaksuta (RKTKo 13.05.2020, 2-18-17536, p 18) ja 200 eurot ilma käibemaksuta (RKTKo 03.04.2019, 2-16-3785, p 31.4).
24.TsMS § 178 lg 4 alusel menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Maris Kuurberg Indrek Soots Neve Uudelt
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.