Eesistuja Gea Lepik, liikmed Meeli Kaur ja Villem Lapimaa
Otsuse tegemise aeg ja koht
4. mai 2022, Tallinn
Kohtuasja number
2-21-6049
Kohtuasi
X hagi Eesti Rahvusringhäälingu vastu isikuandmete õigusvastase kasutamise lõpetamiseks ja mittevaralise kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 19. novembri 2021. a otsus
Kaebuse esitaja ja liik
X apellatsioonkaebus Eesti Rahvusringhäälingu vastuapellatsioonkaebus
Kaebuse hind
Apellatsioonkaebuse hind 7000 eurot Vastuapellatsioonkaebuse hind 3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Margus Arvisto Kostja Eesti Rahvusringhääling (registrikood 74002322), lepingulised esindajad vandeadvokaat Ants Nõmper ja vandeadvokaadi abi Kairi Kilgi
Menetluse liik
Kohtuistungil 14. aprillil 2022
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 19. novembri 2021. a otsus tsiviilasjas nr 2-21-6049 osas, millega maakohus hagi isikuandmete töötlemise lõpetamise nõudes osaliselt rahuldas ja jättis menetluskulud poolte endi kanda. Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud X kanda.
2.Jätta Harju Maakohtu 19. novembri 2021. a otsuse resolutsioon muus osas muutmata, muutes osaliselt kohtuotsuse põhjendusi.
6.4.Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus X kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Menetluskulude jaotust saab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 178 lg 1 kohaselt vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.X (hageja) esitas 16. aprillil 2021 Harju Maakohtule hagi Eesti Rahvusringhäälingu (kostja) vastu, milles palus kohustada kostjat rikkumise lõpetamiseks ja edasisest rikkumisest hoidumiseks töötlema XX.XX.XXXX. a saate „Pealtnägija“ saatelõigu videofaili selliselt, et hageja nägu fotodel ja videolõigus on varjatud ja tema nimi kaetakse nii saatelõigus avaldatud äriregistri dokumendi kujutisel kui ka ajaleheartikli väljavõtte kujutisel ning hageja nimi eemaldatakse täielikult saatelõigu peale loetud tekstist, ja näitama avalikkusele üksnes töödeldud videofaili koos lisatekstiga „Isikuandmed on eemaldatud tulenevalt isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 4 ja § 25 lg 3 p 1“, mille suurus on 1:7 kaadrist ning mis peab olema nähtav kogu aja vältel, kui näidatakse saatelõigu kaetud isikuandmetega osi. Hageja palus kostjalt välja mõista mittevaralise kahju hüvitise kohtu äranägemisel ja jätta menetluskulud kostja kanda.
1.1.Hagiavalduse kohaselt oli Eesti Televisiooni eetris XX.XX.XXXX saade „Pealtnägija“, mille kordust näidati XX.XX.XXXX, XX.XX.XXXX ja XX.XX.XXXX. Saade on järelvaadatav ETV veebikeskkonnas. Saates kajastati C ja Q konflikti Peterburis asuva kinnisvara üle (edaspidi ka saatelõik). Saates kajastati hagejast järgmiseid visuaalseid ja sõnalisi lõike: (a) saatelõigu minutitel 00:09 kuni 00:18 on hageja suur portreefoto ning taustaks tekst „Me kõik mäletame elamislubade skandaali, kus kümned rikkad venelased said libainvesteeringute alusel toonaste IRL-i poliitikute toel Eestis elamislubasid“; (b) saateminutitel 06:13 kuni 06:16 on suur hageja portreefoto, taustaks tekst „„Pealtnägija“ paljastas, kuidas IRL-i kuuluvad Riigikogu liige F ja Tallinna volikogu liige X aitasid muretseda elamisloa ligi saja viiekümnele inimesele Venemaalt ja teistest eksliiduvabariikidest“; (c) saatelõigus näidatakse hagejat videoklipis saateminutitel 07:10 kuni 07:12; (d) hageja nime näidatakse suures plaanis äriregistri väljavõttel saateminutitel 06:49 kuni 06:51; (e) hageja nime näidatakse suures plaanis ajalehe artikli roosa värviga märgitud lõigus 2 (23)
2-21-6049 saateminutitel 07:22 kuni 07:23. Seega on saates töödeldud hageja isikuandmeid – nime ja kujutist – ilma hageja teadmise ja nõusolekuta ning selleks õiguslikku alust omamata. Lisaks avaldas kostja XX.XX.XXXX uudisteportaalis err.ee saate kohta artikli, kus avaldati samuti hageja isikuandmeid.
1.2.Pooled pidasid kirjavahetust rikkumise kõrvaldamiseks. Kostja oli nõus hageja nime välja võtma uudisteportaalis err.ee avaldatud artiklist ning tagas, et hageja nimi ei oleks otsingumootorite kaudu saatelõiguga seostatav. Kostja lisas uudisteportaalis err.ee saatelõigu kohta avaldatud artiklile järgneva teksti: „Märkus: Saates mainitud elamislubade väljastamise temaatikat on uurinud kaitsepolitsei ja riigikogu komisjon, kes X ja tema äriühingute toonases tegevuses ei leidnud midagi õigusvastast. X-l puudub seos loos käsitletud C-le etteheidetavate tegudega.“ Kostja ei nõustunud saate video lingi eemaldamisega ega video muutmisega.
1.3.Hageja nõuded põhinevad isikuandmete avaldamise õigusvastasusel (võlaõigusseaduse (VÕS) § 1045 lg 1 p 4 ja p 7, § 1046 lg 1) ja isiklike õiguste riivel (VÕS § 1045 lg 1 p 7 ja IKS § 4) ning õigusel nõuda oma isikuandmete parandamist ja kustutamist (IKS § 25 lg 3, VÕS § 1055 lg 1).
1.4.Hageja ei ole C ja Q vaidluse osapooleks ega ole seotud ka C muu isikliku või äritegevusega. Hageja ei ole kunagi olnud teadlik C ja Q vaidlusest ega ole tundnud Q. Lisaks on kostja kinnitanud 30. detsembri 2020. a kirjas nr 1.1-7/117-20, et saate põhiteema ei puuduta hageja õigusi, ja 30. jaanuari 2020. a vastuses nentinud, et lugude keskmes ei ole hageja ja Fga seotud elamislubade juhtum.
1.5.Hageja ei nõustu väitega, et C sai elamisloa „elamislubade juhtumi raames“. Hageja äriühing pakkus C-le enam kui kaksteist aastat tagasi seadusliku majandustegevuse raames nõustamisteenust, mis seisnes elamisloa taotlemise käigus isiku abistamises elamisloa taotlemisega kaasnevas tehnilises asjaajamises, mida tehti sel ajal kehtinud õiguslikus raamistikus. Toonaste elamislubadega seotud kriminaalasja raames ei tuvastatud seaduse rikkumist ning kriminaalmenetlus lõpetati.
1.6.Kostja avalikustas hageja isikuandmed saatelõigus vaatajahuvi tekitamiseks, mis on sensatsioonijanu ja erahuvi, mitte avalik huvi.
1.7.Saatelõigus on hageja isikuandmete (nimi ja fotod, video) käsitlemine ebaproportsionaalselt ulatuslik, arvestades hageja ebaolulist ja väga kaudset seost kõrvalteemaga. Kui võrrelda hageja visuaalset kujutamist saate teemaks olnud juhtumi peategelase C kajastamisega, saab väita, et kuigi ajaliselt näidati C fotodel ja videolõigus veidi rohkem, siis enamik tema fotodest ja video olid äratundmatuseni udused ja halva kvaliteediga. Seevastu hageja isikuandmeid on avaldatud suures plaanis, selgelt, meeldejäävalt, neid mitmeid kordi korrates. Saatelõigus eksponeeriti hagejat mõjusamalt kui C, kes oli peategelaseks ja nn antikangelaseks. Saatelõigus ei töödeldud hageja isikuandmeid minimaalselt vajalikul määral.
1.8.Hageja ei ole avaliku elu tegelane ajakirjanduseetika koodeksi p 1.6 mõttes. Hageja ei ole pea kümme aastat olnud ühiskondlikult tegev, ta ei ole ühegi erakonna ega ühenduse liige, ta ei täida avalikke ülesandeid, ta ei tegele enda isiku ega loomingu eksponeerimisega. Samuti ei tee hagejast avaliku elu tegelast asjaolu, et ta kunagi võis avaliku elu tegelane olla. Seega ei saa televaatajatel olla tavapärasest suuremat huvi hageja isiku ega tema tegevuse vastu.
3 (23)
2-21-6049
1.9.Lisaks rikuti Eesti ajakirjanduseetika koodeksi p-i 1.5, sest avalikkusel ei olnud huvi saada teada hagejast seoses 2011. a elamislubade temaatikaga, vaid avalik huvi oli seotud C tegevusega.
1.10.Hageja teadmise ja nõusolekuta tema isikuandmete põhjendamatu avaldamine seoses 2011. a elamislubade sündmustega ja kontekstis, kus keegi kolmas isik on väidetavalt käitunud õigusvastaselt (nagu tänaseks on selgunud, ei tuvastanud järelkontrolli teostanud PPA midagi õigusvastast), millega hagejal ei ole puutumust, loob hagejast negatiivse kuvandi, mis seostab teda õigusvastase käitumisega ja kahjustab hageja mainet. Seega tekitab hageja isikuandmete õigusvastane töötlemine hagejale põhjendamatuid kannatusi.
1.11.Saatelõigu alguses luuakse vaatajale saatejuhi sensatsioonijanule viitavate avafraasidega ja samal ajal hageja näokujutise demonstreerimisega mulje, et tegemist on skandaali ja ebaseadusliku tegevusega seotud isikuga, kuigi hageja pole seotud teemaga, milleks on vähetuntud ärimeeste Q ja C tüli ja C äritegevus Eestis laiemalt. Kostja on sellise teemakäsitlusega andnud ebakohase väärtushinnangu hagejale mitte konkreetse väitega tema isiku kohta, vaid tõstes teda meelevaldselt kirjeldatud olukorra konteksti. Hageja isiku käsitlemine on kostjale tavapärane sensatsioonijanule viitav tegevus.
1.12.Hagejal on õigus nõuda kostjalt mittevaralise kahju hüvitamist. Saade on põhjustanud hagejale hingelist valu ja kannatusi sellega, et hagejat on temale soovimatult järjekordselt seostatud 2011. a elamislubade temaatikaga kontekstis, mis loob vaatajale mulje, justkui oleks hageja tegevuses olnud midagi ebaseaduslikku, kuigi riiklikud uurimisorganid on sellega seoses lõplikud järeldused teinud ja hinnangud andnud, leides, et hageja tegevuses ei olnud midagi ebaseaduslikku. Elamislubade temaatika jätkuv avalikkuse ette toomine seoses hagejaga ja hagejast sellega negatiivse kuvandi loomine kahjustab hageja mainet nii avalikkuse kui ka sõprade ja tuttavate hulgas ning tekitab tema suhtes halvustavat suhtumist. Hagejat on seostatud negatiivses kontekstis, viidates võimalikus õigusrikkumises osalemisele, C-ga, kelle isiku ja äritegevusega ei ole hagejal olnud mingit puutumust enam kui kümme aastat. Hageja ei soovi olla jätkuvalt seostatud ammu möödunud sündmustega. Mittevaralise kahju suuruse hindamisel tuleb arvestada asjaoluga, et saade on avaldatud ka elektroonilises meedias, mille leviala on oluliselt suurem kui näiteks paberväljaandel või ühekordselt eetris olnud telesaatel. Seetõttu on avaldatud informatsioon kättesaadav pikema aja jooksul suuremale ringile isikutele. Kostja rikkumine on jätkuv.
1.13.Hageja soovib hagiga saavutada mh seda, et lõppeks ka edaspidi tema seostamine ja tema isikuandmete avaldamine negatiivses kontekstis ja tema mainet kahjustavalt seoses minevikus toimunud seadusliku tegevusega, milleks oli hagejale kuulunud äriühingu poolt legaalne nõustamis- ja asjaajamisteenuste osutamine, mh elamislubade alane õigusnõustamine, ning seoses sündmustega ja isikutega, kellega hagejal puudub mistahes seos. Hageja ei soovi enda isikule tähelepanu, mida tema isik ei vääri, ja soovib, et lõpeks tema nime ja muude isikuandmete väärkasutamine vaid sensatsioonijanu ja meediakanalite müüginumbrite edendamise eesmärgil. Kostja vastuväited
2.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
2.1.Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu. Hageja isikuandmete töötlemine on kooskõlas IKS §-ga 4. Kostja ei vaidlusta hageja esile toodud asjaolusid, mis puudutavad andmete avaldamist. Tõele vastab ka, et hageja pöördus korduvalt kostja poole. Kostja
4 (23)
2-21-6049 eetikanõunik on korduvalt vastanud, et hagejaga seotud poliitilise skandaali, sh tema nime, mainimine saates on asjakohane ja õigustatud ning kooskõlas ajakirjanduseetika nõuetega. Kostja näitas hageja suhtes head tahet ja eemaldas XX.XX.XXXX kostja veebis ilmunud saadet kokkuvõtvast artiklist hageja nime, et see ei tuleks otsingumootorite kaudu välja ega tekitaks seeläbi veebiotsingutes värskendatud seoseid varasema poliitilise skandaaliga. Ajakirjanduseetika nõuete rikkumise kahtluse korral ja juhul, kui kostja eetikanõuniku hinnang ei olnud hagejale veenev, oli hagejal võimalik pöörduda Eesti Meediaettevõtete Liidu pressinõukogu poole. Hageja seda vajalikuks ei pidanud.
2.2.XX.XX.XXXX. a saates kajastatud loo keskmes ei ole hageja ja F-ga seotud elamislubade juhtum. Samas ei saa seda juhtumit pidada asjasse mittepuutuvaks. Venemaa ettevõtja C sai elamisloa 2011. a-l avalikkuse ette jõudnud elamislubade juhtumi raames. Skandaal on tänaseks ajaloosündmus. Hageja seos nn elamislubade skandaaliga on avalikkusele teada ja ka meedias jätkuvalt ulatuslikult kajastatud. Artiklid on kättesaadavad paljudes veebiväljaannetes. Ajakirjandusel on õigus refereerida varasemaid artikleid ja kasutada lõike varasematest saadetest loo terviklikkuse tagamiseks ning päevakajalise loo tausta selgitamiseks.
2.3.Saate sissejuhatuses kõlab vaid üks lause: „Me kõik mäletame elamislubade skandaali, kus kümned rikkad venelased said libainvesteeringute alusel ja toonaste IRL-i poliitikute toel Eestis elamislubasid.“ Lause taustal kuvatakse kahe tolleaegse poliitiku, s.o hageja ja F fotod. Fotod kaovad kaadrist pärast lause lõppu. Saatejuhi sissejuhatus jätkub loo peategelase C teemal. Fotode suurus on tingitud stuudioplaanist. Kuna stuudios on ekraanid suuremõõdulised, siis ei ole fotode kuvamine väiksemana mõeldav. Võrdlus saate muude kaadritega ei ole kohane, sest ülejäänud kaadrid ei ole stuudio taustaks.
2.4.Saatelõigus alates 06:00 mainitakse hageja nime ja saatelõigus alates 07:09 nimetatakse PPA järelkontrolli ning lause taustana näidatakse mõne sekundi vältel kostja arhiivi kaadreid
30.novembri 2011. a ja 7. detsembri 2011. a saadetest „Pealtnägija“, milles skandaaliga seotud hageja ja F annavad intervjuusid. Tegemist on telesaatele omase tavapärase viitamisega varasemale sündmusele koos asjaomaste arhiivikaadrite kasutamisega. Loos esinev Q ütleb, et C sai elamisloa hageja kaudu ning ka tema ise püüdis oma pereliikmetele hageja abiga elamislube saada. Seega on seose loomine saate peategelase elamisloa saamise ning tolleaegse poliitilise skandaali ja selle keskmes olnud poliitikutega ajakirjanduslikus mõttes põhjendatud ja kohane. Hagejat mainitakse vaid seoses ajaloosündmusega, tehes seda minimaalselt ja ilma lisakommentaaride või hinnanguteta.
2.5.Asjakohatud on hageja viited tema andmete kasutamisele meediakanalite müüginumbrite suurendamiseks. Hageja on avalik-õiguslik meediateenuse osutaja, kelle saated ja programmid on tasuta kättesaadavad.
2.6.Hageja nime mainimine ja foto kuvamine temaga seotud poliitilise skandaali meenutamisel ei kahjusta ülemäära hageja õigusi. Saates ei kajastata ühtki hageja eraelulist detaili, vaid tema tegevust ajal, mil ta oli avalikkusele tuntud poliitik. Lisaks on hageja nimi ja fotod nn elamislubade skandaaliga seoses avalikkusele hästi teada ja ka meedias ulatuslikult kajastatud.
2.7.Isikuandmete avaldamisega ei teotatud hageja au. Saate sissejuhatuses ei anta hagejale ebakohast väärtushinnangut. Ühiskonnas kujundati väärtushinnang elamislubade skandaaliga seonduvale juba ligi 10 aastat tagasi ja selle ajaloosündmuse meenutamine ei saa kuidagi anda uut hinnangut toimunule ega ka hagejale eraldi. Kuna saade ei lahka hageja tegevust elamislubade skandaaliga seonduvalt, ei too hageja kohta välja ühtki uut faktiväidet ega anna ka ühtki hinnangut tema isikule või tegevusele, siis ei saa saates kajastatu hageja au teotada.
5 (23)
2-21-6049
2.8.Kostja ei ole tekitanud hagejale mittevaralist kahju. Hageja väited nagu põhjustaks vaidlusalune saatelõik talle täiendavat hingelist valu ja jätaks mulje, et ta on teinud midagi ebaseaduslikku, on meelevaldsed. Hageja ei ole tõendanud talle tekkinud kahju. Rahalise hüvitise väljamõistmise aluseks ei saa olla üksnes kannatanu hingelised üleelamised, kannatanul tema au teotamise tõttu tekkinud piinlikkusetunne ja ajutine meeleolu langus. Maakohtu otsus ja selle põhjendused
3.Maakohus rahuldas hagi osaliselt isikuandmete töötlemise lõpetamise nõude osas ning kohustas kostjat töötlema XX.XX.XXXX. a saate „Pealtnägija“ videofaili (minutitel 06:13 kuni 06:16; 07:10 kuni 07:12; 06:49 kuni 06:51; 07:22 kuni 07:23) selliselt, et hageja nägu fotodel ja videolõigus on varjatud ning tema nimi kaetakse nii saatelõigus avaldatud äriregistri dokumendi kujutisel kui ka ajaleheartikli väljavõtte kujutisel, ja näitama avalikkusele üksnes töödeldud videofaili. Maakohus jättis hagi au teotamise lõpetamise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõuetes rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda.
3.1.Pooled ei vaidle hagi aluseks olevate eluliste asjaolude üle, mis puudutavad saadetes „Pealtnägija“ ja „Insight“ ning kostja portaalis avaldatut. Samuti ei vaidle pooled selle üle, et avaldatud on hageja isikuandmeteid (nimi, näokujutis).
3.2.Hagejal on õigus nõuda õigusvastaselt avaldatud isikuandmete avaldamise ning au teotava tegevuse lõpetamist ja andmete kustutamist või parandamist VÕS § 1046 lg 1, VÕS § 1055 lg 1 ja IKS § 25 lg 3 järgi. Hagejal on õigus nõuda ka mittevaralist kahju VÕS § 127 lg 1 ja § 128 lg 1 järgi.
3.3.Isikuandmed on Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) 2016/679, 27. aprill 2016, füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus, IKÜM) art 4 p 1 kohaselt igasugune teave tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku kohta. Isikuandmete töötlemiseks on vajalik õigusliku aluse olemasolu, milleks IKÜM art 85 p 1 järgi võib olla nn meediaerand, mille järgi on isikuandmete töötlemine lubatud ajakirjanduslikel eesmärkidel. Isikuandmete ajakirjanduslikul eesmärgil töötlemiseks ja nende meedias avalikustamise eelduseks on avalik huvi, avalikustamine peab olema kooskõlas ajakirjanduseetika põhimõtetega ja isikuandmete avalikustamine ei tohi ülemäära kahjustada andmesubjekti õigusi. Sama põhimõte on sätestatud ka IKS §-s 4, mille kohaselt isikuandmeid võib andmesubjekti nõusolekuta töödelda ajakirjanduslikul eesmärgil, eelkõige avalikustada meedias, kui selleks on avalik huvi ja see on kooskõlas ajakirjanduseetika põhimõtetega. Isikuandmete avalikustamine ei tohi ülemäära kahjustada andmesubjekti õigusi.
3.4.Maakohtu hinnangul puudutas saate temaatika avalikku huvi, sest majanduskeskkond ja riiki investeeringuid tegevate isikute rahaliste vahendite päritolu on nii riigiasutuste kui ka avalikkuse jaoks oluline teave, eriti olukorras, kus rahalised vahendid pärinevad riigist, millega Eestil on poliitilisi pingeid. Lisaks on hageja tegevuse vastu jätkuv avalik huvi. Kuigi hageja on avalikust elust ja poliitikast taandunud, on tema 2011. a tegevustel pikaajalised tagajärjed. Hageja toonased kliendid tegutsevad Eestis edasi. Saates seatakse kahtluse alla nende isikute äritavad. Avalik huvi on näidata, et ka kümme aastat tagasi toimunud sündmustel on mõju tänapäeval. Ajakirjandusel ja ajakirjanikul on õigus refereerida oma varasemaid artikleid ja saateid, kui see on vajalik loo terviklikkuse tagamiseks ning päevakajalise loo tausta selgitamiseks. Pole põhjendatud ega tõendatud, et kostja avaldas andmeid üksnes sensatsioonijanust.
6 (23)
2-21-6049
3.5.Kostja tegevust reguleerivad Eesti ajakirjanduseetika koodeks ja Eesti Rahvusringhäälingu hea tava. Eetikakoodeksi p 1.5 järgi ei tohi ajakirjandus oma tegevusega kellelegi tekitada põhjendamatuid kannatusi, veendumata, et avalikkusel on tõesti vaja seda informatsiooni teada. Eesti Rahvusringhäälingu hea tava p 1.3 ütleb, et teemade mitmekesisuse nõude puhul eeldatakse, et sisuloojad ei kohanda oma tegevust auditooriumi hüpoteetilisele huvile ja ei tegele vaid teemadega, mida auditooriumi enamus ootab. Avalikkust ei käsitleta turuna, mille puhul mingite teemade käsitlemine on populaarsem ja põnevam, tuues nii suuremaid auditooriumi numbreid.
3.6.Kuna hageja tegevuse vastu oli avalik huvi olemas, saab järeldada, et kostja ajakirjanikud olid veendunud, et informatsiooni esitamine on vajalik. Tõeste ajaloofaktide esitamine võib põhjustada kannatusi, kui see toob välja isiku eraelulised asjaolud, mis võivad põhjustada valulikke meenutusi, näiteks lähedase surm või kuriteo ohvriks langemine. Kostja on välja toonud hageja kümne aasta taguse majandustegevuse, mis oli legaalne, kuid mille suhtes oli tollel ajal ja on ka praegu avalik huvi. Selline tegevus ei saa põhjustada kannatusi ega olla ebaeetiline.
3.7.Hageja isikuandmete, s.o saates suures plaanis hageja näopildi ja teiste fotode avaldamine, oli ebaproportsionaalne. Hageja nime mainiti saates üksnes konteksti loomiseks ja saates antud intervjuu selgitamiseks. Kohtu hinnangul oleks sellises olukorras olnud proportsionaalne mainida hageja nime saatejuhi esitatud tekstis, kuid mitte näidata tervet lõiku varasemast saatest. Televisioonis, kus suurem rõhk on info visuaalsel tajumisel, rõhutab fotode jms näitamine saateosa ning esitatavat informatsiooni palju suuremal määral kui üksnes suuliselt isiku nime mainimine. Vaatajal polnud vaja teada, milline hageja välja näeb, sest informatsioon oli oluline üksnes hageja kunagise tegevuse ja selle pikaajalise mõju kontekstis.
3.8.Seega ei ole täidetud kõik IKS § 4 eeldused, mis on vajalikud andmete töötlemiseks ajakirjanduslikul eesmärgil. Hageja märkis hagiavalduses, et ta nõue on suunatud sellele, et lõpetada tema isiku seostamine 2011. a-l toimunud sündmustega, mille käigus antakse talle negatiivne hinnang. Kohus leidis, et õigus olla unustatud ei tähenda seda, et hageja isikut ei tohi ajaloosündmuste kontekstis üldse kunagi mainida. Kohus saab kohustada kostjat lõpetama konkreetse tegevuse saate ja artikli avaldamisel.
3.9.Kostja ei ole hageja au teotanud. Saatest ei saa välja lugeda, et hageja isikule antud hinnang on sisu või vormi tõttu Eesti ühiskonnas halvustava tähendusega. Samuti ei pidanud hageja 2011. a-l enda tegevuse kajastamist tema au teotavaks. Saatejuht kasutas hageja tegevuse kohta sõna „skandaal“ ning viitas ajaloosündmustele, mis on tõesed ja leidsid aset 2011. a-l. Sõna „skandaal“ kasutamine ei saa olla au teotav, sest skandaal tähendab kõmulist pahandust või piinlikku vahejuhtumit, seega sündmust, mis püüab tähelepanu, kuid mis ei ole alati halvustav. Saates kasutatuna annab „elamislubade skandaal“ küll hinnangu hageja tegevusele, kuid saatejuhi tekstis ei märgita, et tegemist on ebaseadusliku tegevusega. Ka saates esinenud riigiametnike selgitustest on aru saada, et elamisloaks vajalike andmete esitamine on elamisloa saaja, mitte hageja kohustus, ning hageja tegevus ei ole olnud ebaseaduslik.
3.10.Maakohus jättis hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamata. Kuna kostja ei ole hageja au teotanud, siis ei ole kostja tegevus õigusvastane. Hageja isikuandmete avaldamine oli ebaproportsionaalne, kuid selles osas ei ole hageja kahju tekkimist veenvalt tõendanud. Hageja peab arvestama, et ka poliitikast lahkunud isikuid, kes ei ole igapäevaselt avaliku huvi orbiidis, võib seoses ajaloosündmuste kajastamisega uuesti tähelepanu keskmesse tuua. Oluline ka see, et 2011. a-l ei pidanud hageja kostja tegevust õigusvastaseks. Hageja ei
7 (23)
2-21-6049 ole oma kannatusi tõendanud ega muul moel usutavaks teinud. Andmete avaldamise lõpetamine on piisav, et hageja õigusi kaitsta.
3.11.Maakohus käsitas hageja nõuet lisada videofailile tekst kohtuotsuse täitmise viisina TsMS § § 445 lg 1 mõttes. Kuna kohus rahuldas hageja nõude üksnes osaliselt, ei ole põhjendatud videofailile selgituse lisamine, et isikuandmed on eemaldatud, sest eemaldada on vaja üksnes pildimaterjal hageja kohta.
3.12.Ebaproportsionaalne on üksnes hageja näo ja nime kohta fotode ja videolõigu näitamine, mitte saatele peale loetud tekstis nime avaldamine. Seega tuleb kostjal rikkumise kõrvaldamiseks ja edasisest rikkumisest hoidumiseks töödelda (otsuses ilmselt ekslikult kasutatud sõna „eemaldada“ – ringkonnakohtu märkus) XX.XX.XXXX. a saate „Pealtnägija“ ja XX.XX.XXXX saate „Insight“ hagejat puudutava saatelõigu videofaili selliselt, et hageja nägu fotodel ja videolõigus on varjatud ning tema nimi kaetakse nii saatelõigus avaldatud äriregistri dokumendi kujutisel kui ka ajaleheartikli väljavõtte kujutisel, ja näidata avalikkusele üksnes eelpooltoodule vastavalt töödeldud videofaili.
3.13.Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 163 lg 1 järgi poolte kanda. Apellatsioonkaebus
4.Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, millega hagi jäeti rahuldamata, ja teha tühistatud osas uus otsus, millega hagi rahuldada. Hageja palub muuta otsuse resolutsiooni p 2 järgmiseks: „Kohustada Eesti Rahvusringhäälingut rikkumise lõpetamiseks ja edasisest rikkumisest hoidumiseks töötlema 20.11.2019 saate „Pealtnägija“ videofaili selliselt, et hageja nägu fotodel ja videolõigus on varjatud ja tema nimi kaetakse nii saatelõigus avaldatud äriregistri dokumendi kujutisel kui ka ajaleheartikli väljavõtte kujutisel ning hageja nimi eemaldatakse täielikult saatelõigu pealeloetud tekstist, ja näitama avalikkusele üksnes eelpooltoodule vastavalt töödeldud videofaili koos lisatekstiga „Isikuõandmed on eemaldatud tulenevalt IKS § 4 ja § 25 lg 3 p 1“, mille suurus on 1:7 kaadrist ning mis peab olema nähtav kogu aja vältel, kui näidatakse kaetud isikuandmetega saatelõigu osi.“ Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis kohtu äranägemisel. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
4.1.Apellatsioonkaebuse kohaselt leidis maakohus ebaõigesti, et esines avalik huvi hagejat saates kajastada. Hagejal puudus saatelõigu teemadega mistahes puutumus. Maakohus jättis tähelepanuta, et ka kostja ise on 30. detsembri 2020. a kirjas nr 1.1-7/117-20 kinnitanud, et saate põhiteema ei puudutanud hageja õigusi. Seega möönab ka kostja, et saatelõik ei olnud hagejast, vaid hoopis C ja Q vaidlusest ja kahtlustest C investeeritud raha päritolu osas. Kostja on ka 30. jaanuari 2020. a vastuses hagejale nentinud, et lugude keskmes ei ole hageja ja F-ga seotud elamislubade juhtum. Samuti lisas kostja hageja nõudel saatelõiku ümber jutustanud artikli juurde märkuse, mis täpsustab hageja seost elamislubade juhtumiga: „Märkus: Saates mainitud elamislubade väljastamise temaatikat on uurinud kaitsepolitsei ja riigikogu komisjon, kes X ja tema äriühingute toonases tegevuses ei leidnud midagi õigusvastast. X-l puudub seos loos käsitletud C-le etteheidetavate tegudega.“ Ka selle märkuse lisamisega tunnistas kostja, et C poolt esitamata jäetud andmete kontekstis puudus avalik huvi hageja vastu. Seega oli hageja isikuandmete avalikustamine saatelõigus põhjendamatu ja õigusvastane.
4.2.Maakohus leidis ebaõigesti, et hageja saatelõigus kajastamisel ei rikutud ajakirjanduseetika põhimõtteid. Hagejat nimetati üksnes selleks, et artikkel oleks lugejatele huvitavam, ilma selleks objektiivset põhjust omamata. Seega on tegemist Eesti ajakirjanduseetika koodeksi p
8 (23)
2-21-6049 1.5 rikkumisega. Samuti on rikutud kostja hea tava p-i 1.3, kuna otsiti sensatsiooni ja väljuti teemade objektiivse käsitlemise piirest.
4.3.Maakohus leidis ebaõigesti, et kostja ei teotanud hageja au ebakohase väärtushinnanguga. Saatelõigus anti hagejale halvustav hinnang. Maakohus jättis tähelepanuta saatejuhi väljendid saatelõigu alguses, kus hagejast räägiti järgmist: „Me kõik mäletame elamislubade skandaali, kus kümned rikkad venelased said libainvesteeringute alusel toonaste IRL-i poliitikute toel Eestis elamislubasid“, „„Pealtnägija“ paljastas, kuidas IRL-i kuuluvad Riigikogu liige F ja Tallinna Volikogu liige X aitasid muretseda elamisloa ligi saja viiekümnele inimesele Venemaalt ja teistest eksliiduvabariikidest“, mõlemale taustaks hageja portreefoto. Samuti jättis kohus tähelepanuta saatelõigu sisulised teemad, nagu isikutevaheline äritüli, loo ühe peategelase C võimalikud probleemid elamisloa taotlemisel andmete esitamisega, C investeeritava raha päritolu puudutavad kahtlused jne. See kõik kokku lõi konteksti, kus hagejale kui asjasse mittepuutuvale isikule anti väärtushinnang, mis iseloomustab teda kui saatelõigus käsitletud negatiivse kontekstiga teemadega seotud isikut.
4.4.Kummaline on kohtu seisukoht, et 2011. a-l ei pidanud hageja enda tegevuse kajastamist au teotavaks, kuid 2019. a-l peab. 2019. a teave ja uurimiskokkuvõtted annavad 2011. a sündmustele objektiivselt teistsuguse tähenduse kui neile sündmustele võidi anda 2011. a-l. See on ka põhjus, miks hageja ei pidanud 2011. a-l enda kajastamisi tema au teotavaks, aga 2019. a-l ja ka praegusel ajal peab. 2011. a väärtushinnangute kordamine ei ole tänase teadmise juures elamislubade temaatikaga seotud asjaoludest enam asjakohane.
4.5.Maakohus jättis ebaõigesti rahuldamata hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõude kostja vastu. Kuna hageja au on teotatud, siis on tegemist õigusvastase tegevusega, millega tekitatud mittevaraline kahju tuleb hüvitada. Maakohus leidis ebaõigesti, et hageja ei ole oma kannatusi tõendanud ega muul moel usutavaks teinud. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-18-13 selgitanud, et mittevaralise kahju täpset suurust pole võimalik tõendada ja piisab, kui hageja tõendab mittevaralise kahju väljamõistmise aluseks olevaid asjaolusid. Seega ei pidanud hageja tõendama, et talle on tekkinud mittevaraline kahju, vaid piisab isikuõiguste rikkumise tõendamisest. Kostja rikkus hageja isikuõigusi sellega, et ta avaldas vastuolus IKS §-s 4 sätestatuga meedias ilma hageja teadmise ja nõusolekuta hageja isikuandmeid, kahjustades sellega hageja kui andmesubjekti õigusi.
4.6.Maakohus leidis ebaõigesti, et videofailile hageja nõutud selgituse lisamine ei ole põhjendatud. Selgituse lisamine on vajalik, et videofaili vaatajad saaksid aru, miks videofaili on osaliselt töödeldud, ega arvaks, et tegemist on pelgalt tehniliselt vigase videofailiga.
4.7.Kuna maakohus rahuldas hagi põhjendamatult vaid osaliselt, siis on kohus teinud ebaõige lahendi ka menetluskulude jaotuse osas. Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda.
4.8.Maakohus rikkus menetlusnorme, kui jättis ilmselges tagaseljaotsuse tegemise ja tagaseljaotsusega hagi rahuldamise olukorras tagaseljaotsuse tegemata. Hageja esitas kohtu tegevusele maakohtus vastuväite, mille kohus jättis rahuldamata. Hageja tugineb apellatsioonkaebuses ka nimetatud menetlusõiguse rikkumisele. Vastustaja seisukoht
5.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta see rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
9 (23)
2-21-6049 Vastuapellatsioonkaebus
6.Kostja esitas maakohtu otsuse peale vastuapellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsus osas, millega hagi osaliselt rahuldati, ja teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Kostja palub tema menetluskulud jätta hageja kanda.
6.1.Maakohus jõudis ebaõigele järeldusele, et IKS § 4 kohaldamise eeldused ei ole täidetud. Kohus leidis ekslikult, et hageja isikundmete saates näitamine oli ebaproportsionaalne. Kohus ei ole analüüsinud ega selgitanud, milles seisneb hageja õiguste kahjustamine ja miks see on ülemäärane, arvestades ajakirjanduslikku eesmärki ning avalikku huvi. IKS § 4 kohaldamata jätmiseks ei piisa järeldusest, et ajakirjanik oleks saanud andmesubjekti kajastada vähem, vaid peab esinema põhjus, miks saab väita, et isikuandmete töötlemine oli andmesubjekti õigusi ülemäära kahjustav. Ka isikuandmete kaitse seaduse eelnõu seletuskirjas on selgitatud, et isikuandmete kasutamine ajakirjanduslikul eesmärgil ilma andmesubjekti nõusolekuta olukorras, kus esineb andmesubjekti õiguste riive, on lubatud. Alles siis, kui esineb õiguste või vabaduste ülemäärane riive, tuleb kaaluda, kas avalik huvi kaalub andmesubjekti õiguste riive üles.
6.2.Hageja õigusi ei ole kahjustatud. Hageja isikuandmete kasutamist saates ei saa pidada ebaproportsionaalseks ega ülemääraseks. Hageja isikuandmeid on kajastatud väga väikeses mahus, üksnes mõne sekundi jooksul. Asjaolu, et hageja foto oli mõned sekundid kaadris hetkedel, kui teda saates mainiti, on telesaadetes tavapärane. Samuti ei puudutanud saade ühtegi hageja eraelulist detaili. Lisaks kasutati saates 10 aastat vana materjali, mistõttu pole hageja kohta kajastatud midagi uut, mis poleks avalikkusele juba teada. Ainus saates avaldatud hagejat puudutav väide käsitles seda, kuidas Riigikogu liige F ja hageja kui IRL-i kuuluv Tallinna volikogu liige aitasid 2011. a elamislubade skandaali ajal muretseda elamisloa ligi saja viiekümnele inimesele Venemaalt ja teistest endistest liiduvabariikidest. Kostjale teadaolevalt on tegemist õige väitega ning sellele ei vaidle otseselt vastu ka hageja. Hagejat on saates alati kajastatud kõrvuti F-ga. Hagejale pole eraldi tähelepanu juhitud. Hageja tegevuse kohta ei anta saates hinnanguid, ei viidata hageja õigusvastasele käitumisele ega avaldata hageja kohta valeandmeid. Hageja põgus mainimine ajaloosündmuse käsitlemise raames ei ole käsitatav hageja õiguste kahjustamisena. Samuti õigustab hageja õiguste mõõdukat riivet avalik huvi teema vastu. Hageja saates kajastamine on niivõrd põgus, et on võimalik, et keskmise tähelepanuga vaatajale jäi hageja kajastamine saates tähelepanuta.
6.3.Maakohus on rikkunud otsuse põhjendamise kohustust ning otsus sisaldab vastuolulisi põhjendusi. Maakohtu põhjendustest ei nähtu, milles seisneb hageja õiguste kahjustamine, ega see, et kohus oleks kaalunud õiguste kahjustamise raskust ajakirjandusliku eesmärgi täitmise ja avaliku huviga. Hageja ja ka kohus heidavad kostjale sisuliselt ette hageja saates kajastamist iseenesest. Hageja on väitnud, et saates oleks tulnud jätta hageja üldse mainimata, ning kohus on leidnud, et proportsionaalne oleks olnud mainida hageja nime ühel korral pealeloetavas tekstis. Sellised etteheited on põhjendamatud. Puuduvad asjaolud, mille alusel saaks väita, et hageja nime ja näo kasutamine, sõltumata avaldamise kontekstist ja eesmärkidest, oleks õigusvastane. Kohus ei ole põhjendanud, miks on õigusvastane näidata eetris 10 aastat vana pildimaterjali hagejast. Otsuses puuduvad põhjendused, miks hageja nime ja kujutise näitamine on tema õiguste niivõrd oluline ja intensiivne riive, et selle õigustamiseks puudub igasugune õiguslik alus ning seda tuleb koheselt pidada hageja õiguste ülemääraseks kahjustamiseks. Sealjuures on kohus otsuses märkinud, et kostja välja toodud hageja kümne aasta taguse majandustegevuse suhtes oli tollel ajal ja on ka praegu avalik huvi ning selline kostja tegevus ei saa põhjustada kannatusi ega olla seega ka ebaeetiline. Kuna kohus on ise märkinud, et
10 (23)
2-21-6049 isikuandmete töötlemine ei saa hagejale kannatusi põhjustada, ei ole kostja hinnangul ka alust jätta IKS § 4 kohaldamata.
6.4.Sisuliselt jääb kohtu põhjendustest mulje, et kuna kostjal oleks olnud võimalik hageja isikuandmeid kasutada ka vähem, on ebaproportsionaalne kõik, mis lisandub hageja ühekordsele mainimisele. Selline seisukoht on ülemäärane sekkumine ajakirjandusvabadusse. Kohus on sisuliselt andnud hinnangu, et ajakirjanikud oleksid saanud teha teistsuguseid valikuid, mida saates näidata. Elamislubade skandaali ja hageja saates kajastamine on olnud saatetegijate ja toimetuse otsus ning selline otsus ei saa olla etteheidetav. Etteheidetav saab olla õigus- või eetikanormide rikkumine, kuid millisel kujul otsustavad ajakirjanikud ja saate režissöör ühele või teisele sündmusele telesaates viidata, on toimetuse otsus ja tuleneb meediateenuse osutaja toimetusvastutusest ning tegevusvabadusest (meediateenuste seaduse §d 6 ja 13). Kuna ka kohus on möönnud, et hagejale pole saates isikuandmete avaldamisega kahju tekitatud, ei saa väita, et saate tegijad on saate koostamisel midagi valesti teinud.
6.5.Lisaks on otsuses isikuandmete avaldamise proportsionaalsuse kohta tehtud järeldused vastuolus otsuse muude seisukohtade ja järeldustega. Näiteks on kohus proportsionaalsuse hindamise juures öelnud, et vaatajal puudub vajadus teada, milline hageja välja näeb, sest see informatsioon oli oluline üksnes hageja kunagise tegevuse ja selle pikaajalise mõju kontekstis. Sellise seisukohaga on vastuolus otsuse varasemas osas, kus kohus analüüsib avaliku huvi olemasolu, esitatud seisukoht, et saate temaatika ja hageja toonase tegevuse vastu on avalik huvi olemas. Kohus pole sealjuures märkinud, nagu hõlmaks avalik huvi üksnes hageja nime suulist esitamist ning välistatud oleks hageja näokujutis. Samuti on kohus selgelt öelnud, et ajakirjandusel ja ajakirjanikul on õigus refereerida oma varasemaid artikleid ja saateid, kui see on vajalik loo terviklikkuse tagamiseks ning päevakajalise loo tausta selgitamiseks. Ka hagejat kujutava foto- ja videomaterjalina on saate tegijad taaskasutanud 2011. a „Pealtnägija“ saate materjali. Seega on ebaloogiline kohtu hiljem esitatud hinnang, et kostja poolt oli vale kasutada varasemast materjalist võetud hageja näo ja nime kujutist. Kuna kohus on kohtuotsuse ühes osas jõudnud järeldusele, et hagejale pole kahju tekkinud või vähemalt pole hageja seda veenvalt tõendanud, ei saa kohus kohtuotsuse teises osas järeldada, et hagejale on tekkinud ülemäärane kahju IKS § 4 tähenduses. Apellandi seisukoht
7.Hageja vaidleb vastuapellatsioonkaebusele vastu, palub jätta see rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
8.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, millega maakohus hagi isikuandmete töötlemise lõpetamise nõudes osaliselt rahuldas ja jättis menetluskulud poolte endi kanda, ja teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta hagi tervikuna rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Muus osas tuleb maakohtu otsuse resolutsioon jätta muutmata, aga TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel tuleb osaliselt muuta ja täiendada kohtuotsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, vastuapellatsioonkaebus rahuldatakse. Apellatsioonimenetluse kulud jäävad hageja kanda.
9.Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Maakohus rahuldas hagi osaliselt isikuandmete töötlemise lõpetamise nõude osas, kohustades
11 (23)
2-21-6049 kostjat töötlema vaidlusaluse saatelõigu videofaili (minutitel 06:13 kuni 06:16; 07:10 kuni 07:12; 06:49 kuni 06:51; 07:22 kuni 07:23) selliselt, et hageja nägu fotodel ja videolõigus on varjatud ja tema nimi kaetakse nii saatelõigus avaldatud äriregistri dokumendi kujutisel kui ka ajaleheartikli väljavõtte kujutisel, ja näitama avalikkusele üksnes eelpooltoodule vastavalt töödeldud videofaili. Maakohus jättis hagi rahuldamata au teotamise lõpetamise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõuetes. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda. Hageja vaidlustas maakohtu otsuse osas, millega hagi jäeti rahuldamata, ja palus teha tühistatud osas uus otsus, millega hagi rahuldada. Kostja vaidlustas maakohtu otsuse vastuapellatsioonkaebusega osas, millega kohus hagi osaliselt rahuldas, ja palus teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta hagi täielikult rahuldamata. Kumbki pool vaidlustas maakohtu otsuse ka menetluskulude jaotuse osas. Eelnevast tulenevalt on maakohtu otsus vaidlustatud kogu ulatuses.
10.Poolte apellatsioonimenetluses esitatud kirjalikest seisukohtadest ja ringkonnakohtu 14. aprilli 2022. a istungil avaldatust nähtub, et pooled ei vaidle asja lahendamisel oluliste asjaolude üle, v.a ulatuses, mis puudutab vaidlusaluses saatelõigus hageja kohta avaldatud hinnanguid. Vaidlustamata osas lähtub ringkonnakohus TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi maakohtu tuvastatud asjaoludest.
11.Samuti ei ole poolte vahel vaidlust selles, et hageja nimi ja kujutis (saatelõigus avaldatud fotol ja videolõigus) on isikuandmed IKÜM art 4 p 1 järgi ning nende saates avaldamine on isikuandmete töötlemine IKÜM art 4 p 2 järgi. Pooled ei vaidle ka selle üle, et kostja on käsitatav saates avaldatud hageja isikuandmete vastutava töötlejana ja ka võimalike hageja kohta käivate väärtushinnangute avaldajana. Pooled vaidlevad apellatsiooniastmes selle üle, kas hageja isikuandmete avaldamine saates oli õiguspärane, kas kostja on avaldanud hageja kohta saates ebakohaseid väärtushinnanguid ning kas hagejal on eelnevast tulenevalt õigus nõuda kostjalt rikkumise lõpetamist, sh millisel viisil, ning mittevaralise kahju hüvitamist.
12.Kolleegium hindab kõigepealt hageja apellatsioonkaebuse väidet, et maakohus rikkus menetlusõiguse normi, jättes asja lahendamata tagaseljaotsusega (I). Seejärel analüüsib kolleegium hageja nime ja kujutise kasutamisega seotud nõudeid (II) ning ebakohase väärtushinnanguga au teotamisest tulenevaid nõudeid (III). Lõpetuseks käsitleb kolleegium menetluskulude jaotuse ja vajadusel kindlaksmääramise küsimusi. I
13.Hageja leiab apellatsioonkaebuses, et maakohus rikkus menetlusõiguse normi, kui jättis ilmselges tagaseljaotsuse tegemise ja tagaseljaotsusega hagi rahuldamise olukorras tagaseljaotsuse tegemata. Hageja arvates eelistas maakohus sellega menetluses kostjat. Asja materjalidest nähtuvalt esitas hageja 6. septembri 2021. a menetlusdokumendis TsMS § 333 lg 1 järgse vastuväite maakohtu tegevusele seoses kostjale hagile vastamiseks täiendava tähtaja andmisega ja tagaseljaotsuse tegemata jätmisega, mille maakohus jättis 27. septembri 2021. a kohtuistungil rahuldamata (vt protokoll, ajamärk 00:00:40). Vastavalt TsMS § 652 lg-le 6 ja § 333 lg-le 3 saab hageja tugineda maakohtu võimalikule menetlusõiguse normi rikkumisele apellatsioonimenetluses.
14.Kolleegium leiab, et maakohus ei rikkunud menetlusõiguse normi, jättes tagaseljaotsuse tegemata ja andes kostjale täiendava tähtaja hagile vastamiseks.
14.1.Praeguses asjas ei esitanud kostja hagile vastust maakohtu 30. aprilli 2021. a määrusega antud tähtaja jooksul. Oma 14. juuni 2021. a kirjas selgitas kostja seda eksitusega, mille tõttu ei jõudnud kohtumäärus koos lisamaterjalidega majasiseselt menetlusse, ning palus hagile
12 (23)
2-21-6049 vastamise tähtaega pikendada (I kd, tl 127). Maakohus rahuldas kostja taotluse 15. juunil 2021. Kostja esitas hagile vastuse maakohtu määratud uueks tähtpäevaks 1. juuliks 2021.
14.2.TsMS § 407 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Nimetatud sättest ei tulene kohtule kohustust tagaseljaotsus teha, vaid sellekohane õigus. Ka Riigikohus on selgitanud, et tagaseljaotsuse tegemine ei ole kohtu kohustus ning esmajoones on selle mõte võimaldada asja lahendamist ka juhul, kui kostja hoiab kohtumenetlusest kõrvale (vt Riigikohtu 3. mai 2017. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-21-17, p 15.1). Praegusel juhul ei hoidnud kostja kohtumenetlusest kõrvale, vaid põhjendas hagile vastamata jätmist oma 14. juuni 2021. a kirjas kohtule ning avaldas soovi hagile mõistliku aja jooksul vastata. Selles olukorras jättis maakohus õigesti asja tagaseljaotsusega lahendamata. Kolleegium nõustub maakohtuga, et praegusel juhul ei oleks tagaseljaotsuse tegemine taganud õigusrahu, vaid poolte vahel oleks vaidlus tõenäoliselt jätkunud. Ka see õigustas asja menetlemise jätkamist. II
15.Hagiavalduses on hageja oma nime ja kujutise õigusvastasel kasutamisel põhinevate nõuete õigusliku alusena viidanud VÕS § 1045 lg 1 p-dele 4 ja 7 ning §-le 1046 koos §-ga 1055, aga lisaks ka IKS § 25 lg 3 p-le 1. Maakohus käsitas hageja nõude õigusliku alusena VÕS §-e 1046 ja 1055 ning IKS § 25 lg-t 3 (maakohtu otsuse lk 8). Kolleegium täiendab ja osaliselt muudab selles osas maakohtu otsuse põhjendusi. Kolleegium arutas hageja nõude õiguslikku alust pooltega 14. aprilli 2022. a kohtuistungil, kus pooled nõustusid ringkonnakohtu seisukohaga, et IKS § 25 lg 3 ei ole praegusel juhul asjakohane, kuna see säte paikneb IKS 4. ptk-s, mida § 12 kohaselt kohaldatakse isikuandmete töötlemisele õiguskaitseasutuse poolt süüteo tõkestamisel, avastamisel ja menetlemisel ning karistuse täideviimisel. Seega tuleb viide IKS § 25 lg-le 3 maakohtu otsusest välja jätta. Samuti ei tule praegusel juhul hageja nõude õiguslik alus otsekohalduvast IKÜM-st. Kuna hageja ei ole nõudnud kostjalt oma isikuandmete kustutamist, mh kostja arhiivist, ei ole kolleegiumi hinnangul tegemist IKÜM art 17 tähenduses õiguse andmete kustutamisele (n-ö õigus olla unustatud) teostamisega. Samuti ei ole hageja nõue rikkumise lõpetamiseks käsitatav IKÜM art 18 ja art 4 p 3 tähenduses isikuandmete töötlemise piiramise nõudena. Seega on hageja nõude õiguslik alus praegusel juhul kas VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 7 koos lg-ga 3 ja § 1055 või alternatiivselt VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 4 koos §-ga 1046 ja § 1055. Kolleegium nõustub maakohtuga selles, et hageja taotlus lisada vaidlusaluse saatelõigu videofailile pärast selle töötlemist lisatekst on käsitatav rikkumise lõpetamise nõude osas otsuse täitmise viisi täpsustamise taotlusena TsMS § 445 lg 1 tähenduses. Sellega nõustus ringkonnakohtu istungil ka hageja (vt 14. aprilli 2022. a kohtuistungi protokoll, ajamärgid 00:17:10 ja 00:18:22). Riigikohus on leidnud, et kostja käitumise väidetava vastuolu korral isikuandmete kasutamiseks ja avalikustamiseks erinorme sätestava IKS-ga, on otstarbekas alustada kostja tegevuse õigusvastasuse analüüsimist VÕS § 1045 lg 1 p 7 ja lg 3 alusel. IKS-i sätted, mis reguleerivad isikuandmete töötlemise (sh avalikustamise) tingimusi, saavad olla VÕS § 1045 lg 1 p 7 mõttes kaitsenormideks. Kui kohus ei tuvasta IKS-i nõuete rikkumist, tuleks vajadusel hinnata, kas kostja on rikkunud hageja isiklikke õigusi VÕS § 1045 lg 1 p 4 mõttes (vt Riigikohtu 4. oktoobri 2017. a otsus tsiviilasjas nr 2-15-16007, p-d 10 ja 12 ning seal viidatud kohtupraktika). Isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamine on VÕS § 1045 lg 1 p 4 ja § 1046 alusel õigusvastane, arvestades lõike 1 teises lauses ja lõikes 2 sätestatut. Mittevaralise kahju hüvitamise nõude (VÕS § 134 lg-d 2, 5 ja 6) aluseks saavad olla kõik eelnimetatud
13 (23)
2-21-6049 õigusnormide alusel tuvastatud rikkumised, kusjuures mittevaralise kahju hüvitamise kohustuse tekkimiseks piisab ühest rikkumisest (vt samas, p 10 ja seal viidatud kohtupraktika).
16.Pooled ei vaidle selle üle, et kostja on avaldanud saatelõigus hageja isikuandmeid, s.o nime ja kujutist, järgmiselt: -
saateminutitel 00:09–00:18 hageja suur portreefoto (taustaks tekst „Me kõik mäletame elamislubade skandaali, kus kümned rikkad venelased said libainvesteeringute alusel toonaste IRL-i poliitikute toel Eestis elamislubasid“);
-
saateminutitel 06:13–06:16 hageja suur portreefoto ja taustal peale loetud tekstis hageja nime mainimine („“Pealtnägija“ paljastas, kuidas IRL-i kuuluvad Riigikogu liige F ja Tallinna volikogu liige X aitasid muretseda elamisloa ligi saja viiekümnele inimesele Venemaalt ja teistest eksliiduvabariikidest“);
-
saateminutitel 06:49–06:51 hageja nime näitamine suures plaanis äriregistri väljavõttel;
saateminutitel 07:22–07:23 hageja nime näitamine suures plaanis ajaleheartikli roosa värviga märgitud lõigus.
17.Samuti ei vaidle pooled järgneva üle: -
vaidlusalune saatelõik rääkis Eestis tegutseva investori C ja Q ärivaidlusest (Peterburis asuva kinnisvara üle) ja kahtlustest C investeeritud raha päritolus. Saates tõstatati kahtlus, et C võis olla jätnud Eesti elamisloa taotluses olulisi andmeid esitamata;
-
hagejale viidati saatelõigus seoses 2011. a-l avalikuks tulnud nn elamislubade skandaaliga (laiemale avalikkusele tuntud nimetus), mille keskmes olid sel ajal poliitikas tegutsenud hageja (Tallinna Linnavolikogu liige) ja F (Riigikogu liige) ning mis ei olnud vaidlusaluse saatelõigu põhiteema;
-
C oli üks nendest Venemaa ärimeestest, kelle nimi jõudis avalikkuse ette ja kellele elamisloa andmise õiguspärasust uuriti seoses 2011. a nn elamislubade skandaaliga;
-
Ct nõustas (mh õigusküsimustes) ja abistas elamisloa taotlemisel hageja äriühing;
-
hageja ja hageja äriühingute tegevuses elamislubade taotlemisel nõustamisteenuse osutamisel ei ole tuvastatud õigusrikkumisi.
18.Üldjuhul on isikuandmete töötlemine lubatud üksnes IKÜM art 6 lg-s 1 toodud tingimustel, sh andmesubjekti nõusolekul (art 6 lg 1 p a). IKÜM art 85 lg 1 kohaselt ühitavad liikmesriigid õigusaktiga isikuandmete kaitse üldmääruse kohase õiguse isikuandmete kaitsele ning mh sõnaja teabevabaduse õiguse, mh seoses isikuandmete töötlemisega ajakirjanduslikel eesmärkidel. Sama artikli lõike 2 kohaselt näevad liikmesriigid seoses isikuandmete töötlemisega mh ajakirjanduslikel eesmärkidel ette vabastusi või erandeid IKÜM II–VI ja IX peatükist, kui need on vajalikud, et ühitada õigus isikuandmete kaitsele sõna- ja teabevabadusega. Nende eesmärkide saavutamiseks on Eestis kehtestatud IKS § 4, mis reguleerib isikuandmete töötlemist ajakirjanduslikul eesmärgil. Selle sätte kohaselt võib isikuandmeid andmesubjekti nõusolekuta töödelda ajakirjanduslikul eesmärgil, eelkõige avalikustada meedias, kui selleks on avalik huvi ja see on kooskõlas ajakirjanduseetika põhimõtetega. Isikuandmete avalikustamine ei tohi ülemäära kahjustada andmesubjekti õigusi. See, kui isikuandmed on seaduse alusel varem mingis vormis avalikustatud, ei tähenda, et edaspidi võib neid isikuandmeid piiramatult ja korduvalt avalikustada (vt nt Riigikohtu 18. veebruari 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-159-14, p 14). Seega on maakohus vaidlustatud otsuses põhjendatult
14 (23)
2-21-6049 kontrollinud, kas hageja isikuandmete avaldamine vaidlusaluses saatelõigus vastas IKS § 4 tingimustele.
19.Riigikohus on isikuandmete ajakirjanduslikel eesmärkidel töötlemise nõudeid selgitanud enne 15. jaanuarit 2019 kehtinud IKS § 11 lg 2 kontekstis.
1.jaanuaril 2008 jõustunud isikuandmete kaitse seaduse (IKS2008) § 11 lg 2 kohaselt võis isikuandmeid ilma andmesubjekti nõusolekuta ajakirjanduslikul eesmärgil töödelda ja avalikustada meedias, kui selleks oli ülekaalukas avalik huvi ning see oli kooskõlas ajakirjanduseetika põhimõtetega. Andmete avalikustamine ei tohtinud ülemäära kahjustada andmesubjekti õigusi. Riigikohus on IKS2008 § 11 lg 2 eesmärgi selgitamisel märkinud, et selle kohaldamisel tuleb arvestada ka Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) praktikat väljendusvabaduse ja eraelu tasakaalustamisel (vt Riigikohtu 23. märtsi 2016. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-85-15, p-d 19–21). Riigikohus osutas EIK lahenditest tulenevale järeldusele, et leidmaks tasakaalu väljendusvabaduse ja eraelu puutumatuse kui võrdsete põhiõiguste vahel, tuleb hinnata mh andmete panust üldist huvi pakkuvasse debatti, puudutatud isiku tuntust ja avalikustatud materjali teemat, puudutatud isiku varasemat käitumist, teabe hankimise viisi ja tõelevastavust, avaldatud materjali sisu, vormi ja tagajärgi (vt samas, p 21 ja seal viidatud EIK praktika). Riigikohus selgitas, et IKS2008 § 11 lg 2 kohaselt tuleb riive puhul leida tasakaal eraelu puutumatuse ning avaliku huvi ja teiste isikute õiguste (sh sõnavabadus, ajakirjandusvabadus) vahel (vt samas, p 21). Seejuures on ajakirjandusel ajakirjandusvabaduse olemusest tulenevalt lai otsustusvabadus avalikku huvi puudutava teemaderingi määratlemisel. Avaliku huvi puudumist võiks sedastada näiteks juhul, kui avaldatakse eraelu detaile, mis kuidagi ei seondu avaliku huviga ega aita kaasa ühiskondlikule debatile. Sealjuures peaks avalik huvi puuduma täielikult ja ilmselgelt, sest vastasel juhul saaks avalik võim liiga suures ulatuses otsustada, millistel teemadel võib ajakirjandusväljaanne kirjutada ja millistel mitte. See moonutaks ajakirjandusvabadust. Avaliku huvi ülekaalukus tuleb kindlaks teha konkreetse juhu asjaolude põhjal, võrreldes andmete avaldamise kasuks rääkivaid asjaolusid tagajärgedega, mida isikule põhjustatakse, ning isiku andmete avaldamist ei õigusta pelk erahuvi ega sensatsioonijanu. Näiteks isiku poliitilise tegevuse kajastamise vastu on üldjuhul kaalukas avalik huvi (vt samas, p 23; Riigikohtu 4. oktoobri 2017. a otsus tsiviilasjas nr 2-15-16007, p 16). Riigikohtu seni esitatud seisukohtade arvessevõtmisel praeguse asja lahendamisel tuleb arvestada sellega, et erinevalt alates 15. jaanuarist 2019 kehtivast IKS-ist oli varasema seaduse alusel nõutav, et isikuandmete töötlemiseks ja avalikustamiseks oleks ülekaalukas avalik huvi, samas kui praeguses seaduses ei ole ülekaalukuse nõuet kehtestatud. Muus osas on normide sõnastused sarnased. Lisaks tuleb arvesse võtta seda, et Riigikohtu seisukohad tsiviilasjas nr 215-16007 on esitatud asjas, kus isiku kohta oli avaldatud eraelulisi andmeid (isiku ees- ja perekonnanimi ja teave tema abielusuhte kohta), samas kui praegusel juhul seonduvad hageja kohta avaldatud andmed tema majandustegevusega valdkonnas, mis seondus riigi üldise ärikeskkonnaga ja ka Eesti riigi julgeolekuga, ja ajal, mil hageja oli ühtlasi tegev poliitikas.
20.Kolleegium nõustub maakohtuga, et hageja isikuandmete avaldamiseks oli avalik huvi.
20.1.Pooled ei vaidle selle üle, et hagejale viidati saates seoses 2011. a-l ilmsiks tulnud nn elamislubade skandaaliga, mis ei olnud saate põhiteema (vt praeguse otsuse p 17). Sellele sündmusele viidati saates seetõttu, et saate üks peategelastest, Eestis tegutsev ja siin investeeringuid tegev C oli saanud elamisloa nimetatud juhtumi sündmuste ajal ning teda oli
15 (23)
2-21-6049 elamisloa taotlemisel nõustanud ja abistanud hageja (äriühingu kaudu), kes oli üks kahest 2011. a nn elamislubade skandaali keskmes olnud isikust.
20.2.Kolleegium nõustub maakohtuga, et see, kust pärinevad Eestisse olulisi investeeringuid tegevate isikute rahalised vahendid, on nii riigiasutuste kui ka avalikkuse jaoks oluline teave. Sellega nõustub apellatsioonkaebuses ka hageja (vt p 2.1.2). Avalik huvi on ka selle vastu, mis alusel need isikud Eestis viibivad ja kuidas nad on saanud elamisloa. Juhul, kui elamisloa saamise asjaolud tõstatavad kahtlusi protsessi õiguspärasuse kohta, hõlmab avalik huvi ka selliste kahtluste aluseks olevate asjaolude ja elamisloa saamisega seotud isikute väljatoomist. Ehkki ajakirjanduse roll ei ole anda sündmustele ja neis osalenud isikute tegevuse õiguspärasusele hinnanguid, on ajakirjanduse ülesanne tuua avalikkuse ette talle teatavaks saanud uut teavet, kahtlust äratavaid asjaolusid ja võimalikke seoseid, mis esialgu võivad jääda märkamatuks. Praegusel juhul käsitleti saates ühe teemana seda, et C investeeritud raha päritolu osas on kahtlusi, ning toodi välja, et ta võis olla jätnud elamisloa taotluses esitamata taotluse lahendamisel olulisi andmeid oma mineviku kohta. Selles olukorras vastas kolleegiumi hinnangul avalikule huvile see, et saates viidati, et C sai elamisloa nn elamislubade skandaali sündmuste käigus, ning toodi välja hageja seos nende sündmustega, arvestades, et hageja oli üks nn elamislubade skandaali peategelasi ning hageja äriühing nõustas elamisloa saamisel ka Ct.
20.3.Ehkki nn elamislubade skandaali sündmused toimusid ligi kümne aasta eest, oli tegemist ühiskonnas laia kõlapinda leidnud juhtumiga, mida on meedias ka aastaid hiljem meenutatud (vt nt Postimehe XX.XX.XXXX. a artikkel „Troika andmeleke paljastab X elamislubade äri telgitagused“ (I kd, tl-d 147–150)). Maakohus leidis põhjendatult, et avalikes huvides on ka selle kajastamine, millised on nende sündmuste pikaajalised tagajärjed ja millega need isikud, keda hageja elamisloa saamisel nõustas ja kelle elamisload tõstatasid aastate eest küsimusi, tänapäeval Eestis tegelevad. Seega seostus seose välja toomine C tegevuse ning aastatetaguse nn elamislubade skandaali vahel avalike huvidega. Eelnevat ei mõjuta asjaolu, et nn elamislubade skandaali sündmusi on hiljem Riigikogu komisjoni ja Kaitsepolitseiameti (KAPO) poolt uuritud ning hageja tegevuses ei ole tuvastatud midagi õigusvastast. Isegi kui tegemist oli seadustega kooskõlas oleva nõustamisega elamislubade saamise teemal, on hageja siiski aidanud neil isikutel elamislube saada, mistõttu ta peab arvestama sellega, et teda nende isikute elamisloa saamisega seostatakse. See, et õigusrikkumisi ei tuvastatud, ei tähenda, et avalikkusel ei oleks huvi ja õigust teada asjaolusid, mis nn elamisloa skandaali sündmuste või nende pikemaajalise mõjuga seoses ilmnevad ning mis võivad mõjutada ka avalikkuse hinnanguid kõnealuste sündmuste ja nendega seotud isikute tegevuse eetilisusele, moraalsusele ja vastavusele Eesti riigi huvidele, sh pikemas perspektiivis.
20.4.Eelnevat arvestades on kolleegium seisukohal, et saatelõigus hageja isikundmete avaldamine panustas üldist huvi pakkuvasse ühiskondlikku debatti ning seostus seega avaliku huviga. Kolleegium nõustub kostja ja maakohtuga, et konkreetsel juhul õigustas saates hageja kajastamist ka see, et hageja nime mainis kahel korral saates intervjueeritud Q. Kuna Q viitas saates sellele, et C kasutas elamisloa taotlemisel hageja teenuseid, oli põhjendatud avada vaatajatele konteksti ning meenutada aastatetagust nn elamisloa skandaali ja hageja seost sellega.
20.5.Kolleegium ei nõustu hagejaga, et tema mainimine saatelõigus oli põhjendamatu seetõttu, et teda ei saa lugeda oma kunagiste klientide hilisema tegevuse ja nende raha päritolu eest vastutavaks (vt apellatsioonkaebuse p 2.1.5). Vaidlusaluses saatelõigus ei olegi loetud hagejat C tegevuse eest vastutavaks. Saates viidati hagejale üksnes seoses tema tegevusega nn
16 (23)
2-21-6049 elamislubade skandaali sündmuste käigus. Hagejat ei ole seostatud C hilisema äritegevusega, vaid saates viidati üksnes sellele, et hageja nõustas Ct elamisloa taotlemisel.
20.6.Seejuures ei ole asjakohane hageja maakohtus esitatud väide, et tema väljatoomine saates ei olnud õigustatud seetõttu, et ta on avalikust elust ja poliitikast taandunud ning ei ole seega avaliku elu tegelane (vt hagiavalduse p 2.2.4.2). Saates viidati hageja tegevusele ajal, mil ta veel aktiivselt avalikus elus ja poliitikas tegutses, ning seoses tegevusega, millega hageja oli end ise asetanud avalikkuse huviorbiiti, nõustades Venemaa ja teiste endiste liiduvabariikide ärimehi Eestis elamislubade saamisel. Kostja väitel, mida hageja ei ole vaidlustanud, pärines ka hageja kohta kasutatud foto- ja videomaterjal sellest ajast, kuna kasutati 30. novembri 2011. a „Pealtnägija“ saate arhiivimaterjali. Hagejast ei ole avaldatud mingeid andmeid, mis oleks puudutanud tema eraelu või mida avalikkus ei oleks juba varem teadnud.
20.7.Avaliku huvi tingimuse täidetuse hindamisel ei ole asjakohane hageja viide sellele, et kostja on oma 30. detsembri 2020. a kirjas Harju Maakohtule tsiviilasjas nr 2-20-15013 (I kd, tl 38–38 pöördel) märkinud, et vaidlusaluses saates käsitleti Eestis tegutseva suurinvestori C ja Q vahelist vaidlust ja kahtlusi C investeeritud raha päritolu suhtes, seega ei puudutanud saate põhiteema kuidagi hageja õigusi (vt apellatsioonkaebuse p 2.1.7). Praegusel juhul ei olegi vaidlust selles, et saate põhiteema ei puudutanud hagejat. See aga ei tähenda, et hagejale ei olnud lubatud saates viidata, sh saate põhiteemade konteksti avamisel, ning et hageja isikuandmete töötlemine saates ei olnud avalikes huvides. Samal põhjusel ei ole asjakohased hageja viide kostja 30. jaanuari 2020. a vastusele hagejale, milles kostja nõustub, et nn elamislubade juhtum ei olnud lugude keskmes (I kd, tl-d 23–24), ja asjaolu, et kostja nõustus lisama vaidlusaluse saatelõigu kohta avaldatud artikli juurde märkuse, mille kohaselt hagejal puudub seos loos käsitletud C-le etteheidetavate tegudega (I kd, tl 29). Kolleegium lisab, et asjaolust, et kostja nõustus kohtueelsete läbirääkimiste käigus edasise vaidluse vältimiseks muutma saatelõigu kohta avaldatud artiklit, ei saa teha järeldusi selle kohta, et kostja oleks hageja väidetega nõus ja peaks hageja nõudeid mingis osas põhjendatuks.
21.Kolleegium nõustub maakohtuga ka selles, et hageja isikuandmete avaldamine oli kooskõlas ajakirjanduseetika põhimõtetega.
21.1.Riigikohus on IKS2008 § 11 lg 2 sisustamisel selgitanud, et ajakirjanduseetika põhimõtted tulenevalt peamiselt Eesti Ajakirjanike Liidu koostatud Eesti ajakirjanduseetika koodeksist ning selles valdkonnas üldiselt omaks võetud rahvusvahelistest põhimõtetest (vt 4. oktoobri 2017. a otsus tsiviilasjas nr 2-15-16007, p 16). Hageja on tuginenud Eesti ajakirjanduseetika koodeksi (I kd, tl-d 90–92) p 1.5 ja ERR hea tava (I kd, tl-d 93–100 pöördel) p 1.3 rikkumisele.
21.2.Eesti ajakirjanduseetika koodeksi p 1.5 järgi ei tohi ajakirjandus oma tegevusega kellelegi tekitada põhjendamatuid kannatusi, veendumata, et avalikkusel on tõesti vaja seda informatsiooni teada. Kolleegiumi hinnangul ei olnud hageja kajastamine vaidlusaluses saatelõigus nimetatud põhimõttega vastuolus. Hageja kohta ei avaldatud mingit uut informatsiooni, mida avalikkus ei oleks varem teadnud. Põhjendatud on maakohtu seisukoht, et arvestades hageja kohta avaldatud andmeid (viidatud on hageja majandustegevusele, mis oli legaalne), ei saanud kostja tegevus põhjustada hagejale kannatusi. Hageja ei ole väitnud, et tema kohta oleks esitatud valeväiteid. Samuti ei olnud hageja kohta esitatud väited tema au teotavad (vt praeguse otsuse p-d 29–35). Ainuüksi sellest, et 2011. a nn elamislubade skandaali kajastamine oleks olnud võimalik ka teisiti (vt apellatsioonkaebuse p 2.2.2), ei saa teha järeldust, et praegune käsitlus oli ajakirjanduseetikaga vastuolus.
17 (23)
2-21-6049
21.3.ERR hea tava p 1.3 kohaselt teemade mitmekesisuse nõude puhul eeldatakse, et sisuloojad ei kohanda oma tegevust auditooriumi hüpoteetilisele huvile ja ei tegele vaid teemadega, mida auditooriumi enamus ootab. Avalikkust ei käsitleta turuna, mille puhul mingite teemade käsitlemine on populaarsem ja põnevam, tuues nii suuremaid auditooriumi numbreid. Teemade valikul ei tohi ERR lähtuda turusurvest, vaid avalikkuse vajadustest. Kolleegiumi hinnangul ei ole kostja saatelõigus hageja isikuandmeid kasutades ka neid põhimõtteid rikkunud. Nagu eelnevalt leitud, oli hageja kümne aasta taguse tegevuse ja tema seose C-ga kajastamiseks avalik huvi. Sarnaselt maakohtuga leiab kolleegium, et hageja väited, justkui kostja oleks avaldanud hageja kohta andmeid üksnes sensatsioonijanust, ei ole praeguse asja asjaoludel põhjendatud. Arvestada tuleb ka sellega, et nn elamislubade skandaal ja hageja roll selles ei olnud vaidlusaluse saate põhiteema, vaid neile viidati konteksti avamiseks. Seda õigustas muu hulgas asjaolu, et Q mainis hagejat ja tema seost C elamisloa saamisega saates antud intervjuus.
21.4.Kolleegium ei näe praegusel juhul kostja tegevuses ka muude ajakirjanduseetika põhimõtete rikkumist. Ka andmete saamise ning avaldamise viis ei viita kolleegiumi hinnangul ajakirjanduseetika põhimõtete rikkumisele.
22.Kolleegium ei nõustu maakohtuga selles, et hagejast fotode ja tema nime visuaalne näitamine ei vastanud IKS § 4 tingimustele, kuna see oli ebaproportsionaalne.
22.1.Maakohus leidis, et ehkki hagejale saates viitamine oli konteksti loomiseks ja saates antud intervjuu selgitamiseks lubatav, oleks tulnud piirduda hageja mainimisega saatejuhi esitatud tekstis ning hagejast fotode ja videolõigu näitamine oli ebaproportsionaalne ja kahjustas andmesubjekti õigusi, kuna vaatajal polnud vaja teada, milline hageja välja näeb (maakohtu otsuse lk 10). Kolleegium nõustub kostjaga, et maakohtu selline seisukoht ei ole IKS §-s 4 sätestatud kriteeriumide valguses põhjendatud ning tegemist on ülemäärase sekkumisega ajakirjandusvabadusse, sh meediateenuse osutaja tegevusvabadusse.
22.2.IKS § 4 teise lause kohaselt ei tohi isikuandmete avalikustamine ülemäära kahjustada andmesubjekti õigusi. Maakohus ei ole vaidlustatud otsuses põhjendanud, miks see, kui saatelõigus näidati kokku u 12 sek jooksul hageja fotot (saateminutitel 00:09–00:18 ja 06:13– 06:16), hagejat oli u 2 sek jooksul näha saates näidatud videoklipis (saateminutitel 07:10– 07:12) ning hageja nimi oli kokku u 3 sek jooksul ekraanil kuvatud osana äriregistri väljavõttest ja ajaleheartikli lõigust (saateminutitel 06:49–06:51 ja 07:22–07:23), kahjustas hageja õigusi ülemäära IKS § 4 teise lause tähenduses.
22.2.1.Maakohtu ainus põhjendus hageja isikuandmete avaldamise ebaproportsionaalsuse kohta oli see, et vaatajal puudus vajadus teada, milline hageja välja näeb. Samas äriregistri väljavõtte ja ajaleheartikli osana kuvati ekraanil hageja nimi kirjapildis, mitte hageja kujutis. Olukorras, kus maakohus pidas põhjendatuks hageja nime suuliselt mainimist saatejuhi poolt, on ebaselge, miks maakohus pidas hageja nime ekraanil kuvamist ebaproportsionaalseks. Seda eriti olukorras, kus nime kuvati vaid üksikute sekundite jooksul; osana äriregistri väljavõttest, mille andmed on avalikud, viitamaks hageja rollile äriühingu juhtorgani liikmena, millesse hageja oli end ise asetanud; ning osana ajaleheartikli väljavõttest, mis oli juba varem avaldatud.
22.2.2.Kolleegiumi arvates ei ole maakohus piisavalt põhjendanud ka seisukohta, et hageja kujutise kasutamine fotode ja videolõigu näol oli praegusel juhul ebaproportsionaalne. Tegemist oli televisioonisaatega ning õige on maakohtu märkus, et televisioonis on suurem rõhk info visuaalsel tajumisel. Kolleegiumi hinnangul on üldteada see, et televisioonis kasutatakse visuaalselt tajutavat materjali ning võimalusel illustreeritakse ka jutustatud kujul edasi antavat infot visuaalselt, nt fotode või videomaterjali abil. Selle valguses on põhjendamatu
18 (23)
2-21-6049 maakohtu seisukoht, et hageja kujutise kasutamine oli ebaproportsionaalne, kuna vaatajal polnud vaja teada, milline hageja välja näeb. Peaaegu kunagi ei ole vaatajal otsest vajadust teada, milline üks või teine isik, keda uudistesaates või muus saateformaadis mainitakse, välja näeb. Kui aga lugeda isiku visuaalne kujutamine sel juhul alati põhjendamatuks, tähendaks see televisiooniteenuste osutajate tegevusvabaduse liigset piiramist ja läheks vastuollu televisiooni olemusega.
22.2.3.Lisaks on kostja põhjendatult viidanud, et IKS § 4 teine lause ei näe isikuandmete ajakirjanduslikul eesmärgil töötlemise kriteeriumina ette isikuandmete avalikustamise proportsionaalsust, vaid selle kohaselt ei tohi isikuandmete avalikustamine ülemäära kahjustada andmesubjekti õigusi (vt vastuapellatsioonkaebuse p 17). Isikuandmete kaitse seaduse eelnõu 679 SE seletuskirjas on selgitatud, et isikuandmete kasutamisel ajakirjanduslikul eesmärgil on andmesubjekti õiguste kaitse tase viidud allapoole ning hinnata tuleb, kas töötlemisega ei kaasne ülemäärast andmesubjekti õiguste ja vabaduste kahjustamist. Kui andmesubjekti õiguste ja vabaduste kahjustamine esineb, kuid see ei ole ülemäärane, võib isikuandmeid töödelda (lk 12). Praegusel juhul ei ole maakohus põhjendanud, miks hageja kujutise ja nime kuvamine kahjustas tema õigusi ülemäära. Seda eriti olukorras, kus maakohus ise leidis, et hageja pidi arvestama sellega, et teda võidakse seoses ajaloosündmuste kajastamisega uuesti tähelepanu keskmesse tuua ning hageja isikuandmete avaldamine ei saanud olla nii häiriv, et see põhjustaks mittevaralist kahju (maakohtu otsuse lk 11).
22.3.Kolleegium nõustub kostjaga selles, et IKS § 4 teise lause sisustamisel tuleb arvestada kõnealuse normi eesmärgiga ja meediateenuse osutaja tegevusvabadusega (vt vastuapellatsioonkaebuse p-d 17 ja 24). IKÜM art-st 85 nähtuvalt tuleb liikmesriikidel ühitada õigus isikuandmete kaitsele sõna- ja teabevabaduse õigusega, mh seoses isikuandmete töötlemisega ajakirjanduslikel eesmärkidel, nähes selleks ette vabastusi või erandeid. Sõna- ja teabevabaduse ning selle osaks oleva ajakirjandusvabaduse õiguse realiseerumise üheks tagatiseks on MeeTS § 13 lg-st 1 tulenev meediateenuse osutaja tegevusvabadus, s.o tema õigus seadusest ning televisiooni- ja raadioloa tingimustest ja kõrvaltingimustest kinni pidades vabalt otsustada oma saate ja programmi või programmikataloogi sisu ja paigutuse üle. Põhjendatud on kostja etteheide, et praegusel juhul on maakohus sisuliselt asunud televisiooniteenuse osutajale ette kirjutama seda, kuidas oleks saates tulnud nn elamislubade skandaalile ja sellega seonduvalt hagejale viidata, toomata seejuures selgelt välja, miks kostja valitud viis oli hageja õigusi ülemäära kahjustav ja seega ei vastanud IKS § 4 tingimustele.
22.4.Kolleegiumi arvates ei olnud hageja kujutise ja nime kuvamine saates (fotodel, videolõigus, äriregistri väljavõtte osana ja ajaleheartikli osana) tema õigusi ülemäära kahjustav. Arvestades kogu saatelõigu pikkust (u 16 min), moodustas hageja isikuandmete kasutamine väikse osa (kokku vähem kui 20 sek); hagejale viidati üksnes seoses nn elamislubade skandaali kui ajaloosündmusega; avalikkuse ette ei toodud mingeid uusi andmeid hageja kohta, vaid viidati juba varem teada olnud asjaoludele ning kasutati hagejast vanu fotosid ja arhiivikaadreid, mis olid juba varem avalikustatud; avaldatud andmed puudutasid hageja majandustegevust, milles hageja oli ise asetanud end avalikkuse ette, tegutsedes avalikku huvi pakkuvas valdkonnas (seos riigi üldise majanduskeskkonnaga, riiki tehtavate välisinvesteeringutega ja riigi julgeolekuga), kusjuures hageja tegutses sel ajal ka poliitikas, millega kaasnes avalikkuse kõrgendatud huvi tema tegevuse vastu. Kolleegium võtab arvesse ka seda, et hagejat puudutavad andmed avaldati neutraalsel viisil, viidates küll sellele, et 2011. a-l ilmsiks tulnud sündmused olid käsitatavad skandaalina, kuid andmata hageja tegevusele halvustavaid hinnanguid. See, et saatejuhi pealeloetud teksti kohaselt aitas hageja saja viiekümnel inimesel Venemaalt ja teistest endistest liiduvabariikidest 19 (23)
2-21-6049 „muretseda“ elamisloa ning et elamislube saadi toonaste IRL-i poliitikute „toel“, ei ole käsitatav halvustava hinnanguna hageja kohta. Asjas ei ole vaidlust selles, et hageja aitas neil isikutel elamislube saada, nõustades neid oma äriühingute kaudu sellega seotud tehnilistes (sh juriidilistes) küsimustes. Kolleegiumi hinnangul ei jää mõistlikule televaatajale nendest väidetest muljet, et hageja on teinud midagi ebaseaduslikku. Ka viide sellele, et nn elamislubade skandaali raames said kümned rikkad venelased Eestis elamislubasid „libainvesteeringute alusel“, ei seondu otseselt hageja tegevusega, vaid tõstatab kahtlusi seoses elamisloa saanud isikutega ja neile elamisloa andmise põhjendatusega.
23.Praeguse otsuse p-des 22–22.4 toodud põhjustel ei ole põhjendatud ka hageja apellatsioonkaebuse väide, et juba üksnes hageja nime mainimine saatelõigus saatejuhi pealeloetud tekstis kahjustas tema õigusi ülemäära.
24.Apellatsioonkaebuses leiab hageja ka seda, et elamislubade skandaalist oleks saanud rääkida neutraalselt ajaloolise faktina nii, et sündmuste sisu antakse edasi sündmuse osalisi nimetamata (vt p 2.1.9, vt ka p 2.2.1). Kolleegium möönab, et alati saaks saate teha ka teisiti, mh käsitleda nn elamislubade skandaali üksnes sündmusena, konkreetsetele isikutele viitamata või nende pilti näitamata. See aga ei tähenda, et kostja ei võinud tuua sündmustest rääkides sisse ka sellega seotud isikuid, sh visuaalselt. Praegusel juhul õigustas seda ka asjaolu, et nn elamislubade skandaal seonduski suures osas hageja ja F tegevusega, mistõttu ei ole asjaomased sündmused ja nende keskmes olnud isikud loogiliselt eraldatavad. Nagu kolleegium eelnevalt välja tõi, on meediateenuse osutajal õigus vabalt otsustada oma saate sisu üle, pidades seejuures kinni seadustest.
25.Eeltoodud põhjustel on kolleegium seisukohal, et kostja poolt vaidlusaluses saatelõigus hageja isikuandmete töötlemine vastas IKS §-s 4 sätestatud tingimustele ning oli seega isikuandmete kaitset reguleerivate õigusaktide mõttes õiguspärane.
26.Kuna kolleegium ei tuvastanud isikuandmete kaitset reguleerivatest õigusaktidest tulenevate nõuete rikkumist, tuleb hinnata, kas kostja on rikkunud hageja isiklikke õigusi VÕS § 1045 lg 1 p 4 ja § 1046 mõttes.
26.1.Isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamine on VÕS § 1045 lg 1 p 4 ja § 1046 alusel õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. VÕS § 1046 lg 1 teise lause kohaselt tuleb õigusvastasuse tuvastamisel arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel. Lõike 2 kohaselt ei ole isikliku õiguse rikkumine õigusvastane, kui rikkumine on õigustatud, arvestades muid seadusega kaitstud hüvesid ja kolmandate isikute või avalikkuse huve. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb sellisel juhul lähtuda erinevate kaitstud hüvede ja huvide võrdlevast hindamisest.
26.2.Kolleegium leiab, et kuna hageja nime ja kujutist kasutati ajakirjanduslikul eesmärgil viisil, mis vastas IKS §-s 4 sätestatud tingimustele, s.o oli avalikes huvides, kooskõlas ajakirjanduseetika nõuetega ning ei kahjustanud ülemäära hageja huve, oli kasutamine VÕS § 1046 lg 1 teise lause ja lõike 2 järgi õigustatud ega olnud seega õigusvastane. Sõna- ja teabevabadus (sh ajakirjandusvabadus, arvestades meediateenuse osutaja tegevusvabadust) ning avalik huvi hageja isikuandmete kasutamise vastu kaaluvad praegusel juhul üle hageja huvi selle vastu, et tema nime ja kujutist tema nõusolekuta ei kasutataks.
27.Eelnevast tulenevalt ei ole hagejal õigust nõuda oma nime ja kujutise saatelõigus kasutamise lõpetamist. Maakohtu otsus tuleb seega tühistada osas, millega maakohus hagi isikuandmete töötlemise lõpetamise nõudes osaliselt rahuldas, ja hagi tuleb jätta selles osas
20 (23)
2-21-6049 rahuldamata. Vastuapellatsioonkaebus tuleb rahuldada. Apellatsioonkaebus tuleb osas, milles hageja taotles saatelõigust tema nime ja kujutise täielikku eemaldamist või varjamist ning tema nime ja kujutise kasutamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist, jätta rahuldamata.
28.Ehkki maakohtu otsuse resolutsioon on hageja nime ja kujutise kasutamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamata jätmise osas õige, tuleb maakohtu otsuses esitatud põhjendused kahju tekkimise ja selle tõendatuse kohta otsusest välja jätta. Hageja nõue tema nime ja kujutise kasutamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks ei jää rahuldamata mitte seetõttu, et hageja ei ole tõendanud kahju tekkimist, vaid põhjusel, et kostja tegevus ei olnud õigusvastane. III
29.Hageja leiab apellatsioonkaebuses endiselt, et tema kajastamisega saates on kostja teotanud hageja au, avaldades hageja kohta ebakohaseid väärtushinnanguid, mis on VÕS § 1045 lg 1 p 4 ja § 1046 kohaselt õigusvastane. Au teotamisele tuginedes nõuab hageja sellega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist.
30.Ebakohase väärtushinnanguga (väärtusotsustusega) on tegemist siis, kui isikule antakse hinnang, mis on oma sisu või vormi tõttu konkreetses kultuuriruumis halvustava tähendusega, s.o kas vulgaarne, inimväärikust alandav või inimest mõnitav, ning see tähendus on mõistlikule lugejale ilmne. Isiku au ja head nime kahjustav väärtushinnang võib põhineda ka tema kohta avaldatud andmetel. Väärtushinnangu ebakohasus võib olla tingitud selle põhjendamatusest, st sellest, et avaldaja on oma negatiivse hinnangu kujundanud kas ebaõigete faktide (asjaolude) alusel, asjaolusid selgitamata või ilmselgelt meelevaldselt, arvestamata faktilisi asjaolusid või nende puudumist. Lisaks võib väärtushinnangu ebakohasus ilmneda ebasündsast väljendusviisist. Väärtushinnangud, mida võimaldavad tegelikkusele vastavad andmed, võivad põhimõtteliselt kahjustada isiku au ja head nime, kuid selline kahjustamine ei ole VÕS § 1046 lg 1 mõtte kohaselt üldjuhul õigusvastane (vt nt Riigikohtu 31. mai 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-05, p-d 10 ja 11; 13. jaanuari 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-152-09, p 15; 21. detsembri 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-67-10, p-d 17 ja 20; 18. veebruari 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-159-14, p 17).
31.Kolleegium saab hageja ringkonnakohtu istungil antud selgitustest aru, et väidetav ebakohane väärtushinnang, mida kostja on hageja kohta avaldanud, seisneb eelkõige selles, et hageja saates kajastamisega jäeti mulje, nagu hageja oleks seotud sellega, et C võis olla rikkunud elamisloa taotlemisel seadust, jättes olulisi andmeid esitamata, s.t hageja võis osutada talle kaasabi seaduse rikkumisel (14. aprilli 2022. a kohtuistungi protokoll, ajamärk 00:33:25, vt ka ajamärk 00:51:00). Kolleegiumi arvates ei jää keskmisele vaatajale vaidlusalusest saatelõigust muljet, nagu kostja oleks saatelõigus avaldanud, et hageja võib olla seotud sellega, et C võis jätta elamisloa taotlemisel olulisi andmeid esitamata, ja võib seega olla aidanud kaasa õigusrikkumisele. Hageja märgib ka ise hagiavalduses, et saatelõigus ei väideta kordagi, et kunagi C-le nõustamisteenuse osutamine seostaks hagejat sellega, et C võis elamisloa taotlemise käigus esitatud dokumendi koostamisel jätta mis tahes informatsiooni kajastamata, või et hagejal oleks olnud C poolt andmete esitamata jätmisega mis tahes seos ja puutumus (vt hagiavalduse p-d 2.2.2.10 ja p 2.2.4.14). Selliseid väiteid ega hinnanguid ei ole kolleegiumi hinnangul saates esitatud ka kaudselt, sh hagejale viitamise konteksti kaudu. Maakohus märkis vaidlustatud otsuses põhjendatult, et ka saates esinenud riigiametnike selgitustest on aru saada, et
21 (23)
2-21-6049 elamisloaks vajalike andmete esitamine on elamisloa saaja, mitte hageja kohustus, ning hageja tegevus ei ole olnud ebaseaduslik (vt maakohtu otsuse lk 11).
32.Ringkonnakohtu istungil viitas hageja ka sellele, et hagejat on saates seostatud elamislubade skandaaliga, mida on valesti avatud, rääkides libainvesteeringutest ja vihjates sellele, et elamislubade saamine on toimunud valeandmete esitamisega (14. aprilli 2022. a kohtuistungi protokoll, ajamärk 00:39:00). Hageja oli seisukohal, et kuna Riigikogu uurimiskomisjon ei tuvastanud ametnike mõjutamist ja KAPO ei tuvastanud valeandmete esitamist elamislubade taotlemisel, ei saa nn elamislubade skandaalist enam rääkida kui skandaalist, vaid objektiivsuse huvides tuleks lisada ka, millega asi lõppes (vt samas, ajamärk 00:43:40). Kolleegium nõustub maakohtuga selles, et hageja ei saa nõuda tema seostamise lõpetamist nn elamislubade skandaali kui ajaloosündmusega (vt maakohtu otsuse lk 10). Nn elamislubade skandaal oli poliitiline skandaal, mis leidis ühiskonnas laia kõlapinda, mh kuna see seondus potentsiaalse julgeolekuohuga Eesti riigile. Ehkki need sündmused leidsid aset enam kui kümme aastat tagasi, on avalikkusel nende sündmuste olulisust ja pikaajalist mõju arvestades ka tänapäeval huvi nendega seotud asjaolude käsitlemise vastu, sh osas, mis puudutab nende sündmustega seotud isikuid. Kolleegium ei nõustu hagejaga selles, et nn elamislubade skandaali on saates valesti avatud. Vaidlusaluses saates ei olegi seda teemat põhjalikult avatud, vaid üksnes kõrvalepõikena saate põhiteemast. Seejuures ei ole saates väidetud, et elamislubade saamine toimus valeandmete esitamisega, vaid saates on üksnes konkreetselt C elamisloa taotluse osas välja toodud, et C võis olla jätnud taotluses olulisi andmeid esitamata. Sellest väitest, mida on saates ka põhjendatud, ei saa teha järeldust, nagu oleks nn elamislubade skandaali ja sellega seoses hageja tegevust saates valesti avatud. Põhjendatud on maakohtu seisukoht, et saatejuhi tekstist ega ka saatest üldiselt ei jää muljet, nagu hageja tegevus oleks olnud ebaseaduslik (vt maakohtu otsuse p 11). Põhjendatud ei ole hageja seisukoht, et saates oleks objektiivsuse huvides tulnud viidata ka Riigikogu uurimiskomisjoni ja KAPO raportite tulemustele. Nagu kostja selle kohta välja tõi, ei olnud nn elamislubade skandaal vaidlusaluse saatelõigu põhiteema, vaid sellele viidati konteksti avamiseks ja Q intervjuus hageja nime sissetoomise selgitamiseks (vt 14. aprilli 2022. a kohtuistungi protokoll, ajamärgid 00:52:21 ja 00:56:05). Seda arvestades ei saanud kostjalt eeldada nn elamislubade skandaali ja hageja tegevuse põhjalikumat käsitlemist konkreetses saatelõigus, kuna see ei olnud saate eesmärkide saavutamiseks vajalik ja oleks viinud rõhuasetuse saate põhiteemadelt kõrvale. Saatelõigus on viidatud nn elamislubade skandaalile küll lühidalt, kõiki asjaolusid ja hilisemate uurimiste tulemusi avamata, kuid hageja ei ole ka väitnud, et öeldud oleks midagi sellist, mis oleks hilisemate uurimistulemustega vastuolus. Ehkki saates on viidatud libainvesteeringutele, tõstatades sellega kahtluse, et kõik nn elamislubade skandaali sündmuste ajal antud elamisload ei pruukinud olla põhjendatult välja antud, on üldteada see, et paljud sel ajal küsimusi tõstatanud elamisload ongi tänaseks tühistatud või pikendamata jäetud.
33.Hageja on viidanud ka sellele, et teda on iseloomustatud kui saatelõigus käsitletud negatiivse kontekstiga teemadega seotud isikut (vt apellatsioonkaebuse p 2.3.2). Nende negatiivsete teemade all võis hageja silmas pidada saate üheks keskseks teemaks olnud C ja Q äritüli. Ringkonnakohtu 14. aprilli 2022. a istungil möönis hageja, et tema seostamine selle äritüliga oli saatelõigus kaugem, võrreldes tema seostamisega C võimaliku õigusrikkumisega elamisloa taotlemisel (vt kohtuistungi protokoll, ajamärk 00:33:25). Kolleegiumi hinnangul ei jää keskmisele vaatajale saatelõigust selle ülesehitust ja hageja kajastamise viisi arvestades
22 (23)
2-21-6049 muljet, et hagejal on mingi seos C ja Q äritüliga. Hagejale on saatelõigus viidatud üksnes seoses nn elamislubade skandaaliga ja hageja tolleaegse tegevusega, samas kui C ja Q äritüli leidis aset hiljem. Hageja on ka ise menetluses väitnud, et saatelõigus ei esitata ühtegi väidet selle kohta, et hageja oleks seotud saatelõigu teemaga, s.o C ja Q vaidlusega (vt hagiavalduse p 2.2.2.2).
34.Samuti ei jäta saatelõik kolleegiumi hinnangul mõistlikule vaatajale ka üldist muljet, et kostja hinnangul on hageja näol tegemist skandaali ja ebaseadusliku tegevusega seotud isikuga (vt hagiavalduse p 2.3.1). See, et hagejat seostati nn elamislubade skandaaliga, ei ole käsitatav ebakohase väärtushinnanguna, kuna tegemist on viitega ajaloosündmusele, mille käigus ei ole esitatud valeväiteid ega antud hageja tegevusele negatiivseid hinnanguid.
35.Eeltoodud põhjustel on kolleegium seisukohal, et vaidlusaluses saatelõigus ei ole avaldatud hageja kohta ebakohaseid väärtushinnanguid, mis oleks teotanud tema au. Seega tuleb hageja nõuded ka sel alusel rahuldamata jätta. Maakohtu otsus on selles osas põhjendatud ja apellatsioonkaebus jääb ka selles osas rahuldamata. Menetluskulude jaotus
36.Kuna ringkonnakohus muudab maakohtu otsust asja sisulise lahenduse osas, tuleb TsMS § 173 lg 3 järgi muuta ka menetluskulude jaotust. Samuti tuleb TsMS § 173 lg 1 järgi jaotada menetluskulud ringkonnakohtus.
37.Arvestades, et hagi jääb ringkonnakohtu otsusega täies ulatuses rahuldamata, hageja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ning kostja vastuapellatsioonkaebus rahuldatakse, tuleb menetluskulud nii maa- kui ka ringkonnakohtus jätta TsMS § 162 lg 1 ja § 171 lg 1 alusel hageja kanda.
38.Kuna maakohus ei määranud kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalist suurust, ei tee seda TsMS § 174 lg 4 teise lause järgi ka ringkonnakohus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras kindlaks maakohus. (allkirjastatud digitaalselt) Gea Lepik
(allkirjastatud digitaalselt) Meeli Kaur
(allkirjastatud digitaalselt) Villem Lapimaa
23 (23)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.