Osaühing Europark Estonia hagi A S vastu võlgnevuse nõudes 45 eurot
Tsiviilasja hind Menetlusosalised esindajad
ja
Asja läbivaatamise viis
nende Hageja: Osaühing Europark Estonia (registrikood 10811490; aadress Estonia pst 9, Kesklinna linnaosa, Tallinn, 10143, Harju maakond, Eesti), lepinguline esindaja jurist B A (e-post xxx) Kostja: A S (isikukood xxx; aadress xxx) Lihtmenetlus (kirjalikus menetluses)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Osaühing Europark Estonia hagi A S vastu.
2.Välja mõista kostjalt A S (isikukood xxx) Osaühing Europark Estonia (registrikood 10811490) kasuks põhivõlgnevus summas 30 eurot ning sissenõudmiskulu summas 15 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
3.Jätta menetluskulud kostja A S kanda.
4.Rahuldada hageja avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ning mõista välja kostjalt A S (isikukood xxx) Osaühing Europark Estonia (registrikood 10811490) kasuks hageja menetluskulud summas 320 eurot (s.o hagiavalduselt tasutud riigilõiv summas 100 eurot ning lepingulise esindaja kulu summas 220 eurot).
5.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda hagejale käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude hüvitamiseni tasumata summalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Edasikaebamise kord Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba
edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotlemise selgitus Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
MENETLUSE KÄIK, ASJAOLUD JA POOLTE SEISUKOHAD
Hagiavalduse aluseks olevad asjaolud ja hageja nõuded
1.Osaühing Europark Estonia (hageja) esitas 20.02.2023 hagi A S (kostja) vastu võlgnevuse nõudes.
2.Hagiavalduse kohaselt parkis sõiduk numbrimärgiga xxx 14.08.2020 hageja opereeritaval parkimisalal aadressil Ahtri 3, Tallinn. Sõiduki omanikuks / vastutavaks kasutajaks oli eeltoodud kuupäeval kostja. Kontrollimise käigus leidis tuvastamist, et eelnimetatud sõiduk oli pargitud parkimistingimusi rikkudes, kuna parkides ei olnud sõiduki armatuurlaual vastaval alal parkimisõigust andvat parkimiskaarti või parkimisautomaadist ostetud parkimispiletit ning mobiilse parkimise tuvastamiseks tehtud päringu vastuse järgi ei oldud alustatud ka mobiilset parkimist. Hageja esitas koheselt pärast parkimistingimuste rikkumist kostjale kui sõiduki omanikule / vastutavale kasutajale leppetrahvinõude (14.08.2020 leppetrahv nr 1411 4082 0195 9328 summas 30 eurot, maksetähtajaga 28.08.2020), paigutades selle sõiduki kojamehe vahele, kuid kostja on jätnud leppetrahvi tasumata. Kostja leppetrahvinõudele vastuväiteid ei esitanud.
3.Hageja selgitab, et hageja on parkimisteenust osutav ettevõte, mille iga parkla sissesõidu juurde on paigaldatud vastav infotahvel koos viitega tüüptingimustele ja/või viitega, kus tüüptingimustega tutvuda saab. Tüüptingimused sisaldavad tingimusi sõiduki parkimiseks. Täiendavalt on parkla sissesõidu juurde, sh parkimisalale, paigaldatud rida liiklus- ja teavitusmärke, mis annavad parkimisalale sõitjale teada, et ta siseneb eraparklasse ja et eraparkla operaatoriks on hageja, kes on kehtestanud parkimiseks tingimused. Eeltoodu tõendamiseks on hagiavalduse lisas 2 esitatud fotod parkimistingimustega seotud aladel asuvatest tingimustest ja liiklus- ning teabemärkidest, sh nende paigutusest parkimisala suhtes. Hageja leiab, et kostjale pidid liiklus- ja teavitusmärgid olema nähtavad ja kostjal oli võimalik parkimistingimustega tutvuda enne, kui ta võttis vastu otsuse parkimislepingu sõlmimiseks sõiduki parkimise näol.
4.Ühtlasi leiab hageja, et kuivõrd tüüptingimustest tuleneb hageja selgesõnaline tahe lepingu sõlmimiseks, kui sõiduki kasutaja pargib oma sõiduki hageja parklasse, tuleb seda lugeda hagejapoolseks pakkumuseks leping sõlmida. Hageja hinnangul on isikul õigus esitatud lepingutingimustega tutvuda ning juhul, kui talle parkimislepingu tingimused ei sobi või tal puudub nõutav parkimisõigust andev parkimiskaart/-luba, on tal õigus vastavalt parkimisalalt lahkuda ja oma sõiduk mujale parkida. Juhul, kui sõiduki kasutajale parkimistingimused sobivad ja/või ta omab nõutavat parkimisõigust andvat parkimiskaarti/-luba ning ta pargib sõiduki, annab ta sellega ühtlasi nõusoleku lepingu sõlmimiseks. Hageja leiab, et antud juhul on kostja sõiduki
parkimisega avaldanud lepingu sõlmimiseks nõustumuse ning seega oli poolte vahel sõlmitud leping.
5.Vastavalt kohtupraktikale vastutab parkimislepingu täitmise eest sõiduki omanik või vastutava kasutaja olemasolul vastutav kasutaja kuni viimane ei ole tõendanud vastupidist (Riigikohus 23.03.2016 lahendis nr 3-2-1-3-16 p 11, 25.01.2017 lahendis 3-2-1-68-16 (p 31), 26.01.2017 lahendis 3-2-1-77-16, 06.12.2017 lahendis 2-15-3430). Seega on kostjal kohustus, lähtudes kehtivast õiguspraktikast ja ümberpööratud tõendamiskoormusest, tõendada seda, kes sõidukit kasutas, kui ta ise seda ei kasutanud ja soovib seeläbi vastutusest vabaneda. Kostja pole esitanud konkreetseid asjaolusid, kes on sõidukit parkinud ega tõendanud, et sõiduk oli kellegi teise valduses parkimislepingu kehtivuse ajal. Hageja on seisukohal, et parkimise operaatoril oli õigus eeldada, et sõidukit kasutas, sh parkis hageja parkimisalale, sõiduki omanik / vastutav kasutaja, kelleks antud juhul on kostja vastavalt transpordiametist saadud teabele (vt hagiavalduse lisa 3), kuivõrd kostja ei ole tõendanud vastupidist. Seega on parkimislepingu pooleks kostja.
6.Kostja on lepingut rikkunud, kuna ta parkis sõiduki hageja poolt opereeritavale parkimisalale parkimistingimusi rikkudes, st kuna parkides ei olnud sõiduki armatuurlaual vastaval alal parkimisõigust andvat parkimiskaarti või parkimisautomaadist ostetud parkimispiletit ning mobiilse parkimise tuvastamiseks tehtud päringu vastuse järgi ei oldud alustatud ka mobiilset parkimist. Parkimislepingu tingimustes on kehtestatud, et parkimistingimuste rikkumise korral tuleb tasuda leppetrahvi. Seega parkis kostja hageja hallatavale parkimisalale parkimistingimusi rikkudes, mis andis hagejale õiguse nõuda leppetrahvi. Hageja esitas leppetrahvinõude koheselt pärast parkimistingimuste rikkumise tuvastamist, täites leppetrahvinõude mõistliku aja jooksul esitamise kohustuse. Sellest tulenevalt on hagejal kostja vastu leppetrahvinõue summas 30 eurot, mis on kostjal tasumata.
7.Kohtueelselt saatis hageja kostjale nõudekirja kostja rahvastikuregistrijärgsele aadressile xxx. Kostja nõudekirjale ei vastanud ega asunud ka kohustust täitma. Seetõttu nõuab hageja kostjalt võla sissenõudekulude hüvitamist summas 15 eurot (VÕS § 1132 lg 2 p 1), mis on kulud seoses Transpordiametile ja rahvastikuregistrile saadetud päringutega sõiduki omaniku / vastutava kasutaja andmete saamiseks ning nõudekirja saatmise kulu.
8.Seega nõuab hageja kostjalt kokku 45 eurot, millest 30 eurot on leppetrahvivõlgnevus ning 15 eurot on sissenõudmiskulu. Kostja vastuväited
9.Kostja on esitanud 13.03.2023 hagile vastuse, milles ta haginõuet ei tunnista. Kostja selgitab oma vastuses, et tema on küll sõiduki numbrimärgiga xxx omanik, kuid tema ei parkinud sõidukit hageja parkimisalale. Kostja selgitab, et sõidukit kasutas nimetatud ajal volikirja alusel S V (sünniaeg xxx). Kostjal eelnimetatud volikiri enam kui kahe aasta möödumisel säilinud ei ole, kuivõrd dokumente tuleb säilitada 6 kuud, samuti pole kostjal võimalik volitatuga enam ühendust saada. Samas kostja kinnitab, et tema viibis 14.-15. august 2020 abikaasaga xxx ja naasid Tallinnasse 15. augusti õhtul ning sõiduks kasutati sõidukit numbrimärgiga xxx. Kostja on seisukohal, et eeltoodut saavad tõendada tema tuttav M M ning Politsei- ja Piirivalveamet.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
10.Kohus leiab, et hagiavaldus on põhjendatud ja hagi kuulub rahuldamisele. Kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lõike 4 esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses
sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-21-23-16, p 16). Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks.
11.Tulenevalt TsMS §-s 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3 500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7 000 eurole. Menetlusosalised ärakuulamist ei taotlenud.
12.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
13.Riigikohus on 26.01.2017 kohtuotsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-82-16 punktis 22 leidnud, et parkimiseks tasulisel parkimisalal sõlmitud leping vastab üürilepingu tunnustele võlaõigusseaduse (VÕS) § 271 mõttes. Nimelt võimaldab tasulise parkimise korraldaja (üürileandja) parkimist vajava auto juhil (üürnik) kasutada tasu eest parkimisala.
14.VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 8 lg 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korral sätestab VÕS § 101, mille lg 1 p 1 järgi on võlausaldajal muu hulgas õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Kohustuse täitmise nõude eeldusi täpsustab VÕS § 108. VÕS § 158 lg 1 on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma ja lg 2 kohaselt kohaldatakse leppetrahvi kohta sätestatut ka teole, mille lepingut rikkunud lepingupool peab kahjustatud lepingupoole huvides tegema.
15.Kohus selgitab, et leppetrahvinõude edukaks esitamiseks peavad olema täidetud järgmised üldised eeldused: a) poolte vahel on kehtiv leping, sh peab olema poolte vahel sõlmitud kehtiv leppetrahvikokkulepe (VÕS §-d 9, 16 ja 20); b) võlgnik on lepingulist kohustust rikkunud (VÕS § 100); c) võlgnik vastutab rikkumise eest, v.a juhul, kui lepinguga on kokku lepitud võlgniku teistsugune vastutusstandard (VÕS § d 103 ja 160); d) võlausaldaja on leppetrahvi nõudmisest võlgnikule mõistliku aja jooksul pärast rikkumise avastamist teatanud (VÕS § 159 lg 2); Kõigi nende asjaolude tõendamise koormis on TsMS § 230 lg 1 esimese lause alusel hagejal.
16.Kohus on tuvastanud, et käesolevas asjas puudub poolte vahel vaidlus asjaolus, et kostja oli vaidlusaluse sõiduki numbrimärgiga xxx omanik / vastutav kasutaja parkimistrahvi tegemise ajal, s.o 14.08.2020. Nimetatud asjaolu on tõendatud väljavõttega Transpordiametist saadud andmetega (hagiavalduse lisa 3, dtl 44), mille kohaselt oli sõiduki omaniku / vastutava kasutaja isikukoodiks xxx, mis kuulub rahvastikuregsitri andmetel A Sle. Kostja pole selles osas ka vastuväiteid esitanud, vaid on kinnitanud seda asjaolu oma 13.03.2023 vastuses (dtl 106). Kohus loeb tsiviilasja materjalidega (dtl 28-36) tuvastatuks, et sõiduk numbrimärgiga xxx parkis 14.08.2020 hageja poolt opereeritaval parkimisalal Ahtri 3, Tallinn ja parkimistingimusi rikkudes, st parkides ei olnud
sõiduki armatuurlaual vastaval alal parkimisõigust andvat parkimiskaarti või parkimisautomaadist ostetud parkimispiletit ning mobiilse parkimise tuvastamiseks tehtud päringu vastuse järgi ei oldud alustatud ka mobiilset parkimist. Selles osas ei ole vaidlust ka poolte vahel.
17.Poolte vahel on eelkõige vaidlus selle üle, kas kostja A S on lepingu osapooleks. Seega on asja lahendamisel keskseks küsimuseks see, kas poolte vahel oli sõlmitu kehtiv leping, sh leppetrahvikokkulepe.
18.Hageja leiab, et tema leppetrahvinõue kostja vastu on põhjendatud, kuivõrd kostja sõiduk oli 14.08.2020 pargitud hageja opereeritaval parkimisalal aadressil Ahtri 3, Tallinn. Sõiduk oli pargitud parkimistingimusi rikkudes, kuna parkides ei olnud sõiduki armatuurlaual vastaval alal parkimisõigust andvat parkimiskaarti või parkimisautomaadist ostetud parkimispiletit ning mobiilse parkimise tuvastamiseks tehtud päringu vastuse järgi ei oldud alustatud ka mobiilset parkimist. Hageja esitas koheselt kostjale kui sõiduki omanikule / vastutavale kasutajale leppetrahvinõude, paigutades selle sõiduki kojamehe vahele, kuid kostja on jätnud leppetrahvi tasumata. Hageja hinnangul oli poolte vahel sõlmitud leping liiklus- ja teavitusmärkidel toodud tingimustel, kuivõrd oli olemas hagejapoolne pakkumus (s.o liiklus- ja teavitusmärkide tüüptingimustest tulenev hageja selgesõnaline tahe lepingu sõlmimiseks) ja sõiduki kasutaja (kostja) nõustumus (s.o sõiduki parkimine hageja hallatavale parkimisalale hageja tingimustel) lepingu sõlmimiseks. Hageja selgitab, et hageja on hagi lisaga 2 tõendanud, et hageja poolt hallatavas parklas Ahtri 3, Tallinn, olid vastavad märked ja infotahvlid olemas. Hageja on seisukohal, et parkimise operaatoril oli õigus eeldada, et sõidukit kasutas, sh parkis hageja parkimisalale, sõiduki omanik / vastutav kasutaja, kelleks antud juhul on kostja, kuivõrd kostja ei ole tõendanud vastupidist. Seega on parkimislepingu pooleks kostja.
19.Kostja väidab, et sõiduk oli vaidlusalusel kuupäeval antud volikirja alusel teise isiku kasutusse. Lisaks ei saanud kostja sõidukit kasutanud ega parkida 14.08.2020 hageja opereeritavasse parklasse, kuna kostja viibis sel hetkel välisriigis ning seetõttu ei saanud kostja hagejaga ka parkimislepingut sõlmida.
20.Kohus nõustub siinkohal hageja käsitlusega ning selgitab, et kuigi üldjuhul peab tulenevalt TsMS § 230 lg-st 1 kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, siis Riigikohus on tsiviilasja nr 3-2-1-82-16 26.01.2017 kohtuotsuse p-s 24 leidnud, et autojuhi isikuga seotud asjaolude väljaselgitamine on auto vastutava kasutaja kontrolli all ja teisel poolel on objektiivselt võimatu või vähemasti oluliselt raskendatud selle kohta tõendeid esitada. Seega kehtib eeldus, et parkimislepingu pooleks saab lugeda sõiduki omanikku / vastutavat kasutajat, kui ta ei tõenda, et autot juhtis muu isik. See tähendab, et parkimise korraldajal on õigus eeldada, et sõiduki juhiks ja seega ka parkimislepingu pooleks on sõiduki omanik / vastutav kasutaja ning selle eelduse saab sõiduki omanik / vastutav kasutaja ümber lükata (Riigikohtu 23.03.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-3-16, p 11).
21.Kohtu hinnangul ei ole kostja esitanud tõendeid selle kohta, et sõiduki juhiks 14.08.2020 oli ning parkimislepingu hagejaga sõlmis muu isik. Kuivõrd hagejal on objektiivselt võimatu selle kohta tõendeid esitada, tuleb tõendamiskoormis hea usu põhimõttest tulenevalt ümber jagada ning parkimislepingu pooleks saab lugeda kostjat, kuni ta ei tõenda vastupidist. Sellisele seisukohale on jõudnud ka Riigikohus (vt nt RKTKo 3-2-1-68-16, p 31). Kostja on küll oma 13.03.2023 hagi vastuses selgitanud, et sõidukit kasutas ja parkis vaidlusalusel kuupäeval S V (sünniaeg 19.09.1984), kellele kostja andis auto kasutamiseks volikirja. Samas on kostja ka ise välja toonud, et väidetavat auto kasutamise volikirja kostjal säilinud pole ning tal pole õnnestunud eelnimetatud isikuga ühendust saada. Lisaks kostja poolt esitatud andmed S V endise elukoha ja passi osas ei tõenda nimetatud isiku poolt sõiduki numbrimärgiga xxx kasutamist ning selle parkimist hageja poolt opereeritavasse parklasse kuupäeval 14.08.2020. Kohus selgitab, et ainuüksi suvalise isiku nime ja isikukoodi nimetamist ei saa käsitleda usaldusväärse ja piisava tõendina, kuna selle pinnalt ei ole võimalik tuvastada, kas, millal ja kus on nimetatud isik sõidukit reaalselt kasutanud. Samuti ei välista kostja vastutust kostja 13.03.2023 vastusega esitatud väljavõte hotellibroneeringust,
kuivõrd broneering on tehtud A S ja mitte kostja nimele. Kuivõrd antud juhul puuduvad usaldusväärsed ja selged tõendid kostja vastutuse ümberlükkamise kohta ja teiste isikute vastutuse aluseks olevate asjaolude kohta, tuleb eeldada, et parkimislepingu pooleks oli kostja kui sõiduki omanik / vastutav kasutaja.
22.Mis puutub kostja väitesse, et kostjal ei ole eelnimetatud volikiri enam kui kahe aasta möödumisel säilinud, kuivõrd justkui tuleb selliseid dokumente säilitada 6 kuud, märgib kohus järgmist. Tallinna Ringkonnakohus on tsiviilasjas nr 2-19-123666 selgitanud, et liiklusseadusest (LS 72 lg 2 ) tulenev andmete säilitamise kohustus on avalik-õiguslik norm, mis ei ole otseselt kohaldatav. Eraõiguslikes suhetes peaks sõiduki omanik säilitama vastavaid andmeid oma õiguste kaitseks isegi kauem, nt hagi võimaliku aegumise perioodi jooksul. Kuivõrd hagi ei ole aegunud, ei saa väita, et hageja oleks liigselt nõude esitamisega venitanud ja peab hea usu põhimõttest tulenevalt kandma negatiivseid tagajärgi seoses sellega, et kostja ei ole vastavaid andmeid säilitanud (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu lahendit nr 2-16-116867). Seega vastavalt eeltoodule kostja nimetatud 6-kuuline andmete säilitamise kohustus kohaldub avalik-õiguslikes suhetes ning eraõiguslikus suhtes tuleks sõiduki omanikul säilitada andmeid/dokumente oma õiguste kaitseks vähemalt nõuete aegumistähtaja lõpuni, kuivõrd selliste andmete säilitamise riisikot kannab sõiduki omanik.
23.Kohus selgitab, et vastavalt VÕS § 9 lg-le 1 sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Pakkumus on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud (VÕS § 16 lg 1). Nõustumus on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping (VÕS § 20 lg 1). Riigikohus on seisukohal, et parkimislepingu võib sõlmida tahteavalduste vahetamise teel selliselt, et parkimiskorraldaja avaldab lepingu sõlmimise tahet tasulist parkimist väljendavate infotahvlitega ja teine pool annab nõustumuse teoga ehk parklasse parkimisega (RKTKo 3- 2-175-10, p 14).
24.Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et poolte vahel olid sõlmitud parkimisleping VÕS § 8 lg 1 mõttes, kuna kostja ei ole tõendanud, et sõiduki juhiks 14.08.2020 oli muu isik. Kuivõrd poolte vahel oli sõlmitud kehtiv parkimisleping, oli kehtiv ka poolte vahel sõlmitud leppetrahvikokkuleppe ning hagejal on õigus nõuda kostjalt VÕS §-s 158 sätestatud leppetrahvi, mille tasumise kohustust on kostja rikkunud (VÕS § 100). Seega kuulub kostja poolt tasumisele hageja poolt esitatud leppetrahvinõue summas 30 eurot.
25.Järgnevalt analüüsib kohus, kas hageja nõuded kostja vastu leppetrahvi summat ületavas osas, s.o võla sissenõudekulud summas 15 eurot, on põhjendatud.
26.Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja kostjalt võla sissenõudmiskulude summas 15 eurot hüvitamist (VÕS § 1132 lg 2 p 1). Hageja sisustab nimetatud nõuet transpordiametile ja rahvastikuregistrile saadetud päringutega ning kirjaliku nõudekirja saatmisega kostja rahvastikuregistrijärgsele aadressile XXX. VÕS § 1132 lg 2 p 1 järgi pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Käesolevas asjas on hageja leppetrahvinõude suuruseks 30 eurot. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja on kostjale kohtueelselt saatnud kaks nõudekirja kostja rahvastikuregistrijärgsele aadressile xxx, mida tõendavad hagiavalduse lisad 4 ja 5 (dtl 45-51). Lisaks tegi hageja päringu transpordiametile, mida tõendab viimase poolt väljastatud väljavõte hagiavalduse lisas 3 (dtl 44) ning päringu rahvastikuregistrile kostja isikuandmete teadasaamiseks. Kohtu hinnangul on sissenõudmiskulude nõue põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, tegemist on mõistlike kuludega kahju hüvitamisega
seotud nõude esitamiseks. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja ka võla sissenõudmiskulu summas 15 eurot.
27.Ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel leiab kohus, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada VÕS § 108 lg 1 alusel täies ulatuses. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista leppetrahv summas 30 eurot ja vastavalt VÕS § 1132 lg 2 p-le 1 sissenõudmiskulu summas 15 eurot, kokku 45 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
28.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
29.TsMS § 174 lg 1 esimene lause sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
30.Hageja esindaja esitas 22.03.2023 menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on hageja tsiviilasja nr 2-23-100041 raames kandnud järgmisi menetluskulusid: hagiavalduselt tasutud riigilõiv summas 100 eurot, õigusabikulu maksekäsu kiirmenetluses summas 20 eurot ning lepingulise esindaja õigusabikulu 330 eurot ilma käibemaksuta (s.o 3 tundi tööd tunnihinnaga 110 eurot).
31.Kostja ei ole hageja menetluskuludele vastuväiteid esitanud.
32.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 sätestab, et kohtukulud on riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ning p 2 kohaselt menetlusosaliste sõidu-, posti-, side-, majutus- ja muud sellesarnased kulud, mis on kantud seoses menetlusega. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §s 218 sätestatu kohaselt.
33.Hagejat esindas lepingulise esindajana EFTA Legal OÜ jurist. Menetluskulude hüvitamist nõuab hageja lisaks riigilõivule ja maksekäsu kiirmenetluse kulule ka lepingulise esindaja töö eest. Esindaja õigusabikulud on põhimõtteliselt hüvitatavad.
34.Hageja esindaja tasumäär oli maakohtus 110 eurot (ilma käibemaksuta). Tunnihinna põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata iga kohtuasja raames eraldiseisvalt (vt Riigikohtu 11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14 p 14.). Kohus leiab, et asja mahtu ja keerukust arvestades võib TsMS § 175 lg 1 järgseks esindaja põhjendatud ja vajalikuks tunnitasuks pidada 110 eurot käibemaksuta. Seega kohtu hinnangul vastab hageja esindaja tasumäär kohtupraktikas mõistlikuks peetud tasemele, asja sisule ja keerukusele ning sellist tasumäära saab Eesti õigusteenuse turu keskmist hinda ja Riigikohtu senist praktikat arvestades pidada mõistlikuks.
35.TsMS § 174 lg 10 sätestab, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kui pool ei kinnita, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada, mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja ilma käibemaksuta (vt ka Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, p 16). Kuivõrd hageja ei ole kohtule kinnitanud, et ta ei ole
käibemaksukohustuslane ja et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada, mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja ilma käibemaksuta.
36.Hageja lepingulise esindaja ajakuluna on näidatud kokku 3 tundi, millest hagiavalduse koostamisele on kulunud 2 tundi, menetluskulude nimekirja koostamisele 0,25 tundi ja hageja 22.03.2023 seisukoha koostamisele 0,75 tundi. Riigikohus on varasemalt leidnud, et üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Riigikohus on 14.04.2021. a määruses tsiviilasjas nr 2-19-10324/42 muutnud varasemaid seisukohti ja leidnud, et ei ole põhjendatud siduda menetluskulusid kandma kohustatud menetlusosaliselt väljamõistetava menetluskulu suuruse ülempiiri rangelt tsiviilasja hinnaga, vaid lähtuda tuleb eelkõige kuludest, mis menetlusosalisel on tekkinud vajadusest teha menetluses esindaja abil oma õiguste kaitseks vajalikud menetlustoimingud. Põhjendatud ja vajaliku menetluskuluna TsMS § 175 lg 1 tähenduses saab vastaspoolelt välja mõista lepingulise esindaja kulu ulatuses, mis vastab nõutava kvalifikatsiooniga ja hoolsalt tegutseva esindaja menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu ja põhjendatud tunnitasu määra korrutisele.
37.Käesolev tsiviilasi on pigem vähemahukas ning õiguslikult vähese keerukusega. Lisaks on tegemist n-ö tüüphagiga, mille sarnaseid on hageja kohtute infosüsteemist nähtuvalt esitanud sadu kui mitte tuhandeid. Seejuures kattuvad hagide põhjendused peaaegu sõna-sõnalt. Esitatud hagides erinevad sisuliselt üksnes kostjate andmed, summad ja kuupäevad. Sellise hagi koostamisel on esindaja tööks sisuliselt arvutada kokku nõude suurus, täita lüngad ja komplekteerida hagi lisad. Eeltoodust tulenevalt võib kohtu hinnangul tsiviilasja mahtu ja keerukust ning hageja menetlusdokumentide (hagiavalduse, menetluskulude nimekirja ja täiendava seisukoha) ja kostja esitatud vastuväidete sisu arvestades pidada põhjendatud ajakuluks kokku 2 tundi. Kohus on seisukohal, et hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik õigusabikulu on käesolevas menetluses kokku 220 eurot (2 x 110).
38.Hageja on hagilt tasunud riigilõivu 100 eurot. Riigilõiv on kohtukulu (TsMS § 138 lg-d 1 ja 2 ning § 139 lg 2), mis tuleb kostjal hagejale hüvitada. Riigilõivu väljamõistmine vastaspoolelt on põhjendatud, kuivõrd hagi võeti menetlusse ning rahuldati – tegemist on vältimatu kuluga. Eelpooltoodust lähtuvalt tuleb kostjal hagejale hüvitada avalduselt tasutud riigilõiv summas 100 eurot.
39.Lisaks palub hageja mõista kostjalt välja maksekäsu kiiremenetluse kulud summas 20 eurot. Kooskõlas TsMS§ 144 punktiga 1 on maksekäsu kiirmenetluse kulud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 172 lõikele 9 kannab maksekäsu kiirmenetluse kulud maksekäsu tegemise korral võlgnik, muul juhul avaldaja, kui seadusest ei tulene teisiti. Muus osas kohaldatakse hagimenetluses menetluskulude kohta sätestatut. Asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. Kohus leiab, et TsMS § 4842 kohaselt määrab kohus avaldaja menetluskulude katteks 20 eurot juhul, kui kohus teeb maksekäsu või menetluse lõpetamise määruse võla tasumise tõttu. Käesoleval juhul ei esine alust maksekäsu kiirmenetluse eest 20 euro ulatuses menetluskulude väljamõistmiseks kostjalt.
40.Kohus rahuldab hageja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt. Kohus määrab hageja vajalike ja põhjendatud menetluskulude rahaliseks suuruseks eelneva põhjal 320 eurot (ilma käibemaksuta), mille moodustavad hagiavalduselt tasutud riigilõiv summas 100 eurot ning lepingulise esindaja tasu summas 220 eurot (s.o 2 töötundi tasumääraga 110 eurot). Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele hageja menetluskulud summas 320 eurot. Kuna menetluskulud jäävad kostja kanda, siis puudub kohtul vajadus käesoleva kohtuotsusega kindlaks määrata kostja menetluskulude rahalist suurust.
41.Hageja taotlusel ja juhindudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hagejal tasuda tema poolt kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
42.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Anna Liiv kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.