(Eesistuja) kohtunik Krista Kirspuu, (liikmed) kohtunik Indrek Soots ja kohtunik Ulvi Loonurm
Määruse tegemise aeg ja koht 14.04.2023.a, Tallinn Kohtuasja number
2-21-11099
Kohtuasi
X avaldus Kalliskivi väljakuulutamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 04.05.2022. a määrus
Kaebuse esitaja ja liik
X määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Võlausaldaja/avaldaja (määruskaebuse esitaja): X (sünniaeg XX.XX.XXXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja advokaat Kaspar Koppel (e-post:XXX)
Trust
OÜ
pankroti
Võlgnik (vastustaja): Kalliskivi Trust OÜ (registrikood 12961733, aadress Pikk tn 40-56, Tallinn 10133) Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 04.05.2022. a määrus jätta muutmata.
2.X määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Määruskaebusega seonduvaid menetluskulusid ei hüvitata. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
1.Harju Maakohtu menetluses oli X (võlausaldaja) avaldus Kalliskivi Trust OÜ (võlgnik) pankroti väljakuulutamiseks. Harju Maakohus jättis 08.12.2021.a kohtumäärusega võlgnikule ajutise halduri nimetamata ning menetluskulud võlausaldaja kanda. Tallinna Ringkonnakohus jättis Harju Maakohtu 08.12.2021.a kohtumääruse resolutsiooni muutmata ning määruskaebuse menetlemise kulud võlausaldaja kanda. Kohtumäärused jõustusid 09.03.2022. a. Maakohtu määrus ja põhjendused
2.Harju Maakohus rahuldas 04.05.2022. a määrusega osaliselt võlgniku Kalliskivi Trust OÜ menetluskulude kindlaksmääramiseks avalduse, määras kindlaks menetluskulude rahalise suuruse ning mõistis võlausaldajalt X võlgniku Kalliskivi Trust OÜ kasuks välja menetluskulud summas 2775 eurot. Maakohus märkis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb võlausaldajal määruse jõustumisest kuni täitmiseni tasuda võlgnikule viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
3.Maakohtu määruse põhjendustest nähtuvalt tugines kohus TsMS § 138 lg-tele 1 ja 2, § 144 p-le 1, § 174 lg-tele 4 ja 8, § 177 lg-le 2 ning § 477 lg-tele 5 ja 7, analüüsides eraldi võlgniku menetluskulude põhjendatust maa- ja ringkonnakohtu menetluses.
4.Võlgnik esitas 12.11.2021.a Harju Maakohtule avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks. Avalduse kohaselt on võlgniku menetluskuludeks maakohtumenetluses õigusabikulud summas 2280 eurot. Lepinguline esindaja on osutanud võlgnikule õigusabi 11,4 tundi tunnihinnaga 200 eurot (ilma käibemaksuta). Võlausaldaja ei ole võlgniku menetluskulude nimekirja osas vastuväiteid esitanud.
5.Kohus kontrollis esmalt võlgniku lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust ning märkis, et Riigikohus on lahendis 3-2-1-115-13 (p 25) selgitanud, et üldjuhul ei saa põhjendatuks ja vajalikuks pidada tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Riigikohus on põhjendatuks ja vajalikuks pidanud näiteks tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (3-2-1-93-13) või 147,49 eurot koos käibemaksuga (3- 2-1-115-14).
6.Kohus leidis, et lepingulise esindaja tunnitasu summas 200 eurot (ilma käibemaksuta) ületab keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu ega ole põhjendatud. Analüüsides käesoleva kohtuasjas keerukust vähendas kohus võlgniku lepingulise esindajate tunnitasu 150 eurole (ilma käibemaksuta). Võlgnik on palunud õigusabikulud välja mõista ilma käibemaksuta.
7.Kohus leidis samas, et tsiviilasjas esitatud materjale arvestades vastab võlgniku lepingulise esindaja ajakulu 11,4 tunni osas töö mahule ning on põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt on maakohtumenetluses põhjendatud võlgniku menetluskulud summas 1710 eurot (11,4 x 150).
8.Võlgnik esitas 21.02.2022.a Tallinna Ringkonnakohtule avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks. Avalduse kohaselt on võlgniku menetluskuludeks määruskaebuse menetluses õigusabikulud summas 1420 eurot. Lepinguline esindaja on osutanud võlgnikule õigusabi 7,1 tundi tunnihinnaga 200 eurot (ilma käibemaksuta). Võlausaldaja ei ole võlgniku menetluskulude nimekirja osas vastuväiteid esitanud, kuid on palunud kohtul kontrollida menetluskulude seaduslikkust ja põhjendatust.
9.Kohus kontrollis võlgniku lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust ja leidis analoogselt eelpooltooduga, et lepingulise esindaja tunnitasu summas 200 eurot (ilma
2-21-11099 käibemaksuta) ületab keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu ega ole põhjendatud ning seda tuleb vähendada 150 eurole (ilma käibemaksuta).
10.Kohus leidis samas, et arvestades käesolevas tsiviilasjas esitatud materjale, vastab võlgniku lepingulise esindaja ajakulu 7,1 tunni osas töö mahule ning on põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt on määruskaebuse menetluses põhjendatud võlgniku menetluskulud summas 1065 eurot (7,1 x 150).
11.Kokku on maakohtumenetluses ja määruskaebuse menetluses põhjendatud võlgniku menetluskulud summas 2775 eurot (1710+1065), mis kuuluvad võlausaldajalt väljamõistmisele. Arvestades võlgnik esitatud taotlust, märkis kohus TsMS § 177 lg 4 alusel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Määruskaebus
12.Võlausaldaja esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määrus ulatuses, millega määrati võlgnikule hüvitatavate menetluskulude suuruseks 2775 eurot ja mõisteti see võlausaldajalt võlgniku kasuks välja; alternatiivselt saata asi maakohtule uueks lahendamiseks.
13.Määruskaebuse põhjendustest nähtuvalt on vastustaja menetluskulud paisutatud ja ülemääraselt suured ning kohtumäärus on vastustaja kulude põhjendatuse osas jäetud sisuliselt põhjendamata.
14.Maakohus lahendas ainult pankrotiavalduse menetlusse võtmisega seonduvaid küsimusi, mille lahendamine ei olnud õiguslikult keerukas. Määruskaebuse esitaja palub vähendada maakohtumenetluses põhjendatuks peetud kulusid mõistliku suuruseni, so 5-6 h-ni. Ringkonnakohtus toimus samade õiguslike küsimuste lahendamine, mida lahendati maakohtus, mistõttu menetlusdokumendid sisaldasid kordusi. Määruskaebuse esitaja hinnangul on vastustaja põhjendatud menetluskulu 2-3 h.
15.Ka vastustaja õigusteenuse tunnitasu on ülemäärane. Mõistlikuks õigusteenuse suuruseks on 140 eurot ilma käibemaksuta. Kohtuasi ei olnud tavapärasest keerukam, mis õigustaks kõrgema tunnitasu tariifi kohaldamist. Kohtus lahendati kitsalt pankrotiavalduse menetlusse võtmise küsimust. Määruses ei ole põhjendusi, miks on antud kohtuasi keskmisest keerukam, mis võiks kõrgemat tunnitasu õigustada. Menetlusosaliste seisukohad
16.Võlgnik palus jätta määruskaebuse rahuldamata. Lepingulise esindaja osutatud õigusabiteenuse tundide maht on mõistlik ja vastavuses käesoleva vaidluse raskusastmega. Mitte millelgi ei põhine avaldaja väide, et tavaline tasu on 140 eurot. Avaldaja enda lepingulise esindaja tunnihind oli 180 eurot, millele lisandub käibemaks ning ka nt määruskaebemenetlusele kulunud aeg oli samas suurusjärgi (6.75 vs 7.1). Võib eeldada, et võlgnikuga samas suurusjärgus olid avaldaja menetluskulud ka maakohtus. Menetluse edasine käik
17.Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
2-21-11099
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
18.Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et Harju Maakohtu kohtumäärus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna määruse tühistamiseks alust. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg 6 alusel maakohtu määruses toodud kõigi põhjendustega ning sellest tulenevalt põhjendusi ei korda. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
19.TsMS § 174 lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (vt Riigikohtu 03.06.2013. a kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, p 14). TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt Riigikohtu 09.03.2016. a kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-182-15, p 14).
20.Ringkonnakohus on seisukohal, et praegusel juhul puudub alus maakohtu diskretsiooni sekkumiseks ja maakohtu poolt võlausaldajalt võlgniku kasuks välja mõistetud menetluskulude vähendamiseks. Maakohtu siseveendumuse kujunemine on loogiline ja jälgitav, ka on kohus oma otsustust piisavalt põhjendanud. Vaidlustatud määrusest nähtuvalt on maakohus menetluskulude kindlaksmääramisel võtnud arvesse nii vaidluse asjaolusid ja keerukust kui ka esitatud menetlusdokumente (nende sisu ja mahtu) ning seostanud neid õigusabi osutamisega kaasnenud eeldatava töömahuga. Arvestades asja keerukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu, samuti asjas esitatud tõendite hulka ning lepingulise esindaja kvalifikatsiooni, saab võlgnikule õigusabitoimingute osutamisele kulunud aega, mida maakohus pidas põhjendatuks ja vajalikuks, pidada igati mõistlikuks ka ringkonnakohtu hinnangul. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole alust väita, et võlgniku lepingulise esindaja ajakulu on selgelt ülemäärane. Ringkonnakohtule ei ole ka nähtav, et võlgniku lepinguline esindaja oleks õigusabi osutades esitanud asjasse mittepuutuvaid dokumente ja väiteid või õigusabi osutades tegutsenud põhjendamatuid menetluskulusid tekitavalt. Asjaolu, et võlausaldaja maakohtu hinnanguga menetluskulude vajalikkusele ja põhjendatusele ei nõustu, ei anna ringkonnakohtule maakohtu määruse tühistamiseks alust. Dokumentide koostamiseks ja õigusteenuse osutamiseks kulunud aja hindamise aluseks ei saa olla üksnes teise menetlusosalise arvamus, et nendeks toiminguteks kulub vähem aega (vt nt Riigikohtu 26.10.2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-88-11, p 12).
21.Nõustuda ei saa määruskaebuse väitega, et ringkonnakohtus toimus samade õiguslike küsimuste lahendamine, mida lahendati maakohtus, arvestades, et võlausaldaja määruskaebus sisaldab nii uusi väiteid kui ka tõendeid, millele tuli võlgnikul paratamatult vastata.
22.Nõustuda ei saa sellegi seisukohaga, et maakohus rikkus võlgnikule õigusabi osutanud lepingulise esindaja ühe tööühiku hindamisel põhjendamiskohustust. Käesoleval juhul lahendasid kohtud õiguslikku küsimust sellest, kas nimetada võlgnikule ajutine haldur ja rahuldada võlausaldaja avaldus võlgniku pankroti väljakuulutamiseks või mitte. Maakohus vähendas võlgniku lepingulise esindaja ühe tööühiku hinda 200 eurolt (ilma käibemaksuta) 150 euroni (ilma käibemaksuta) arvestades asja keerukust. Eelnevast järeldub ringkonnakohtu hinnangul selgelt, et maakohus ei pidanud käesolevat asja keskmisest keerukamaks tsiviilasjaks.
2-21-11099
23.Toodust johtuvalt ja arvestades, et võlausaldajale endale osutati õigusabi tunnitasuga 180 eurot, millele lisandub käibemaks (seega kokku 216 eurot) (tlk 102) ning kohtupraktikas on tavapärasest mittekeerukamates tsiviilasjades mõistlikuks ja põhjendatuks ühe tööühiku hinnaks peetud ka 205,58 (ilma käibemaksuta) (vt nt Riigikohtu 18.05.2022. a otsus tsiviilasjas nr 2-21-1824, p 13), ei ole alust nõustuda sellegi määruskaebuse väitega, et maakohtu poolt mõistlikuks peetud võlgniku lepingulise esindaja õigusteenuse tunnitasu 150 eurot (ilma käibemaksuta) on ülemäärane. Menetluskulude kindlaksmääramine ja edasikaebeõigus
24.TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
25.Käesolev määrus on edasikaevatav tulenevalt § 178 lg-st 1.