Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

2-22-13162

Edasikaebamise kord Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Menetluse käik 05.09.2022 esitas hageja Tartu kohtumajale kostja vastu kahju hüvitamise nõude seoses kostja poolt xxxxxx maakonnas, xxxxxxx vallas, xxxxxxkülas, xxxxxxxx kinnistul (tunnus: 65701:002:0521) raie käigus tekitatud kahjuga (ebaseaduslik raie ning harvesteriga lõhutud metsamaa). Tartu kohtumaja edastas asja 07.09.2022 alluvusel lahendamiseks Jõgeva kohtumajale. Kohus võttis hagi 21.09.2022.a määrusega menetlusse. Kostja vaidles hagile vastu, sest tema ei ole isiklikult raiet teostanud. Raied tellis Mxxxx Hxxxxx kinnistul (naaberkinnistul) xxxxxxxxx OÜ, mille juhtaja on kostja. Kostja möönis, et raie jaoks võidi märkida piir maha valesti (GPS-seadme eksimus), kuid piiri tähistamine looduses on ka hageja kohustus, mistõttu tuleks kahju hüvitist igal juhul vähendada. Hageja ei ole tõendanud kahju ulatust ning kahju rahaline arvestus on põhjendamatu. Pooled sõlmisid 04.04.2023 toimunud kohtuistungil kompromissi, mis on protokollitud. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et poolte kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi ning on võimalik kinnitada. Kohus kinnitab kompromissi ja lõpetab asja menetluse. Vastavalt TsMS § 428 lg 1 p-le 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus selgitab kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi: TsMS § 432 näeb ette, et menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Pooled esitasid taotluse, et lõpplahend avalikustatakse nende isikuandmeteta ning nende nimed asendatakse „X“-dega. TsMS § 462 lg 2 lause 1 sätestab, et andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel asendatakse jõustunud kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avalikustata tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi ega aadressi. TsMS § 463 lg 2 sätestab, et määrusele

2-22-13162 kohaldatakse vastavalt otsuse kohta sätestatut, kui seadusest või määruse olemusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et poolte taotluse saab rahuldada. Kohus määrab, et jõustunud avalikustatavas lahendis tuleb poolte nimed asendada tähemärgiga „X“ ning varjata nende isikukood, elukoht ja e-posti aadress. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kokku leppinud menetluskulude hüvitises, mille kohus kompromissiga kinnitas. Muude kulude osas ei ole pooled kokku leppinud teisiti, seega määrab kohus, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Hageja esitas taotluse poole riigilõivu tagastamiseks. TsMS § 150 lg 2 p 1 ja lg 4 alusel on see võimalik. Hageja tasus riigilõivu 280 eurot ning 140 eurot tuleb hagejale tagastada. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.