Hageja: OÜ GS Core, registrikood 16183586; lepinguline
esindajad
esindaja R. S., e-post xxx Kostja: E. P., isikukood xxx; Rahvastikuregistrijärgne elukoht xxx; tegelik elukoht teadmata
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Mõista E. P.ilt välja OÜ GS Core kasuks võlgnevus kokku 4617,52 eurot, millest põhivõlgnevus 2602,97 eurot, intress 277,28 eurot, lepingu haldustasu 6 eurot, sissenõudmiskulud 30 eurot ja kuni 23.12.2022 sissenõutavaks muutunud viivis 1701,27 eurot.
3.Mõista E. P.ilt välja OÜ GS Core kasuks viivis põhinõudelt 2602,97 eurot alates 24.12.2022 kuni põhinõude tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude 2602,97 euro ulatuses.
4.Jätta rahuldamata OÜ GS Core sissenõudmiskulude nõue 10 eurot.
5.Menetluskulud jätta 99,8% ulatuses E. P.i kanda ning 0,2% ulatuses OÜ GS Core kanda.
6.Määrata OÜ GS Core menetluskulude suuruseks 580 eurot, s.o riigilõiv 560 eurot ja õigusabikulu 20 eurot.
7.Mõista E. P.ilt välja OÜ GS Core kasuks hageja menetluskulud 99,8% ulatuses, s.o summas 578,84 eurot. E. P. peab hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt 578,84 eurot tasuma viivist menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
8.Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.
9.Toimetada kohtuotsus kätte hageja esindajale ja avalikult kätte kostjale. Lahend loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel kohtuotsuse väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Edasikaebamise kord Kostja võib esitada Tartu Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi on kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid. Kaja esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mis vastab poolele hagihinnale, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS või nr EE567700771003819792 LHV Pank. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
1.GelvoraSergel OÜ nõuab 23.12.2022 hagis E. P.i vastu 2602,97 euro põhivõlgnevuse, 277,28 euro intressi, 6 euro lepingu haldustasu, 40 euro sissenõudmiskulude, 1701,27 euro sissenõutavaks muutunud viivise ja jooksva viivise väljamõistmist.
2(6)
Hageja nõue tuleneb Bigbank AS ja kostja vahel 03.08.2018 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr xxx. Kostja ei ole täitnud lepingust tulenevaid kohustusi. Bigbank AS ütles kostjaga sõlmitud lepingu üles 03.04.2020. 07.05.2020 loovutas Bigbank AS kostjaga vastu nõude GelvoraSergel OÜ-le. GelvoraSergel OÜ (kustutatud) õigusjärglane on Äriregistri andmetel 19.12.2022 ühinemislepingu järgselt OÜ GS Core (registrikood 16183586), ühinemisotsused vastu võetud 24.01.2023, ühinemine jõustus 27.03.2023.
2.Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 03.01.2023 määrusega, andes kostjale 15 päeva hagimaterjalidele vastuse andmiseks ning edastas hagiavalduse ja menetlusse võtmise määruse kostjale avaliku e-toimiku vahendusel, e-posti aadressitele xxx, xxx, xxx ja xxx ning võimalikele kostja aadressitele xxx (30.01.2023 tagastatud – ei viibinud kohal), xxx (06.02.2023 tagastatud – ei ela/asu aadressil) ja xxx (06.02.2023 tagastatud – ei ela/asu aadressil). Kohus on teinud 10.01.2023 päringu Soome Rahvastikuregistrisse, mille andmetel ei ole E. P.il Soomes registreeritud elukohta. Kohus on teinud 06.02.2023 päringu Töötamisregistrisse, mille kohaselt ei ole kostjal töökohta, millelt oleks hiljutine väljamakse tehtud. Samuti proovis kohus kostjat kätte saada telefoni teel, kuid edutult. Otepää Vallavalitsuse 08.02.2023 vastuse kohaselt puudub Otepää Vallavalitsusel teave E. P.i viibimiskoha kohta. Politsei- ja Piirivalveamet märgib oma 17.02.2023 vastuses, et politsei andmebaasi kohaselt on E. P.i elukohtadeks olnud xxx (seisuga 09.07.2008); xxx (24.11.2007); xxx (12.01.2006). Isiku telefoninumbrid on olnud xxx (08.04.2009), xxx (08.04.2009), xxx (20.10.2006). Kuna hagimaterjale ei õnnestunud kostjale kätte toimetada sama nõude varasemalt toimunud maksekäsu kiirmenetluses ega kohtumenetluses, toimetas kohus hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõude kostjale kätte avalikult. Kohus avaldas teate kostjale hagimaterjalide ja asja menetlusse võtmise määruse avaliku kättetoimetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded 20.02.2023 ning luges menetlusdokumendid kostjale kättetoimetatuks 08.03.2023, s.o 15 päeva möödumisel. Kohus andis kostjale tähtaja kirjaliku hagivastuse esitamiseks 28 päeva, mis möödus 05.04.2023. Kostja ei ole esitanud kohtule vastust ega muul viisil hagile reageerinud.
3.Kohus on tsiviilasja menetlusse võtmise määruses selgitanud, et kohtul on õigus teha tagaseljaotsus vastavalt seaduses sätestatule. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohtu hinnangul on hagis esitatud asjaolud ning nõude õiguslik põhjendus piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja põhjendava osata, kuid selgitab siinjuures sissenõudmiskuludega järgmist.
4.Hageja on palunud kostjalt välja mõista mh sissenõudmiskulud 40 eurot. Puudub vaidlus, et kostja on tarbija ning hageja on majandus- ja kutsetegevuses tegutsev isik. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1132 seab piirangud tarbijast võlgnikult nõutavatele sissenõudmiskuludele, sh konkreetsed ülempiirid. Tarbija kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine (VÕS § 1132 lg 6). VÕS § 1132 regulatsioon seob suures osas hüvitise meeldetuletuskirjade saatmisega, v.a osaliselt VÕS § 1132 lg 2. 3(6)
Hageja on märkinud sissenõudmiskulude summa 40 euro kujunemist järgmiselt: − VÕS § 1132 lg 1 järgi 17.02.2020 saadetud hoiatus lepingu ülesütlemise kohta ja antud täiendav tähtaeg võla tasumiseks – tasuta saadetud meeldetuletuskiri; − VÕS § 1132 lg 1 järgi 03.04.2020 saadetud meeldetuletuskiri lepingu ülesütlemise kohta – tasuline (5 eurot) meeldetuletuskiri; − VÕS § 1132 lg 2 järgi 10.05.2020 saadetud meeldetuletusega teavitas hageja kostjat nõude loovutamisest – 25 eurot; − VÕS § 1132 lg 2 järgi 20.05.2020 meeldetuletuskiri – 5 eurot; − VÕS § 1132 lg 2 järgi 30.05.2020 meeldetuletuskiri – 5 eurot. Lepingu kehtivusajal võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot (VÕS § 1132 lg 1 I lause). Lõike 1 kolmanda lause järgi on õigus hüvitist nõuda ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse (seda tuleks mõista samuti meeldetuletuskirjana) (vt Võlaõigusseaduse kommenteeritud väljaanne I, § 1132 kommentaarid, p 6.1.). Pärast lepingu lõppu nõutavate sissenõudmiskulude jaoks on lõikes 2 sätestatud ülempiir nii sissenõudmiskulude kogusummale, mis hõlmab kõikvõimalikud võla sissenõudmiseks tehtavate toimingute kulud (meeldetuletuskirjad, helistamine, võlgnikuga kohtumine, võimalikud registripäringud jne) kui ka iga üksiku meeldetuletuskirja tasule. Sealjuures on maksimaalne hüvitis meeldetuletuskirjade saatmise eest väiksem, kui üldine sissenõudmiskulude hüvitamise ülempiir (nt p-s 1 on vastavad ülemmäärad 25 eurot ja 30 eurot) (vt Võlaõigusseaduse kommenteeritud väljaanne I, § 1132 kommentaarid, p 7.3.1.). Meeldetuletuskiri on tarbijale kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis saadetud teade, mille ainuke eesmärk VÕS-i regulatsiooni kontekstis on võlgnikule meelde tuletada oma kohustust eelnev võlg ära maksta (vt Võlaõigusseaduse kommenteeritud väljaanne I, § 1132 kommentaarid, lk 580). Seega ei saa meeldetuletuskirjadeks lugeda nt lepingu ülesütlemise hoiatust, ülesütlemise avaldust või nõude loovutamise teadet, sest nende kirjade ainuke eesmärk ei ole tuletada meelde eelneva võlgnevuse tasumise kohustust. TsMS § 407 lg 1 I ls kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Seega tagaseljaotsust tehes ei hinda ega arvesta kohus ühtegi tõendit. Hagi õiguslikult põhjendatus peab nähtuma hagist endast. Kohus leiab, et hageja sissenõudmiskulud on põhjendatud osaliselt. Kohtule nähtub, et hageja viidatud kõigi kirjade eesmärgiks ei ole vaid võlgnikule meelde tuletada oma kohustust. Ülal- ja eeltoodust tulenevalt ei saa kohtu hinnangul meeldetuletuskirjadeks VÕS § 1132 mõistes lugeda hageja saadetud 17.02.2020 kirja, kuivõrd tegemist on hoiatuskirjaga lepingu ülesütlemise kohta, 03.04.2020 saadetud tasulist kirja, sest tegemist on lepingu ülesütlemise avaldusega ning 10.05.2020 saadetud tasulist kirja, kuivõrd eesmärgiks on kostja teavitamine nõude loovutamisest. Seega tuleb selles osas hageja sissenõudmiskulude jätta osaliselt rahuldamata, s.o 10 euro ulatuses. Kohus lähtub VÕS § 1132 lg 2 p-s 3 sätestatud ülempiirist üksikute meeldetuletuskirjade saatmise eest nõutavast hüvitistest ning rahuldab sissenõudmiskulud summas 30 eurot (20.05.2020 tasuline kiri 25 eurot ja 30.05.2020 tasuline kiri 5 eurot).
4(6)
5.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Kohus märgib, et hagiga taotleti kokku välja mõista kostjalt 4627,52 eurot, s.o põhivõlg 2602,97 eurot, intress 277,28 eurot, lepingu haldustasu 6 eurot, sissenõudmiskulud 40 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 1701,27 eurot. Kohus mõistis käesoleva otsusega välja aga 4617,52 eurot, s.o põhivõlg 2602,97 eurot, intress 277,28 eurot, lepingu haldustasu 6 eurot, sissenõudmiskulud 3 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 1701,27 eurot. Seega rahuldas kohus hageja nõuetest ligi 99,8% ((4617,52x100) / 4627,52). Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 alusel jätta 99,8% ulatuses kostja kanda ning 0,2% ulatuses hageja kanda.
6.Hageja on esitanud hagis taotluse hagiavalduselt tasutud riigilõivu 560 euro ja õigusabikulude 20 euro väljamõistmiseks. Kokku on hageja menetluskulud 580 eurot.
7.Hagiavalduselt tasutud riigilõiv on TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulu. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 560 eurot, mis oli kooskõlas kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 lisa 1 ja TsMS § 124 lg 1. Kohus on seisukohal, et hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu summas 560 eurot saab pidada põhjendatud menetluskuluks.
8.Tulenevalt TsMS § 175 lg 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Riigikohtu praktikast tulenevalt tuleb kohtul menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel arvestada mh ka kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega. Kohus märgib, et Riigikohus on leidnud 14.04.2021 lahendis tsiviilasjas nr 2-19-10324, et eelkõige on seadusandja ülesanne tagada menetlusosalisele hüvitavate esindajakulude suuruse mõistlik tasakaal tsiviilkohtumenetluses taotletava hüve väärtusega. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja puhul ei ole tegemist keskmisest keerulisema vaidlusega, samuti arvestab kohus sellega, et kostja ei ole kirjalikku vastust esitanud ning kohus lahendab asja kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata. Kohtu hinnangul, arvestades hageja menetlustoimingute ja -dokumentide mahtu ning asja keerukust, on vajalik ja põhjendatud hageja lepingulise esindaja kulu seoses kohtumenetlusega 20 eurot.
9.Kokku on kohtu hinnangul hageja menetluskulud seega 580 eurot, sh riigilõiv 560 eurot ja õigusabikulud 20 eurot, millest kostja kanda jääb 99,8% ulatuses ehk 578,84 eurot (580x99,8%) Seega hageja kantud menetluskulud summas 1,16 eurot jääb kostjalt välja mõistmata. Kohtule teadaolevalt kostja menetlustoiminguid teinud ei ole, seega eeldab kohus, et kostjal menetluskulud puuduvad. Tuginedes TsMS § 177 lg 4 rahuldab kohus hageja taotluse märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. 5(6)
Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
10.Kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks TsMS § 468 lg 1 p 2 tulenevalt.