Aktsiaseltsi UUEMÕISA INVEST hagi Y ja X vastu käenduslepingust tuleneva võlgnevuse solidaarselt väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 16. veebruari 2023. a kohtuotsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Y ja X 20. märtsi 2023. a apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad määruskaebuse menetlemisel
Hageja aktsiaselts UUEMÕISA INVEST (registrikood 10043527), lepingulised esindajad vandeadvokaat Liis Könn ja advokaat Grete-Kai Teeäär Kostja I Y (isikukood XXXXXXXXX) lepinguline esindaja vandeadvokaat Olavi Järve Kostja II X (isikukood XXXXXXXXX) lepinguline esindaja vandeadvokaat Kaire Aus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Y ja X 20. märtsi 2023. a apellatsioonkaebus Harju Maakohtu 16. veebruari 2023. a kohtuotsuse peale tsiviilasjas nr 2-20-3048 Tallinna Ringkonnakohtu menetlusse võtmata.
2.Jätta apellatsiooniastme menetluskulud Y ja X kanda. Aktsiaseltsil UUEMÕISA INVEST ei ole apellatsioonimenetluses hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud.
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
1.Aktsiaselts Uuemõisa Invest (hageja) esitas Y (kostja I) ja X (kostja II) vastu hagi. Pärast kostjate makseid ning hageja poolt nõude vähendamist, palus hageja kostjalt välja mõista solidaarselt kostjatelt hageja kasuks 58 236.53 eurot, millest 40 891.23 eurot on põhinõue ja 17 345.30 eurot kuni 1. jaanuarini 2023. a sissenõutavaks muutunud viivis, ning viivise 15% aastas põhinõudelt 40 891.23 eurolt alates 2. jaanuarist 2023. a kuni põhinõude tasumiseni.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja Hazarra Naxibullah OÜ (endiste ärinimedega WTrade OÜ ja TFA Development OÜ) 9. aprillil 2015. a laenulepingu nr J-03, mille alusel andis hageja põhivõlgnikule (ärinimega TFA Development OÜ) laenu 160 000 eurot. Põhivõlgnik ei tagastanud laenu nimetatud tähtpäevaks.
3.9. aprillil 2015. a sõlmitud käenduslepingu kohaselt tagavad kostja I ja kostja II käendajatena põhivõlgniku laenulepingust tulenevate kohustuste täitmist hageja ees 300 000 euro suuruse käendussumma ulatuses. Käenduslepingule on 16. mail 2016. a ja 15. augustil 2018. a sõlmitud kaks lisakokkulepet. Mõlemad kostjad olid põhivõlgniku juhatuse liikmed ning põhivõlgniku osanikud kostjatele kuuluvate äriühingute kaudu. Kostjad ei ole laenu- ja käenduslepingust tulenevat maksekohustust hageja ees täitnud vaatamata hageja poolt kostjatele saadetud nõudekirjadele. Kostjate seisukoht
4.Kostjad vaidlesid hagile osaliselt vastu. Kostjaid tõid esile, et kostjate, C ja hageja vahel on sõlmitud 9. aprillil 2015. a käendusleping, millega kostjad ja C võtsid käendajatena kohustused solidaarselt vastutada laenuandja ees laenulepingust tulenevate laenusaaja rahaliste kohustuste täitmise eest. Kostjad seadsid kahtluse alla hageja põhjused C vastu nõude esitamata jätmisel, olles arvamusel, et ilmselt on C võõrandamislepingutega käendajana laenulepingust tulenevat võlga tasunud, millest kostjatele ei ole teada antud. Hageja ei saa nõuda kostjatelt laenusaaja rahaliste kohustuste täitmist, mille on käendaja C täitnud kinnisasjade võõrandamise jms tehingute kaudu hagejale. Kostjad märkisid, et on hagejale tasunud põhisummast 145 000.33 eurot, põhinõude jääk on seega 14 999.67 eurot. Iga käendaja rahalise vastutuse maksimumsumma hageja ees on 100 000 eurot, seega seda summat ületavas osas tuleb jätta hagi rahuldamata.
Maakohtu otsus
5.Harju Maakohus rahuldas hagi ning mõistis kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja 58 236.53 eurot, millest 40 891.23 eurot on põhinõue ja 17 345.30 eurot kuni 1. jaanuarini 2023. a sissenõutavaks muutunud viivis, ja viivis 15% aastas põhinõudelt 40 891.23 eurolt alates 2. jaanuarist 2023. a kuni põhinõude tasumiseni. Maakohus jättis rahuldamata kostjate taotluse ajatada kohtuotsuse täitmine ja määrata väljamõistetava võlgnevuse täitmine solidaarselt igakuise summana 500 eurot kuni võlgnevuse tasumiseni. Menetluskulud jättis maakohus solidaarselt kostjate kanda.
6.Maakohus tuvastas, et hageja ja Hazarra Naxibullah OÜ vahel oli sõlmitud laenuleping ning et poolte vahel 9. aprillil 2015. a sõlmitud käenduslepinguga ja käenduslepingule 16. mail 2016. a ja 15. augustil 2018. a sõlmitud lisakokkulepetega on tõendatud, et käenduslepingu punktide 6 ja 7 kohaselt tagavad kostja I ja kostja II käendajatena põhivõlgniku laenulepingust tulenevate kohustuste täitmist hageja ees 300 000 euro suuruse käendussumma ulatuses. Kuna käendajad tagavad ühiselt ühe kohustuse täitmist ning osavastutuse kohaldamiseks puudub kokkulepe, siis on tegemist kaaskäendajatega, kes vastutavad võlausaldaja ees solidaarselt.
7.Maakohus märkis, et kostjate väide, et C võib olla osaliselt käenduslepingust tuleneva nõude hagejale tasunud ja hageja võib käesoleva hagiga alusetult rikastuda, on põhjendamatu ja vastuolus hageja esitatud tõendiga s.o C kinnitusega selle kohta, et ta ei ole käenduslepingust tulenevat käenduskohustust hageja ees täitnud. Hageja väidet, et tema ja C vahel on täiendav laenusuhe, tõendavad ka Äripäeva XX.XX.XXXX. a artikkel „XXX“, milles on loetletud C varalised kohustused võlausaldajate s.h hageja ees ja 27. märtsi 2018. a nõude loovutamise leping, mille p-st 6.4. nähtub, et hagejal oli C vastu hageja ja C vahel sõlmitud laenulepingust tulenev nõue. Eelnevast tulenevalt leidis maakohus, et hagi tuleb rahuldada.
8.Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 162 lg 1 ja § 165 lg 3 alusel solidaarselt kostjate kanda. Apellatsioonkaebus
9.Kostjad esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palusid tühistada maakohtu otsuse ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Lisaks palusid kostjad nõuda hagejalt välja hageja ja C vahel sõlmitud võõrandamislepingud, millega C võõrandas hagejale kinnistud, mis on registreeritud kinnistusraamatu registriosades nr XXXXXXX, XXXXXXX,
XXXXXXX.
10.Kostjad leidsid, et maakohus on valesti kohaldanud menetlusõigust jättes kostjate taotlused tõendite kogumiseks rahuldamata, mis võib olla viinud ebaõige lahendini.
11.Kostjad esitasid maakohtule 15. aprillil 2020. a taotluse ja 6. oktoobril 2022. a korduva taotluse, et kohus nõuaks välja hagejalt hageja ja C vahel sõlmitud võõrandamislepingud, millega C võõrandas hagejale kinnistud, mis on registreeritud kinnistusraamatu registriosades nr XXXXXXX, XXXXXXX, XXXXXXX. Tõendid on kostjate hinnangul olulised tegemaks kindlaks, kas kolmas käendaja C on nõuet tasunud. Kuivõrd kostjad ja C on solidaarvõlgnikud, väheneks C poolse tasumisega ka kostjate kohustus hageja ees. Kostjad leidsid, et ei oma tähendust see, et C ja hageja vahel olid ka muud laenusuhted. Tähendust omab vaid see, mida täideti nende kinnistute arvelt. See saab selguda aga ainult kinnistute võõrandamise lepingutest.
12.Maakohus jättis 24. augusti 2020. ja 29. novembri 2022. a määrustega taotlused rahuldamata, sest C ei oma puutumust käesoleva menetlusega ning kostjatel puudub huvi tutvuda tõenditega, mis ei oma käesoleva asjaga puutumust. Maakohus leidis, et tõendil ei ole
asjas tähtsust, kui asjaolu kohta on kohtu hinnangul juba piisavalt tõendeid esitatud (C kinnitus, et ta ei ole käenduslepingu alusel hagejale makseid teinud). Lisaks võimaldavad VÕS § 152 lg 1 ja VÕS § 69 lg-te 5 ja 7 kostjatele tagasinõude õiguse kaaskäendaja vastu.
13.Kostjad tõid välja, et kohus jättis tõendite kogumise taotlused ebaõigesti TsMS § 238 lg 1 p 2 alusel rahuldamata, millega rikkus oluliselt menetlusõigust.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
14.Kolleegium leiab üksmeelselt, et apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia kaalutlustel tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 637 lg 1 p 6 järgi menetlusse võtmata. Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes TsMS §-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh ka seda, et menetlusosalistel ei tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid menetluskulusid.
15.Kolleegium märgib, et ringkonnakohus ei võta TsMS § 637 lg 1 p 6 järgi apellatsioonkaebust menetlusse, kui apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Riigikohus on selgitanud, et apellatsioonkaebuse õiguslik perspektiivitus tähendab seda, et apellatsioonkaebus tuleks jätta rahuldamata juhul, kui faktilised asjaolud, millele apellatsioonkaebuses tuginetakse, osutuksid tõendatuks (RKTKm 24. aprill 2013. a, 3-2-1-35-13, p 12). Seega hindab ringkonnakohus praeguses menetlusetapis üksnes apellatsioonkaebuse väiteid ega hinda nende kohta asjas esitatud tõendeid.
16.Hageja on käesolevas asjas esitanud kostjate kui käendajate vastu käenduslepingu alusel nõude. Kostjad väljendasid tsiviilasjas kahtlust, et C on kolmanda käendajana käenduslepingust tuleneva kohustuse vähemalt osaliselt kinnisasjade võõrandamise ja muude tehingute kaudu täitnud, mistõttu ei saa kostjatelt vastavas osas nõuda laenusaaja kohustuste täitmist. Selleks, et teha kindlaks, millistel tingimustel on vara hagejale võõrandatud ning kas saab järeldada, et C on käenduslepingust tulenevat nõuet tasunud, esitasid kostjad maakohtule tõendite kogumise taotlused, mille maakohus jättis rahuldamata. Apellatsioonkaebuses vaidlustavad kostjad tõendite kogumise taotluste rahuldamata jätmist.
17.Kolleegium selgitab, et VÕS § 67 lg 1 esimese lause kohaselt ei pea ülejäänud võlgnikud kohustust täitma, kui keegi solidaarvõlgnikest on kohustuse täielikult täitnud. Seega oli kostjatel käendajatena võimalik esitada VÕS § 67 lg-st 1 tulenev vastuväide ja tuua esile, et C on kolmanda käendajana kohustuse hageja ees osaliselt või täielikult täitnud. Praegusel juhul ei nähtu, et kostjad oleksid VÕS § 67 lg 1 kohase vastuväite esitanud ja vastavad asjaolud esile toonud. Tsiviilasja materjalidest ning ka esitatud apellatsioonkaebusest ilmneb, et kostjatel on kõigest kahtlus, et kolmas käendaja võib olla kohustuse hageja ees täitnud ning nad soovivad tõendite kogumise kaudu selle asjaolu kindlaks teha. Hageja esitas kostjate kahtluse ümberlükkamiseks tõendi selle kohta, et kolmas käendaja ei ole käenduskohustust täitnud, millele maakohus otsuses ka viitas. Kõnealuse tõendi usaldusväärsust ei ole kostjad apellatsioonkaebuses kahtluse alla seadnud.
18.Hagimenetluses on asjaolude kohtu ette toomise kohustus pandud pooltele ning kohtul ei ole kohustust asjaolusid välja selgitada ega koguda selleks tõendeid (TsMS § 5 lg-d 1 ja 2, § 7). Tõendite kogumiseks tuleb enne asjaolu, mida tõendada soovitakse, kohtu ette tuua. Kuivõrd kostjad ei ole välja toonud, kas ja kui palju kolmas käendaja on kohustuse täitmiseks hagejale maksnud, ei ole nad esitanud asjaolusid, mis nende vastu esitatud nõude osaliselt või täielikult
välistaks. Sel põhjusel ei saa olla edukas ka kostjate apellatsioonimenetluses uuesti esitatud taotlus koguda oma kahtluse alusel tõendeid võimaliku vastuväite esitamiseks. Seega ei võimalda apellatsioonkaebuse väited teistsuguse lahendi tegemist.
19.Arvestades, et teisi etteheiteid kostjad apellatsioonkaebuses ei esitanud, ei saaks kolleegium ülalmärgitud põhjendustel apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades kaebust rahuldada. Seetõttu jätab kolleegium apellatsioonkaebuse menetlusökonoomia kaalutlustel TsMS § 637 lg 1 p 6 alusel menetlusse võtmata.
20.Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmise korral jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 168 lg 1 järgi apellantide kanda. Kuna vastustajal ei ole apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise staadiumis veel hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud, ei tule apellantidel vastustajale apellatsioonimenetluse kulusid hüvitada.
21.Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638 lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebuskaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumente kohus ei tagasta. Ringkonnakohus toimetab määruse TsMS § 638 lg 8 järgi apellantidele kätte ja edastab teistele menetlusosalistele. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.