Aktsiaseltsi UUEMÕISA INVEST hagi Y ja X vastu käenduslepingust tuleneva võlgnevuse väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 10. septembri 2021 osaotsus
Kaebuse esitaja ja liik
Y ja X apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
29 762,02 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja aktsiaselts UUEMÕISA INVEST (registrikood 10043527), lepingulised esindajad vandeadvokaat Liis Könn ja vandeadvokaadi abi Grete-Kai Teeäär Kostja I Y (isikukood XXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Olavi Järve Kostja II X (isikukood XXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kaire Aus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 10. septembri 2021 osaotsus ja saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks.
2.Rahuldada Y ja X apellatsioonkaebus. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
2-20-3048 Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab asja lahendav maakohus.
1.Aktsiaselts Uuemõisa Invest (hageja) esitas 25. veebruaril 2020 Harju Maakohtule Y ja X (kostjad) vastu hagi, milles palus mõista solidaarselt kostjatelt hageja kasuks välja 120 579,75 eurot (sh põhinõue 94 999,67 eurot, intress 8000 eurot, viivis 17 580,08 eurot) ja viivis 15% aastas alates 26. veebruarist 2020 kuni põhinõude (94 999,67 eurot) tasumiseni. Menetluskulud palus hageja jätta solidaarselt kostjate kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja Hazarra Naxibullah OÜ (pankrotis) (põhivõlgnik)
9.aprillil 2015 laenulepingu nr J-03. Laenulepingu punkti 3.2 alusel andis hageja põhivõlgnikule laenu 160 000 eurot. Laenulepingule on 10. mail 2016 ja 15. augustil 2017 sõlmitud kaks lisakokkulepet. Põhivõlgnik kohustus laenulepingu punkti 6.1 ja
15.augusti 2017 lisakokkuleppe järgi laenu tagastama 31. augustil 2018. Põhivõlgnik ei tagastanud laenu tähtpäevaks. 1. aprillil 2019 saatis hageja põhivõlgnikule nõude tasuda võlgnevus hiljemalt 30. aprillil 2019. Põhivõlgnik sai nõudekirja kätte, kuid ei tasunud võlgnevust ka nõudekirjas määratud tähtpäevaks.
3.9. aprillil 2015 sõlmitud käenduslepingu punktide 6 ja 7 kohaselt tagavad kostjad käendajatena põhivõlgniku laenulepingust tulenevate kohustuste täitmist hageja ees 300 000 euro suuruse käendussumma ulatuses. Käenduslepingule on 16. mail 2016 ja
15.augustil 2018 sõlmitud kaks lisakokkulepet. Mõlemad kostjad olid põhivõlgniku juhatuse liikmed ning põhivõlgniku osanikud kostjatele kuuluvate äriühingute kaudu.
4.9. septembril 2019 kuulutas Harju Maakohus välja põhivõlgniku pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Ly Müürsoo. Hageja esitas 19. septembril 2019 pankrotihaldurile nõudeavalduse, milles palus tunnustada enda nõuet põhivõlgniku pankrotimenetluses summas 605 270,65 eurot. Põhivõlgniku pankroti väljakuulutamise seisuga 9. septembril 2019 oli laenulepingust tulenev põhivõlgniku võlgnevus hageja ees 113 981,83 eurot.
5.Kostjad ei ole laenu- ja käenduslepingust tulenevat maksekohustust hageja ees täitnud vaatamata hageja poolt kostjatele 1. aprillil 2019 ja 11. veebruaril 2020 saadetud nõudekirjadele. Kostjate vastuväited
6.Kostjad palusid jätta hagi osaliselt rahuldamata ja rahuldada hagi osaliselt summas 29 762,02 eurot ning ajatada otsuse täitmine selliselt, et kostjad kohustuvad tasuma hageja kasuks väljamõistetava summa igakuiselt solidaarselt summas 500 eurot kuni võlgnevuse tasumiseni. Menetluskulud palusid kostjad jätta hageja kanda.
2-20-3048
7.Kostjad ei vaidle selle üle, et hageja ja põhivõlgniku vahel on 9. aprillil 2015 sõlmitud laenuleping nr J-03, mida on muudetud. Vaidlust ei ole, et laenulepinguga andis hageja laenusaajale laenu summas 160 000 eurot, mille tagasimaksmise tähtajaks oli 31. august 2018.
8.Kostjate, C ja hageja vahel on sõlmitud 9. aprillil 2015 käendusleping, millega kostjad ja C võtsid käendajatena kohustused solidaarselt vastutada laenuandja eest laenulepingust tulenevate laenusaaja rahaliste kohustuste täitmise eest.
9.Kostjad on käendajatena tasunud hagejale laenusaaja rahalisi kohustusi kokku põhisummas 145 000,33 eurot ja seega on põhinõude jääk 14 999,67 eurot (160 000 – 145 000,33 = 14 999,67).
10.Käenduslepingu puntki 7 käendajate vastutuse rahaline maksimumsumma 300 000 eurot tähendab, et kui on kolm käendajat, siis iga käendaja rahalise vastutuse maksimumsumma hageja ees on 100 000 eurot. Hageja nõuded, mis ületavad seda summat konkreetse kostja vastu tuleb jätta rahuldamata.
11.Hageja arvestatud ja nõutavad viivisemäärad on ebamõistlikud ning vastuolus hea usu ja mõistlikkuse põhimõttega, mistõttu kostjad taotlevad viivisemäära vähendamist mõistliku suuruseni.
12.Kostjate hinnangul on kostjate võlgnevus hageja ees põhisummas 14 999,67 eurot, intressinõue summas 8000 eurot ning viivisnõue seadusjärgses määras põhisumma jäägilt 6762,35 eurot. Võlgnevus kokku on 29 762,02, mille kostjad võtavad õigeks. Kostjad teevad hagejale ettepaneku lõpetada menetlus kompromissiga summas 29 762,02 eurot selliselt, et kostjad tasuvad võlgnevust igakuiselt summas 500 eurot kuni võlgnevuse tasumiseni ning lisaks intressi seadusjärgses määras võlgnevuse jäägilt. Maakohtu otsus ja põhjendused
13.Harju Maakohus rahuldas 10. septembri 2021 hagi osaliselt hagi õigeksvõtul põhineva osaotsusega ja mõistis solidaarselt kostjatelt välja hageja kasuks võlgnevuse 29 762,02 eurot, mis sisaldab põhisummat 14 999,67 eurot, intressi 8000 eurot ja viivist 6762,35 eurot. Hagi õigeksvõtul põhineva osaotsusega seotud menetluskulud jättis maakohus solidaarselt kostjate kanda. Maakohus tunnistas õigeksvõtul põhineva osaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.
14.Maakohus tegi hagi osalisel õigeksvõtul põhineva osaotsuse ilma kirjeldava ja põhjendava osata. Apellatsioonkaebus
15.Kostjad esitasid apellatsioonkaebuse, milles paluvad tühistada maakohtu osaotsuse ja saata osaotsusega lahendatud osas asi tagasi maakohtule menetluse jätkamiseks.
16.Kostjad on teinud 15. aprilli 2020 menetlusdokumendis kompromisspakkumise reservatsiooniga hagi osaliselt õigeksvõtul kompromissis näidatud tingimustel.
17.Kostjad on 15. aprilli 2020 hagivastuse resolutsiooni punktis 2 ja põhjendava osa punktides 1.9 ja 2.2 välja toonud, et võtavad hagi osaliselt õigeks summas 29 762,02 eurot. Samas on kostjad vastuse resolutsiooni punktis 3 palunud otsuse täitmine ajatada selliselt, et kostjad kohustuvad tasuma kohtuotsusega hageja kasuks väljamõistetava summa igakuiselt solidaarselt summas 500 eurot kuus kuni võlgnevuse tasumiseni. Lisaks on kostjad vastuse
2-20-3048 põhjendava osa punktides 2.3–2.4 selgitanud, et soovivad õigeksvõetava summa osas hagejaga kompromissi sõlmida ning punktis 2.5 on kostjad palunud istungi korraldamist, et pooled saaksid kompromissini jõuda.
18.Kostjate õigeksvõtt ei olnud selgesõnaline ega tingimusteta – kostjad on ühes dokumendis hagi osaliselt õigeks võtnud sooviga õigeksvõetava summa osas hagejaga kompromiss sõlmida ja täitmine ajatada. Kui kostjate tahe olnuks suunatud hagi osaliselt selgesõnaliselt ja tingimusteta õigeks võtta, ei oleks nad taotlenud sama summa täitmise arutamiseks istungi korraldamist – sellisel juhul oleks istungil puudunud õigeksvõetava nõude arutamiseks igasugune eesmärk.
19.Kostjate õigeksvõttu tuleb käsitleda koos kostjate sooviga otsuse täitmine kompromissiga ajatada ehk siis ei olnud õigeksvõtu näol tegemist selgesõnalise õigeksvõtuga ja kohus oleks pidanud kostjate selge tahte kindlaks tegemiseks kostjatelt täiendavaid selgitusi küsima. Vastustaja seisukoht
20.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud solidaarselt kostjate kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
21.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu osaotsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 3 alusel täielikult tühistada ja saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada.
22.Kõigepealt võtab ringkonnakohus seisukoha kostjate 2. veebruari 2022 seisukohtades, s.o peale apellatsiooni tähtaega esitatud uute asjaolude esitamise õiguse suhtes. Kolleegium leiab, et kostjad on esmakordselt esitanud väited, et kostjad loobusid omaksvõtust 7. septembri 2021 menetlusdokumendis ja maakohus oleks pidanud enne osaotsuse tegemist istungi korraldama. Kolleegium ei nõustu kostjatega, et nad on istungi korraldamata jätmisele apellatsioonkaebuses selgesõnaliselt tuginenud. Hageja väitel on kostjate seisukohtades esitatud uued asjaolud esitatud hilinenult.
23.Riigikohus on märkinud, et TsMS § 634 lg-st 1 ning § 652 lg 1 p-st 2, lg 3 p-st 1 ning lg-test 4 ja 9 tuleneb põhimõte, et menetlusosalistel on pärast apellatsioonitähtaja lõppu õigus esitada uusi asjaolusid üksnes mõjuval põhjusel, st eelkõige juhul, kui objektiivselt ei olnud võimalik selliseid asjaolusid varem esitada. Kui pool ei too esile põhjusi, miks tal ei olnud varem esitada uusi seisukohti, siis ei ole ringkonnakohus õigustatud selliseid asjaolusid otsuse tegemisel ilma põhjendamiseta arvestama (vt Riigikohtu 11. veebruari 2016 otsus tsiviilasjas 3-2-171-15, p 17).
24.Kuna kostjad ei ole põhjendanud, miks nad ei esitanud juba apellatsioonkaebuses oma
2.veebruari 2022 seisukohtades esitatud väiteid, siis tuleb kostjate 2. veebruari 2022 seisukohtades esitatud uued väited jätta tähelepanuta.
25.Kostjate hinnangul ei saanud maakohus kostjate hagi osalist õigeksvõtmist vastu võtta, sest kostjad on teinud hagejale vaid kompromisspakkumise.
26.TsMS § 440 lg 1 kohaselt, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi.
2-20-3048
27.Kostjad on 15. aprilli 2020 vastuses hagile väljendanud oma tahet võtta hagi osaliselt õigeks summas 29 762,02 eurot tingimuslikult, s.o üksnes juhul, kui nad tasuvad 500 eurot igakuuliselt kuni võlgnevuse täitmiseni. Kolleegiumi arvates ei ole tegemist hagi õigeksvõtuga TsMS § 440 lg 1 mõttes. Kostjad on avaldanud nõusolekut tasuda hagejale 29 762,02 eurot omapoolse tingimusega. Õigeksvõtuna ei saa käsitleda sellist olukorda, kus kostjad ühelt poolt tunnistavad võlgnevust, aga teiselt poolt seovad selle nõude täitmisega sõltuvusse, milleks on omakorda vaja hageja nõusolekut. Vaidlust ei ole, et kostjad soovisid kompromissi, mille kohaselt nad tasuvad hagejale 29 762,02 eurot selliselt, et igakuiselt tasutakse 500 eurot, arutada kohtuistungil. Seega ei olnud kostjad selgesõnaliselt hagi õigeks võtnud. Kui kostjate käitumist on võimalik tõlgendada mitmeti, tuleb kostjate tegelik tahe välja selgitada (vt Riigikohtu
21.aprilli 2009 otsus tsiviilasjas 3-2-1-35-09, p 12). Kostjate poolt tehtud kompromissettepanek ei ole samastatav hagi õigeksvõtuga. Õigeksvõtt peab olema selgesõnaline ning sellest peab nähtuma selgelt tahe hagi õigeks võtta (vt Riigikohtu 21. aprilli 2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-09, p 12). Kostjad on väljendanud valmisolekut sõlmida kompromiss, mille kohaselt nad tasuvad hagejale võlgnevusest 29 762,02 eurot osamaksetena, kuid nad on seda väljendanud tahtena hagi õigeks võtta. Oluline on eristada, millisel eesmärgil on kostjad enda tahet väljendanud. Kui kohtule jääb menetlusosalise vastus selgusetuks, saab ta menetlusosaliselt selgitust küsida ning tal on kohustus välja selgitada kostja tegelik tahe.
28.Kolleegiumi hinnangul on maakohus oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme, kui on jätnud välja selgitamata kostjate tegeliku tahte, mistõttu on maakohus põhjendamatult leidnud, et kostjad on hageja hagi osaliselt õigeks võtnud. Maakohus on seetõttu oluliselt rikkunud õigusliku ärakuulamise põhimõtet ja jätnud tuvastamata asja lahendamiseks olulised asjaolud.
29.Eespool esitatud põhjustel tuleb maakohtu osaotsus tühistada ja saata asi maakohtule menetluse jätkamiseks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
30.Menetluskulude jaotus kuulub otsustamisele vastavalt asja uue läbivaatamise tulemusele (TsMS § 173 lg 3 viimane lause). Seega menetluskulud jaotab ja määrab kindlaks maakohus asja uuel läbivaatamisel.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.