Hageja: X (isikukood xxxxxxxxxxx) Hageja seaduslik esindaja: C (e-post xxx) Kostja: Y (isikukood xxxxxxxxxxx) Kostja lepinguline esindaja: Marika Bogun (e-post xxx)
Asja läbivaatamine
kirjalik menetlus
Resolutsioon
1.Mitte võtta asja materjalide juurde hageja 24.03.2023 esitatud tõendit (dtl 302) ning lugeda see tagastatuks.
2.Rahuldada hagi osaliselt.
3.Välja mõista Ylt elatisevõlgnevus perioodi 01.09.2021-28.02.2023 eest 332,26 eurot X kasuks.
4.Välja mõista Ylt igakuine elatis 292 eurot kuus 25.11.2007 sündinud lapse X kasuks alates 01.03.2023 kuni tema täisealiseks saamiseni, s.o kuni 25.11.2025. Juhul kui X on Ylt saanud elatisemakseid alates 01.03.2023, kuuluvad saadud summad väljamõistetud elatisega tasaarvestamisele.
5.Käesoleva otsuse resolutsiooni p-des 3-4 väljamõistetud elatis tuleb kanda C arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXX, seejuures tuleb igakuine elatis (resolutsiooni p 4) tasuda hiljemalt iga kuu 1. kuupäevaks selgitusega „elatis“.
6.Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja
kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluse käik
1.W ja X esitasid 15.11.2013 Harju Maakohtule hagi Y vastu elatise nõuetes. Kohus rahuldas hagi 20.12.2013 tagaseljaotsusega. Kohus rahuldas 09.12.2022 määrusega kaja ning taastas asjas menetluse. Kohus lõpetas 20.02.2023 määrusega menetluse W nõude osas seoses hagist loobumisega. Sama 20.02.2023 määrusega lõpetas kohus seoses hagist osalise loobumisega menetluse X nõude osas osaliselt, osas, milles elatise välja mõistmist oli taotletud perioodi 01.08.2013-31.08.2021 eest. Hageja esitatud väited ja nõue
2.Kostja on hageja isa, hageja vanemad elavad lahus, hageja elab koos emaga. Kostja hageja ülalpidamises ei osale. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista igakuise elatise alates 01.09.2021 kuni hageja täisealiseks saamiseni 292 eurot kuus. Kostja seisukohad
3.Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja on teinud menetluse ajal makseid elatise tasumiseks. Kostja tasaarvestab enamtasutud summa hageja nõudega. Hageja vajadused on osaliselt täidetud peretoetuse arvel. Kostjal on kohustus üleval pidada ka 13.06.2021 sündinud last ja lapse ema. Hageja ema majanduslik seisund on kostja omast parem. Väidetud vajadused on ülemäärased. Kostja on suuteline maksma hagejale elatist mitte enam kui 225,64 eurot kuus. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Tõendi vastuvõtmisest keeldumine
4.Kohus määras 10.02.2023 toimunud eelistungil tähtaja täienduste ja tõendite esitamiseks kuni 28.02.2023 selgitades mh, et tegemist on eelmenetlust lõpetava tähtajaga, pärast mida uusi asjaolusid ega tõendeid esitada ei saa. Hageja esitas 24.03.2023 seisukohaga täiendava tõendi (dtl 302), tõendi esitamist hilinemisega põhjendatud ei ole. TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 331 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline pärast selleks kohtu määratud tähtaja möödumist või käesoleva seadustiku §-s 329 või 330 sätestatut rikkudes esitab avalduse, taotluse, tõendi või vastuväite, menetleb kohus seda üksnes juhul, kui menetlusse võtmine ei põhjusta kohtu arvates menetluse lahendamise viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus. Kohus keeldub hilinemisega esitatu vastuvõtmisest TsMS § 331 lg 1 alusel ning loeb tõendi hagejale tagastatuks. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused
5.PKS (perekonnaseadus) § 96 I lause kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (ülalpidamiskohustuslased). PKS § 97 p 1 järgi on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. Nähtuvalt hagile lisatud sünnitunnistusest (dtl 7) on kostja hageja isa, mistõttu on hagejal õigus saada kostjalt ülalpidamist.
6.PKS § 100 lg 1 kohaselt ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. PKS § 100 lg 2 järgi alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust
elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Vaidlus puudub, et lapsevanemad koos ei ela ning hageja elab koos emaga.
7.TsMS § 369 kohaselt tulevase nõude täitmise hagi võib esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Riigikohus on selgitanud, et elatisehagi rahuldamiseks tuleb tuvastada kohustatud isiku ülalpidamise kohustuse rikkumine, mis võib seisneda esmajoones ülalpidamise ebapiisavas või ebaregulaarses andmises (3-2-1-33-11, p 18). Pooled ei vaidle, et kostja on andnud hagejale ülalpidamist ebaregulaarselt.
8.Kuni 31.12.2021 PKS (perekonnaseadus) § 101 lg 1 sätestas, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Alates 01.01.2022 kehtiva PKS § 101 lg 1 järgi igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 3 järgi igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. PKS § 101 lg 4 kohaselt baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Alates 01.04.2022 on indekseeritud baassumma 209,20 eurot.
9.PKS § 101 lg 6 kohaselt kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Pooled ei vaidle, et hageja ei viibi kostja juures seitse või enam ööpäeva kuus.
10.Tulenevalt PKS § 101 lg 5 vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse arvel. 2022.a. oli lapsetoetus 60 eurot ning alates 01.01.2023 80 eurot kuus (PHS § 17 lg 3).
11.PKS § 101 lg 7 järgi kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat. Kostja ei ole kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele.
12.PKS § 101 lg 1 alusel arvestatud kostja rahas antava ülalpidamiskohustuse ulatus on seega: -alates 01.09.2021 kuni 31.12.2021.a. 292 eurot kuus; -alates 01.01.2022 kuni 31.03.2022.a. 213,44 eurot kuus (200 + 43,44 (viimane keskmine brutokuupalk 1 548 x 3%) - 30 (pool lapsetoetusest 60 eurot)); -alates 01.04.2022 kuni 31.12.2022.a. 225,64 eurot kuus (209,20 + 46,44 (viimane keskmine brutokuupalk 1 548 x 3%) - 30 (pool lapsetoetusest 60 eurot)); -alates 01.01.2023 kuni 31.03.2023.a. 216,64 eurot kuus (209,20 + 46,44 (viimane keskmine brutokuupalk 1 548 x 3%) - 40 (pool lapsetoetusest 80 eurot)); -alates 01.04.2023.a. 260,33 eurot kuus (249,78 + 50,55 (viimane keskmine brutokuupalk 1 685 x 3%) - 40 (pool lapsetoetusest 80 eurot)).
13.Pooled vaidlevad, kas hageja vajaduste rahuldamiseks piisab PKS § 101 lg 1 alusel arvestatud summast. PKS § 99 lg 1 järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Hageja on välja toonud (dtl 249), et tema igakuised vajadused on järgmised:
eluasemekulud (sh üür, elekter, internet / tv, muud kommunaalid) toit sidekulu riided-jalanõud trenn hügieenitarbed, meik huvid, kunst, kudumine koolitarbed vaba aeg vitamiinid, ravimid kokku
eur/kuus 286,85
11,49
23,4 26,30
760,04
14.Hageja esitatu kohaselt elab ta emaga kahekesi üürikorteris. Nähtuvalt kohtule esitatud üürilepingust ning väljavõttest maksete kohta (dtl 204-206, 226) on üür 400 eurot kuus. Hageja esitatud konto väljavõtetelt nähtuvad ka maksed elektri eest 2022.a. detsembris kuni 2023.a. veebruaris kogusummas 342,07 eurot (dtl 225, arved dtl 239-244) ning sama perioodi koduste telekommunikatsiooniteenuste eest kogusummas 99,81 eurot (dtl 224, Telia arved dtl 233238). Samast perioodist on esitatud arved KÜ poolt vahendatavate teenuste eest kogusummas 79,46 eurot. Kohus tuvastab, et hageja vajadus seoses eluasemega on keskmiselt 286,89 eurot kuus. Hageja on 15-aastane. Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse ja Pricewaterhouse Coopers Advisorsi läbi viidud uuringu kohaselt on standardeelarve puhul keskmine toidukulu hageja vanusegrupis 133 eurot kuus ning keskmine riiete ja jalatsite kulu 52 eurot kuus. Pooled ei ole väitnud, et hagejal oleks toiduga seoses erivajadusi ega viidanud muudele asjaoludele, mis võiksid põhjendada keskmisest suuremaid vajadusi. Statistikaameti andmetel oli tarbijahinnaindeks 2022.a. IV kvartalis võrreldes 2020.a I kvartaliga kasvanud 30,9%. Võttes arvesse hindade jätkuvat tõusu, hindab kohus hageja vajaduseks seoses toiduga 180 eurot kuus ja riietele-jalanõudele 70 eurot kuus. Nähtuvalt Elisa arvetest (dtl 227-232, tasumised dtl 223) on hageja kulu mobiiltelefoni kasutamisele 11,49 eurot kuus. Kohus tuvastab, et hageja käib trennis xxx sulgpalliklubis, mis maksab 45 eurot kuus (maksed dtl 222, avaldus dtl 212). Kohtu hinnangul ei ületa kulu tavapärastele hügieenitarvetele (nt seep, hambapasta) 10 eurot kuus. Vajadused seoses meigi või huvitarvete ostmisega on kohtu hinnangul vajadusteks seoses meelelahutuse või vaba ajaga, mille mõistlikuks ulatuseks kokku hindab kohus 50 eurot kuus. Seoses koolis käimisega tekivad paratamatult kulutused koolitarvete ostmiseks ning igal inimesel on ka kulutused aeg-ajalt apteegikaupade ostmiseks, hageja märgitu kohtu hinnangul vastavate vajaduste mõistlikku ja tavapärast ulatust ei ületa. Kohus asub seisukohale, et hageja igakuised vajadused on kokkuvõtlikult järgmised: eluasemekulud (sh üür, elekter, internet / tv, muud kommunaalid) toit sidekulu riided-jalanõud trenn hügieenitarbed vitamiinid, ravimid koolitarbed meelelahutus / vaba aeg kokku
eur/kuus 286,89
11,49
675,38
15.Kohus asub seisukohale, et hageja vajadused on suuremad kui alates 01.09.2021 PKS § 101 lg 1 alusel arvestatud kahekordne summa.
16.Tulenevalt PKS § 102 lg 2 III-IV lausest võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral käesoleva seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.
17.Kostja on välja toonud, et hageja vajadused on osaliselt kaetud peretoetuse arvel ning et kostja peab üleval pidama ka oma teist last ja lapse ema, kellega elab käesoleval aja koos. Nähtuvalt kohtule esitatud Soome rahvastikuregistri väljavõttest (dtl 152) on kostjal 13.06.2021 sündinud poeg Q. Kostja väitel on Q vajadused ühes kuus kokku 600,66 eurot ning kostja peab kandma need kulud üksinda täielikult, sest teine vanem seoses lapse eest hoolitsemisega tööl ei käi. Kostja on esitanud palgalehed tõendamaks, et tema keskmine netosissetulek on 2 190,74 eurot kuus (palgalehed dtl 257-268, arvestus dtl 253). Kohus leiab, et sissetulek 2 190,74 eurot kuus on piisav, et anda ülalpidamist hagejale 292 eurot kuus ning teisele lapsele 600,66 eurot kuus, ülejääv summa on 1 297,34 eurot. Juhul kui kostja hinnangul ei ole see talle tema vajaduste täitmiseks piisav, tuleb kostjal oma sissetulekuid suurendada. Tulenevalt PKS § 102 lg 1 vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lg 2 I ja II lause kohaselt vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. PKS § 111 lg 2 järgi kui ema ei ole raseduse tõttu või raseduse või sünnituse põhjustatud tervisehäire tagajärjel võimeline ennast ülal pidama, on isa kohustatud talle ülalpidamist andma kuni ema terviseseisundi paranemiseni. Sama kehtib, kui emal ei ole lapse eest hoolitsemise tõttu võimalik sissetulekut saada. Ülalpidamiskohustus algab varemalt neli kuud enne lapse sündi ja lõpeb lapse sünnist alates kolme aasta möödudes. Tulenevalt PKS § 98 lg 3 käesoleva seaduse § 111 kohaselt lapse sünni puhust ülalpidamist saama õigustatud vanem asub õigustatud isikute järjestuses alaealise lapse järel. Tulenevalt PKS § 102 lg 1 võib kostja seega vabaneda teise lapse ema ülalpidamise kohustusest, kui ta ei ole, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, ülalpidamise andmiseks oma muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline, mitte vastupidi, ei ole kostja kohustus oma alaealiste laste ees seoses teise lapse ema ülalpidamisega väiksem.
18.Kuni 31.12.2021 kehtinud seaduse osas on kohtupraktikas asutud seisukohale, et ainuüksi riiklike peretoetuste maksmise fakt ei anna alust elatist automaatselt alla miinimummäära vähendada (3-2-1-35-17, p 28.2). Muude asjaolude puudumisel, mis võiksid olla mõjuvaks põhjuseks PKS § 102 lg 2 mõttes, ei anna peretoetuse saamise fakt alust kostja ülalpidamiskohustuse vähendamiseks 01.09.2021 kuni 31.12.2021.a. perioodil. Kohus asub seisukohale, et kostjal oli nimetatud perioodil kohustus anda hagejale ülalpidamist 292 eurot kuus.
19.Alates 01.01.2022 kehtiva PKS § 101 lg 5 järgi ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Hageja vajadused olid 2022.a. täidetud lapsetoetuse arvel 60 euro ulatuses ning alates 01.01.2023 80 euro ulatuses, st vanemad pidid andma täiendavalt ülalpidamist vastavalt 615,38 ja 595,38 eurot. PKS § 105 lg 3 järgi mitu sama astme sugulast täidavad ülalpidamiskohustust osavõlgnikena. Iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Kostja on tuginenud väitele, et hageja ema peab osalema hageja ülalpidamises kostjast suuremas ulatuses, sest ema majanduslik seisund on isa omast parem. PKS § 105 lg 3 järgi saab ülalpidamiskohustust jagada osas, milles see ületab kahekordse PKS § 101 järgi arvestatud summa.
20.Nähtuvalt kohtule esitatud konto väljavõtetest (dtl 218-219) on hageja ema kolme kuu keskmine sissetulek 579,03 eurot, millest ligi poole moodustab töövõimetoetus. Kostja sissetulek 2 190,74 eurot kuus on oluliselt kõrgem. Hageja emal on üks alaealine laps, kostjal kaks. 09.07.2021 Eesti Töötukassa otsusega (dtl 208-210) on emal tuvastatud osaline töövõime. Seevastu kostja ei ole välja toonud asjaolusid, mis takistaksid temal sissetuleku teenimist. Kohus leiab, et esitatu ei võimalda teha järeldust, et ema majanduslik seisund oleks isa omast parem ning kostjal on kohustus anda hagejale ülalpidamist emaga vähemalt võrdselt. Jagades ülalpidamiskohustuse võrdselt, on kostjale langev osa 2022.a. 307,69 eurot kuus ning 2023.a. 297,69 eurot kuus. Seetõttu on põhjendatud hageja nõue ka osas, milles hageja on nõudnud ülalpidamist 292 eurot kuus alates 01.01.2022.
21.Kohtule on esitatud andmed kostja poolt tasutud elatise kohta menetluse kestel kuni 28.02.2023. Nähtuvalt hageja konto väljavõtetelt 01.09.2021-20.02.2023 perioodist (dtl 215217) on elatisemakseid laekunud sellel ajal kokku 4 872,20 eurot (2 862,20 (dtl 215) + 1 540 (dtl 216) + 470 (dtl 217 miinus 13.06 ja 26.08.22 laekumised, mis olid kajastatud juba dtl 216 kogusummas). Kostja on esitanud palgateatise (dtl 268), elatise katteks täiendavalt kinni peetud 51,54 euro kohta. Kostja väitel tasus ta 2021.a. novembris elatist sularahas 300 eurot, mida on soovinud tõendada konto väljavõttega (dtl 271). Kohus leiab, et nimetatud väljavõte elatise tasumist ei tõenda. Makse saaja „WLEC0111 MUSTAKIVI TEE 17“ ei ole seostatav hagejaga. Juhul kui tegemist on pangaautomaadiga, ei tõenda asjaolu, et kostja võttis välja 300 eurot sularaha, selle summa tasumist hageja ülalpidamiseks. Kohus tuvastab, et kostja on tasunud elatist 01.09.2021-28.02.2023 perioodi eest kokku 4 923,74 eurot (so 4 872,20 + 51,54). Kuivõrd selle perioodi eest tulnuks tasuda 5 256 eurot (292 x 18 kuud), on tasumata 332,26 eurot.
22.Kohus rahuldab hagi osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja elatisevõlgnevuse perioodi 01.09.2021-28.02.2023.a. eest 332,26 eurot ning igakuise elatise alates 01.03.2023 kuni hageja täisealiseks saamiseni 292 eurot kuus.
23.Kohus määrab TsMS § 445 lg 1 alusel otsuse täitmise korra vastavalt hageja taotletule, et igakuine elatis tuleb tasuda hageja ema kontole. Tulenevalt PKS § 100 lg 4 makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. Kohus määrab, et elatis tuleb tasuda iga kuu 1. kuupäevaks.
24.Tõendid, millele kohus ei viidanud, teavet asja lahendamisel tähendust omavate asjaolude kohta ei sisalda.
25.Kohus jätab menetluskulud TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda. Seoses sellega hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole.