lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-22-143306/7

Muud › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas · 06.04.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas
Kohtuasja number
2-22-143306/7
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Muud › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
06.04.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1068
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Maakohus

Kohtunik

Alo Noormets

Määruse tegemise aeg ja koht

06.04.2023, Võru kohtumaja Põlva maja

Tsiviilasja number

2-22-143306

Tsiviilasi

Põlva vald, Põlva linn, Pihlaka tn x korteriühistu avaldus M. L. vastu võlgnevuse nõudes

Menetlusosalised ja nende esindajad

Avaldaja: Põlva vald, Põlva linn, Pihlaka tn x korteriühistu (registrikood x, asukoht Pihlaka tn x, Põlva linn, Põlva vald, 63303, Põlva maakond); Avaldaja seaduslik esindaja: Keiju Kriit (e-post: [email protected]); Asjast puudutatud isik: M. L. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; e-post: xxxxxxxxxxx). Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada Põlva vald, Põlva linn, Pihlaka tn x korteriühistu avaldus.
2.Mõista M. L. Põlva vald, Põlva linn, Pihlaka tn x korteriühistu kasuks välja võlgnevus summas 2039,2x eurot.
3.Jätta menetluskulud M. L. kanda.
4.Mõista M. L. Põlva vald, Põlva linn, Pihlaka tn x korteriühistu kasuks välja menetluskulud summas 50 eurot. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

Sarnased lahendid

Muud
  • 13.07.20263-26-2047/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1807/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1865/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20262-25-1122/44Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 30.06.20263-26-1873/3Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 29.06.20263-26-1440/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
1.Põlva vald, Põlva linn, Pihlaka tn x korteriühistu esitas 0x.11.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse M. L. 2019,59 euro saamiseks. Kohus tegi 11.11.2022. a

M. L.

makseettepaneku, mille peale ta esitas vastuväite. Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonna 12.01.2023. a määrusega on maksekäsu kiirmenetlus TsMS § 4x lg 1 p 1 alusel lõpetatud ja nõue üle antud Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2.01.03.2023. a esitas avaldaja kohtule oma nõude avalduse vormis. Avaldaja palub puudutatud isikult välja mõista 30.01.2023. a seisuga tasumata arvete alusel võlgnevuse summas 2039,2x eurot.
3.Kohus algatas avalduse alusel 17.01.2023. a määrusega hagita menetluse. Avaldus ja menetluse algatamise määrus koos kirjaliku seisukoha nõudega toimetati M. L. isiklikult kätte 20.03.2023. a. M. L. kohtu poolt määratud tähtaja jooksul oma seisukohta ega vastuväidet avaldusele ei esitanud.

KOHTU SEISUKOHT

4.Kohus leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
5.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 p 1 järgi lahendab kohus hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.
6.Kohus tegi kinnistusregistri andmete alusel kindlaks, et puudutatud isik M. L. on kantud kinnistusraamatusse korteriomandi registriosa numbriga xxxxxxx, asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ́, omanikuna. Korteriomandi juurde kuulub xxx/xxxxxx osa kinnisasjast ja eriomandi esemena eluruum nr x üldpinnaga xxxxx m2.
7.Avaldaja nõuab puudutatud isikult majandamiskulude tasumist summas 2039,2x eurot.
8.Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 40 lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid korteriühistule vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. KrtS § 40 lg 2 kohaselt korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades võib korteriühistu põhikirjaga ette näha KrtS § 40 lg-s 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule. KrtS § 40 lg 3 näeb ette, et korteriomanik võib keelduda kandmast kulusid, millega ta ei ole nõustunud, kui nende kandmise nõudmine temalt oleks vastuolus hea usu põhimõttega.
9.Avaldaja põhikirja p 2.2.9. kohaselt on korteriomanik kohustatud tasuma regulaarselt üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt kindlaksmääratud kuupäevaks, ühistu arvetel märgitud kululiikide eest ühistu arvele makseid. Arvestuse aluseks võetakse: üldelekter – jagatuna korteriomandite arvule; vesi ja kanalisatsioon – vastavalt liikme poolt esitatud näidule. Andmete esitamata jätmisel määratakse kulud vastavalt juhatuse otsusele; prügivedu – vastavalt korteris reaalselt elavate isikute arvule; remondifond – korteriomandi 1m2 kohta; hoolduskulud – korteriomandi 1m2 kohta; üldvesi – jagatuna korterite arvule; küte – korteriomandi 1m2 kohta.
10.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § x lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 lubab võlausaldajal

võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 10x lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

11.Kohus leiab, et avaldaja majandamiskulude nõue on põhjendatud. Avaldaja on lisanud avaldusele puudutatud isikule esitatud majandamiskulude arve perioodi 01.01.202331.01.2023. a eest, millelt nähtub, et 30.01.2023. a seisuga oli tasumata arveid summas 2039,2x eurot. Arve selgituste kohaselt on nõutavateks haldustasu, külm vesi ja kanalisatsioon, vee soojendamine, soojusenergia, prügivedu, elektrienergia ja gaas. Avaldaja on arvestanud kulusid korteriühistu põhikirjas sätestatud kulude jaotuse aluse ja tasumise korra alusel. Nõue on muutunud sissenõutavaks. Puudutatud isik ei ole maakohtu menetluses avaldusele vastanud ega esitanud kohtule asjaolusid, mis annaksid talle alust majandamiskulude tasumisest keelduda. Kohus leiab, et puudutatud isiku poolt maksekäsu kiirmenetluses esitatud vastuväide selle kohta, et tal on makserasused, ei anna alust jätta avaldust rahuldamata. Eeltoodu alusel rahuldab kohus avalduse ja mõistab M. L. Põlva vald, Põlva linn, Pihlaka tn x korteriühistu kasuks välja majandamiskulude võlgnevuse summas 2039,2x eurot. Menetluskulude jaotus
12.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus lahendatakse. TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Arvestades asjaolusid, sh seda, et menetluses osales mitu isikut ja kohus rahuldab avalduse võla väljamõistmiseks, leiab kohus, et põhjendatud on jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda.
13.TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab kohus määruses kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Avaldaja ei ole kohtule menetluskulude nimekirja esitanud. Avaldaja teadaolevaks menetluskuluks on menetluses tasutud riigilõiv. Kohus kontrollis, et avaldaja tasus maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel riigilõivu 65 eurot. Riigilõivuseaduse § 51 kohaselt tasutakse avalduse või kaebuse esitamisel hagita menetluse korras läbivaadatavas asjas riigilõivu 50 eurot. Seega on avaldaja tasunud riigilõivu 15 eurot ettenähtust enam. TsMS § 150 lg 1 p 1 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem. Sama paragrahvi lõige 4 sätestab, et riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Kohus selgitab, et kui avaldaja soovib riigilõivu enamtasutud osa tagastamist, tuleb tal kohtule selleks vastav avaldus esitada. Eeltoodut arvestades loeb kohus avaldaja põhjendatud menetluskuluks riigilõivu summas 50 eurot. Vastavalt menetluskulude jaotusele mõistab kohus menetluskulud summas 50 eurot avaldaja kasuks välja puudutatud isikult.

/allkirjastatud digitaalselt/ Alo Noormets kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 29.06.20262-26-8837/8Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 29.06.20262-26-12076/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja