2-23-104313
Kohus
Tartu Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
05.04.2023. a, Jõgeva kohtumaja
Kohtunik
Ülle Raag
Tsiviilasja number
2-23-104313
Tsiviilasi
AS PlusPlus Capital hagi Mxxxxx Exxx vastu võlgnevuse nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: AS PlusPlus Capital (registrikood: 11919806; aadress: Tartu mnt 83-601, Tallinn, 10115 Harju maakond); Hageja lepinguline esindaja: Tarvo Ilves (PlusPlus Legal OÜ; e-post: [email protected]); Kostja: Mxxxxx Exxx (isikukood: xxxxxxxxxxx; aadress: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxlinn, xxxxxxxvald, xxxxxxxxxxxx maakond; e-post: x
Menetlustoiming
Kompromissi kinnitamine ja asja menetluse lõpetamine
2-23-104313 Menetluskulude jaotus
2-23-104313 kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kostja ei ole nõuet vaidlustanud Kohus selgitab kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi: TsMS § 432 näeb ette, et menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Pooled on kompromissiga kokku leppinud, et loobuvad määruskaebuse esitamise õigusest vastavalt TsMS § 630 lg-le 2. Kohus leiab, et TsMs § 661 lg 4 alusel saab poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kompromissiga kokku leppinud, et kostja kohustub hagejale tasuma hageja menetluskulu katteks maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot ning tasutud riigilõivu katteks 32,50 eurot. Kompromisslepingus käsitlemata poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Hageja taotles menetluses tasutud riigilõivu tagastamist pooles osas. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud. Kohtute Infosüsteemi andmetel PlusPlus Capital maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasunud riigilõivu 65 eurot. Riigilõivuseaduse (RLS) § 15 lg 1 p 9 ja TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel tuleb hagejale tagastada pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 32,50 PlusPlus Capital AS arvelduskontole nr EE082200221053320710 Swedbank AS-is.
/allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.