Tallinn, Pallasti tn 23 korteriühistu hagi AZE EESTI osaühingu vastu 650 euro nõudes
Tsiviilasja hind
650 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
hageja Tallinn, Pallasti tn 23 korteriühistu (registrikood 80011683, asukoht Pallasti tn 23, Tallinn, e-post [email protected]); hageja seaduslik esindaja juhatuse liige V. K. (isikukood xxxx); hageja lepinguline esindaja Andrus Reidi (osaühing HUGO, asukoht Endla 15, Tallinn, e-post [email protected]); kostja AZE EESTI osaühing (registrikood 12160654, asukoht Pallasti tn 21, 11411 Tallinn, e-post [email protected]); kostja lepinguline esindaja Artjom Juuse (e-post [email protected]).
Menetluse liik
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Mõista kostjalt AZE EESTI osaühingult (registrikood 12160654) hageja Tallinn, Pallasti tn 23 korteriühistu (registrikood 80011683) kasuks välja kahjuhüvitis summas 650 (kuussada viiskümmend) eurot.
3.Hüvitamisele kuuluvatelt hageja menetluskuludelt tuleb kostjal AZE EESTI osaühingul (registrikood 12160654) tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud kostja AZE EESTI osaühingu kanda.
Edasikaebamise kord Kohus menetles asja TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 405 lg 1 alusel lihtmenetluses. Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. TsMS § 637 lg 21 kohaselt käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule esitamise tähtaeg on 30 päeva alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viis kuud kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest.
I Asjaolud
1.Tallinn, Pallasti tn 23 korteriühistu esitas 04.12.2020 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 650 euro saamiseks. Kohus tegi 07.12.2020 võlgnikule makseettepaneku ning saatis selle e-posti aadressile [email protected]. Makseettepaneku kättesaamise kinnitust kohtule ei saadetud. Kohus loeb makseettepaneku võlgnikule kättetoimetatuks vastuväite esitamisega 15.12.2020. Võlgniku AZE EESTI OÜ esindaja D. L. esitas 15.12.2020 nõudele vastuväite, millel puudus digitaalallkiri. Digitaalselt allkirjastatud vastuväide esitati kohtule 16.12.2020. Pärnu Maakohtu 23.12.2020 kohtumäärusega anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks. Harju Maakohus võttis 05.03.2021 kohtumäärusega hagiavalduse menetlusse. Hagiavalduse kohaselt 13.07.2020 pöördus Xxxx korteri omanik korteriühistu poole e-kirjaga selle kohta, et 06.07.2020 toimus Tallinnas, Pallasti 23 korteris xxxx kahjujuhtum, kus korteri köögis kukkus seinalt köögikapp. Selle põhjuseks oli niiskunud Pallasti 23 ja Pallasti 23a ühine külgsein. Varasemalt oli see põhjustanud elektrilühise. Tuvastati, et Pallasti 23a katusele oli kogunenud suur veehulk, mis kahjustas hoonete ühiseina. Korteriühistu juhatuse liige V. K. teavitas sellest koheselt kostjat, kes lubas ka koheselt probleemiga tegeleda, paraku viimane seda ei teinud. 14.07.2020 pöördus juhatuse liige e-kirjaga Päästeameti poole probleemile lahenduse saamiseks. 15.07.2020 pöördus juhatuse liige uue kirjaga, kus selgitas täiendavalt, et hoone kandev sein on hävinud. 16.07.2020 teatas Päästeameti Põhja päästekeskuse Ohutusjärelevalve büroo juhtivinspektor J. S., et võttis ühendust hoone omanikuga, kes lubas probleemi kõrvaldamiseks leida lahenduse. Ühtlasi teatas ta, et kannatanutel on õigus tellida ehitusekspertiis ja pöörduda nõudega kohtusse. 25.07.2020 toimus uus kahjujuhtum, kus vesi purskus korteri nr xxxx ventilatsiooniavast. Hageja leidis, et ei ole pädev hindama kahju põhjust ja suurust ning kuivõrd kostja ei teinud varasemalt midagi oma hoone katuse korda tegemiseks ja ei reageerinud ka pärast 06.07.2020 ja 25.07.2020 toimunud kahjujuhtumit ja ohtlik olukord jätkus, otsustas hageja tellida ehitusekspertiisi. Ehitusekspertiis teostati hageja tellimusel Ehituskonsult Grupp OÜ poolt: Töö nr 2020-83 17.08.2020. Ülevaatuse teostas 29.07.2020 ja 04.08.2020 ehitusspetsialist A. S. ning
2-20-143843 arvamuse koostasid ehitusspetsialistid A. S. ja V. M.. Hageja selgituste kohaselt asjatundjate uurimusest nähtub, et 25.07.2020 Pallasti 23 korteris xxxx tekkisid läbijooksu tõttu tõsised kahjustused. Ekspertiisi maksumus oli 650 eurot, mille hageja tasus. Alles 01.092020 reageeris kostja kui hageja teavitas ekspertiisi tegemisest ning esitas seoses sellega nõude tasuda ekspertiisi kulu. Kostja pakkumine oli tasuda pool ekspertiisi maksumusest, so 325 eurot. Sellest hageja keeldus ning nõuab seoses ehitusekspertiisi tellimisega seotud kahju hüvitamist summas 650 eurot. Kostja vaidleb hagiavalduses esitatud nõudele vastu leides, et arusaamatu on, kellele oli väidetavalt esinenud niiskusega tekitatud kahju, millal oli kahju täpselt tekkinud, kui suures ulatuses, mis oli väidetavalt tekkinud kahju iseloom, mis oli väidetavalt olnud kahju tekkimise põhjus ning kes oli kahju tekkimist põhjustanud isik, samuti milles seisnes kahju põhjustanud isiku tegevus ning samuti kas nimetatud isik oli kahju tekkimises süüdi. Kostja leiab, et hageja esitatud e-kirjad ei kinnita seda, et kostjale oleks kahju tekkinud, kahju oleks seotud kostja tegevusega ning kahju ja kostja tegevuse vahel oleks põhjuslik seos. Kostja on seisukohal, et hageja poolt tellitud ekspertiis on ebausaldusväärne ning samuti ei ole tõendatud, et kostja oleks hüvitanud korteri number xxxx remondiga seonduva kahju. TsMS § 405 lg 1 (19.04.2021 - 31.12.2021) kehtinud redaktsiooni kohaselt kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2 000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4 000 eurole. 01.01.2022 alates kehtinud TsMS § 405 lg 1 sätestab, et kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3 500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7 000 eurole. Eeltoodust tulenevalt kohus menetles tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt kehtivale TsMS § 405 lg-le 1. TsMS § 444 lg 4 järgi võib kohus TsMS § 444 lg-s 3 nimetamata otsusest kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta, kui menetlusosalised on andnud selleks nõusoleku või kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses. Sel juhul tuleb otsuses märkida, et kohus täiendab otsust TsMS § 448 lg-s 41 sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Kohus selgitas otsuses apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatamata jätmise tagajärgi. 28.11.2022 kohtuotsusega kohus rahuldas hagiavalduse, mõistis kostjalt AZE EESTI OÜ-lt hageja Tallinn, Pallasti tn 23 korteriühistu kasuks välja kahjuhüvitise summas 650 ning määras, et hüvitamisele kuuluvatelt hageja menetluskuludelt tuleb kostjal AZE EESTI OÜ-l tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 02.12.2022 teavitas kostja, et soovib esitada apellatsioonkaebuse. Tulenevalt asjaolust, et kostja soovib esitada apellatsioonkaebuse, annab kohus käesolevaga välja kirjeldava ja põhjendava osaga kohtulahendi.
2-20-143843 II Kohtu põhjendused
2.Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: võlaõigusseadus (VÕS) § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lõike 1 punktile 5 on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või selle sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. TsMS § 438 lg 1 kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kohus otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid, samuti riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse seisukoha. TsMS § 444 lg-s 2 on sätestatud, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
3.Tallinn, Pallasti tn 23 korteriühistu esitas 04.12.2020 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 650 euro saamiseks. Kohus tegi 07.12.2020 võlgnikule makseettepaneku ning saatis selle e-posti aadressile [email protected]. Makseettepaneku kättesaamise kinnitust kohtule ei saadetud. Kohus loeb makseettepaneku võlgnikule kättetoimetatuks vastuväite esitamisega 15.12.2020. Võlgniku AZE EESTI OÜ esindaja D. L. esitas 15.12.2020 nõudele vastuväite, millel puudus digitaalallkiri. Digitaalselt allkirjastatud vastuväide esitati kohtule 16.12.2020. Pärnu Maakohtu 23.12.2020 kohtumäärusega anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks. Harju Maakohus võttis 05.03.2021 kohtumäärusega hagiavalduse menetlusse. Hagiavalduse kohaselt 13.07.2020 pöördus Xxxx korteri omanik korteriühistu poole e-kirjaga selle kohta, et 06.07.2020 toimus Tallinnas, Pallasti 23 korteris xxxx kahjujuhtum, kus korteri köögis kukkus seinalt köögikapp. Selle põhjuseks oli niiskunud Pallasti 23 ja Pallasti 23a ühine külgsein. Varasemalt oli see põhjustanud elektrilühise. Tuvastati, et Pallasti 23a katusele oli kogunenud suur veehulk, mis kahjustas hoonete ühiseina. Korteriühistu juhatuse liige V. K. teavitas sellest koheselt kostjat, kes lubas ka koheselt probleemiga tegeleda, paraku viimane seda ei teinud. 14.07.2020 pöördus juhatuse liige e-kirjaga Päästeameti poole probleemile lahenduse saamiseks. 15.07.2020 pöördus juhatuse liige uue kirjaga, kus selgitas täiendavalt, et hoone kandev sein on hävinud. 16.07.2020 teatas Päästeameti Põhja päästekeskuse Ohutusjärelevalve büroo juhtivinspektor J. S., et võttis ühendust hoone omanikuga, kes lubas probleemi kõrvaldamiseks leida lahenduse. Ühtlasi teatas ta, et kannatanutel on õigus tellida ehitusekspertiis ja pöörduda nõudega kohtusse. 25.07.2020 toimus uus kahjujuhtum, kus vesi purskus korteri nr xxxx ventilatsiooniavast. Hageja leidis, et ei ole pädev hindama kahju põhjust ja suurust ning kuivõrd kostja ei teinud varasemalt midagi oma hoone katuse korda tegemiseks ja ei reageerinud ka pärast 06.07.2020 ja 25.07.2020
2-20-143843 toimunud kahjujuhtumit ja ohtlik olukord jätkus, otsustas hageja tellida ehitusekspertiisi. Ehitusekspertiis teostati hageja tellimusel Ehituskonsult Grupp OÜ poolt: Töö nr 2020-83 7.08.2020. Ülevaatuse teostas 29.07.2020 ja 04.08.2020 ehitusspetsialist A. S. ning arvamuse koostasid ehitusspetsialistid A. S. ja V. M.. Hageja selgituste kohaselt asjatundjate uurimusest nähtub, et 25.07.2020 Pallasti 23 korteris xxxx tekkisid läbijooksu tõttu tõsised kahjustused. Ekspertiisi maksumus oli 650 eurot, mille hageja tasus. Alles 01.092020 reageeris kostja kui hageja teavitas ekspertiisi tegemisest ning esitas seoses sellega nõude tasuda ekspertiisi kulu. Kostja pakkumine oli tasuda pool ekspertiisi maksumusest, so 325 eurot. Sellest hageja keeldus ning nõuab seoses ehitusekspertiisi tellimisega seotud kahju hüvitamist summas 650 eurot. Kostja vaidleb hagiavalduses esitatud nõudele vastu leides, et arusaamatu on, kellele oli väidetavalt esinenud niiskusega tekitatud kahju, millal oli kahju täpselt tekkinud, kui suures ulatuses, mis oli väidetavalt tekkinud kahju iseloom, mis oli väidetavalt olnud kahju tekkimise põhjus ning kes oli kahju tekkimist põhjustanud isik, samuti milles seisnes kahju põhjustanud isiku tegevus ning samuti kas nimetatud isik oli kahju tekkimises süüdi. Kostja leiab, et hageja esitatud e-kirjad ei kinnita seda, et kostjale oleks kahju tekkinud, kahju oleks seotud kostja tegevusega ning kahju ja kostja tegevuse vahel oleks põhjuslik seos. Kostja on seisukohal, et hageja poolt tellitud ekspertiis on ebausaldusväärne ning samuti ei ole tõendatud, et kostja oleks hüvitanud korteri number xxxx remondiga seonduva kahju.
4.Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejal on õigus nõuda kostjalt ekspertiisitasu summas 650 eurot hüvitamist.
5.Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
6.VÕS§ 1043 teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lõike 1 punktile 5 on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või selle sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kahju tekkis hagjale (so korteriühistule) kostja hoone katuselt läbijooksu tulemusena. Hageja poolt teostatud ekspertiis on tuvastanud, et kostja hoone katus oli täielikult amortiseerunud ja sellest tulnud vee läbijooksu tulemusena sai kahjustada hageja hoone otsasein ja korter, so kahju tekkimine on otseses põhjuslikus seoses kostja tegevusetusega. Kohus leiab, et Tallinn, Pallasti 23 korter xxxx omaniku J. M. seletuskirjaga on tõendatud korteris xxxx kahjujuhtumi tagajärgede likvideerimine ja hüvitamine kostja poolt. VÕS § 128 lg 3 kohaselt otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Riigikohus on 11.02.2015 kohtuotsuses nr 3-2-1-115-14 märkinud punktis 13: “Kolleegium on varasemas praktikas leidnud, et vastavalt on kohaldatavad kahju hüvitamise üldreeglid, sh VÕS § 128 lg 3, mille järgi loetakse otseseks varaliseks kahjuks mh kahju tekitamise tõttu kantud mõistlikud kulud. Dokumentaalse tõendi saamise kulude puhul on nende mõistlikkus ehk vajalikkus ja põhjendatus seega kohtus kontrollitav. Muu hulgas saab hinnata tehtud töö vajalikkust, st kas tõendi hankimine oli poole seisukohtade kinnitamiseks vajalik ja mõistlik. Samuti tuleb hinnata, kas arvamuse andmiseks tehtud ajalist ja rahalist kulu võib ka
2-20-143843 suurusjärguna pidada mõistlikuks, hinnates vajadusel mh võimalikke alternatiive kulu kandmiseks (vt Riigikohtu 3. novembri 2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-14, p 22). Kohtud on asjatundja arvamuse saamise kulu suurust hinnanud ega ole selles osas diskretsioonipiire ületanud“. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et korteriühistu poolt ekspertarvamuse tellimine kahju põhjuste väljaselgitamiseks on olnud vajalik ja mõistlik ja ei vajanud eelnevat kooskõlastamist kahju põhjustajaga. Tekkinud rahaline kulu on ka mõistlik ja põhjendatud. Kuivõrd tegemist on varalise kahjuga, siis kuulub see hüvitamisele korteriühistule. Kohus leiab, et ekspertiisi tegemine suurema kahju ärahoidmise eesmärgil kuulub korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (edaspidi KrtS) § 35 tavapärase valitsemise alla, mille puhul võiks juhatus teha toiminguid ilma üldkoosoleku loata.
7.Kohus leiab, et kostja vastuväited ei ole põhjendatud ega anna alust jätta hagi osaliselt või tervikuna rahuldamata. Vastavalt 24.08.2022 toimunud kohtuistungil antud tähtajale esitas hageja 14.09.2022 tõendid selle kohta, et kostja on hüvitanud korter xxxx omanikule kahju ning tõendid ekspertiisi teostanud asjatundjate hariduse ja töökogemuse kohta. Kohus on seisukohal, et kui kostjal tekkis kahtlus esitatud korteriomaniku ütluste ja tõendi usaldusväärsuses oleks kostja saanud esitada asjaolu kindlaks tegemiseks ekspertiisi taotluse või täiendavaid tõendeid. Paljasõnalised vastuväited dokumendi usaldusväärsuse kohta ei anna alust jätta tõend vastu võtmata. Kohus selgitab täiendavalt, et ekspertiisi teostaja ei pea olema alati riiklikult tunnustatud ekspert ning kohtu hinnangul ei lükka kostja poolt esitatud ekspertarvamus ümber hagi aluseks olevaid asjaolusid. Täiendavalt on kostja 01.09.2020 e-kirjas hagejale on kostja (hagiavalduse lisa 5) omaks võtnud kahju põhjustamise.
8.Eeltoodust lähtuvalt on kohus seisukohal, et hagiavaldus tuleb rahuldada ja mõista kostjalt AZE EESTI OÜ-lt hageja Tallinn, Pallasti tn 23 korteriühistu kasuks välja kahjuhüvitis summas 650 ning määrata, et hüvitamisele kuuluvatelt hageja menetluskuludelt tuleb kostjal AZE EESTI OÜ-l tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. III Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 138 lg kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 järgi kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude
2-20-143843 kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist (TsMS § 174 lg 2). Kohus leiab, et tulenevalt TsMS § 162 lg 1 tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.