Y hagi Osaühing Lubja Residentsid vastu kahju hüvitamiseks ja kohustuse täitmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 26. jaanuari 2023. a kohtumäärus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Osaühing Lubja Residentsid 27. jaanuari 2023. a määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad määruskaebuse menetlemisel
Hageja Y (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Kaspar Noor Kostja Osaühing Lubja Residentsid (registrikood 11958278), lepinguline esindaja vandeadvokaat Toivo Viilup
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 26. jaanuari 2023. a määrus tsiviilasjas nr 2-22-3339 muutmata.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud Osaühingu Lubja Residentsid kanda. Y-l puuduvad kindlaksmääratavad menetluskulud. Edasikaebamise kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb
määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Asjaolud
1.Harju Maakohtu menetluses oli Y (hageja) hagi Osaühingu Lubja Residentsid (kostja) vastu kahju hüvitamiseks ja kohustuse täitmiseks. Pooled esitasid kohtule 23. jaanuaril 2023. a kompromissi, mille tingimuste kokkuleppimisel võtsid pooled mh arvesse, et Harju Maakohtu 4. juuli 2022. a määruse alusel on asjas viidud läbi ehitustehniline ekspertiis, kusjuures eksperdikulud summas 4370 eurot on kantud riigieelarveliste vahendite arvel. Muuhulgas lähtusid pooled kompromissi sõlmimisel eeldusest, et hagejale tagastatakse kompromissi kinnitamisel pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust ja eksperdikulude hüvitamist pooltelt ei nõuta. Maakohtu määrus
2.Harju Maakohus kinnitas 26. jaanuari 2023. a määrusega kompromissi ning jättis rahuldamata poolte 23. jaanuari 2023. a taotluse mitte jätta kummagi poole kanda mistahes ulatuses või osas eksperdikulusid. Maakohus mõistis kostjalt riigituludesse ekspertiisitasu summas 4370 eurot koos käibemaksuga, mille kohustas tasuma 15 päeva jooksul alates määruse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele.
3.Maakohus leidis, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid.
4.Maakohus selgitas, et kompromissilepingu punktis 1 märgitud osa lausest, mille kohaselt „Pooled lähtuvad Kompromissi sõlmimisel eeldusest, et Hagejale tagastatakse Kompromissi kinnitamisel pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust ning et Eksperdikulude hüvitamist Pooltelt ei nõuta,“ on suunatud taotlusena riigile (nagu ka kompromissilepingu punkti 4 viimane lause), kuid maakohus ei kajasta kompromissi osana poole eeldusi ja taotlusi riigi suhtes; riik ei ole praegu ka menetlusosaliseks. Seetõttu märkis maakohus, et lahendab eelnimetatud kompromissilepingu punktides 1 ja 4 sisalduvad taotlused vastavalt kehtivale seadusele ning jätab need kompromissi tingimustest välja.
5.Kuivõrd pooled ei ole leppinud vaatamata kohtu selgitustele ja ettepanekule kompromissi korras kokku eksperdikulude tasumises, kohaldub TsMS § 168 lg 3, mille kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kohus määras käesolevas asjas ekspertiisi kostja taotlusel. Hagejal ei olnud sisulisi vastuväiteid ekspertiisi läbiviimiseks eeldusel, et kostja tasub tulenevalt TsMS § 148 lg-st 1 taotluse esitajana ette kohtu määratud ulatuses eksperdi arvamuse saamiseks vajalikud kulud. 4. juuli 2022. a määruses nõudis kohus kostjalt eksperdikulude ettetasumist summas 4370 eurot. Kostja nimetatud kohtumäärust ei vaidlustanud, kuid teatas 16. augustil 2022. a kohtule, et kostja ei ole võimeline kohtumäärusega määratud tähtajaks eksperditasu ette tasuma. Kostja avaldas lootust, et maakohtul on võimalik korraldada ekspertiisi läbiviimine kostja poolt ettemaksu tegemata jätmisest hoolimata ning jätta eksperditasu asjas tehtava lõpplahendiga selle poole kanda, kelle kanda jäävad menetluskulud. 25. novembri 2022. a määruses (mida kostja ei vaidlustanud) selgitas kohus lähtudes TsMS § 179 lg-st 1, et lahendab kostja poolt tasumata jäetud ekspertiisitasu summas 4370 eurot riigi tuludesse väljamõistmise küsimuse tsiviilasjas tehtavas lõpplahendis. Eelnevast tulenevalt ning arvestades, et eksperdikulu tekkis
põhjusel, et kostja taotles ekspertiisi läbiviimist, jättis kohus eksperdikulud täies ulatuses kostja kanda. Käesoleval juhul puudub säte, mis võimaldaks kohtul vabastada kostjat ekspertiisikulude tasumisest riigituludesse. Menetlusabi taotlust pole kostja eksperdikulude kandmiseks esitanud. Seega puudub kohtul alus kaaluda kostja vabastamist eksperdikulude kandmisest TsMS § 190 lg 7 järgi. Hagejalt eksperdikulude väljamõistmine poleks põhjendatud, kuivõrd hageja ei ole ekspertiisi taotlenud ning nõustus ekspertiisi läbiviimisega eeldusel, et kostja tasub tulenevalt TsMS § 148 lg 1 taotluse esitajana ette kohtu määratud ulatuses eksperdi arvamuse saamiseks vajalikud kulud. Määruskaebus
6.Kostja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus tühistada vaidlustatud kohtumääruse täies ulatuses.
7.Kostja tõi esile, et eksperdikulude jäämine riigi kanda oli kompromissi oluline tingimus. Seetõttu ei oleks kohus tohtinud kompromissi omaalgatuslikult muutma hakata, vaid oleks pidanud jätma selle kinnitamata, kui kohtu hinnangul esinevad TsMS § 430 lg-s 3 sätestatud alused. Kostja viitas TsMS § 190 lg-le 7, mis annab aluse eksperdikulude jätmiseks riigi kanda. Lisaks, erinevalt vaidlustatud kohtumääruses avaldatust ei tekkinud eksperdikulud asjas kostjast tingituna, sest ekspertiisi läbiviimise otsustas maakohus vaatamata sellele, et kostja keeldus eksperdikulude ette maksmisest. Teiseks selgitas maakohus enda 23. jaanuari 2023. a e-kirjas, et peab põhjendatuks eksperdikulud jätta 25% ulatuses hageja kanda, kuid vaidlustatud määruses on kohus jätnud kõik kulud tervikuna kostja kanda.
30.jaanuari 2023. a e-kirjas, et juhul, kui kohus ei pea võimalikuks kompromissi kinnitada viisil, millega kaasneks eksperdikulude jäämine riigi kanda, tuleb teha määrus kompromissi kinnitamata jätmise kohta. Kostja e-kirja, milles ta andis kohtule teada, et ei ole võimeline tasuma ettemaksu, võib käsitada ka menetlusabi taotlusena. Kuivõrd kohus otsustas siiski ekspertiisi määrata ja tasuda eksperditasu riigieelarvest, saab järeldada, et kohus rahuldas menetlusabi taotluse. Hageja seisukoht
9.Hageja palus kinnitada esitatud kompromissi selliselt, et eksperdikulu summas 4370 eurot jääks riigi kanda või alternatiivselt, kui eelnimetatud otsustus ei ole võimalik (sh põhjusel, et tulenevalt TsMS § 190 lg-st 7 pole kostja esitanud menetlusabi taotlust ning eelduseks on selle taotluse rahuldamine), jätta esitatud määruskaebus rahuldamata ning maakohtu määrus muutmata.
10.Hageja avaldas, et ei ole selle vastu, kui kohus leiab võimaluse määrata eksperdi kulud riigi kanda, kuid ainuüksi põhjusel, et see pole võimalik, ei ole vaidlustatud määrus vastuolus seadusega või tühine ja seda ei peaks tühistama. Hageja rõhutas, et oli nõus ekspertiisi määramisega üksnes juhul, kui kostja tasub kohtu deposiiti eksperdikulude katmiseks mõeldud summa ning ekspertiisi määramist taotles üksnes kostja. Eksperdikulu tekkis üksnes seetõttu, et kostja on taotlenud ekspertiisi läbiviimist, mida kinnitab ka asjaolu, et kostja ei ole vaidlustanud järgnevaid ekspertiisiga seotud kohtu menetluslikke otsustusi.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
11.Kolleegium leiab, et TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb maakohtu määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Määruskaebus jääb rahuldamata.
12.TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 I lause järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.
13.Tsiviilasja materjalidest nähtub, et pooled esitasid maakohtule 23. jaanuaril 2023. a kompromissi, mille palusid kinnitada ja asjas menetluse lõpetada (kd II, tl 171-172). Kompromissist nähtub, et pooled on selle sõlmimisel võtnud mh arvesse, et: “Harju Maakohtu 4. juuli 2022. a kohtumääruse alusel on asjas viidud läbi ehitustehniline ekspertiis, kusjuures eksperdikulud summas 4370 eurot (edaspidi nimetatud Eksperdikulud) on kantud riigieelarveliste vahendite arvel.“ Kompromissi punktis 1 sisalduva kokkuleppe kohaselt on hageja ja kostja on kokku leppinud, et hageja ja kostja loobuvad käesoleva kompromissi alusel vastastikku (a) kõikidest lepingulistest ja/või lepinguvälistest nõuetest müügilepingu alusel ja/või selle täitmisega seoses, (b) kõikidest käesolevas menetluses esitatud nõuetest ning (c) käesolevas menetluses kantud menetluskulude hüvitamise nõuetest. Samuti on kokku lepitud, et mistahes hüvitist käesoleva kompromissi alusel üksteisele ei maksta, kuid pooled lähtuvad kompromissi sõlmimisel eeldusest, et hagejale tagastatakse kompromissi kinnitamisel pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust ning et eksperdikulude hüvitamist pooltelt ei nõuta. Kompromissi punktis 4 leppisid pooled kokku järgmises: “Pooled avaldavad ja kinnitavad, et nende poolt tsiviilasjas nr 2-22-3339 kantud menetluskulud (sh õigusabikulud) jäävad poolte endi kanda ning et Pooled kohustuvad mitte esitama teineteise vastu mistahes nõudeid tsiviilasjas nr 2-223339 kantud menetluskulude (sh õigusabikulude) hüvitamiseks. Samuti paluvad pooled mitte jätta kummagi poole kanda mistahes ulatuses või osas eksperdikulusid.“
14.Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus kompromissi tingimuste kindlakstegemisel ega tõlgendamisel eksinud ning on õigesti käsitanud poolte avaldusi eksperdikulu osas taotlusena mitte jätta eksperdikulusid poolte kanda. Kompromissi tingimustest ei nähtu, et pooled oleks seadnud kompromissiga tsiviilasja menetluse lõpetamise sõltuvusse eksperditasu väljamõistmata jätmisest. Asjaolu, et pooled on lähtunud kompromissi sõlmimisel mh eeldusest, et eksperdikulusid pooltelt ei nõuta, viitab eksimusele kompromissi sõlmimise eelduste osas, kuid ei muuda kompromissi tingimuslikuks. Praegusel juhul ei olnud pooltel aga alust eeldada, et kostja taotletud ekspertiisi kulu jääb riigi kanda ning kohus on pooltele ka enne kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise otsustuse tegemist selgitanud, et eksperdikulude riigi kanda jätmiseks ei ole seaduslikku alust (II kd, tl 174). Arvestades viidatud maakohtu selgitusi eksperditasu kandmise osas, ei olnud kostjal alust arvata, et eksperditasu jääb riigi kanda. Kohtule kinnitamiseks esitatud kompromissis ei sisaldu tahteavaldusi, mille järgi pooled soovinuks jätta kompromissi kinnitamata, kui eksperdikulu riigi kanda ei jää. Arvestades, et menetlustoiminguna on kompromissi võimalik kuni määruse tegemiseni tagasi võtta, ei ole pooled vaatamata kohtu selgitusele avaldanud enne kompromissilepingu kinnitamist kohtule, et loobuvad kompromissilepinguga asja menetluse lõpetamisest ja soovivad asja sisuliselt lahendada.
15.Neil kaalutlustel ei saa VÕS § 29 lg 1 järgi kompromissilepingu punktis 1 ja 4 avaldatut arvestades tõlgendada selliselt, et pooled seadsid kompromissilepinguga asja menetluse lõpetamise sõltuvusse eksperditasu väljamõistmata jätmisest ning maakohus on õigesti käsitanud avaldusi poole taotlusena eksperdikulu mitte välja mõista, millest kompromiss aga ei sõltu. Asjaolu, et antud taotluse rahuldamiseks alust ei ole, ei võimalda jätta kompromissi kinnitamata olukorras, kus ei esine kompromissi kinnitamisest keeldumise aluseid.
16.Kolleegium nõustub maakohtuga vastavaid põhjendusi kordamata, et praegusel juhul ei ole võimalik eksperdikulusid jätta tulenevalt TsMS § 179 lg-st 1 riigi kanda ning eksperdikulud tuli välja mõista kostjalt. Vastuseks määruskaebusele juhib ringkonnakohus kostja tähelepanu, et kostja ei vaidlustanud maakohtu 4. juuli 2022. a määrust, millega maakohus nõudis kostjalt eksperdikulude ettetasumist summas 4370 eurot (kd I, tl 157-159) ning vaatamata kostja 16. augusti 2022. a selgitusele, et kostjal ei ole võimalik määratud tähtajaks eksperditasu ette tasuda, oli kostja seisukohal, et ekspertiisi läbiviimine on siiski vajalik (kd I, tl 167). Eelnevast tulenevalt ei nõustu ringkonnakohus määruskaebuse väitega, et eksperdikulud ei tekkinud kostjast tingituna, arvestades, et ka ekspertiisi läbiviimise taotluse esitas kostja (kd I, tl 121122). Muuhulgas oli hageja nõus ekspertiisi läbiviimisega üksnes juhul, kui kostja tasub eksperdi arvamuse saamiseks vajalikud kulud (kd I, tl 126). Mis puudutab maakohtu selgitusi selle kohta, kuidas eksperdikulud võiksid poolte vahel jaotuda, siis tegemist oli maakohtu nägemusega võimalikust kompromissist, mitte maakohtu lõpliku seisukohaga sellest, kuidas kohus menetluskulud jaotab (kd II, tl 174). Seetõttu ei ole asjakohane kostja etteheide, et maakohus on käitunud sõnamurdlikult ja taganenud enda selgitustest.
17.Kolleegium selgitab et, kuigi TsMS § 190 lg 7 võimaldab vabastada isiku muuhulgas kompromissi sõlmimise tõttu menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest, on nimetatud säte kohaldatav, kui isikule on antud menetlusabi ning esinevad muud TsMS § 190 lg-s 7 sätestatud eeldused, s.o kohus on teinud TsMS § 190 lg-s 3-6 nimetatud kohtulahendi ja esineb mõjuv põhjus. Praegusel juhul ei ole maakohus kostjale menetlusabi andnud, mistõttu ei ole TsMS § 190 lg 7 kohaldatav. Arvestades, et riigipoolse abi saamiseks menetluskulude kandmiseks võiks äriühingu avaldus sisaldada minimaalselt vastavat taotlust, ei nõustu kolleegium kostjaga, et kostja 16. augusti 2022. a e-kirja tuleks käsitada menetlusabi taotlusena (kd I, tl 167).
18.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb määruskaebuse menetlemisega seotud kulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda. Kuivõrd hageja teatas 23. märtsil 2023. a ringkonnakohtule, et tal ei ole seoses määruskaebuse menetlemisega tekkinud menetluskulusid, ei määra ringkonnakohus hageja menetluskulusid kindlaks.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.