Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Menetlustoiming
Harju Maakohus Andres Suik 26.01.2023, Tallinn 2-22-3339 J. T. hagi Osaühing Lubja Residentsid vastu kahju hüvitamise ja kohustuse täitmise nõudes Kompromissi kinnitamine, menetluse lõpetamine, riigilõivu tagastamine, ekspertiisitasu riigituludesse väljamõistmine, istungiaja tühistamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja J. T. (isikukood xxxx; elukoht xxxx); Hageja lepinguline esindaja: Kaspar Noor (Nordkapp Grupp OÜ; e-post: [email protected]); Kostja: Osaühing Lubja Residentsid (registrikood 11958278; asukoht Kentmanni tn 4, 10116 Tallinn; epost: [email protected]). Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Toivo Viilup (Pohla & Hallmägi; e-post: [email protected]).
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
2-22-3339
käimasolevas kohtuasjas menetluse lõpetada kompromisslepingu sõlmimisel teel. 1.1.5 Hageja ja kostja on kokku leppinud, et hageja ja kostja loobuvad käesoleva kompromissi alusel vastastikku (a) kõikidest lepingulistest ja/või lepinguvälistest nõuetest Müügilepingu alusel ja/või selle täitmisega seoses, (b) kõikidest käesolevas menetluses esitatud nõuetest ning (c) käesolevas menetluses kantud menetluskulude hüvitamise nõuetest. Mistahes hüvitist käesoleva kompromissi alusel üksteisele ei maksta. 1.1.6 Välistamata ja piiramata eeltoodu üldisust avaldab ja kinnitab hageja täiendavalt, et kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumisega loetakse kostja Müügilepingust tulenevad kohustused hageja ees täies ulatuses ja lõplikult täidetuks ning et hagejal puuduvad kostja vastu tsiviilasjas nr 222-3339 vaidluse all olnud asjaoludega, sealhulgas Müügilepinguga, seoses mistahes lepingulised või lepinguvälised nõuded, kusjuures arusaamatuste vältimiseks loetakse hageja kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumisel kostja suhtes sellistest võimalikest nõuetest loobunuks. 1.1.7 Hageja avaldab ja kinnitab, et hageja ei ole enda olemasolevaid ega võimalikke tulevikus tekkivad nõudeid kostja vastu ei osaliselt ega tervikuna käsutanud, ning ühelgi kolmandal isikul ei ole tekkinud vastavate nõuete või nendega seonduvate võimalike nõuete suhtes mistahes õigusi. 1.1.8 Pooled avaldavad ja kinnitavad, et nende poolt tsiviilasjas nr 2-22-3339 kantud menetluskulud (sh õigusabikulud) jäävad poolte endi kanda ning et pooled kohustuvad mitte esitama teineteise vastu mistahes nõudeid tsiviilasjas nr 2-22-3339 kantud menetluskulude (sh õigusabikulude) hüvitamiseks. Lõpetada seoses kompromissi kinnitamisega tsiviilasja nr 2-22-3339 menetlus. Tagastada hagejale riigilõiv summas 455 eurot ja kanda nimetatud summa hageja J. T. arvelduskontole xxxx. Välja mõista kostjalt Osaühing Lubja Residentsid riigituludesse ekspertiisitasu summas 4 370 eurot koos käibemaksuga. Ekspertiisitasu tuleb tasuda 15 päeva jooksul alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele AS SEB Pank EE351010052031000004 või AS Swedbank EE522200221013264447 või Luminor Bank AS EE401700017002872300 või AS LHV Pank EE957700771001523585 personaalse viitenumbriga „99923700003356“ märkides selgituseks „menetluskulud riigile tsiviilasjas nr 2-22-3339“. Tühistada 07.02.2023 kell 11.00 määratud kohtuistungi aeg. Jätta rahuldamata poolte 23.01.2023 taotlus mitte jätta kummagi poole kanda mistahes ulatuses või osas eksperdikulusid. Toimetada käesolev kohtumäärus pooltele kätte.
Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 1 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud Harju Maakohtu tsiviilasja nr 2-22-3339 menetluses on J. T. hagi Osaühing Lubja Residentsid vastu kahju hüvitamise ja kohustuse täitmise nõudes. Pooled esitasid 23.01.2023 kohtule poolte sõlmitud kompromissi. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud tsiviilasjas nr 2-22-3339
2-22-3339 kooskõlas TsMS § 430 lg 1 kompromissiga menetluse lõpetamise protsessuaalsetest tagajärgedest ning soovivad sellest hoolimata kompromissi kinnitamist Harju Maakohtu poolt ja menetluse lõpetamist tsiviilasjas nr 2-22-3339. Hageja taotleb poole hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu tagastamist. Samuti paluvad pooled mitte jätta kummagi poole kanda mistahes ulatuses või osas eksperdikulusid. Kohtu põhjendused TsMS §-des 430 ja 431 TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Tulenevalt TsMS § 430 lg-st 7 võib kompromiss olla tingimuslik. Kohus asub seisukohale, et kohtule 23.01.2023 esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning antud juhul ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetatakse. Kohus peab vajalikuks selgitada, et kohtule 23.01.2023 esitatud kompromissilepingu p-s 1 märgitud osa lausest, mille kohaselt „Pooled lähtuvad Kompromissi sõlmimisel eeldusest, et Hagejale tagastatakse Kompromissi kinnitamisel pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust ning et Eksperdikulude hüvitamist Pooltelt ei nõuta“, on suunatud taotlusena riigile (nagu ka kompromissilepingu p 4 viimane lause). Kohus selgitab, et ei kajasta kompromissi osana poole eeldusi ja taotlusi riigi suhtes. Riigieelarvest tasutud eksperdikulude jagamine toimub vastavalt seadusele ning kohus rõhutab, et Eesti Vabariik ei saa olla kompromissikokkuleppe osaline, kellele pooled n-ö suunavad oma kohustusi. Pooled saavad kokku leppida üksnes enda õigustes ja kohustuses teineteise suhtes, mitte selles, et kohus jätab riigieelarvest kantud eksperdikulud välja mõistmata. Seda ei muuda ka TsMS § 4 lg 4, mille järgi peab kohus kogu menetluse ajal tegema kõik endast sõltuva, et asi või selle osa lahendataks kompromissiga või muul viisil poolte kokkuleppel, kui see on kohtu hinnangul mõistlik. Kohus küll aitab kaasa kompromissi sõlmimisele, kuid ei muutu seetõttu kompromissi osaliseks ega subjektiks. Kohus lahendab kohtule 23.01.2023 esitatud kompromissilepingu p-s 1 ja p-s 4 sisalduvaid (kohtule suunatud) taotlusi vastavalt kehtivale seadusele ning jätab seetõttu kompromissilepingu p-s 1 sisalduva eelduse ja p-s 4 sisalduva taotluse kompromissi tingimustest välja. Kohus selgitab pooltele, et kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Kohus selgitab pooltele, et TsMS § 432 on sätestatud, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad
2-22-3339 materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 173 lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg-s 3 on sätestatud, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled leppisid kompromissilepingu p-s 4 kokku, et nende poolt tsiviilasjas nr 2-22-3339 kantud menetluskulud (sh õigusabikulud) jäävad poolte endi kanda ning et pooled kohustuvad mitte esitama teineteise vastu mistahes nõudeid tsiviilasjas nr 2-22-3339 kantud menetluskulude (sh õigusabikulude) hüvitamiseks, milline tingimus väljendub käesoleva kompromissi kinnitava määruse resolutsiooni p-s 1.1.8. Pooled esitasid taotluse mitte jätta kummagi poole kanda mistahes ulatuses või osas eksperdikulusid. Kohus jätab nimetatud taotluse rahuldamata, kuivõrd sellise taotluse rahuldamiseks puudub seaduslik alus, mida kohus on selgitanud pooltele ka oma 23.01.2023 kirjas. Kohus lõpetab kompromissi kinnitamise tõttu tsiviilasja menetluse ning peab lahendama ka eksperdikulude hüvitamise küsimuse vastavalt TsMS § 179 lg 1. Pooled ei ole vaatamata kohtu 23.01.2023 selgitustele ja ettepanekule leppinud omavahel kompromissi korras kokku eksperdikulude tasumises, mistõttu kohaldub TsMS § 168 lg 3, mille kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kohus määras käesolevas asjas ekspertiisi kostja taotlusel. Hageja teatas 24.05.2022 kohtule, et tal ei ole sisulisi vastuväiteid ekspertiisi läbiviimiseks eeldusel, et kostja tasub tulenevalt TsMS § 148 lg 1 taotluse esitajana ette kohtu määratud ulatuses eksperdi arvamuse saamiseks vajalikud kulud. 04.07.202 määruses nõudis kohus kostjalt Osaühing Lubja Residentsid eksperdikulude ettetasumist summas 4 370 eurot. Kostja nimetatud kohtumäärust ei vaidlustanud, kuid teatas 16.08.2022 kohtule, et kostja ei ole võimeline Harju Maakohtu 04.07.2022 kohtumäärusega määratud tähtajaks eksperditasu ette tasuma. Kostja avaldas lootust, et maakohtul on võimalik korraldada ekspertiisi läbiviimine kostja poolt ettemaksu tegemata jätmisest hoolimata ning jätta eksperditasu asjas tehtava lõpplahendiga selle poole kanda, kelle kanda jäävad menetluskulud. 25.11.2022 käesolevas asjas määruses (mida kostja ei vaidlustanud) selgitas kohus, et „Lähtuvalt TsMS § 179 lg 1 menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas vähem tasutud riigilõiv, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Lähtudes eeltoodust, lahendab kohus kostja poolt tasumata jäetud ekspertiisitasu summas 4 370 eurot riigi tuludesse väljamõistmise küsimuse käesolevas tsiviilasjas tehtavas lõpplahendis.“ Kohus jätab eelnevat arvestades eksperdikulud täies ulatuses kostja kanda. Taotluse ekspertiisi määramiseks esitas 17.05.2022 menetlusdokumendis kostja. Samuti ei vaidlustanud kostja 04.07.2022 kohtumäärust, millega kohus nõudis kostjalt Osaühing Lubja Residentsid eksperdikulude ettetasumist summas 4 370 eurot. Seega tekkis eksperdikulu üksnes seetõttu, et kostja on taotlenud käesolevas tsiviilasjas ekspertiisi läbiviimist, mida kinnitab ka asjaolu, et kostja ei ole vaidlustanud järgnevaid ekspertiisiga seotud kohtu menetluslike otsustusi. Kohtu hinnangul on eksperdikulu antud juhul kostja kulu TsMS § 168 lg 3 tähenduses. Käesoleval juhul puudub säte, mis võimaldaks kohtul vabastada kostjat ekspertiisikulude tasumisest riigituludesse. Menetlusabi taotlust pole kostja eksperdikulude kandmiseks esitanud. Seega puudub kohtul alus kaaluda kostja vabastamist eksperdikulude kandmisest TsMS § 190
2-22-3339 lg 7 järgi. Üksnes kompromissi sõlmimine ei loo alust jätta eksperdikulusid riigi kanda. Asjakohane ei ole kostja väide, et eksperdikulude kostja kanda polevat menetluslikult õiglane, sest ekspertiis olevat toetanud kostja poolt menetluses esitatud vastuväiteid. Kohus selgitab, et kompromissi kinnitamisega ei lahenda kohus vaidlust sisuliselt ega võta ka seisukohta, kas ja millises ulatuses toetas asjas tehtud ekspertiis kostja või hageja väiteid Hagejalt eksperdikulude väljamõistmine poleks põhjendatud, kuivõrd hageja ei ole ekspertiisi taotlenud. Hageja teatas 24.05.2022 vastuses kohtule, et tal ei ole sisulisi vastuväiteid ekspertiisi läbiviimiseks eeldusel, et kostja tasub tulenevalt TsMS § 148 lg 1 taotluse esitajana ette kohtu määratud ulatuses eksperdi arvamuse saamiseks vajalikud kulud. Kuivõrd kohtu 25.11.2022 määrusega hüvitati eksperdikulu summas 4 370 eurot koos käibemaksuga riigieelarvest, kuulub eelnimetatud ekspertiisikulu kostjalt väljamõistmisele riigituludesse TsMS § 179 lg 1 alusel. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Vastavalt TsMS § 150 lg-le 4 tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti. Hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu 910 eurot ning esitanud taotluse poole tasutud riigilõivu tagastamiseks. Kohus leiab, et nimetatud taotlus tuleb rahuldada ning hagejale tuleb tagastada riigilõiv summas 455 eurot ja vastavalt taotlusele kanda nimetatud summa hageja J. T. arvelduskontole xxxx. Kuna kohus kinnitab kompromissi ja lõpetab käesoleva tsiviilasja menetluse, siis tühistab kohus 07.02.2023 kell 11.00 määratud kohtuistungi aja TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Kohus lühendab poolte soovil edasikaebetähtaega 1 päevani. Kohus selgitab pooltele veelkord, et kompromissi mittesõlmimine ei vabastaks poolt või pooli eksperdikulude tasumisest, sest ka vaidluse jätkamise korral kohaldub TsMS § 179 lg 1 („menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas vähem tasutud riigilõiv, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega“). Menetluse jätkamine kompromissi sõlmimise asemel üksnes suurendaks mõlema poole menetluskulusid.
/allkirjastatud digitaalselt / Andres Suik, kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.